Võlaõigus

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv 280 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA KOHTU PÕHJENDUSED

-

-

-

-

-

-

-

-

tarbimise eesmärgil, mistõttu on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Samuti tuvastas kohus, et krediidiandja tegutses majandus- ja kutsetegevuses VÕS § 402 lg 1 tähenduses; krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034 lg 1, lg 6 ja lg 7 kohaselt. Kohus tuvastas, et krediidiandja kogus ja kontrollis kostja kohta krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet, sh tuvastas kostja isikusamasuse Rahvastikuregistri andmete alusel ning kontrollis maksehäirete registrit, millest nähtub, et lepingu sõlmimise ajal kostjal kehtivad maksehäired puudusid. Kohus tuvastas, et kostja esitas krediidiandja iseteenindussüsteemis laenutaotluse, milles märkis oma regulaarseks sissetulekuks 1300 eurot, ülalpeetavate puudumise ning andmed igakuiste kulutuste kohta. Lisaks hindas krediidiandja kostja finantsolukorda ja maksevõimet pangakonto väljavõtte analüüsi alusel, kasutades selleks vastavat kontoväljavõtte analüüsiteenust. Kohus kontrollis hageja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõtte analüüsi ning nõustub hagejaga, et esitatud väljavõttest ei nähtu selliseid asjaolusid, millest tulenevalt oleks alust kahelda kostja maksevõimes krediidilepingu sõlmimise ajal. Väljavõttest ei ilmne püsivaid makseraskusi, kohustuste täitmata jätmist ega muid objektiivseid asjaolusid, mis viitaksid kostja ilmsele krediidivõimetusele; tarbijakrediidileping sõlmiti vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, lähtudes VÕS § 410 lg 1 ja TsÜS § 79 regulatsioonist. Krediidiandja edastas samal päeval kostja e-posti aadressile lepingu üldtingimused ja eritingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal lubatud ülemmäära VÕS § 4062 alusel. Lepingus oli krediidikulukuse määraks märgitud 45,93% aastas ning hageja on selgitanud, et ülemmäära hindamisel tuleb lähtuda Eesti Panga viimati avaldatud näitajast ning et asjakohase perioodi puhul ei ületa 45,93% seaduses sätestatud kolmekordset piiri. Seetõttu ei ole leping tühine VÕS § 406 2 lg 1 tähenduses; tarbija sai krediidi kätte ja hakkas krediiti kasutama VÕS § 408 lg 1 ja 2 alusel, kuna kostja kasutas laenulimiiti tegelikult kokku 2735 euro ulatuses (väljamaksed 20.06.202320.12.2023). Kohus on tuvastanud ka, et lepingus on esitatud krediidikulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused VÕS § 404 lg 21 alusel, sh eeldus limiidi kohesest ja täielikust kasutuselevõtust ning tagasimaksest 12 võrdse maksena; lepingus on toodud andmed intressimäära ning tarbija poolt tagasimaksmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, arvestades VÕS §§ 404 ja 405 nõudeid. Lepingu eritingimuste kohaselt oli intressimäär 38,40% aastas (0,1052000% päevas), krediidikulukuse määr 45,93% aastas ning tagasimaksete kogusumma 2415,98 eurot; lepingus ja selle lahutamatuks osaks olnud standardinfo teabelehes on esitatud andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, mis võivad kaasneda maksete hilinemisega ja pärast lepingu lõppemist, mistõttu on muude kulude alus tuvastatav VÕS §§ 404 ja 405 mõttes. Hageja on nõudnud sissenõudmiskulusid VÕS § 113 2 lg 2 alusel 35 eurot (nõudekiri 25 eurot, pretensioon 5 eurot, hagihoiatus 5 eurot) ning on nende kujunemist selgitanud ja tõendanud; viivis on lepingus väljendatud nii aasta- kui päevamäärana. Lepingu kohaselt oli viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o 38,40% aastas ehk 0,1052000% päevas. Samuti tuvastas kohus, et nõude loovutamisest teavitati tarbijat VÕS § 412 lg 1 alusel, kuna kostjale edastati 10.12.2024 kirjalik teade nõude loovutamise kohta uuele võlausaldajale; tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud VÕS § 416 lg 1 alusel. Kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (august 2024, september 2024, oktoober 2024 ning lisaks november 2024). Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja ja hoiatas lepingu ülesütlemise ning kogu võla sissenõutavaks muutumise eest, edastades 03.11.2024 teavituse iseteeninduse kaudu. Kohus arvestab, et ülesütlemisavaldus oli vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas 3

vormis ning teate kättesaamist tuleb hinnata TsÜS § 69 lg 3 järgi. Esitatud asjaoludest nähtub, et leping lõppes 24.11.2024, mille järel muutus kogu võlg sissenõutavaks.

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.