X, Brave Capital OÜ ja Y hagi Eesti Rahvusringhäälingu, C ja Q vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.10.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X, Brave Capital OÜ ja Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
28 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I X (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja II Brave Capital OÜ (registrikood 11903432) Hageja III Y (isikukood XXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Kostja I Eesti Rahvusringhääling (registrikood 74002322) Kostja II C (isikukood XXXXXXXX) Kostja III Q (isikukood XXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 18.12.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 31.10.2022 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata Brave Capital OÜ hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata Brave Capital OÜ hagi C ja Q vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudes ning X ja Y hagi C ja Q vastu kahju tekitava tegevuse
2-18-19267
lõpetamise nõudes. Tühistatud osas jätta otsus tegemata vastavasisuliste haginõuete puudumise tõttu. Tühistada Harju Maakohtu 31.10.2022 otsus osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata X, Brave Capital OÜ ja Y hagi C ja Q vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes ning X ja Y hagi C ja Q vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata X, Brave Capital OÜ ja Y hagi C ja Q vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes ning X ja Y hagi C ja Q vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Tühistada Harju Maakohtu 07.01.2019 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2019 määrusega seatud hagi tagamise abinõud. Ülejäänud osas jääb Harju Maakohtu 31.10.2022 otsus muutmata, s.o osas, milles jäeti rahuldamata X, Brave Capital OÜ ja Y hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudes, X ja Y hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning jaotati menetluskulud, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Jätta X, Brave Capital OÜ ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata. Jaotada menetluskulud vastavalt otsuse tervikresolutsioonis märgitule. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:
7.1.Jätta rahuldamata X ja Y hagi Eesti Rahvusringhäälingu, C ja Q vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
7.2.Jätta rahuldamata Brave Capital OÜ hagi Eesti Rahvusringhäälingu, C ja Q vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes.
7.3.Jätta rahuldamata X, Brave Capital OÜ ja Y hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudes.
7.4.Tühistada Harju Maakohtu 07.01.2019 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2019 määrusega seatud hagi tagamise abinõud.
7.5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus solidaarselt X, Brave Capital OÜ ja Y kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
2-18-19267
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja I), Brave Capital OÜ (hageja II) ja Y (hageja III) esitasid 21.12.2018 Harju Maakohtule Eesti Rahvusringhäälingu (kostja I), C (kostja II) ja Q (kostja III) vastu hagi, milles palusid kostjatel I–III lükata ümber ebaõiged andmed ja kohustada kostjat I lõpetama kahju tekitav tegevus; hageja I ja hageja III palusid välja mõista kostjatelt I–III nende kasuks mittevaralise kahju hüvitis. Hagejate nõuded on sõnastatud järgmiselt:
1.Kohustada kostjaid I–III avaldama oma kulul käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumise järgselt Eesti Rahvusringhäälingu ETV programmi saates „Pealtnägija“ alljärgnevatele tingimustele vastava teate: - teade tuleb avaldada otsuse jõustumise järgselt esimeses põhieetriajal toimuvas „Pealtnägija“ saates; - teade tuleb avaldada saate „Pealtnägija“ alguses enne saate sisu esitamist; - teate loeb ette saatejuht, lisamata teatele mistahes täiendusi, kommentaare, illustratsioone vms lisamaterjale ega sisu; - tekstiga: „PEALTNÄGIJAS AVALDATI X, BRAVE CAPITAL OÜ JA Y KOHTA
VALEANDMEID“
Eesti Rahvusringhääling, C ja Q avaldasid 07.11.2018 kell 20.00 eetris olnud „Pealtnägijas“ eelkõige lugudes „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ ja „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ X, Brave Capital OÜ ja/või Y kohta alljärgnevad ebaõiged väited:
1.„X omandis olevad või muul viisil Xga seotud Eestis registreeritud äriühingud on esitanud Soome ehitusfirmale fiktiivseid arveid ja saanud fiktiivsete arvete alusel raha.“
2.„Noortefond andis investeerimislepingu alusel Xle ja Brave Capital OÜ-le laenu 12,1 miljonit eurot.“
3.„Noortefond pidi omandama Pirita kinnistu, kuid X, Brave Capital OÜ ja/või Y tegevuse tõttu omandas Pirita kinnistu hoopis teine äriühing.“
4.„Noortefondi antud laenu eest summas 12,1 miljonit eurot tuli omandada kinnisasi, kuhu rajada sotsiaalkorterid.“
5.„Pirita Holding OÜ tegi suures ulatuses alusetuid makseid Xle või temaga seotud isikutele.“
6.„X ja/või Brave Capital OÜ ei kasutanud Noortefondi antud laenu sihipäraselt.“
7.„Noortefond ostis mitu korda Pirita Holding OÜ-s osaluse.“
8.„X, Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Regati puiestee 3 kinnisasja võõrandamisega Poola taustaga korporatsioonile ICON.“
9.„Noortefond kandis seoses hageja II juhitud Pirita projektiga kulusid 17 miljonit eurot, saades tagasi kõigest umbes 10%.“
10.„X, Brave Capital OÜ ja/või Y on põhjustanud seoses Pirita projektiga Noortefondile kahju umbes 10 miljonit eurot.“
11.„Xle on Eestis algatatud kriminaalasjas esitatud kahtlustus seoses Noortefondiga seotud 3 tehinguga.“
12.„X pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid.“
13.„Brave Capital OÜ pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid.“
14.„Y pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid.“
2-18-19267
15.„X väited tehingute kohta ei ole õiged.“
16.„X või X omandis olev BC 31 Holding OÜ tasus Keskerakonnale raha selle eest, et Tallinna linn kehtestaks vastusooritusena Xle vajaliku detailplaneeringu.”
17.„X on altkäemaksu andnud isik.“
18.„Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Keskerakonna kontorimüügi ja/või Keskerakonnale raha tasumisega.“ Ükski eelnimetatud väidetest ei vasta tegelikkusele ning olgu need siinkohal ümber lükatud.
2.Kohustada kostjaid I–III avaldama oma kulul käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumise järgselt, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul, Eesti Rahvusringhäälingu veebilehel err.ee alljärgnevatele tingimustele vastava teate: - Teade tuleb avaldada Eesti Rahvusringhäälingu veebilehel err.ee esiuudisena ja püsima esiuudise esiuudisena tööpäeval vähemalt 8 tunni jooksul järjest ajavahemikul 8.0018.00; - Teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta, mistahes kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalita; - Tavapäraselt veebilehel err.ee avaldatavate uudiste avaldatavate uudiste tekstisuurusega musta tekstiga: „„PEALTNÄGIJAS“ AVALDATI X, BRAVE CAPITAL OÜ JA Y KOHTA
VALEANDMEID“
Eesti Rahvusringhääling, C ja Q avaldasid 07.11.2018. a kell 20.00 eetris olnud „Pealtnägijas, “ eelkõige lugudes „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ ja „„Pealtnägija“ tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“, X, Brave Capital OÜ ja/võiY kohta alljärgnevad ebaõiged väiteid:
1.„X omandis olevad või muul viisil Xga seotud Eestis registreeritud äriühingud on esitanud Soome ehitusfirmale fiktiivseid arveid ja saanud fiktiivsete arvete alusel raha.“
2.„Noortefond andis investeerimislepingu alusel Xle ja Brave Capital OÜ-le laenu 12,1 miljonit eurot.“
3.„Noortefond pidi omandama Pirita kinnistu, kuid X, Brave Capital OÜ ja/või Y tegevuse tõttu omandas Pirita kinnistu hoopis teine äriühing.“
4.„Noortefondi antud laenu eest summas 12,1 miljonit eurot tuli eurot tuli omandada kinnisasi, kuhu rajada sotsiaalkorterid.“
5.„Pirita Holding OÜ tegi suures ulatuses alusetuid makseid Xle või temaga seotud isikutele.“
6.„X ja/või Brave Capital OÜ ei kasutanud Noortefondi antud laenu sihipäraselt.“
7.„Noortefond ostis mitu korda Pirita Holding OÜ-s osaluse.“
8.„X, Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Regati puiestee 3 kinnisasja võõrandamisega Poola taustaga korporatsioonile ICON.“
9.„Noortefond kandis seoses Brave Capital OÜ juhitud Pirita projektiga kulusid 17 miljonit eurot, saades tagasi kõigest umbes 10 %.“
10.„X, Brave Capital OÜ ja/või Y on põhjustanud seoses Pirita projektiga Noortefondile kahju umbes 10 miljonit eurot.“
11.„Xle on Eestis algatatud kriminaalasjas esitatud kahtlustus seoses Noortefondiga seotud 3 tehinguga.“
12.„X pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid.“
13.„Brave Capital OÜ pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid.“
14.„Y pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid.“
15.„X väited tehingute kohta ei ole õiged.“
2-18-19267
16.„X või X omandis olev BC 31 Holding OÜ tasus Keskerakonnale raha selle eest, et Tallinna linn kehtestaks vastusooritusena Xle vajaliku detailplaneeringu.”
17.„X on altkäemaksu andnud isik.“
18.„Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Keskerakonna kontorimüügi ja/või Keskerakonnale raha tasumisega.“ Ükski eelnimetatud väidetest ei vasta tegelikkusele ning olgu need siinkohal ümber lükatud.
3.Mõista kostjatelt I–III solidaarselt välja hagejate I ja III kasuks välja kohtu äranägemisel õiglane rahasumma hagejatele I ja III tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
4.Kohustada kostjat I eemaldama: Eesti Rahvusringhäälingu veebilehelt err.ee 07.11.2018 avaldatud „Pealtnägija“ saatest osast nr 679 lood pealkirjadega „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ ning „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ või terve saade; Eesti Rahvusringhäälingu veebilehelt err.ee 07.11.2018 avaldatud artikkel koos videoga pealkirjaga „Pealtnägija: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“; Eesti Rahvusringhäälingu veebilehelt err.ee 07.11.2018 avaldatud artikkel koos videoga pealkirjaga „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“; eemaldama Eesti Rahvusringhäälingu telesaate „Pealtnägija“ ametlikult Facebook’i lehelt postitused ja videod seoses eelnevalt nimetatud saate ja lugudega.
2.Hagiavalduse kohaselt 07.11.2018 algusega kell 20.00 oli Eesti Rahvusringhäälingu programmis ETV ekraanil telesaate „Pealtnägija“ 697. osa. Saate kokkuvõtlik ülevaade kostja I avaldatu kohaselt oli järgmine: „Hiljuti ilmsiks tulnud tõendid ja tunnistused paljastavad, kuidas grupp soome ja eesti ärimehi rüüstasid aastaid halastamatult ja suurejooneliselt rikast Soome riigifondi, kasutades selleks suuresti Eestis registreeritud ettevõtteid ja siin asuvaid projekte. Tegu on afääriga, mis keeruline nagu ämblikuvõrk ja mille niidid viivad poliitikuteni mõlemal pool lahte. „Pealtnägija“ uuris Nuorisosäätiö ehk Noortefondi afääri koostöös Soome Rahvusringhäälingu ja Soome Kuvalehti ajakirjanikega ja joonistab Eestit puudutava osa lahti.“ Saates on Noortefondi rüüstava keskse isikuna kujutatud hagejat I, kelle kohta avaldati saates kaks lugu. Esimene lugu on pealkirjastatud „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“. Selle esimese loo autorid on kostja II ja kostja III. Esimest lugu reklaamiti enne saate esmaeetrit järgnevalt: „Hiljuti ilmsiks tulnud tõendid ja tunnistused paljastavad, kuidas grupp soome ja eesti ärimehi rüüstasid aastaid halastamatult ja suurejooneliselt rikast Soome riigifondi, kasutades selleks suuresti Eestis registreeritud ettevõtteid ja siin asuvaid projekte. Tegu on afääriga, mis keeruline nagu ämblikuvõrk ja mille niidid viivad poliitikuteni mõlemal pool lahte.“ Esimese lugu käsitles Soomes 1961. aastal loodud Soome maksumaksjate fondi Noortefondi tehinguid Eestis. Noortefondi tehtud tehingute sisu ja tausta on saates esitatud ja käsitletud moonutatult ning tehinguid käsitledes on esitatud ebaõigeid faktiväiteid. Esimeses loos tehti muuhulgas alljärgnevad avaldused: a) Saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks: „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ b) Saates avaldas kostja II: „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. [...]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“
2-18-19267 c) Saates avaldas kostja III: „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Hagejate selgituste kohaselt visuaalselt on saates näha, et samal ajal viibib kostja III Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus. d) Saates avaldas kostja II: „Tänaseks välja tulnud tõendid viitavad, et Noorsoofondist pumbati fiktiivsete arvete alusel ehitusfirmale tohututes kogustes raha, millest sajad tuhanded jõudsid ringiga läbi varifirmade tagasi fondi juhtideni. Lugu on detailiderohke, aga meie jaoks on huvitav, et enamuse väidetavalt fiktiivsetest arvetest esitasid Eestis registreeritud ettevõtted, mis kuuluvad või on muul moel seotud Tallinnas elava soome ärimehe Xga.“ Hagejate selgituste kohaselt visuaalselt on samal ajal saates näha skeem, mis kujutab raha liikumist Noortefondist ehitusfirmale, ehitusfirmalt edasi Xle kuuluvatele või Xga seotud äriühingutele, viimastelt omakorda edasi Noortefondi juhatuse liikmetele. Samuti avaldatakse hagejast I visuaalne kujutis. e) Saates avaldas kostja III: „Kolmest Noorsoofondi Eestiga seotud tehingust mäekõrguselt suurim leidis aset siin Pirital, kus purjespordikeskuse kõrvale soetati 2.7 hektariline krunt, mida kuidagi esmapilgul ei saa seostada sotsiaalkorteritega, isegi soomlastele.“ f) Saates avaldas kostja III: „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12,1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed. g) Saates avaldas kostja II: „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab: „Päris paljud asjad on valest.“ h) Saates avaldas kostja II: „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ i) Saates avaldas kostja II: „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“ j) Saates avaldas kostja II: „Nüüd läheb veel imelikumaks. Mingil hetkel paneb Nuorisosäätio ettevõtmisse veel raha juurde.“ Sellele osale järgneb saatelõik, kus KP avaldab: „Täiesti tõsi. 2018, selle aasta alguses ostis Nuorisosäätio taas Pirita osasid 5 miljoni eest.“ k) Saates avaldas kostja II: „Just nii keeruliste kombinatsioonide krooniks ostab Noortefond läbi oma Eestis asutatud tütarfirma ära Pirita Holdingu, mida ta juba niikuinii rahastas.“ l) Saates avaldas kostja II: „Rikkudes uue juhtkonna hinnangul keeldu, müüs Haaro aprilli algul kogu Pirita kupatuse Poola taustaga korporatsioonile ICON 13.5 miljoniga, millest 10 miljonit oli raha ning ülejäänud võlgade tasaarveldus.“ m) Saates avaldas kostja II: „Ehk Noortefond, kes mattis projekti 17 miljonit, sai tagasi vaid umbes 10 protsenti investeeringust. Ülejäänud raha kantakse laiali muudele osapooltele, peamiselt eelmainitud laenulepingute ja konsultatsioonitasude ettekäändel.“ n) Saates avaldas kostja III: „Nii X kui enamik teisi kahtlusaluseid keelduvad kaamera ette tulekust [...].“
2-18-19267 o) Saates avaldas kostja III: „Kahtlusi süvendab aga, et Pirita polnud ainuke hävinguga lõppenud projekt. Noortefond ostis Xga seotud firmadelt Juhkentali tänaval krundi ja kortermaja Tartu maanteel.“ p) Saates avaldati: „Ta on praktiliselt kõigi tehingute keskmes. Kui vaadata Piritat, siis kogukahjumiks tuleb umbes 10 miljonit eurot. Kui vaadata Juhkentali tehingut, siis sellega kaasneb kahjum umbes 3 miljonit eurot. Kui arvutame kokku ka muud tasud, siis päris palju Nuorisosäätio raha on läinud firmadele, mis on härra X omanduses.“ q) Saates avaldas kostja II esimese loo üleminekul teisele: „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“ Eelnevalt p-des a–q välja toodud väidetest ja saates avaldatud loost „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ tervikuna jääb mõistlikule televaatajale mulje järgmistest ebaõigetest väidetest, et:
1.„X omandis olevad või muul viisil Xga seotud Eestis registreeritud äriühingud on esitanud Soome ehitusfirmale fiktiivseid arveid ja saanud fiktiivsete arvete alusel raha“ (a, d).
2.„Noortefond andis investeerimislepingu alusel Xle ja Brave Capital OÜ-le laenu 12,1 miljonit eurot“ (f).
3.„Noortefond pidi omandama Pirita kinnistu, kuid X, Brave Capital OÜ ja/või Y tegevuse tõttu omandas Pirita kinnistu hoopis teine äriühing“ (a, c, f, g, h, i, j, k, q).
4.„Noortefondi antud laenu eest summas 12,1 miljonit eurot tuli omandada kinnisasi, kuhu rajada sotsiaalkorterid“ (e, f, g, h, q).
5.„Pirita Holding OÜ tegi suures ulatuses alusetuid makseid Xle või temaga seotud isikutele“ (a, b, c, h, i, q).
6.„X ja/või Brave Capital OÜ ei kasutanud Noortefondi antud laenu sihipäraselt“ (a, b, c, g, h, i, k, q).
7.„Noortefond ostis mitu korda Pirita Holding OÜ-s osaluse“ (f, g, h, j, k).
8.„X, Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Regati puiestee 3 kinnisasja võõrandamisega Poola taustaga korporatsioonile ICON“ (a, b, c, f, l, m, o, p, q).
9.„Noortefond kandis seoses Brave Capital OÜ juhitud Pirita projektiga kulusid 17 miljonit eurot, saades tagasi umbes 10 %.“ (a, b, c, e, f, g, h, i, m, o, p ,q).
10.„X, Brave Capital OÜ ja/või Y on põhjustanud seoses Pirita projektiga Noortefondile kahju umbes 10 miljonit eurot“ (a, b, c, e, f, g, h, i, m, o, p, q).
11.„Xle on Eestis algatatud kriminaalasjas esitatud kahtlustus seoses Noortefondiga seotud 3 tehinguga“ (a, b, c, m, n, o, p, q).
12.„X pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ (a, b, c, e, f, g, h, i, j, k, m, n, o, p, q).
13.„Brave Capital OÜ pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“(a, b, c, e, f, g, h, i, j, k, m, n, o, p, q).
14.„Y pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ (a, b, c, e, f, g, h, i, j, k, m, n, o, p, q). Esimesele loole järgnes samas saates kohe teine lugu pealkirjaga: „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse.“ Teise loo autor oli kostja III ning loos käsitleti Tallinna linna ja Keskerakonna poolt Toom-Rüütli 3/5 asuvate kinnisasjade võõrandamist 18.10.2018 müügilepingu alusel 2,9 miljoni euro eest hagejale I kuuluvale BC 31 Holding OÜle (ostutehing). Teises loos tehti üldsusele muuhulgas alljärgnevad avaldused: r) Saates avaldas kostja II (20.13-20.19): „[...] ja Q küsib, kes õieti on Tallinnas elav suurinvestor X.“
2-18-19267 s) Saates avaldas kostja III (20.23-21.02): „42-aastane X tegutseb Eestis alates 2010. aastast. Rohkem kui 90-st temaga seotud ettevõttest on keskne Brave Capital, mille kontor asub Tallinna Olümpia hotelli 14. korrusel ja mille portfellis on väidetavasti miljardi euro ulatuses investeeringuid üle maailma. See pole siiski ainult staažika kinnisvaraärimehe isiklik raha, vaid ta investeerib suures ulatuses ka teiste ärimeeste ja prominentide kapitali. Ehkki Brave Capitalil on aastate jooksul Eestis palju projekte, siis avalikkuses esindas firmat teine osanik Y.“ t) Saates avaldas kostja III (23.27-23.35): „[...]. Nii poliitkonkurendid kui vaatlejad kahtlustavad, et Toompea maja tehingus on midagi imelikku, aga ei suuda seda läbi hammustada.“ u) Saates avaldas kostja III (25.42-26.06): „Teine küsimus on hoone hind. Kokku maksis X firma BC 31 Holding maja eest kahes osas kokku 2,9 miljonit, millest linnale läks 1,1 miljonit ja erakonnale 1,8 miljonit. Selle hinnaga seoses ei taha kuidagi vaibuda jutt, et see hind oli kõrgem turuhinnast. Et siin oleks justkui raha juurde kirjutatud.“ v) Saates avaldas kostja III (28.06-28.16): „Kriitikud ütlevad isegi nii, et sinna sellesse lisahinda oli sisse pandud ärimeeste raha, kellel on vaja häid suhteid linnaga.“ w) Saates avaldas kostja III (29.16-30.00): „Läinud sügisel antud intervjuudes ütles X, et kasutas Toompea tehinguks pangalaenu ning tegu oli täiesti tavalise kinnisvara investeeringuga, mille tagant ei tasu luukeresid otsida. Ta keeldub “Pealtnägija” kaamera ette tulekust, aga saadab kirjaliku kommentaari, et on ärimees, kes ei ole iial olnud huvitatud avalikust tähelepanust. Seetõttu ei kommenteeri ta ühtegi tehingut, kuid need on kõik kooskõlas kohalike seaduste ja äritavaga ning notarite ja audiitorite kontrollitud. Samas on “Pealtnägija” käsutuses kohtuotsus, mis näitab, et Eesti Maksuamet kahtlustab üht teist X põhifirmat, mis figureerib otsapidi ka Noortefondi tehingutes, maksupettuses ja arestis ligi 400 000 euro eest talle kuuluvaid kinnistuid.“ x) Saates avaldas kostja III (30.01-30.12): „Miks me Toompea tehingu kallal norime? Nimelt selgub, et samal ajal kui X firma ostis Keskerakonna peamaja, tegi sama erakonna kontrollitud Linnavalitsus suurinvestorile kasuliku otsuse.“ y) Saates avaldas kostja III (31.22-31.31): „Ehk teisisõnu saab Xga seotud firma, samal ajal kui käib Keskerakonna kontori müük, linnalt soodsa otsuse, mille ka kohe rahaks teeb. Pole teada palju planeering krundi väärtust tõstis, aga fakt on, et kuu hiljem müüb X juhitud firma Tammsaare tee 89a YIT Ehitusele, kes hakkab siia rajama kortermaja.” Eelnevalt p-des r–y välja toodud väidetest ja saates avaldatud loost „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ tervikuna jääb mõistlikule televaatajale mulje järgmistest ebaõigetest väidetest, et:
15.„X väited tehingute kohta ei ole õiged“ (w).
16.„X või X omandis olev BC 31 Holding OÜ tasus Keskerakonnale raha selle eest, et Tallinna linn kehtestaks vastusooritusena Xle vajaliku detailplaneeringu” (t, u, v , x, y).
17.„X on altkäemaksu andnud isik“ (r, t, u, v , x, y).
18.„Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Keskerakonna kontorimüügi ja Keskerakonnale raha tasumisega“ (s, t, u, v , x, y).
3.Saates on ebaõigete faktiväidete avaldamisega hagejatest I–III loodud avalikkusele äärmiselt negatiivne kuvand. Esimeses loos on saates kasutatud väljendeid, nagu „suurejooneline rüüstamine“, „ekstraklassi kantimine“, „lugu läheb aga veel müstilisemaks“, „nüüd läheb veel imelikumaks“ jne. Avaldatust järeldavad mõistlikud televaatajad, et hagejad, hageja I juhtimisel ja korraldamisel on petnud Noortefondilt välja miljoneid. Teises loos väidetakse, et hageja I osales altkäemaksu andmises või mõjuvõimuga kauplemises. Kuivõrd loo alguses räägitakse hoopiski hagejast II ja hagejast III, siis jääb mulje, justkui ka nemad oleksid seotud ostutehingu ja/või detailplaneeringuga ning loo negatiivne kuvand laieneb seetõttu ka neile,
2-18-19267 kahjustades lisaks hagejale I ka nende mainet. Samuti seatakse teises loos meelevaldselt kahtluse alla hageja I väidete õigsus. Saate tegemisel ja lugude esitamisel on lähtutud loo alguses seatud põhiteesist – hagejad on petturid ja kelmid, kes rüüstasid Soome sotsiaalselt kindlustamata noorte jaoks mõeldud fondi ning lõpuks andsid ka Keskerakonnale altkäemaksu detailplaneeringu saamiseks. Saates püstitatud küsimusele, kes on hageja I, vastab saate vaataja saate põhjal, et hageja I koos hagejaga II ja hagejaga III on kurjategijad. Esitatud looga „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ on otseselt seotud ka saate „Pealtnägija“ ametlik Facebook’i konto, mis ilmestab samuti kostjate hoiakut ja loo kandvat sõnumit. „Pealtnägija“ ametlikul kontol on loo „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ kohta 07.11.2018 postitus, milles kutsutakse üles saadet vaatama: „Majamüük, mis päästis keskerakonna pankrotist, tundus paljudele kahtlaselt hea. Nüüd selgub, et Toompea hoone ostnud soome kinnisvarahai X sai samal ajal keskerakonna kontrollitud linnavalitsuse otsusega teisal soodsa planeeringu, mille kohe kasudega edasi müüs. On see järjekordne juhus pikas ahelas? Muuhulgas seda küsime täna õhtul Pealtnägijas.“ Saates ei anta vastust sellele küsimusele, vaid suunatakse vaatajat järeldama, et tegemist ei ole juhusega ning detailplaneeringu eest maksti raha.
4.Saadet vaatas ca 160 000 inimest, saade on täispikkuses kättesaadav ja järelvaadatav arhiiv.err.ee veebilehelt. Samuti on saatelõigud eraldiseisavalt koos toimetatud tekstiversiooniga avaldatud err.ee veebilehel avaldatud. Esimene lugu „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ on eraldi vaadatav ja loetav err.ee veebilehel alates 07.11.2018 kell 20.17. Teine lugu „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ on eraldi vaadatav ja loetav err.ee veebilehel alates 07.11.2018 kell 20.36. „Pealtnägija“ suhtlusvõrgustiku Facebook ametlikul kontol, millel on umbes 46 000 jälgijat, avaldatakse samuti teavet eetris olnud saadete kohta ning seal on viited vaidlusalusele saatele ja selle lõikudele. Kostjate vastuväited
5.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.
6.Kostja II ja kostja III ei ole hagejate kohta ebaõigeid andmeid avaldanud, nad ei ole õiged kostjad. Kostjad II ja III on kostja I töötajad, keda kostja I kasutab oma majandustegevuses ja kes on loovutanud oma tööülesannete käigus tekkivad varalised autoriõigused kostjale I, mistõttu puudub kostjatel II ja III saate iseseisev avaldamine. Kostjatel II ja III ei ole otsustuspädevust küsimuses, millise sisuga saade eetrisse läheb.
7.Kostjad ei ole esitanud väiteid, mida hagejad paluvad ümber lükata. Samuti ei ole nad kunagi püüdnud jätta muljet selliste väidete esitamisest. Paljud andmed, mida hagejad käsitlevad kaudsete faktiväidetena, vastavad tegelikult väärtushinnangutele. Isegi kui asuda seisukohale, et kostjad on avaldanud selliseid väiteid, nagu need on toodud hagejate interpretatsioonis, on tegemist ajakirjandusvabaduse kaitsealas olevate asjaoludega, mille avaldamist ei saa lugeda õigusvastaseks. Vaidlusalused väited on sellised, mis panustavad avalikku debatti avalikkuse jaoks olulisel teemal ning ei riiva hageja I ega hageja III eraelu määral, mis õigustaks ajakirjandusvabaduse piiramist. Samuti on kostjad saates väljendatud seisukohti mõistliku põhjalikkusega kontrollinud. Kostjad küsisid muuhulgas ka hagejatelt I ja III kommentaari, andes nii võimaluse avaldamisele kuuluvate andmete ebaõigsusele tugineda. Kostjad järgisid oma tegudes ajakirjanduseetikat.
8.Hagejate I ja III mittevaralise kahju nõue on põhjendamatu.
2-18-19267 Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 31.10.2022 otsusega hagejate I–III hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudes kostja II ja kostja III vastu läbi vaatamata ning kostja I vastu rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
10.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus, et kostja I programmis ETV oli 07.11.2018 algusega kell 20.00 eetris telesaate „Pealtnägija“ 697. osa, mille eelselt avaldas kostja I saate kokkuvõtliku ülevaate: „Hiljuti ilmsiks tulnud tõendid ja tunnistused paljastavad, kuidas grupp soome ja eesti ärimehi rüüstasid aastaid halastamatult ja suurejooneliselt rikast Soome riigifondi, kasutades selleks suuresti Eestis registreeritud ettevõtteid ja siin asuvaid projekte. Tegu on afääriga, mis keeruline nagu ämblikuvõrk ja mille niidid viivad poliitikuteni mõlemal pool lahte. „Pealtnägija“ uuris Nuorisosäätiö ehk Noortefondi afääri koostöös Soome Rahvusringhäälingu ja Soome Kuvalehti ajakirjanikega ja joonistab Eestit puudutava osa lahti“. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluses saates avaldati hageja I kohta kaks lugu. Esimene põhilugu on pealkirjastatud „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“, millise loo autorid on teleajakirjanikud kostja II ja kostja III. Esimest lugu reklaamiti enne saate esmaeetrit järgnevalt: „Hiljuti ilmsiks tulnud tõendid ja tunnistused paljastavad, kuidas grupp soome ja eesti ärimehi rüüstasid aastaid halastamatult ja suurejooneliselt rikast Soome riigifondi, kasutades selleks suuresti Eestis registreeritud ettevõtteid ja siin asuvaid projekte. Tegu on afääriga, mis keeruline nagu ämblikuvõrk ja mille niidid viivad poliitikuteni mõlemal pool lahte“. Esimese lugu käsitles Soomes 1961 loodud Soome maksumaksjate fondi Nuorisosäätio ehk Noortefondi tehinguid Eestis. Esimesele loole järgnes samas saates ka teine lugu, mis on pealkirjastatud järgnevalt: „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse.“ Teise loo autor oli kostja III ning loos käsitleti Tallinna linna ja Keskerakonna poolt Toom-Rüütli 3/5 asuvate kinnisasjade võõrandamist 18.10.2018 müügilepingu alusel 2,9 miljoni euro eest hagejale I kuuluvale BC 31 Holding OÜ-le. Vaidlust ei ole, et 07.11.2018 saadet algusega kell 20.00 vaatas ca 160 000 inimest, ja saade on kättesaadav ning järelvaadatav arhiiv.err.ee veebilehelt. Saatelõigud on ka eraldiseisavalt koos toimetatud tekstiversiooniga err.ee veebilehel avaldatud. Esimene lugu „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ on eraldi vaadatav ja loetav err.ee veebilehel alates 07.11.2018 kell 20.17. Teine lugu „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ on eraldi vaadatav ja loetav err.ee veebilehel alates 07.11.2018 kell 20.36. „Pealtnägija“ suhtlusvõrgustiku Facebook ametlikul kontol, millel on umbes 46 000 jälgijat, on viited vaidlusalusele saatele ja selle lõikudele.
11.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle, et selle üle, et 07.11.2018 „Pealtnägija“ esimeses loos „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ avaldati järgmised väited: a) Saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks (1.23-1.29): „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“; b) Saates avaldas kostja II (01.32-02.07): „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. [...]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“; c) Saates avaldas kostja III (03.01-03.17): „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“; d) Saates avaldas kostja II (06.08-06.35): „Tänaseks välja tulnud tõendid viitavad, et Noorsoofondist pumbati fiktiivsete arvete alusel ehitusfirmale tohututes kogustes raha, millest sajad tuhanded jõudsid ringiga läbi varifirmade tagasi fondi juhtideni. Lugu on detailiderohke, aga meie jaoks on huvitav, et enamuse
2-18-19267 väidetavalt fiktiivsetest arvetest esitasid Eestis registreeritud ettevõtted, mis kuuluvad või on muul moel seotud Tallinnas elava soome ärimehe Xga.“ Visuaalselt on samal ajal saates näha skeem, mis kujutab raha liikumist Noortefondist ehitusfirmale, ehitusfirmalt edasi Xle kuuluvatele või Xga seotud äriühingutele, viimastelt omakorda edasi Noortefondi juhatuse liikmetele.; e) Saates avaldas kostja III (10.04-10.17): „Kolmest Noorsoofondi Eestiga seotud tehingust mäekõrguselt suurim leidis aset siin Pirital, kus purjespordikeskuse kõrvale soetati 2.7 hektariline krunt, mida kuidagi esmapilgul ei saa seostada sotsiaalkorteritega, isegi soomlastele.“; f) Saates avaldas kostja III (10.20-10.37): „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12,1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed.; g) Saates avaldas kostja II (11.17-11.42): „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab (11.42-11-46): „Päris paljud asjad on valest.“; h) Saates avaldas kostja II (13.14-13.39): „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“; i) Saates avaldas kostja II (13.39-13.54): „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“; j) Saates avaldas kostja II (14.28-14.34): „Nüüd läheb veel imelikumaks. Mingil hetkel paneb Nuorisosäätio ettevõtmisse veel raha juurde.“ Sellele osale järgneb saatelõik, kus KP avaldab (14.34-14.47): „Täiesti tõsi. 2018, selle aasta alguses ostis Nuorisosäätio taas Pirita osasid 5 miljoni eest.“; k) Saates avaldas kostja II (14.47-14.58): „Just nii keeruliste kombinatsioonide krooniks ostab Noortefond läbi oma Eestis asutatud tütarfirma ära Pirita Holdingu, mida ta juba niikuinii rahastas.“; l) Saates avaldas kostja II (15.53-16.08): „Rikkudes uue juhtkonna hinnangul keeldu, müüs Haaro aprilli algul kogu Pirita kupatuse Poola taustaga korporatsioonile ICON 13,5 miljoniga, millest 10 miljonit oli raha ning ülejäänud võlgade tasaarveldus.“; m) Saates avaldas kostja II (16.20-16.34) „Ehk Noortefond, kes mattis projekti 17 miljonit, sai tagasi vaid umbes 10 protsenti investeeringust. Ülejäänud raha kantakse laiali muudele osapooltele, peamiselt eelmainitud laenulepingute ja konsultatsioonitasude ettekäändel.“; n) Saates avaldas kostja III (17.37-17.42): „Nii X kui enamik teisi kahtlusaluseid keelduvad kaamera ette tulekust [...].“; o) Saates avaldas kostja III (17.50-18.00): „Kahtlusi süvendab aga, et Pirita polnud ainuke hävinguga lõppenud projekt. Noortefond ostis Xga seotud firmadelt Juhkentali tänaval krundi ja kortermaja Tartu maanteel.“; p) Saates avaldati (18.0018.34): „Ta on praktiliselt kõigi tehingute keskmes. Kui vaadata Piritat, siis kogukahjumiks tuleb umbes 10 miljonit eurot. Kui vaadata Juhkentali tehingut, siis sellega kaasneb kahjum umbes 3 miljonit eurot. Kui arvutame kokku ka muud tasud, siis päris palju Nuorisosäätio raha on läinud firmadele, mis on härra X omanduses.“; q) Saates avaldas kostja II esimese loo üleminekul teisele (20.02-20.05): „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“
12.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle, et selle üle, et 07.11.2018 „Pealtnägija“ teises loos pealkirjaga „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ tehti üldsusele muuhulgas järgmised avaldused: r) Saates avaldas kostja II (20.13-20.19): „[...] ja Q küsib, kes õieti on Tallinnas elav suurinvestor X.“; s) Saates avaldas kostja III (20.23-21.02): „42-aastane
2-18-19267 X tegutseb Eestis alates 2010. aastast. Rohkem kui 90-st temaga seotud ettevõttest on keskne Brave Capital, mille kontor asub Tallinna Olümpia hotelli 14. korrusel ja mille portfellis on väidetavasti miljardi euro ulatuses investeeringuid üle maailma. See pole siiski ainult staažika kinnisvaraärimehe isiklik raha, vaid ta investeerib suures ulatuses ka teiste ärimeeste ja prominentide kapitali. Ehkki Brave Capitalil on aastate jooksul Eestis palju projekte, siis avalikkuses esindas firmat teine osanik Y.“; t) Saates avaldas kostja III (23.27-23.35): „[...]. Nii poliitkonkurendid kui vaatlejad kahtlustavad, et Toompea maja tehingus on midagi imelikku, aga ei suuda seda läbi hammustada.“; u) Saates avaldas kostja III (25.42-26.06): „Teine küsimus on hoone hind. Kokku maksis X firma BC 31 Holding maja eest kahes osas kokku 2,9 miljonit, millest linnale läks 1,1 miljonit ja erakonnale 1,8 miljonit. Selle hinnaga seoses ei taha kuidagi vaibuda jutt, et see hind oli kõrgem turuhinnast. Et siin oleks justkui raha juurde kirjutatud.“; v) Saates avaldas kostja III (28.06-28.16): „Kriitikud ütlevad isegi nii, et sinna sellesse lisahinda oli sisse pandud ärimeeste raha, kellel on vaja häid suhteid linnaga.“; w) Saates avaldas kostja III (29.16-30.00): „Läinud sügisel antud intervjuudes ütles X, et kasutas Toompea tehinguks pangalaenu ning tegu oli täiesti tavalise kinnisvara investeeringuga, mille tagant ei tasu luukeresid otsida. Ta keeldub “Pealtnägija” kaamera ette tulekust, aga saadab kirjaliku kommentaari, et on ärimees kes ei ole iial olnud huvitatud avalikust tähelepanust. Seetõttu ei kommenteeri ta ühtegi tehingut, kuid need on kõik kooskõlas kohalike seaduste ja äritavaga ning notarite ja audiitorite kontrollitud. Samas on “Pealtnägija” käsutuses kohtuotsus, mis näitab, et Eesti Maksuamet kahtlustab üht teist X põhifirmat, mis figureerib otsapidi ka Noortefondi tehingutes, maksupettuses ja arestis ligi 400 000 euro eest talle kuuluvaid kinnistuid.“; x) Saates avaldas kostja III (30.01-30.12): „Miks me Toompea tehingu kallal norime? Nimelt selgub, et samal ajal kui X firma ostis Keskerakonna peamaja, tegi sama erakonna kontrollitud Linnavalitsus suurinvestorile kasuliku otsuse.“; y) Saates avaldas kostja III (31.22-31.31): „Ehk teisisõnu saab Xga seotud firma, samal ajal kui käib Keskerakonna kontori müük, linnalt soodsa otsuse, mille ka kohe rahaks teeb. Pole teada palju planeering krundi väärtust tõstis, aga fakt on, et kuu hiljem müüb X juhitud firma Tammsaare tee 89a YIT Ehitusele, kes hakkab siia rajama kortermaja.”
13.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb analüüsida mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldasid. Kuna kohtupraktika kohaselt tuleb eristada faktiväiteid ja väärtushinnanguid, siis peab kohus tuvastama, mida mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele on avaldatud. 07.06.2021 kohtuistungil nõustusid pooled, et keskmine mõistlik televaataja on võrdsustav mõistliku isikuga.
14.Maakohus leidis, et eelnevalt p-des a)-q) välja toodud väidetest ja saates avaldatud loost „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ tervikuna ei jää mõistlikule televaatajale muljet, et avaldatud väidetest järelduvad järgmised faktiväited: 1. „X omandis olevad või muul viisil Xga seotud Eestis registreeritud äriühingud on esitanud Soome ehitusfirmale fiktiivseid arveid ja saanud fiktiivsete arvete alusel raha“ (a, d); 2. „Noortefond andis investeerimislepingu alusel Xle ja Brave Capital OÜ-le laenu 12,1 miljonit eurot“ (f); 3. „Noortefond pidi omandama Pirita kinnistu, kuid X, Brave Capital OÜ ja/või Y tegevuse tõttu omandas Pirita kinnistu hoopis teine äriühing.“; 4. „Noortefondi antud laenu eest summas 12,1 miljonit eurot tuli omandada kinnisasi, kuhu rajada sotsiaalkorterid“ (e, f, g, h, q); 5. „Pirita Holding OÜ tegi suures ulatuses alusetuid makseid Xle või temaga seotud isikutele“ (a, b, c, h, i, q); 6. „X ja/või Brave Capital OÜ ei kasutanud Noortefondi antud laenu sihipäraselt.“ (a, b, c, g, h, i, k, q); 7. „Noortefond ostis mitu korda Pirita Holding OÜ-s osaluse.“ (f, g, h, j, k); 8. „X, Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Regati puiestee 3 kinnisasja võõrandamisega Poola taustaga korporatsioonile ICON.“ (a, b, c, f, l, m, o, p, q); 9. „Noortefond kandis seoses Brave Capital OÜ juhitud Pirita projektiga kulusid 17 miljonit eurot, saades tagasi umbes 10 %“ (a, b, c, e, f, g, h, i, m, o, p ,q); 10. „X, Brave Capital OÜ ja/või Y on põhjustanud seoses Pirita projektiga Noortefondile kahju umbes
2-18-19267 10 miljonit eurot“ (a, b, c, e, f, g, h, i, m, o, p ,q); 11. „Xle on Eestis algatatud kriminaalasjas esitatud kahtlustus seoses Noortefondiga seotud 3 tehinguga.“ (a, b, c, m, n, o, p, q); 12. „X pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ (a, b, c, e, f, g, h, i, j, k, m, n, o, p ,q); 13. „Brave Capital OÜ pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ (a, b, c, e, f, g, h, i, j, k, m, n, o, p ,q);
14.„Y pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ (a, b, c, e, f, g, h, i, j, k, m, n, o, p, q).
15.Maakohus leidis ka, et p-des r)-y) välja toodud väidetest ja saates avaldatud teisest loost „Pealtnägija“ tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ tervikuna ei jää mõistlikule televaatajale muljet, et avaldatud väidetest järelduvad järgmised faktiväited: 15. „X väited tehingute kohta ei ole õiged.“ (w); 16. „X või X omandis olev BC 31 Holding OÜ tasus Keskerakonnale raha selle eest, et Tallinna linn kehtestaks vastusooritusena Xle vajaliku detailplaneeringu” (t, u, v, x, y); 17. „X on altkäemaksu andnud isik“ (r, t, u, v , x, y); 18. „Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Keskerakonna kontorimüügi ja Keskerakonnale raha tasumisega“ (s, t, u, v , x, y).
16.Maakohus leidis, et saatelõikudes öeldu, millest hagejad on tuletanud hagiavalduse märgitud vaidlusalused väited 1–18, on hagejate subjektiivne arvamus. Hagejate poolt välja toodud väiteid ei saa käsitleda avaldatud kaudsete faktiväidetena, vaid äärmisel juhul väärtushinnangutena. Hagejad ei ole tõendanud, kuidas hagiavalduse märgitud vaidlusalused väited kujunesid mõistlikul vaatajal saate põhjal ning puudub vaidlus, et kostjad ei ole otsesõnu ega maakohtu hinnangul kaudselt avaldanud hagejate poolt välja toodud etteheidetavaid väiteid.
17.Kuna saates räägiti üksnes fiktiivsete arvete esitamise kahtlusest ning kostjad on kohtu hinnangul põhistanud, et kahtlus fiktiivsetest arvetest lõikudes a ja d tulenes sellest, Soome ühingu Salpausselän Rakentajat Oy poolt Xga seotud ühingule Corintum Design OÜ tasutud arved olid arusaamatu sisuga ning nende alusel tasutud summad maksti koheselt suuremas osas edasi Noortefondi juhtidega seotud ühingutele, siis on kahtluse esitamine arvete fiktiivsuse kohta järeldusliku iseloomuga hinnangu pakkumine. Seega saab väidet 1, et „X omandis olevad või muul viisil Xga seotud Eestis registreeritud äriühingud on esitanud Soome ehitusfirmale fiktiivseid arveid ja saanud fiktiivsete arvete alusel raha“ maakohtu hinnangul käsitada väärtushinnanguna.
18.Maakohus leidis, et väite 2 puhul „Noortefond andis investeerimislepingu alusel Xle ja Brave Capital OÜ-le laenu 12,1 miljonit eurot“ ei ole tegemist üksiku faktiväitega, vaid väärtushinnanguga lepingule tervikuna, mis rajaneb selles osalevate isikute ja nende vastavate kohustuste omavahelise loogilise seose analüüsil, mis järeldub saates kõlanud lausetest lõigus f „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12,1 miljonit eurot.“
19.Saates esitatud väidetest lõikudes a, c, f, g, h, i, j, k, q ja tunnistaja JPL ütlustest, mille kohaselt omandas finantseerimislepingu sõlmimise järgselt Regati pst kinnistu Yga seotud äriühing, kes müüs selle seejärel oluliselt kallimalt edasi Pirita Holding OÜ-le, ning see võimaldas Yl teenida riskivaba tulu Noortefondi arvelt, on põhjendatud järeldada, et väite 3 „Noortefond pidi omandama Pirita kinnistu, kuid X, Brave Capital OÜ ja/või Y tegevuse tõttu omandas Pirita kinnistu hoopis teine äriühing“ puhul ei ole tegemist faktiväitega, vaid väärtushinnanguga. Maakohus leidis, et isegi kui selline faktiväide oleks esitatud, siis oleks see väide õige nagu tuleneb tunnistaja JPL ütlustest.
20.Maakohus leidis, et väites 4 „Noortefondi antud laenu eest summas 12,1 miljonit eurot tuli omandada kinnisasi, kuhu rajada sotsiaalkorterid“, mis peaks järelduma saates avaldatud
2-18-19267 lõikudest e, f, g, h, q, ei ole nimetatud ühtegi hagejat, mistõttu ei saa ka sellise faktiväite esitamisega olla hagejate nõuded põhjendatud.
21.Väite 5 puhul, mille kohaselt „Pirita Holding OÜ tegi suures ulatuses alusetuid makseid Xle või temaga seotud isikutele“ peaks järelduma saates avaldatud lõikudest a, b, c, h, i, q, on maakohtu hinnangul tegemist väärtushinnanguga, millele viitavad väljendid „suures ulatuses“ ja „alusetuid makseid.“ Maakohus leidis, et isegi juhul, kui nentida, et tegemist on faktiväitega, siis on kostja tõendanud, et tegemist on tõese faktiväitega. Ka tunnistaja JPL ütluste kohaselt ei olnud viidatud maksetel Rare Holding OÜ-le, BC Property Management OÜ-le ja Brave Capital OÜ-le mistahes mõistlikku ja Noortefondi tegevusega seotud majanduslikku seost.
22.Maakohus leidis, et väide 6 „X ja/või Brave Capital OÜ ei kasutanud Noortefondi antud laenu sihipäraselt“, mis peab järelduma saates avaldatud lõikudest a, b, c, f, g, h, i, k, q, puhul on tegemist väärtushinnanguga, millele viitab sõna „sihipäraselt“. Maakohus oli seisukohal, et isegi juhul, kui nentida, et tegemist on faktiväitega, siis on kostja tõendanud, et tegemist on tõese faktiväitega. Tunnistaja JPL ütluste kohaselt ei ole viidatud maksetel Rare Holding OÜle, BC Property Management OÜ-le ja Brave Capital OÜ-le mistahes mõistlikku ja Noortefondi tegevusega seotud majanduslikku seost.
23.Maakohus leidis, et väide 7 „Noortefond ostis mitu korda Pirita Holding OÜ-s osaluse“, mis hagejate sõnul järeldub saates avaldatud lõikudest f, g, h, j, k, ei puuduta ühtegi hagejat, mistõttu ei ole hagejatel ka esitada selle väitega seotud nõudeid.
24.Maakohus leidis, et väidet 8 „X, Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Regati puiestee 3 kinnisasja võõrandamisega Poola taustaga korporatsioonile ICON“, ei järeldu saates avaldatud lõikudest a, b, c, f, l, m, o, p, q. Maakohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole kostjad saates kordagi väitnud, et tehinguga oleksid seotud hagejad. Maakohus tuvastas, et saates on otsesõnu öeldud, et selle tehingu tegemisega oli seotud Noortefondi endine juhatuse liige AEH ning selle kohta esitasid kostjad tõendina ka kinnistu müügilepingu. Maakohus leidis, et ka selle väite juures ei ole arusaadav, millest tulenevalt on hagejad sellise kaudse faktiväite sidunud hagejaga III. Esimeses loos „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ on hagejat III mainitud vaid illustratiivse isikuna, rääkides Brave Capital OÜ juhatusest ja hagejat III ei ole mitte mingil muul moel loos kajastatud.
25.Maakohus leidis, et väidet 9 „Noortefond kandis seoses Brave Capital OÜ juhitud Pirita projektiga kulusid 17 miljonit eurot, saades tagasi kõigest umbes 10%“, mis peab hagiavalduse kohaselt järelduma saates avaldatud lõikudest a, b, c, e, f, g, h, i, m, o, p, q, ei ole kostjad esitanud. Tegemist oli Noortefondi juhi KP väitega. Sellises suurusjärgus kahju tekkimist Noortefondile (ja enamaski) kinnitas ka tunnistajana üle kuulatud JPL.
26.Väite 10 „X, Brave Capital OÜ ja/või Y on põhjustanud seoses Pirita projektiga Noortefondile kahju umbes 10 miljonit eurot“ puhul ei ole maakohtu hinnangul samuti võimalik järelduda saates avaldatud lõikudest a, b, c, e, f, g, h, i, m, o, p, q, et selle oleksid avaldanud kostjad. Tegemist oli KP väitega. Kuna selle on avaldanud KP, siis ei saa andmete avaldajaks selle väite puhul pidada kostjaid II ja III. Maakohus leidis, et isegi juhul, kui selline kaudne faktiväide on avaldatud, siis on see õige.
27.Maakohus leidis, et väidet 11 „Xle on Eestis algatatud kriminaalasjas esitatud kahtlustus seoses Noortefondiga seotud 3 tehinguga“, mis hagiavalduse kohaselt järeldub avaldatud lõikudest a, b, c, m, n, o, p, q, ei ole esitatud. Maakohus leidis, et sõna „kahtlusalune“ ei ole
2-18-19267 samastatav väljendiga „kuriteos kahtlustatav“. Juhul, kui nentida, et tegemist on faktiväitega, siis on tõendatud kriminaalmenetluse läbiviimine hageja I suhtes.
28.Maakohus leidis, et väiteid 12–14 „X pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ „Brave Capital OÜ pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ ja „Y pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ ei ole võimalik järeldada saates avaldatud lõikudest a, b, c, e, f, g, h, i, j, k, m, n, o, p, q.
29.Maakohtu hinnangul ei järeldu väide 15 „X väited tehingute kohta ei ole õiged“ saates avaldatud lõigust w „Läinud sügisel antud intervjuudes ütles X, et kasutas Toompea tehinguks pangalaenu ning tegu oli täiesti tavalise kinnisvara investeeringuga, mille tagant ei tasu luukeresid otsida. Ta keeldub “Pealtnägija” kaamera ette tulekust, aga saadab kirjaliku kommentaari, et on ärimees kes ei ole iial olnud huvitatud avalikust tähelepanust. Seetõttu ei kommenteeri ta ühtegi tehingut, kuid need on kõik kooskõlas kohalike seaduste ja äritavaga ning notarite ja audiitorite kontrollitud. Samas on “Pealtnägija” käsutuses kohtuotsus, mis näitab, et Eesti Maksuamet kahtlustab üht teist X põhifirmat, mis figureerib otsapidi ka Noortefondi tehingutes, maksupettuses ja arestis ligi 400 000 euro eest talle kuuluvaid kinnistuid.“
30.Maakohus leidis, et väidet 16 „X või X omandis olev BC 31 Holding OÜ tasus Keskerakonnale raha selle eest, et Tallinna linn kehtestaks vastusooritusena Xle vajaliku detailplaneeringu“ ei saa järeldada saates avaldatud lõikudest t, u, v, x, y. Maakohus tuvastas, et saates esitati üksnes küsimusi müügihinna adekvaatsuse ja võimaliku Keskerakonna seosega, kusjuures kõik asjaosalised eitasid seda seost ja need eitused avaldati kõnealuses saates koos uurimisobjekti kirjeldusega. Seega püstitati vaid kahtlus, mis seejärel lükati ümber asjaosaliste kommentaaridega.
31.Maakohus leidis, et väidet 17 „X on altkäemaksu andnud isik“, mis hagiavalduse kohaselt peaks järelduma saates avaldatud lõikudest r, t, u, v, x, y, ei ole esitatud.
32.Maakohus leidis, et ka väidet 18 „Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Keskerakonna kontorimüügi ja/või Keskerakonnale raha tasumisega“ ei ole võimalik järeldada avaldatud lõikudest s, t, u, v, x, y.
33.Kuna hagejate välja toodud väiteid ei saa käsitleda kaudsete faktiväidetena vaid äärmisel juhul väärtushinnangutena, siis ei saa hagejad nõuda väärtushinnangute ümberlükkamist.
34.Maakohus leidis, et isegi kui asuda seisukohale, et hagejate esiletoodud väidete 1–18 puhul on tegemist kaudsete faktiväidetega, tuleb hagejate nõue jätta rahuldamata, sest hagejate õiguste rikkumine ei olnud õigusvastane ja saates lugude avaldamine oli kantud avalikust huvist ning kostjad kontrollisid andmeid vajaliku põhjalikkusega. Maakohus leidis, et hagejate õiguste rikkumine ei olnud õigusvastane, arvestades rikkumise liiki, põhjust ja ajendit. Kostjad on tõendanud ja piisavalt põhistanud, et vaidlusaluste telesaate lugude avaldamine oli eeskätt ajendatud asjaolust, et tegemist on avalikkuse jaoks olulise teemaga, milles põimuvad koguni rahvusvahelisel tasandil nii poliitilise kui ka majandusliku võimuga seotud aspektid. Maakohus leidis, et poolte ja avalikkuse huve kaaludes, tuli asuda seisukohale, et hagejate võimalik õiguste rikkumine ei olnud kostjate väidetava rikkumise iseloomu arvestades õigusvastane. Maakohtu hinnangul järgisid kostjad kutsestandardist tulenevat kontrollikohustust ning ajakirjanduseetikat. Kostjad kontrollisid telesaates avaldatud andmeid vajaliku põhjalikkusega, küsides muuhulgas ka lisaks eelnevalt käsitletud tõenditele hageja I ja III kommentaari, andes nii hagejatele I ja III võimaluse avaldamisele kuuluvate andmete ebaõigsusele tugineda.
2-18-19267
35.Maakohus leidis, et loo „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ on teinud küll kostja III, kuid selle avaldamise on heaks kiitnud „Pealtnägija“ vastutav toimetaja kostja II ning järelikult kontrollisid nii kostja II kui kostja III, mis andmeid saates avaldatakse. Ebaõigete andmete avaldamise eest kannab deliktiõiguslikku vastutust andmete avaldaja. Andmete avaldaja on aga isik, kelle kontrolli all on andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Sellist andmete avaldamise üle kontrolli omavaks isikuks saab pidada vaid telesaate edastajat. Riigikohtu tsiviilkolleegium on küll 09.01.2013 kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-16612, p-s 13 väljendanud seisukohta, et andmete avaldajaks võib olla ka isik, kes avaldab andmeid, kuid ajakirjandusväljaandes töötavaid ajakirjanikke ei saa iseseisvaks andmete avaldajateks pidada.
36.Kostja I on seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik ning meediateenuse osutaja meediateenuste seaduse mõistes. Kostja I tegevus on suuresti seotud andmete avaldamisega erinevates meediateenustes. Kostja II ja kostja III seevastu on kostja I töötajad, keda viimane kasutab oma majandustegevuses. Saate „Pealtnägija“ ja selles sisalduvate lugude tootmine on nende tööülesanne, mida kontrollib kostja I. Kostja II ja kostja III on loovutanud oma tööülesannete käigus (saadete tootmise käigus) tekkivad varalised autoriõigused kostjale I, mistõttu puudub kostjatel II ja III saate iseseisev kasutamise võimalus s.h. avaldamine. Hagejate väide, nagu oleks kostjate II ja III otsustuspädevuses see, millise sisuga saade eetrisse läheb, on tõendamata. Saate eetrisse mineku otsustab lõppastmes päevakajaliste saadete peatoimetaja kostja I nimel. Kostjate selgituste kohaselt kostja II ega III ei ole peatoimetajad ja kostja II ei ole vastutav toimetaja vaid saate toimetaja-saatejuht. Kostja I struktuuris on toimetusvastutus jagatud programmide ja saadete peatoimetajate vahel. Saade „Pealtnägija“ kuulub päevakajaliste saadete toimetuse vastutusalasse ja seda toimetust juhib päevakajaliste saadete peatoimetaja. Lisaks on kostja I programmil ETV peatoimetaja, kellel lasub lõplik vastutus saadete programmi paigutamise üle. Kuna kostja I kasutab kostjaid II ja III oma majandustegevuses, tuleb kostjate II ja III tegu omistada ainuüksi kostjale I.
37.Kostjad ei ole hageja I ja III kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ning andmete avaldamine ei olnud õigusvastane, mistõttu ei kuulu mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele. Kuna kostja I ei ole rikkunud hagejate õigusi õigusvastselt ebaõigete andmete avaldamisega, mistõttu kostja I avaldatud andmed ei ole hagejate mainet kahjustanud, siis on hagejate kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudes on põhjendamatu.
38.Maakohus märkis, et kuna ta jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Apellatsioonkaebus
39.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Harju Maakohtu 31.10.2022 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Alternatiivselt paluvad hagejad saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
40.Hagejad leiavad, et maakohus on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, rikkunud menetlusnorme ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Maakohus on jätnud ekslikult olulised asjaolud hindamata ning teinud ekslikke järeldusi tõendamiskohustuse hagejate poolt täitmata jätmise osas. Kõiki hagis esile toodud asjaolusid arvestades sai mõistlik keskmine televaataja saatest avaldatust teha just need järeldused, mida hagejad on esitanud kostjate järelduslike faktiväidetena. Samuti on maakohus ekslikult leidnud, et hagejate nimetatud järelduslikud faktiväited on äärmisel juhul väärtushinnangud ja seetõttu on maakohus jätnud otsuse tegemisel hindamata ja tuvastamata võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 kohaldamiseks
2-18-19267 vajalikud asjaolud. Maakohus ei ole tuvastanud ühegi järeldusliku faktiväite tõele vastavust või mittevastavust, samuti mitte ühegi kostjate poolt avaldatud ebaõige järeldusliku faktiväite avaldamise õigusvastsuse puudumist.
41.Maakohus on otsuses rikkunud põhjendamiskohustust, sedastades, et järelduslike faktiväidete osas on tõendatud asjaolude valguses väidete avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. Maakohus ei ole aga viidanud ühelegi tõendile, mida kohus silmas pidas ning kust selline järeldus tuli. Maakohtu järeldused, et järelduslike faktiväidete avaldamine oli õiguspärane, on ekslik ega põhine asjas kogutud tõenditel.
42.Maakohtu järeldus, et kostja II ja kosja II ei ole õiged kostjad, sest kostja I kasutab neid oma majandustegevuses, mistõttu tuleb nende tegevus omistada kostjale I, on vastuolus seadusega ning väljakujunenud kohtupraktikaga. Hagejad on vabad valima, kas esitada oma nõudeid kõigi kostjate vastu või neist üksnes osade vastu. Maakohus on alusetult jätnud hagejate hagi kostja II ja kostja III vastu läbi vaatamata. Maakohus oleks pidanud hagi kostjate II ja III suhtes läbi vaatama ning rahuldama.
43.Maakohus oleks pidanud rahuldama VÕS § 1043 alusel hageja I ja hageja III kahju hüvitamise nõude ning VÕS § 1055 lg 1 alusel hagejate nõude kostja I vastu rikkumise lõpetamise nõudes. Vastustajate seisukoht
44.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
45.Ringkonnakohus tühistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja II hagi kostjate II ja III vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja kahju tekitava käitumise lõpetamise nõudes läbi vaatamata ning kostja I vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagejate I–III hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes ja hageja I ja hageja III hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kostjate II ja III vastu läbi vaatamata ning selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse ja jätab hagi eeltoodud nõuetes rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab hagi tagamise abinõud. Ülejäänud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagejate I–III hagi kostja I vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudes, hagejate I ja II hagi kostja I vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning jaotas menetluskulud, jääb otsus muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, sest maakohtu otsuse osalise tühistamise aluseks ei ole kaebuse väited. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
46.Hagejad on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega hagi jäeti osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
2-18-19267
47.Maakohus rikkus TsMS §-s 439 sätestatut, mille kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. See rikkumine on oluline ja ringkonnakohus peab maakohtu lahendi kõnealuses osa tühistama kaebuse väidetest olenemata. Hageja II ei ole esitanud kostjate II ja III vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Seega on maakohus põhjendamatult jätnud hageja II hagi kostjat II ja III vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata. Hageja II ei ole esitanud nõudeid ka kostja I vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, mistõttu on maakohus põhjendamatult jätnud hageja II hagi eeltoodud nõudes rahuldamata. Hagejad ei ole esitanud hagi kostja II ja kostja III vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudes, mille maakohus jättis läbi vaatamata. Maakohtul ei olnud alust teha otsustusi nõuete kohta, mida hagis ei olnud esitatud. Lähtudes eeltoodust ei ole ka ringkonnakohtul alust teha otsustusi nõuete osas, mida pole esitatud.
48.Maakohus on vastuoluliselt hinnanud hagejate I–III nõudeid ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja hageja I ja hageja III nõudeid mittevaralise kahju hüvitamiseks kostjate II ja III vastu sisuliselt, leides, et need tuleb jätta rahuldamata, kuid leidnud ka, et hagejate nõuded tuleb üldse jätta läbi vaatamata VÕS § 1054 alusel. Maakohus on ebaõigesti jätnud hagejate nõuded kostja II ja III vastu läbi vaatamata. Asjaolust, et kostja I, kasutades kostjaid II–III oma majandustegevuses, võib vastutada kostjate II–III poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest, ei välista õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist kahju põhjustanud isikute endi vastu. VÕS § 1054 ei reguleeri ega välista kahju põhjustanud isiku enda deliktilist (solidaarset) vastutust kannatanu ees (VÕS IV komm (2020), § 1054, p 3.1). Ka kostjate II ja III seisukoht, et nemad ei ole vaidlusaluste väidete avaldajaks, ei ole aluseks, et hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi. Asjaolud, kas kostja II ja kostja III on ebaõigete faktiväidete avaldajaks, tuvastatakse asja sisulisel arutamisel.
49.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Hagejad on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuigi maakohus ei ole andnud hinnangut kõigile asjas esitatud hageja ja kostja väidetele ning tõenditele, millega on rikkunud TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust, ei ole selline rikkumine viinud ebaõige järelduseni, et hagejate nõuded tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusõiguslikud rikkumised kõrvaldada ja põhjendada otsust alljärgnevalt. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
50.Esitatud hagis nõudsid hagejad ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist, ebaõigete faktiväidete avaldamise lõpetamist ja ebaõigete faktiväidete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Maakohus leidis, et hagejate hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna kostjate avaldatust ei järeldu hagejate väidetud kaudseid faktiväiteid, vaid äärmisel juhul on nimetatud väited väärtushinnangud ja seetõttu ei saanud kostjad hagejatele ebaõigete andmete avaldamisega kahju tekitada.
51.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.
52.VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 lg 4
2-18-19267 võimaldab nõuda ebaõige faktiväite (andmete) ümberlükkamist sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväite avaldamiseks. Vastavalt VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Seega isiku au teotamisest tulenev kahju hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab seda, et faktiväide oleks hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine oleks õigusvastane. Au teotava faktiväite õigusvastasus oleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest (RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 31). Tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine, isegi kui see teotab isiku au ja kahjustab tema mainet, ei ole iseenesest õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 järgi. Seega ei ole VÕS § 1047 lg 2 alusel nõude rahuldamiseks alust, kui avaldaja tõendab, et väidetu vastab tegelikkusele ega ole õigusvastane (RKTKo 20.06.2012, 3-2-1-169-11, p 12). Au või mainet kahjustav võib siiski olla tõele vastavate lausete avaldamise kontekst. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt hoolimata § 1047 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
53.VÕS § 1055 lg 1 järgi, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist.
54.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle kas kostjate avaldatud väidetest järelduvad järgmised kaudsed faktiväited:
1.„X omandis olevad või muul viisil Xga seotud Eestis registreeritud äriühingud on esitanud Soome ehitusfirmale fiktiivseid arveid ja saanud fiktiivsete arvete alusel raha“ (a, d).
2.„Noortefond andis investeerimislepingu alusel Xle ja Brave Capital OÜ-le laenu 12,1 miljonit eurot“ (f).
3.„Noortefond pidi omandama Pirita kinnistu, kuid X, Brave Capital OÜ ja/või Y tegevuse tõttu omandas Pirita kinnistu hoopis teine äriühing“ (a, c, f, g, h, i, j, k, q).
4.„Noortefondi antud laenu eest summas 12,1 miljonit eurot tuli omandada kinnisasi, kuhu rajada sotsiaalkorterid“ (e, f, g, h, q).
5.„Pirita Holding OÜ tegi suures ulatuses alusetuid makseid Xle või temaga seotud isikutele“ (a, b, c, h, i, q).
6.„X ja/või Brave Capital OÜ ei kasutanud Noortefondi antud laenu sihipäraselt“ (a, b, c, f, g, h, i, k, q).
7.„Noortefond ostis mitu korda Pirita Holding OÜ-s osaluse“ (f, g, h, j, k).
8.„X, Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Regati puiestee 3 kinnisasja võõrandamisega Poola taustaga korporatsioonile ICON“ (a, b, c, f, l, m, o, p, q).
9.„Noortefond kandis seoses hageja II juhitud Pirita projektiga kulusid 17 miljonit eurot, saades tagasi umbes 10 %.“ (a, b, c, e, f, g, h, i, m, o, p ,q).
10.„X, Brave Capital OÜ ja/või Y on põhjustanud seoses Pirita projektiga Noortefondile kahju umbes 10 miljonit eurot“ (a, b, c, e, f, g, h, i, m, o, p, q).
11.„Xle on Eestis algatatud kriminaalasjas esitatud kahtlustus seoses Noortefondiga seotud 3 tehinguga“ (a, b, c, m, n, o, p, q).
12.„X pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ (a, b, c, e, f, g, h, i, j, k, m, n, o, p, q).
13.„Brave Capital OÜ pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“(a, b, c, e, f, g, h, i, j, k, m, n, o, p, q).
2-18-19267
14.„Y pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ (a, b, c, e, f, g, h, i, j, k, m, n, o, p, q).
15.„X väited tehingute kohta ei ole õiged“ (w).
16.„X või X omandis olev BC 31 Holding OÜ tasus Keskerakonnale raha selle eest, et Tallinna linn kehtestaks vastusooritusena Xle vajaliku detailplaneeringu” (t, u, v , x, y).
17.„X on altkäemaksu andnud isik“ (r, t, u, v , x, y).
18.„Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Keskerakonna kontorimüügi ja Keskerakonnale raha tasumisega“ (s, t, u, v , x, y).
55.Riigikohus on leidnud, et ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (RKTKo 28.04.2021, 2-18-17980, p 19). Faktiväitena on käsitatav isiku kohta mis tahes andmeid sisaldav lause. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Seevastu väärtusotsustus väljendub isikule antavas hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 17). Avaldatud väiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 19.02.2008, 3-2-1-14507, p 13). Seejuures on Riigikohus möönnud, et lause võib sisaldada üheaegselt nii faktiväiteid kui ka väärtushinnanguid (RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 27).
56.Maakohus on otsuses selgitanud, et kohus peab faktiväidete ja väärtushinnangute eristamiseks kindlaks tegema, mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele on avaldanud ning pooled ei vaielnud selle üle, et keskmine mõistlik televaataja on võrdsustatav mõistliku isikuga. Maakohus märkis otsuses, et analüüsib mõistliku inimese arusaama järgi kas kostjate avaldatud väited, mida hagejad kostjatele ette heidavad, on järeldatavad kaudsed faktiväited või väärtushinnangud. Samas on maakohus vastuoluliselt hagejatele ka ette heitnud, et hagejad ei ole tõendanud kuidas mõistlik televaataja sai jõuda järeldusteni, milliste faktiväidete avaldamist hagejad kostjatele ette heidavad. Kuna avaldatud väiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldasid, siis on ebaõige maakohtu etteheide hagejatele, et hagejad ei ole tõendanud mõistliku inimese arusaama. Samas ei ole tegemist sellise olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, et järeldada, et hagejad poleks aru saanud tõendamiskoormisest. Hagejad pidid tõendama faktiväidete avaldamist ja põhistama nende au teotavat iseloomu ning kostjatel tuli tõendada faktiväidete tõesust (VÕS § 1047 lg 2; RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449, p 13). Lisaks tuli kostjatel tõendada süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 3, § 1046 lg 1 teine lause ja lg 2, § 1050). Asja materjalidest on näha, et pooled ei vaielnud nõude õigusliku aluse üle ning tulenevalt menetlusdokumentidest oli hagejatele tõendamiskoormis selge.
57.Maakohus leidis, et mõistliku isiku arusaama järgi ei ole kostjate avaldatud väidetest võimalik järeldada hagejate väidetud faktiväiteid. Kolleegium ei nõustu hagejatega, et asjaolust, kui maakohus ei tuvastanud hagejate sõnastatud kaudsete faktiväidete avaldamist ning möönis, et äärmisel juhul võib kostjate väidetust hagejate sõnastatut kasutades tegemist olla väärtushinnangute avaldamisega, ei selgu maakohtu seisukohta, kas kostjad avaldasid faktiväiteid või väärtushinnanguid. Olukorras, kus hagejad peavad tõendama faktiväidete avaldamise ning maakohus tuvastas, et hagejate väidetud faktiväiteid pole avaldatud, s.o need pole kostjate avaldatust järeldatavad, on maakohtu seisukoht faktiväidete avaldamise või mitteavaldamise kohta jälgitav. Selliselt on maakohtu otsusest aru saanud ka hagejad, kui on
2-18-19267 apellatsioonkaebuses märkinud, et maakohus on otsuses leidnud ekslikult, et kostjate otsestest faktiväidetest ei ole võimalik tuletada hagejate märgitud kaudseid faktiväiteid.
58.Kuna kaudsed faktiväited, mille avaldamist hagejad kostjatele ette heidavad, on seotud 07.11.2018 „Pealtnägija“ saates avaldatuga, siis on asjakohane tuvastada hagejate märgitud faktiväited konkreetse vaidlusaluse saate sisu raames, sh arvesse võttes vahetult enne saadet tehtud reklaami. Samas ei saa nõustuda hagejatega, et mõistliku televaataja kui mõistliku isiku arusaama 07.11.2019 Pealtnägija saate avaldatust ja hagejate väidetud kaudsete faktiväidete järeldamist tuleb hinnata lisaks kostjate II ja III poolt 07.11.2018 „Pealtnägija“ saates avaldatule koosmõjus kostja I Facebooki kontol vms tehtud postitustega. Kolleegium ei pea iseenesest mõistetavaks, et mõistlikuks saab pidada, et isik, kes vaatab vaidlusalust „Pealtnägija“ saadet, on samal ajal kursis ka „Pealtnägija“ Facebooki konto postitustega, et järeldada mõistliku inimese arusaama saates avaldatud väidete kohta muu hulgas Facebooki andmetele tuginedes.
59.Pooled ei vaielnud, et kostja II avaldas esimese loo sissejuhatuses „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku“ (a) ja „Tänaseks välja tulnud tõendid viitavad, et Noorsoofondist pumbati fiktiivsete arvete alusel ehitusfirmale tohututes kogustes raha, millest sajad tuhanded jõudsid ringiga läbi varifirmade tagasi fondi juhtideni. Lugu on detailiderohke, aga meie jaoks on huvitav, et enamuse väidetavalt fiktiivsetest arvetest esitasid Eestis registreeritud ettevõtted, mis kuuluvad või on muul moel seotud Tallinnas elava soome ärimehe Xga“ (d). Hagejate selgituste kohaselt on samal ajal, kui kostja II eeltoodud väiteid saates avaldas, näha skeemi, mis kujutab raha liikumist Noortefondist ehitusfirmale, ehitusfirmalt edasi Xle kuuluvatele või Xga seotud äriühingutele, viimastelt omakorda edasi Noortefondi juhatuse liikmetele ning avaldatakse hagejast I visuaalne kujutis, mistõttu hagejate arvates järeldab mõistlik isik järgmise faktiväite 1: „X omandis olevad või muul viisil Xga seotud Eestis registreeritud äriühingud on esitanud Soome ehitusfirmale fiktiivseid arveid ja saanud fiktiivsete arvete alusel raha.“. Kolleegium ei nõustu hagejatega, et esitatust saab järeldada väite, et igal juhul X omandis olevad või muul viisil temaga seotud äriühingud on esitanud fiktiivseid arveid ja saanud nende alusel raha. Kolleegium nõustub maakohtuga, et mõistliku isiku arusaamast lähtudes ei ole võimalik kostja II avaldatust järeldada hagejate eeltoodud kaudset faktiväidet, vaid väärtushinnangut. Noortefondist Soome ettevõtjatele suurte rahasummade saamisel, et kanda need kohe edasi sama Noortefondi juhtkonda kontrollivatele äriühingutele ei saa mõistliku isiku arusaama järgi pidada tavapäraseks sisukaks majandustegevuseks. Kuna saates räägitakse miljonite õhku haihtumisest ja „väidetavatest“ fiktiivsetest arvetest, siis on põhjendatud arvata, et mõistlik isik saab esitatust aru tõstatatud kahtlusest, et esitatud arvetel ei pruukinud olla majanduslikku sisu. Arvestades esitatud väiteid ja näidatud raha liikumise skeeme, kus raha on liikumises ja miljonid kaovad, siis on põhjendatud avaldada kahtlust, kas esitatud arved on majandusliku sisuga või siiski mitte, s.o „väidetavalt“ fiktiivsed. Selliselt antud hinnangut „väidetavalt“ fiktiivsed saab pidada hinnanguks arvete alusel tehtud tehingutele. Kohtupraktikas on leitud, et ka õiguslikke hinnanguid saab pidada väärtushinnanguteks (RKTKo 10.10.2007, 3-2-1-53-07, p 19). Nii on väärtushinnanguga tegemist siis, kui isik on avaldanud oma subjektiivsest õigustõlgendusest lähtudes teise isiku kohta andmeid, mis sisaldavad sh andmete avaldaja juriidilisi arusaamu (TrtRnKo 31.03.2021, 2-19-16880, p 10.1; TlnRnKo 16.01.2023, 2-21-11090, p 74).
60.Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja III avaldas, et „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12,1 miljonit eurot.“ (f), kus samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud
2-18-19267 Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Pooled ei vaidle, et olid lisatud ka fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmeid. Kolleegium ei nõustu hagejatega, et eeltoodud lausetest ja saate konteksti arvestades järeldab mõistlik isik faktiväite 2, et „Noortefond andis investeerimislepingu alusel Xle ja Brave Capital OÜ-le laenu 12,1 miljonit eurot.“ Kuna investeerimisleping sõlmiti Noortefondi, Brave Capital OÜ ning Pirita Holding OÜ vahel 30.09.2015, siis ei järelda mõistlik isik, et laenu andmisest neile saab järeldada ilmtingimata laenu andmist Xle ja Brave Capital OÜ-le, mitte hinnangule investeerimislepingule. Investeerimislepingu alusel laenas Noortefond Pirita Holding OÜ-le 12,1 miljonit eurot ja Brave Capital OÜ osales lepingu eeltingimuste kohaselt laenusaaja osaniku ja kontrolliva isikuna, kelle ülesandeks oli laenusaaja eest taotleda laenu väljamaksmist, teostada järelevalvet laenusaaja üle ning kontrollida laenu kasutamist laenusaaja poolt. Saates ei ole ka väidetud, et hageja II asutas Pirita Holding OÜ, mistõttu võiks hagejate sõnul järeldada, et kostjate loodud ettekujutuse kohaselt laenati raha hagejale I ja hagejale II. Saates räägitakse, et Pirita Holding OÜ asutas Noortefond. Asjaolu, et saates KP väitis, et investeerimislepingu alusel anti Brave Capital OÜ-le laenu 12,1 miljonit, ei luba samuti mõistlikult järeldada, et selline väide oli kostjate poolt esitatud ja selline mulje tehingute jadas kui faktiväitest jäi. Seega on põhjendatud järeldada, et mõistliku isiku arusaama kohaselt saab avaldatut pidada siiski väärtushinnanguks, mis rajaneb selles osalevate isikute ja nende vastavate kohustuste omavahelise loogilise seose analüüsil. Kostjad avaldasid saate eelkõige Soome Noortefondist „õhku haihtunud miljonitega“ ja selleks ajaks Eesti ja Soome ajakirjanduses juba kajastatud teemal, mistõttu on põhjendatud arvata, et tegemist oli avalikkust huvitava teemaga. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on seisukohal, et kui isik on mingis avalikkust huvitavas küsimuses väljendanud segiläbi faktiväiteid ja arvamusi, tuleb neid avaldusi pigem hinnata väärtushinnanguks ja mitte nõuda nende tõele vastavuse tõendamist (Nilsen ja Johnsen vs. Norra, 23118/93, 25.11.1999, p 50). EIK on olnud avaldatu faktiväiteks klassifitseerimisel kriitiline ka olukorras, kus isiku õigusliku iseloomuga rikkumisele viitav etteheide teise isiku vastu kvalifitseeriti faktiväiteks, kuigi oleks piisanud sellest, et hinnata, kas isiku avaldatud väärtushinnangul on piisav faktiline alus (Matalas vs. Kreeka, 1864/18, 25.03.2021, p-d 47–53). Kolleegiumi arvates ei ole võimalik järeldada saate konteksti ja konkreetselt kostjate väidetust kaudset faktiväidet, et „Noortefond andis investeerimislepingu alusel Xle ja Brave Capital OÜ-le laenu 12,1 miljonit eurot.“, arvesse võttes ka, et kogu saates antakse pigem hinnanguid seostele ja tehingutele, mille lõpptagajärjeks on Noortefondi miljonitesse ulatuv kahju.
61.Pooled ei vaielnud selle üle, et saates avaldasid kostjad, st kostja II esimese loo sissejuhatuseks: „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ (a); kostja III: „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Hagejate selgituste kohaselt visuaalselt on saates näha, et samal ajal viibib kostja III Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus. (c); kostja III: „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12,1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed. (f); kostja II: „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu
2-18-19267 projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab: „Päris paljud asjad on valest.“ (g); kostja II: „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ (h); kostja II: „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“ (i); kostja II: „Nüüd läheb veel imelikumaks. Mingil hetkel paneb Nuorisosäätio ettevõtmisse veel raha juurde.“ Sellele osale järgneb saatelõik, kus KP avaldab: „Täiesti tõsi. 2018, selle aasta alguses ostis Nuorisosäätio taas Pirita osasid 5 miljoni eest.“ (j); kostja II: „Just nii keeruliste kombinatsioonide krooniks ostab Noortefond läbi oma Eestis asutatud tütarfirma ära Pirita Holdingu, mida ta juba niikuinii rahastas.“ (k); kostja II esimese loo üleminekul teisele: „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“ (q). Kolleegium ei nõustu, et saates avaldatust saab mõistliku isiku arusaamast lähtudes järeldada hagejate kaudset faktiväidet 3, et „Noortefond pidi omandama Pirita kinnistu, kuid X, Brave Capital OÜ ja/või Y tegevuse tõttu omandas Pirita kinnistu hoopis teine äriühing.“ Kolleegiumi hinnangul ei ole esitatud väidetest võimalik järeldada mõistlikul isikul, et Noortefond oleks ilmtingimata pidanud omandama Pirita kinnistu. Kostja II ei ole väitnud, et Noortefond oleks kinnistut soetanud või seda kavatsenud. Seetõttu ei ole põhjendatud ka neid väite siduda kinnistu omandamisega. Olukorras, kus televaatajatele antakse ülevaade erinevatest tehingutest, mis tekitavad kahtluse selles, kas need on majanduslikult mõistlikud, ei ole võimalik järeldada väidet, kas Noortefond pidi omandama või ei pidanud omandama Pirita kinnistut. Kolleegiumi arvates on eelnimetatud väite puhul tegemist väärtushinnanguga Pirita kinnistuga seotud tehingutele tervikuna, mille puhul avaldatakse imestust, et kui tehingusse, mis on muu hulgas seotud Pirita kinnisasja omandamisega, panustatakse sedavõrd palju raha, siis on kummastav, et on tehtud sedavõrd palju küsimusi tekitavaid tehinguid, sh küsimus sellest, et Noortefond ise kinnisasja omanikuks polegi.
62.Pooled ei vaidle, et kostja III avaldas saates: „Kolmest Noorsoofondi Eestiga seotud tehingust mäekõrguselt suurim leidis aset siin Pirital, kus purjespordikeskuse kõrvale soetati 2.7 hektariline krunt, mida kuidagi esmapilgul ei saa seostada sotsiaalkorteritega, isegi soomlastele.“ (e); ja : „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12,1 miljonit eurot.“ (f); ning kostja II avaldas: „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab: „Päris paljud asjad on valest.“ (g); Saates avaldas kostja II: „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ (h); Saates avaldas kostja II esimese loo üleminekul teisele: „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“ (q). Kolleegiumi hinnangul ei ole mõistliku isiku arusaama järgi võimalik avaldatud väidetest järeldada hagejate väidetud faktiväidet 4, et „Noortefondi antud laenu eest summas 12,1
2-18-19267 miljonit eurot tuli omandada kinnisasi, kuhu rajada sotsiaalkorterid.“ Saates on püstitatud küsimus, miks riikliku taustaga fond peaks olema seotud Pirita kinnistu arendamisega või soetamise rahastamisega. Asjaolust, kus saates püütakse saada selgust tehingute jadast ning tsiteeritakse ka väites e ajakirjanikku, mille kohaselt ei saa Pirita projekti seostada sotsiaalkorteritega, ei ole võimalik järeldada ka hageja väidetud väitest muud kui väärtushinnangut Noortefondiga seotud tehingute sisule.
63.Pooled ei vaidle, et saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks: „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ (a); kostja II: „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. [...]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ (b); kostja III: „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Hagejate selgituste kohaselt visuaalselt on saates näha, et samal ajal viibib kostja III Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus. (c); kostja II: „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ (h); kostja II: „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“ (i); kostja II esimese loo üleminekul teisele: „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“ (q). Kolleegium ei nõustu, et saates eeltoodud avaldatust saab mõistliku isiku arusaamast lähtudes järeldada hagejate kaudset faktiväidet 5, et „Pirita Holding OÜ tegi suures ulatuses alusetuid makseid Xle või temaga seotud isikutele.“ Faktiväitena ei saa käsitada hinnanguid „suures ulatuses“ ja „alusetu makse“. Hagejate viidatud ja saates kõlanud väidetest ei ole tuletatav summade suurus. Kostja II on otsesõnu viidanud juhtimistasudele, mistõttu pole põhjendatud järeldada justkui poleks olnud tehingute kohta, mida hagejad nimetavad alusetuteks, mingeid selgitusi. Mõistlik isik saab ka hagejate esitatud järelduslikust faktiväites aru kui väärtushinnangust. Arvestades saates esitatud eeltoodud väiteid on põhjendatud arvata, et ka Pirita Holdingu maksete puhul on saates avaldatud vaid hinnanguid nii maksete suurusega seoses kui selle kohta, kas nendel maksetel on ka mõistliku kõrvalseisja jaoks majanduslik sisu või siiski mitte, arvestades olukorda, et miljonid on kadunud.
64.Pooled ei vaidle, et saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks: „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ (a); kostja II: „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. [...]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ (b); kostja III: „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Hagejate selgituste kohaselt visuaalselt on saates näha, et samal ajal viibib kostja III Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus. (c); kostja III: „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende
2-18-19267 Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12,1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed. (f); kostja II: „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab: „Päris paljud asjad on valest.“ (g); kostja II: „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ (h); kostja II: „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“ (i); kostja II: „Just nii keeruliste kombinatsioonide krooniks ostab Noortefond läbi oma Eestis asutatud tütarfirma ära Pirita Holdingu, mida ta juba niikuinii rahastas.“ (k); kostja II esimese loo üleminekul teisele: „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“ (q) Kolleegium ei nõustu hagejaga, et eeltoodud väidetest järeldub mõistliku isiku arusaama kohaselt faktiväide 6 „X ja/või Brave Capital OÜ ei kasutanud Noortefondi antud laenu sihipäraselt.“ Kolleegium nõustub kostjatega, et mingisuguse tegevuse sihipärasuse hindamine eeldab sihi tuvastamist ja seeläbi hinnangu andmist, mis ka käesoleval juhul kujuneb subjektiivsest arvamusest. Olukorras, kus saates esitatud eeltoodud väidete pinnalt tekib mõistlikul isikul küsimus, miks sellised tehingud, sh laenutehing tehti ja kas on põhjendatud arvata, et tehingud olid majanduslikult kasulikud, siis on tegemist siiski vaid hinnangutega ja seda siis ka Noorterfondi laenu sihipärase kasutamise kohta. Mõistliku isiku arusaama kohaselt järeldub tehingute jada kirjeldustest väärtushinnang.
65.Saates avaldas kostja III: „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12,1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed. (f); kostja II: „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab: „Päris paljud asjad on valest.“ (g); kostja II: „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ (h); kostja II: „Nüüd läheb veel imelikumaks. Mingil hetkel paneb Nuorisosäätio ettevõtmisse veel raha juurde.“ Sellele osale järgneb saatelõik, kus KP avaldab: „Täiesti tõsi. 2018, selle aasta alguses ostis Nuorisosäätio taas Pirita osasid 5 miljoni eest.“ (j); kostja II: „Just nii keeruliste kombinatsioonide krooniks ostab Noortefond läbi oma Eestis asutatud tütarfirma ära Pirita Holdingu, mida ta juba niikuinii rahastas.“ (k)
2-18-19267 Kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik eeltoodud väidetest mõistliku isiku arusaama kohaselt järeldada faktiväidet 7, et „Noortefond ostis mitu korda Pirita Holding OÜ-s osaluse.“ Saates ei ole väidetud ja saatest ei jää kõlama, et Noortefond oleks mingite osade eest mitu korda tasunud. Erinevaid tehinguid kirjeldades ja neid hinnates on võimalik mõistliku isiku arusaama kohaselt järeldada nendest väärtushinnangut. Kõrvalseisjana tehinguid kirjeldades ja hinnates ei pruugi selguda tehingutegijate endi arusaama tehtust, kuid sellest ei ole ka võimalik järeldada faktiväiteid.
66.Vaidlust ei ole, et saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks: „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ (a); kostja II: „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. [...]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ (b); kostja III: „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Hagejate selgituste kohaselt visuaalselt on saates näha, et samal ajal viibib kostja III Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus. (c); kostja III: „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12,1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed. (f); kostja II: „Rikkudes uue juhtkonna hinnangul keeldu, müüs Haaro aprilli algul kogu Pirita kupatuse Poola taustaga korporatsioonile ICON 13.5 miljoniga, millest 10 miljonit oli raha ning ülejäänud võlgade tasaarveldus.“ (l); kostja II: „Ehk Noortefond, kes mattis projekti 17 miljonit, sai tagasi vaid umbes 10 protsenti investeeringust. Ülejäänud raha kantakse laiali muudele osapooltele, peamiselt eelmainitud laenulepingute ja konsultatsioonitasude ettekäändel.“ (m); kostja III: „Kahtlusi süvendab aga, et Pirita polnud ainuke hävinguga lõppenud projekt. Noortefond ostis Xga seotud firmadelt Juhkentali tänaval krundi ja kortermaja Tartu maanteel.“ (o); ning saates avaldati: „Ta on praktiliselt kõigi tehingute keskmes. Kui vaadata Piritat, siis kogukahjumiks tuleb umbes 10 miljonit eurot. Kui vaadata Juhkentali tehingut, siis sellega kaasneb kahjum umbes 3 miljonit eurot. Kui arvutame kokku ka muud tasud, siis päris palju Nuorisosäätio raha on läinud firmadele, mis on härra X omanduses.“ (p); kostja II avaldas esimese loo üleminekul teisele: „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“ (q) Kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik eeltoodud väidetest mõistliku isiku arusaama kohaselt järeldada faktiväidet 8, et „X, Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Regati puiestee 3 kinnisasja võõrandamisega Poola taustaga korporatsioonile ICON.“ Saates on otsesõnu öeldud, et selle tehingu tegemisega oli seotud Noortefondi endine juhatuse liige AEH. Kolleegium ei nõustu hagejatega, et iseenesest ja saate foonist tulenevalt saab kõikvõimalikke väiteid siduda kõigi hagejatega. Mõistliku isiku arusaama kohaselt saab erinevatest väidetest, kus on kirjeldatud erinevaid tehinguid, järeldada siiski kõrvalseisja arusaama toimunust, s.o väärtushinnangut.
67.Saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks: „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ (a); kostja II: „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. [...]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen
2-18-19267 Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ (b); Saates avaldas kostja III: „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Hagejate selgituste kohaselt visuaalselt on saates näha, et samal ajal viibib kostja III Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus. (c); kostja III: „Kolmest Noorsoofondi Eestiga seotud tehingust mäekõrguselt suurim leidis aset siin Pirital, kus purjespordikeskuse kõrvale soetati 2.7 hektariline krunt, mida kuidagi esmapilgul ei saa seostada sotsiaalkorteritega, isegi soomlastele.“ (e); kostja III: „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12,1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed. (f); kostja II: „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab: „Päris paljud asjad on valest.“ (g); kostja II: „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ (h); kostja II: „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“ (i); kostja II: „Ehk Noortefond, kes mattis projekti 17 miljonit, sai tagasi vaid umbes 10 protsenti investeeringust. Ülejäänud raha kantakse laiali muudele osapooltele, peamiselt eelmainitud laenulepingute ja konsultatsioonitasude ettekäändel.“ (m); kostja III: „Kahtlusi süvendab aga, et Pirita polnud ainuke hävinguga lõppenud projekt. Noortefond ostis Xga seotud firmadelt Juhkentali tänaval krundi ja kortermaja Tartu maanteel.“ (o); avaldati: „Ta on praktiliselt kõigi tehingute keskmes. Kui vaadata Piritat, siis kogukahjumiks tuleb umbes 10 miljonit eurot. Kui vaadata Juhkentali tehingut, siis sellega kaasneb kahjum umbes 3 miljonit eurot. Kui arvutame kokku ka muud tasud, siis päris palju Nuorisosäätio raha on läinud firmadele, mis on härra X omanduses.“ (p); kostja II avaldas esimese loo üleminekul teisele: „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“ (q) Kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik eeltoodud väidetest mõistliku isiku arusaama kohaselt järeldada faktiväidet 10, et „Noortefond kandis seoses hageja II juhitud Pirita projektiga kulusid 17 miljonit eurot, saades tagasi kõigest umbes 10 %.“ ega faktiväidet 9, et „X, Brave Capital OÜ ja/või Y on põhjustanud seoses Pirita projektiga Noortefondile kahju umbes 10 miljonit eurot.“ Kuna väite tekkinud kahju kohta esitas Noorterfondi praegune juht KP, siis ei saa selle avaldamist ette heita kostjatele II ja III. Kostjad vaid kirjeldasid saates erinevaid tehinguid ja rahade liikumisi, kus Noortefondil oli tekkinud kahju, ning olukorras, kus on tõstatatud küsimusi, on siiski jäetud televaatajale hinnangu andmine. Seega on ka eeltoodud kahe väite puhul mõistliku isiku arusaama järgi tegemist väärtushinnangutega.
68.Saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks: „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ (a); kostja II: „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis
2-18-19267 registreeritud ettevõtteid ja projekte. [...]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ (b); kostja III: „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Hagejate selgituste kohaselt visuaalselt on saates näha, et samal ajal viibib kostja III Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus. (c); kostja II: „Ehk Noortefond, kes mattis projekti 17 miljonit, sai tagasi vaid umbes 10 protsenti investeeringust. Ülejäänud raha kantakse laiali muudele osapooltele, peamiselt eelmainitud laenulepingute ja konsultatsioonitasude ettekäändel.“ (m); kostja III: „Nii X kui enamik teisi kahtlusaluseid keelduvad kaamera ette tulekust [...].“ (n); kostja III: „Kahtlusi süvendab aga, et Pirita polnud ainuke hävinguga lõppenud projekt. Noortefond ostis Xga seotud firmadelt Juhkentali tänaval krundi ja kortermaja Tartu maanteel.“ (o); avaldati: „Ta on praktiliselt kõigi tehingute keskmes. Kui vaadata Piritat, siis kogukahjumiks tuleb umbes 10 miljonit eurot. Kui vaadata Juhkentali tehingut, siis sellega kaasneb kahjum umbes 3 miljonit eurot. Kui arvutame kokku ka muud tasud, siis päris palju Nuorisosäätio raha on läinud firmadele, mis on härra X omanduses.“ (p); kostja II avaldas esimese loo üleminekul teisele: „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“ (q) Kolleegium ei nõustu hagejatega, et eeltoodud väidetest järeldub mõistliku isiku arusaama kohaselt faktiväide 11 „Xle on Eestis algatatud kriminaalasjas esitatud kahtlustus seoses Noortefondiga seotud 3 tehinguga.“ Saates ei ole avaldatud väiteid Eestis algatatud kriminaalasjast. Väide, et „Nii X kui enamik teisi kahtlusaluseid keelduvad kaamera ette tulekust“, ei ole samastatav „kuriteos kahtlustatavaga“. Ka hinnangust „kahtlusalune“ ja „kuriteoteade“ ei ole võimalik järeldada ei algatatud kriminaalasja Eestis ega selles kriminaalasjas kahtlustuse esitamist. Kuna saates räägitakse kahtlusalustest ja kahtlusest ja ka kuriteoteatest, siis saab hagejate nimetatud faktiväidet mõistliku isiku arusaama kohaselt pidada väärtushinnanguks, mis on tehtud saates avaldatu pinnalt.
69.Saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks: „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ (a); kostja II: „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. [...]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ (b); kostja III: „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Hagejate selgituste kohaselt visuaalselt on saates näha, et samal ajal viibib kostja III Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus. (c); kostja III: „Kolmest Noorsoofondi Eestiga seotud tehingust mäekõrguselt suurim leidis aset siin Pirital, kus purjespordikeskuse kõrvale soetati 2,7 hektariline krunt, mida kuidagi esmapilgul ei saa seostada sotsiaalkorteritega, isegi soomlastele.“ (e); kostja III: „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12,1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed. (f); kostja II: „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline
2-18-19267 nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab: „Päris paljud asjad on valest.“ (g); kostja II: „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ (h); kostja II: „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“ (i); kostja II: „Nüüd läheb veel imelikumaks. Mingil hetkel paneb Nuorisosäätio ettevõtmisse veel raha juurde.“ Sellele osale järgneb saatelõik, kus KP avaldab: „Täiesti tõsi. 2018, selle aasta alguses ostis Nuorisosäätio taas Pirita osasid 5 miljoni eest.“ (j); kostja II: „Just nii keeruliste kombinatsioonide krooniks ostab Noortefond läbi oma Eestis asutatud tütarfirma ära Pirita Holdingu, mida ta juba niikuinii rahastas.“ (k); kostja II: „Ehk Noortefond, kes mattis projekti 17 miljonit, sai tagasi vaid umbes 10 protsenti investeeringust. Ülejäänud raha kantakse laiali muudele osapooltele, peamiselt eelmainitud laenulepingute ja konsultatsioonitasude ettekäändel.“ (m); kostja III: „Nii X kui enamik teisi kahtlusaluseid keelduvad kaamera ette tulekust [...].“ (n); kostja III: „Kahtlusi süvendab aga, et Pirita polnud ainuke hävinguga lõppenud projekt. Noortefond ostis Xga seotud firmadelt Juhkentali tänaval krundi ja kortermaja Tartu maanteel.“ (o); avaldati: „Ta on praktiliselt kõigi tehingute keskmes. Kui vaadata Piritat, siis kogukahjumiks tuleb umbes 10 miljonit eurot. Kui vaadata Juhkentali tehingut, siis sellega kaasneb kahjum umbes 3 miljonit eurot. Kui arvutame kokku ka muud tasud, siis päris palju Nuorisosäätio raha on läinud firmadele, mis on härra X omanduses.“ (p); kostja II esimese loo üleminekul teisele: „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“ (q) Kolleegiumi hinnangul ei järeldu eeltoodud väidetest mõistliku isiku arusaama kohaselt faktiväidet 12, et „X pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid.“, faktiväidet 13 „Brave Capital OÜ pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid.“ ega faktiväidet 14 „Y pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid.“ Kas keegi pettis või ei petnud Noortefondilt välja miljoneid eurosid, on hinnanguline arvamus, s.o väärtushinnang, hagejate käitumisele.
70.Kostja III avaldas saates: „Läinud sügisel antud intervjuudes ütles X, et kasutas Toompea tehinguks pangalaenu ning tegu oli täiesti tavalise kinnisvara investeeringuga, mille tagant ei tasu luukeresid otsida. Ta keeldub “Pealtnägija” kaamera ette tulekust, aga saadab kirjaliku kommentaari, et on ärimees, kes ei ole iial olnud huvitatud avalikust tähelepanust. Seetõttu ei kommenteeri ta ühtegi tehingut, kuid need on kõik kooskõlas kohalike seaduste ja äritavaga ning notarite ja audiitorite kontrollitud. Samas on “Pealtnägija” käsutuses kohtuotsus, mis näitab, et Eesti Maksuamet kahtlustab üht teist X põhifirmat, mis figureerib otsapidi ka Noortefondi tehingutes, maksupettuses ja arestis ligi 400 000 euro eest talle kuuluvaid kinnistuid.“ (w) Kolleegiumi arvates ei ole avaldatust mõistliku isiku arusaama järgi võimalik järeldada faktiväidet 15, et „X väited tehingute kohta ei ole õiged.“ Saates esitatust jääb mulje hinnangust, et kui hageja I ei kommenteeri ühtegi tehingut, kuid kõik tehingud on kooskõlas seaduste ja äritavadega, kuid saatetegijatel on kohtuotsus, kus Eesti Maksuamet kahtlustab hagejaga I seotud teist firmat, siis võib jääda siiski tehingute osas, mis on seotud hagejaga I, kahtluseid. Kuna saates on märgitud, et kohtuotsuse kajastatakse teist hageja I firmat, siis ei ole sellest võimalik teha järeldusi, et kostjad oleksid sellise väite meelevaldselt, et teha sellest järeldusi, pidades silmas kõiki hageja I väiteid tehingute kohta. Selliselt järeldatava väite puhul saab mõistliku isiku arusaam järgi pidada silmas hinnanguna, see on väärtushinnang.
2-18-19267
71.Saates avaldas kostja III: „[...]. Nii poliitkonkurendid kui vaatlejad kahtlustavad, et Toompea maja tehingus on midagi imelikku, aga ei suuda seda läbi hammustada.“ (t); kostja III: „Teine küsimus on hoone hind. Kokku maksis X firma BC 31 Holding maja eest kahes osas kokku 2,9 miljonit, millest linnale läks 1,1 miljonit ja erakonnale 1,8 miljonit. Selle hinnaga seoses ei taha kuidagi vaibuda jutt, et see hind oli kõrgem turuhinnast. Et siin oleks justkui raha juurde kirjutatud.“ (u); kostja III: „Kriitikud ütlevad isegi nii, et sinna sellesse lisahinda oli sisse pandud ärimeeste raha, kellel on vaja häid suhteid linnaga.“ (v); kostja III: „Miks me Toompea tehingu kallal norime? Nimelt selgub, et samal ajal kui X firma ostis Keskerakonna peamaja, tegi sama erakonna kontrollitud Linnavalitsus suurinvestorile kasuliku otsuse.“ (x); kostja III: „Ehk teisisõnu saab Xga seotud firma, samal ajal kui käib Keskerakonna kontori müük, linnalt soodsa otsuse, mille ka kohe rahaks teeb. Pole teada palju planeering krundi väärtust tõstis, aga fakt on, et kuu hiljem müüb X juhitud firma Tammsaare tee 89a YIT Ehitusele, kes hakkab siia rajama kortermaja.” (y) Kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik eeltoodud väidetest mõistliku isiku arusaama kohaselt järeldada faktiväidet 16 „X või X omandis olev BC 31 Holding OÜ tasus Keskerakonnale raha selle eest, et Tallinna linn kehtestaks vastusooritusena Xle vajaliku detailplaneeringu.” Väitest, et keegi kahtlustab midagi, ei ole võimalik järeldada iseenesest faktiväidet raha tasumise ja vastusoorituse vahel. Esitatu pinnalt hageja nimetatud faktiväidet saab mõistliku isiku arusaama kohaselt pidada hinnanguks selle kohta kuidas võis kujuneda Keskerakonna kontorimüügi hind. Eeltoodud väidetele lisades kostja II avaldatud küsimus: „[...] ja Q küsib, kes õieti on Tallinnas elav suurinvestor X.“ ei saa järeldada faktiväidet 17, et „X on altkäemaksu andnud isik.“ Mõistlik isiku arusaama järgi järeldab eeltoodud väidetest Keskerakonna kontorimüügi ja detailplaneeringu kohta ja saates kajastatud intervjuudest, mis ei kinnita mingeid kahtlusi, et tegemist on hinnanguga, s.o väärtushinnanguga.
72.Saates avaldas kostja III: „42-aastane X tegutseb Eestis alates 2010. aastast. Rohkem kui 90-st temaga seotud ettevõttest on keskne Brave Capital, mille kontor asub Tallinna Olümpia hotelli 14. korrusel ja mille portfellis on väidetavasti miljardi euro ulatuses investeeringuid üle maailma. See pole siiski ainult staažika kinnisvaraärimehe isiklik raha, vaid ta investeerib suures ulatuses ka teiste ärimeeste ja prominentide kapitali. Ehkki Brave Capitalil on aastate jooksul Eestis palju projekte, siis avalikkuses esindas firmat teine osanik Y.“ (s); kostja III: „[...]. Nii poliitkonkurendid kui vaatlejad kahtlustavad, et Toompea maja tehingus on midagi imelikku, aga ei suuda seda läbi hammustada.“ (t); Saates avaldas kostja III: „Teine küsimus on hoone hind. Kokku maksis X firma BC 31 Holding maja eest kahes osas kokku 2,9 miljonit, millest linnale läks 1,1 miljonit ja erakonnale 1,8 miljonit. Selle hinnaga seoses ei taha kuidagi vaibuda jutt, et see hind oli kõrgem turuhinnast. Et siin oleks justkui raha juurde kirjutatud.“ (u); kostja III: „Kriitikud ütlevad isegi nii, et sinna sellesse lisahinda oli sisse pandud ärimeeste raha, kellel on vaja häid suhteid linnaga.“ (v); kostja III: „Miks me Toompea tehingu kallal norime? Nimelt selgub, et samal ajal kui X firma ostis Keskerakonna peamaja, tegi sama erakonna kontrollitud Linnavalitsus suurinvestorile kasuliku otsuse.“ (x); kostja III: „Ehk teisisõnu saab Xga seotud firma, samal ajal kui käib Keskerakonna kontori müük, linnalt soodsa otsuse, mille ka kohe rahaks teeb. Pole teada palju planeering krundi väärtust tõstis, aga fakt on, et kuu hiljem müüb X juhitud firma Tammsaare tee 89a YIT Ehitusele, kes hakkab siia rajama kortermaja.” (y) Kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik eeltoodud väidetest mõistliku isiku arusaama kohaselt järeldada faktiväidet 18 „Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Keskerakonna kontorimüügi ja/või Keskerakonnale raha tasumisega.“ Kuna saates räägitakse Keskerakonna kontorimüügist
2-18-19267 ja selle hinnast, siis saab hagejate nimetatud faktiväidet mõistliku isiku arusaama kohaselt pidada väärtushinnanguks, mis on tehtud saates avaldatu pinnalt.
73.Lähtudes eeltoodust on kolleegiumi arvates kõik hagejate kaudsete faktiväidetena nimetatud väited väärtushinnangud, millega on avaldatud isiku subjektiivset hinnangut saates kirjeldatud isikute, tehingute ja nende seoste kohta. Ka Pealtnägija saate kokkuvõtlik ülevaade, mille kohaselt reklaamiti saadet järgmiselt: „Hiljuti ilmsiks tulnud tõendid ja tunnistused paljastavad, kuidas grupp soome ja eesti ärimehi rüüstasid aastaid halastamatult ja suurejooneliselt rikast Soome riigifondi, kasutades selleks suuresti Eestis registreeritud ettevõtteid ja siin asuvaid projekte. Tegu on afääriga, mis keeruline nagu ämblikuvõrk ja mille niidid viivad poliitikuteni mõlemal poolel lahte. „Pealtnägija“ uuris Nuorisosäätiö“ ehk Noortefondi afääri koostöös Soome Rahvusringhäälingu ja Soome Kuvalehti ajakirjanikega ja joonistab Eestit puudutava osa lahti“, ei luba kogu saates kajastatu kohta järeldada muud kui hinnanguid, mis on antud muu hulgas saates kajastatud tõenditele ja tunnistustele tuginedes. Kolleegiumi hinnangul ka saate vahetul vaatamisel ei jää mõistliku isiku arusaama kohaselt saates avaldatud tegelikest väidetest ja illustreerivatest piltidest hagiavalduses märgitud väidete puhul muud muljet, kui et tegemist on kõigi väidete pinnalt väärtushinnangutega. Kuna saates on käsitletud nii faktiväiteid kui erinevate isikute arvamusi, ning arvamuste pinnalt on eelkõige hagejad järeldanud hagiavalduses märgitud väited, siis tuleb neid hagiavalduses märgitud väiteid hinnata pigem väärtushinnanguteks. Kolleegium ei nõustu hagejatega, et tõstatades saates küsimusi ja jättes vastamise televaatajale ei ole esitatud väidetest võimalik järeldada muud kui kostjate subjektiivset hinnangut hagejate käitumise motiividele ja eetilisusele, mille tõestust või väärust ei ole võimalik kohtumenetluses tõendada.
74.Kolleegium nõustub maakohtuga, et avaldatud väärtushinnangud ei ole ebakohased, s.o need ei ole hagejate I ja III au teotavad ega hageja II mainet kahjustavad. Õigusvastane on väärtushinnang kohtupraktika järgi ka siis, kui selle ebakohasus tuleneb selle põhjendamatusest. Kui väärtushinnang on põhjendatud, siis ei saa rääkida selle ebakohasusest ja õigusvastasusest VÕS § 1046 lg 1 tähenduses. Otsustamaks väärtushinnangu põhjendatuse üle, tuleb igal konkreetsel juhul teha väärtusotsustus, arvestades rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1 II lause). Kolleegium nõustub maakohtuga, et avaldatud väited põhinesid piisavatel faktilistel asjaoludel ja seetõttu ei saa pidada ebakohaseks ka hagejate järeldatavaid väärtushinnanguid nende põhjendamatuse tõttu. Avaldatud väidetest tehtud järeldusi ei saa pidada ebakohaseks ka ühelgi muul põhjusel. Avaldatust järelduvad väärtushinnangud võivad olla küll negatiivse sisuga, kuna kajastavad etteheiteid, millega hagejad ei ole rahul, s.o neile ei meeldi saates kajastatu, kuid saates avaldatust järeldatavad väärtushinnangud ei ole ebasündsad ega inimväärikust alandavad (RKTKo 21.12.2010, 3-2-67-10, p 20).
75.Maakohus on õigesti leidnud, et ebaõigete andmete ümberlükkamist reguleerivate sätete alusel ei saa nõuda väärtushinnangute ümberlükkamist. Kuna kostjate avaldatust ei ole võimalik järeldada hagejate märgitud kaudseid faktiväiteid, siis ei ole vajalik hinnata poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, kas need väited on tõele vastavad või mitte ja kas need tuleb ümber lükata. Kuna hagejate õiguseid ei ole rikutud ebaõigete faktiväidete avaldamisega, siis ei ole vajadust hinnata kas need on avaldatud õigusvastaselt ja kas nende avaldamine tuleb kostjal I lõpetada ning kas sellega on hagejal I ja hagejal II tekkinud mittevaraline kahju.
76.Eeltoodud põhjustel on põhjendatud jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
2-18-19267
77.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu 07.01.2019 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2019 määrusega on hagi tagamiseks kohustatud kostjat I kuni asjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni ajutiselt eemaldama 1) kostja I veebilehelt err.ee 07.01.2018 avaldatud „Pealtnägija“ saatest (osast nr 679) lood pealkirjadega „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ ning „“Pealtnägija“ tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“; 2) kostja I veebilehelt err.ee 07.01.2018 avaldatud artikkel koos videoga pealkirjaga „Pealtnägija:“ Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“; 3) kostja I veebilehelt err.ee 07.01.2018 avaldatud artikkel koos videoga pealkirjaga „“Pealtnägija“ tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“; 4) kostja I telesaate „Pealtnägija“ ametlikult Facebooki lehelt postitused ja videod seoses eelnevate nimetatud saate ja lugudega. Samuti on Harju Maakohtu 07.01.2019 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2019 määrusega hagi tagamiseks asjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni kohustatud kostjaid I–III avaldada ja/või taasesitada 07.11.2018 kell 20.00 eetris olnud sadet „Pealtnägija“, sh saates avaldatud lugusid „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ ja „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“, muuhulgas saatelõike nendest lugudest, nii kõnes, kirjas kui pildis; ning keelatud kostjal II ja kostjal III avaldada faktiväiteid ja/või väärtushinnanguid, millest järeldub või võib järeldada, et hagejad I–III on Noortefondilt petnud välja raha, sealhulgas keelata avaldada alljärgnevaid väiteid: „X omandis olevad või muul viisil Xga seotud Eestis registreeritud äriühingud on esitanud Soome ehitusfirmale fiktiivseid arveid ja saanud fiktiivsete arvete alusel raha.“, „ X, Brave Capital OÜ ja/või Y on põhjustanud seoses Pirita projektiga Noortefondile kahju umbes kümme miljonit eurot.“, „Xle on Eestis algatatud kriminaalasjas esitatud kahtlustus seoses Noortefondiga seotud kolme tehinguga.“, „X pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“, „Brave Capital OÜ pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid.“, „Y pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“. Maakohus ei ole otsuse resolutsioonis rakendatud hagi tagamise abinõude kohta seisukohta võtnud. Ringkonnakohus saab selle puuduse ise kõrvaldada. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulude jaotus
78.Maakohtu otsuse muutmine ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel ei ole aluseks maakohtus kantud menetluskulude jaotuse muutmiseks. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad hagi rahuldamata jätmisel menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti.
79.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda.
80.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
81.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.