X.X.-i kaebus Justiits- ja Digiministeeriumi õigustloova akti andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X. Vastustaja – Justiits- ja Digiministeerium
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse, riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
5.Kohtumääruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 119 lg 1).
KAEBUSE SISU JA NÕUDED
1.X.X. (kaebaja) esitas 18.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) vastu. Kaebuse pealkiri: HÜVITAMISKAEBUS ÕIGUSTLOOVA AKTI ANDMATA JÄTMISEGA TEKITATUD KAHJU HÜVITAMISEKS Kaebuse ese: Kaebaja esitab hüvitamiskaebuse RVastS § 14 lg 1 alusel, väites, et Eesti riik on jätnud kehtestamata ja rakendamata olulised õigusnormid, mis tagaksid tõhusa isikuandmete kaitse ja õiguskaitse kohtumenetluses tekkinud õiguste rikkumiste eest. Eelkõige puuduvad riiklikud juhised kohtute ja prokuratuuri pressiteenindusele, kiire toimingumehhanism (48–72 tundi) ohu tekitavate eriliigiliste andmete eemaldamiseks/anonümiseerimiseks ning AKI tõhus järelevalve meedia ja avaliku võimu esindajate tegevusele. Selle puudujäägi tõttu on meedias (kelle poolt, millal, kuidas tuvastatav) avalikustatud kaebaja tundlikke andmeid ja valeinfot (k.a. tema eriliigilisi andmeid ja süüdioleku mulje loomist) ilma adekvaatsete vastumeetmeteta. Kaebaja kannab selle asjaolust tulenevat varalist (õigusabi- ja
kaastöökulud, saamata jäänud tulu jms) ja mittevaralist kahju (tõsine tervisekahju, psühhosotsiaalne ja mainekahju). Käesoleva kaebusega nõuab kaebaja riigilt vastutuse võtmist ja järelevalve kohustuste täitmist.
1.1.Kaebaja esitas kohtule ühiskaebuse, mis ühendab tuvastamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõuded järgmise põhialuse järgi:
RVastS § 14 lg 1 – riik on jätnud kehtestamata ja rakendamata toimiva õigusraamistiku („by design & by default“ kaitse; kiire eemaldus/de-indekseerimine; ajakirjandusliku erandi proportsioonihinnang) isikuandmete (sh eriliigilised ja kriminaalviitega andmed) kaitseks ning tõhusa haldusjärelevalve tagamiseks; RVastS § 7 – riigi tegevusetus ja järelevalve mittetoimimine (AKI lõpetas menetlused sisulise kaitseta; vt Lisa 6, Lisa 22 jm) põhjustasid püsiva kahju; PS § 25, PS § 26 ja EL-õiguse otsekohaldatavad normid (GDPR art 5, 9, 10, 17, 25, 57–58; art 85 raam; Harta art 47).
Oluline täpsustus: Käesolevas asjas ei väida kaebaja, et konkreetne ametnik oleks teinud süüdioleku muljet tekitava avalduse. Rikkumine seisneb riigi süsteemses tegematajätmises (normide/juhiste/kiirmehhanismi puudumises) ja järelevalve tegelikus mittetoimimises, mille tõttu said meediaväljaanded ise levitada vale- ja tundlikke andmeid ning kujundada „kurjategija“ kuvandi ilma tõhusa vastumeetmeta.
Hüvitamiskaebus (RVastS § 7): Riigi tegevusetuse ja järelevalve mittetoimimise tõttu tekkinud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamine. Eristatult nõutakse hüvitist ajutiselt kahjustunud töövõime ja muude kulude (ka menetluskulud, õigusabikulud, tagatised jms) eest, mis on otseses seoses riigi puuduliku reageerimisega (Lisa 6, Lisa 22 jt).
1.3.Hüvitamiskaebus (RVastS § 14): Kahju hüvitamine õigustloova akti andmise ja rakendamise mittevõtmise tõttu, kuna riik pole kehtestanud GDPR-ile vastavaid norme (nt vaikimisi minimaalsus, kiire kustutamine/deindekseerimine, eriliigiliste andmete kaitse), mis oleksid taganud kaebajale tõhusa kaitse. Nõutakse hüvitist kaebaja maine-, tervise- ja psüühikakahju eest vastavalt VK § 12 (võrdõiguslik kohtlemine). Hüvitise suurus täpsustatakse kohtu hinnangul kaebuse ja lisade alusel.
1.4.Tuvastamiskaebus: Tuvastada, et Eesti riik (Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu) on jätnud täitmata põhiseaduse ja EL õigusaktidega (GDPR, põhiseaduse § 25, § 26; Harta art 47) ette nähtud kohustused ja et sellel on põhjuslik seos kaebajale tekitatud kahjuga. Konkreetselt on riik jäänud ilma tõhusate mehhanismideta: GDPR art 25 („by design & by default“) – kohtute ja riigiorganite pressiteenistused ei järgi minimaalsuse ja vaikimisi kaitse põhimõtteid (nimed, eriliigilised andmed avalikustatakse üleliia); GDPR art 9–10 – eriliigiliste (tervise- ja sotsiaalkaitseliste) ning kriminaalviidetega isikuandmete kaitse ei ole tagatud (nt nimepõhine delisting puudub); Direktiiv 2016/343 art 4; PS § 22 – avaliku võimu esindajad on andnud avaldusi, mis tekitavad süüdioleku mulje (nt kohtute pressiteate või poliitiku avaldused), rikkudes süütuse presumptsiooni; GDPR art 57–58 – AKI-l puuduvad pidevad jõustamismehhanismid ja kiire reageerimine meediaväljaannete rikkumistele.
Kohustamiskaebus: Kohustada vastavatest riigiorganitest JDM (koostöös AKI ja Kohtute Haldusosakonnaga) 60 päeva jooksul kehtestama siduvad pressi- ja andmekaitsejuhised kohtutele, prokuratuurile ja riigiasutustele, tagamaks GDPR praktikalise rakendamise kohtuvõime kaitseks (sh anonymiseerimise ja minimaalsuse reeglid, eriliigiliste andmete avaldamise üldkeeld ilma aluse või nõusolekuta, süütuse 2(7)
eeldust säilitavad teavituskõne reeglid ja paranduskohustus rikkumise korral). Nõuda tuleb ka kiire reageerimise mehhanismi (SLA 48–72 h), mille raames osapooled: eemaldavad või anonüümistavad kaebajat identifitseerivad eriliigilised/kriminaalviidetega andmed riigi avalikes kanalites; esitavad parandusteated väljaannetele (GDPR art 19 analoog); esitlevad noindex-delisting-taotlusi otsingumootoritele. Lisaks kohustada kohe algatama kaebaja nimepõhised eemaldamis-/deindekseerimisprotseduurid allpool loetletud URL-ide puhul (Elu24 18.11.2024, 02.12.2024; Elu24 19.03.2025; Õhtuleht/Toidutare 21.05.2019; ning kõik teised Lisa kõnendloetletud URL-id), tuues kuni lõpliku lahendini need meediapublikatsioonid anonüümseks.
1.6.Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse JDM ja AKI kohustamiseks.
1.7.Kaebaja on esitanud koos kaebusega menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
1.8.Kaebaja on esitanud taotluse kohaldada tema terviseandmetele piiratud nähtavust ning kasutada andmeid üksnes käesoleva haldusasja menetluse tarbeks.
2.Tartu Halduskohus andis 20.08.2025 määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule, mis jõustus 26.11.2025 ning kaebus edastati Tallinna Halduskohtule 05.12.2025.
3.Kaebaja esitas 08.12.2025 riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks.
4.Kaebaja esitas 11.12.2025 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks koos majandusliku seisundi teatisega.
5.Kohus palus 15.12.2025 kohtunõudega JDM-l esitada kaebaja pöördumised JDM-le ja vastused pöördumistele. JDM esitas 17.12.2025 kohtu soovitud dokumendid.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
6.Kaebuse saanud alluvusjärgne kohus selgitab välja vaidluse eseme (HKMS § 120 lg 1 p 1). Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ja lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest.
7.Kuigi kaebus on pealkirjastatud kui kahju hüvitamise nõue, siis sisaldab kaebus nii hüvitamis-, tuvastamis- kui ka kohustamisnõudeid. Kohus hindab nende nõuete menetlemise võimalikkust lähtuvalt kaebuse sisust.
8.Kohus selgitab esmalt, et JDM kui haldusorgani õigusvastase tegevusetuse tuvastamisnõude saab esitada üksnes juhul, kui kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). JDM õigusvastasuse tegevusetuse tuvastamise nõue on hõlmatud kaebuses esitatud kohustamisnõudega ja kahju hüvitamise nõudega. Seetõttu ei ole tuvastamisnõude eraldiseisev menetlemine vajalik ning kohus ei menetle seda nõuet.
9.Kohustamisnõude kohtu poolt menetlemise eelduseks on haldusorgani tegevusetuse õigusvastasus. Selleks, et kohus saaks hinnata väidetavat õigusvastast tegevusetust, peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kaebaja peab olema pöördunud JDM poole taotlusega tegeleda teatud tüüpi õigusloomega, et tema väidetavate õiguste rikkumist vältida (RVastS § 6 lg 3); 2) JDM-l peab olema õiguslik kohustus tegeleda seda tüüpi õigusloomega (RVastS § 6 lg 1); 3) JDM on jätnud õigusliku kohustuse täitmata, st olnud tegevusetu (kaebuse kohtule esitamise õigus ühe või kahe aasta jooksul alates õigusvastasest tegevusetusest, HKMS § 46 lg 2 laused 2 ja 3).
3(7)
9.1.Kaebaja ei ole täitnud esimest eeldust. Ta ei ole esitanud JDM-le taotlust tegeleda teatud tüüpi õigusloomega, et tema väidetavate õiguste rikkumist vältida. See nähtub kaebuse lisadest, mille hulgas ei ole vastavat taotlust.
9.2.JDM esitas 17.12.2025 vastusena kohtunõudele kaebaja 01.09.2025 pöördumise JDM-le, mille sisu on järgmine: Lugupeetud Justiits- ja Digiministeerium Edastan teile lisatud dokumendid seoses minu 21.07.2025 pöördumisega õiguskantsler Ülle Madise poole ning sellele saadud vastusega (Õiguskantsleri Kantselei nr 141/251768/2506092, 19.08.2025), mille kohaselt soovitati mul pöörduda teie poole, et saada vastused minu küsimustele. Minu küsimused puudutavad otseselt Eesti riigi kohustusi seoses isikuandmete kaitse, eriliigiliste andmete kustutamise, süütuse presumptsiooni, GDPR artiklite 9, 17 ja 25 rakendamise, põhiõiguste tagamise ning toimiva ja kiire õiguskaitse puudumisega puudega, töövõimetute ja maksejõuetute isikute suhtes. Olen korduvalt kogenud, et kohtud, AKI ja teised riigiasutused ei taga reaalset kaitset ning kõik õiguskaitsevahendid on ammendunud. Samas rõhutab õiguskantsler, et tema roll ei võimalda sisuliselt sekkuda ning vastavate küsimuste pädevus kuulub teie ministeeriumi valdkonda. Palun teie selget, Lisatud failid:
sisulist
ja
kirjalikku
vastust
minu
esitatud
küsimustele.
Esialgne pöördumine õiguskantslerile (21.07.2025) Õiguskantsleri kantselei vastus (19.08.2025) Arvestades olukorra tõsidust ja jätkuvat kahju, palun vastata esimesel võimalusel. Lugupidamisega X.X. XXX
9.2.1.Sellele 01.09.2025 pöördumisele eelnevalt oli kaebaja 21.07.2025 saatnud küsimused Õiguskantslerile, kes selgitas 19.08.2025 vastuses, et küsimuste õige adressaat on JDM.
9.2.2.JDM käsitles kaebaja pöördumist (koos küsimustega) kui selgitustaotlust ning andis 17.09.2025 õigusalase selgituse järgmiste IKÜM teemade kohta: 1) mis tingimustel on andmesubjekti õigus esitada taotlus isikuandmete kustutamiseks (art 17 lg 1) ning millal tal ei ole õigust seda nõuda (art 3); 2) millal on avaliku võimu teostamiseks õigus isikuandmeid koguda (art 17 lg 3); 3) menetlustähtajad isikuandmete kustutamise nõude esitamiseks (art 12 lg 3); 4) milline järelevalveasutus (AKI või halduskohus) saab kontrollida, kui isikuandmete vastutav töötleja keeldub rahuldamast taotlusest isikuandmete kustutamiseks ja milline on AKI puhul taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaeg (IKS § 61).
9.2.3.Kaebaja esitas 18.08.2025 kaebuse Tartu Halduskohtule. Seega ei oodanud kaebaja ära, et ta oleks saanud JDM-lt vastuse IKÜM alastele küsimustele. Miks kaebaja nii käitus, ei ole kohtule arusaadav. Kuid kaebaja käitumise põhjus ei ole oluline kaebuse menetlemise seisukohalt. Seda põhjusel, et pärast 17.09.2025 selgituse saamist kuni kohtumääruse tegemiseni ei ole kaebaja esitanud JDM-le taotlust IKÜM rakendamiseks teatud õigusaktide väljatöötamiseks. 4(7)
9.2.4.Järelikult ei ole kohustamisnõude esimene eeldus – kaebaja taotlus JDM teatud tegevuseks – täidetud. Seetõttu ei menetle kohus kaebaja kohustamisnõuet - kohustada vastavatest riigiorganitest JDM (koostöös AKI ja Kohtute Haldusosakonnaga) 60 päeva jooksul kehtestama siduvad pressi- ja andmekaitsejuhised kohtutele, prokuratuurile ja riigiasutustele. Kohus jätab tähelepanuta materiaalõiguslikud teemad (milline on JDM võimalik õigusloomealane tegevus IKÜM otsekohaldatavuse korral, mida endast kujutavad pressi- ja andmekaitsejuhised, kas JDM pädevuses on selliste pressi- ja andmekaitsejuhiste andmine jne), sest need ei oma tähendust kaebuse menetlemise seisukohast.
10.Hüvitamisnõude esimeseks eelduseks on JDM õigusvastane tegevusetus õigusaktide väljatöötamisel (RVastS § 7 lg 2). Isik võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule (RVastS § 17 lg 1). Sellest tuleneb menetluslik võimalus pöörduda otse halduskohtu poole ilma et oleks eelnevalt esitatud vastavat taotlust JDM-le.
11.Sellegipoolest ei saa sellest menetluslikust võimalusest järeldada, et kohus on alati kohustatud vastavat taotlust menetlema. Taotluse menetlusse võtmisele kehtivad HKMS-st tulenevad piirangud, mis osaliselt on HKMS-s otsesõnu kirjas (nt kohtu õigus taotlust mitte menetleda HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel). Teiseks saavad tulla piirangud kohtupraktikas määratletud halduskohtu rollist. Selleks piiranguks on, et halduskohus teostab järelkontrolli haldusorganite väidetava õigusvastase tegevusetuse üle. Seega peab tegevusetus peab olema teatud viisil määratletud kaebaja poolt: mis ajast ja mis osas algas tegevusetus. Kaebaja väide: Eesti riik on jätnud kehtestamata ja rakendamata olulised õigusnormid, mis tagaksid tõhusa isikuandmete kaitse ja õiguskaitse kohtumenetluses tekkinud õiguste rikkumiste eest on väga üldine. Ilma eelneva kohtueelse menetluseta ei ole kohtul võimalik hinnata, mida kaebaja JDM-lt täpselt taotleb, kuidas JDM enda õiguslikke kohustusi näeb jne. Kohtu uurimiskohustus (HKMS § 6) ei ulatu nii kaugele, et kohtumenetlus algab sellest, et kohus läheb nullpunkti ja küsib kaebajalt: millist õigusloomelist tegevust te JDM-lt taotlete ja millal nad peaksid sellega valmis saama, et teie õigusi edaspidi ei rikutaks. Seejärel küsib kohus JGM-lt: kas te saate aru, mida kaebaja teilt taotleb, kui te saate seda õigusloomelist tegevust teha, siis millal te seda teete. Alles pärast seda (ning võimalik, et taotledes kaebajalt faktilisi, sisulisi täpsustusi), saaks kohus hakata kahjunõuet menetlema. Kokkuvõttes leiab kohus, et sellisel kujul kaebaja poolt esitatud hüvitamisnõue on ennatlik ning kohtul ei ole võimalik seda nõuet menetleda.
12.Seega on eelkirjatu põhjal kohtu järeldus, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
13.Lisaks on kohus seisukohal, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kaebusega kaitstava õiguse all mõistab kohus kaebaja õigust taotleda, et JDM takistaks õigusloomeliselt tema õiguste riivet seoses isikuandmete töötlemisel.
12.1.Esiteks, JDM selgitas 17.09.2025 kaebajale, et nemad saavad üksnes anda õigusalase selgituse IKÜM sisu ja tähenduse kohta. Konkreetsete eluliste asjaolude osas õigusliku hinnangu andmiseks puudub JDM-l pädevus. Seetõttu ei saa nad anda hinnanguid kohtute sisulisele tööle. Kohus nõustub JDM selgitusega.
5(7)
13.2.Teiseks, selgitas JDM 17.09.2025 kaebajale, et IKÜM rakendamise osas andmete kustutamise teemal on järelevalvepädevus AKI-l. Kohus nõustub JDM selgitusega. Kohus täiendab, et AKI-l on pädevus anda IKÜM rakendamiseks andmekaitsealaseid juhiseid. Nad on seda järjepidevalt teinud: Juhendid | Andmekaitse Inspektsioon.
13.3.Kolmandaks, kohus selgitab kaebajale, et kohus, prokuratuur ja teised riigiasutused on kehtestanud reeglid meediaga suhtlemiseks. Kohus, prokuratuur ja teised õiguskaitseasutused suhtlevad reeglina meediaga siis, kui on põhjust avalikkust teavitada mõnest olulisest avalikkust puudutava menetluse tulemusest (kohtu puhul enamasti kohtuotsus, prokuratuuri puhul süüdistusakti esitamine kohtule jne). JDM ei vaata neid pressiteateid enne avalikustamist läbi.
13.4.Küll aga on oluline, et pressiteated, mis sisaldavad isikuandmeid, alluvad kohtulikule kontrollile. Halduskohus saab kaebuse korral kontrollida, kas nt prokuratuuri pressiteade, et isik X pani toime korruptsioonikuriteo, ei ole tema õigusi rikkuv (nt Riigikohtu 07.10.2020 otsus asjas nr 3-19-1565, www.riigikohus.ee). Tsiviilkohus saab hagi korral kontrollida, kas meediaväljaanded on füüsilise isiku au ja väärikust kahjustanud, kui on avaldanud isikuandmeid isiku õigusi rikkuvalt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2024 otsus asja nr 2-18-19267, www.riigiteataja.ee, kohtuteave, kohtulahendite otsing). Kaebaja esitas nt asjades nr 2-25-17550 ja 2-24-18608 Harju Maakohtule hagi enda õiguste rikkumise lõpetamiseks isikuandmete töötlemisega seonduvalt. Kaebaja esitas nt asjades 3-25-2731 ja 3-25-3068 Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI tegevuse peale kaebaja isikuandmete töötlemisega seonduvalt.
13.5.Seega on kaebajal olnud ning on ka edaspidi menetluslik võimalus enda subjektiivseid õigusi kohtu kaudu kaitsta. See on Eesti õiguskorra teadlik valik. Järelikult olukord, kui kaebajal on vähene võimalus taotleda JDM-lt enda õiguste rikkumise takistamist õigusloome kaudu, riivab kaebaja õigusi väheintensiivselt.
14.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus selgitas ülalpool, kuidas on need eeldused täidetud. Seetõttu tagastab kohus kaebuse. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
15.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus RÕA taotlust lahendada. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Menetlusabi taotluse lahendamine
16.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus jätab menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotlus
17.Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) 6(7)
Tristan Ploom kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.