Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-18-19267 Esimesele loole järgnes samas saates kohe ka teine lugu, mis on pealkirjastatud alljärgnevalt: „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse.“ Teise loo autor oli kostja III ning loos käsitleti Tallinna linna ja Keskerakonna poolt Toom-Rüütli 3/5 asuvate kinnisasjade võõrandamist 18.10.2018 müügilepingu alusel 2.9 miljoni euro eest hagejale I kuuluvale BC 31 Holding OÜ-le (ostutehing). Viidatud loos on hagejate hinnangul saates loodud meelevaldne seos ostutehingu ja Tallinna linn poolt detailplaneeringu kehtestamise ja äriühingu, mille juhatuse liige hageja I on, vahel. Kuivõrd spekuleeritakse ka ostutehingu hinna üle (saates avaldatu kohaselt on Keskerakonna hinnaosa põhjendamatult kõrge), jääb kõlama ebaõige väide, justkui tasus hageja I BC 31 Holding OÜ kaudu Keskerakonnale kõrgema hinna, et saada Tallinna linnalt vastutasuks detailplaneering. Sisuliselt tähendab see, et saates väidetakse, et hageja I osales altkäemaksu andmises või mõjuvõimuga kauplemises. Kuivõrd loo alguses räägitakse hoopiski hagejast II ja hagejast III, jääb mulje, justkui ka hagejad II ja III oleks seotud ostutehingu ja/või detailplaneeringuga ning loo negatiivne kuvand laieneb seetõttu ka hagejale II ja hagejale III, kahjustades lisaks hagejale I ka nende mainet. Samuti seatakse hagejate hinnangul teises loos meelevaldselt kahtluse alla hageja I väidete õigsus. Hagejate selgituste kohaselt lisaks sellele, et saade oli eetris 07.11.2018 algusega kell 20.00 ning seda vaatas ca 160 000 inimest, on saade täispikkuses (50 min 44 s) kättesaadav ja järelvaadatav arhiiv.err.ee veebilehelt. Samuti on kaks eelnevalt viidatud saatelõiku ka eraldiseisavalt koos toimetatud tekstiversiooniga samuti err.ee veebilehel avaldatud. Lugu „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ on eraldi vaadatav ja loetav err.ee veebilehel alates 07.11.2018 kell 20.17. Teine lugu „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ on eraldi vaadatav ja loetav err.ee veebilehel alates 07.11.2018 kell 20.36. Lisaks eelnevale on „Pealtnägijal“ ka suhtlusvõrgustikus Facebook oma ametlik konto, millel on umbes 46 000 jälgijat, kus samuti avaldatakse teavet eetris olnud saadete kohta. Muuhulgas on Pealtnägija Facebook’i kontol viited vaidlusalusele saatele ja selle lõikudele. Hagejad on seisukohal, et kostjad I-III avaldasid hagejate kohta ebaõigeid väiteid. Esimene lugu – „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis.“ Saates tehti üldsusele muuhulgas alljärgnevad avaldused: a) Saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks (1.23-1.29): „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ b) Saates avaldas kostja II (01.32-02.07): „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. [...]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ c) Saates avaldas kostja III (03.01-03.17): „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Hagejate selgituste kohaselt visuaalselt on saates näha, et samal ajal viibib kostja III Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus. d) Saates avaldas kostja II (06.08-06.35): „Tänaseks välja tulnud tõendid viitavad, et Noorsoofondist pumbati fiktiivsete arvete alusel ehitusfirmale tohututes kogustes raha, millest sajad tuhanded jõudsid ringiga läbi varifirmade tagasi fondi juhtideni. Lugu on detailiderohke, aga meie jaoks on huvitav, et enamuse väidetavalt fiktiivsetest arvetest esitasid Eestis registreeritud ettevõtted, mis kuuluvad või on muul moel seotud Tallinnas elava soome ärimehe Xga.“ Hagejate selgituste kohaselt visuaalselt on samal ajal saates näha skeem, mis kujutab raha liikumist Noortefondist ehitusfirmale, ehitusfirmalt edasi Xle kuuluvatele või Xga seotud äriühingutele, viimastelt omakorda edasi Noortefondi juhatuse liikmetele. Samuti avaldatakse hagejast I visuaalne kujutis.

2-18-19267 e) Saates avaldas kostja III (10.04-10.17): „Kolmest Noorsoofondi Eestiga seotud tehingust mäekõrguselt suurim leidis aset siin Pirital, kus purjespordikeskuse kõrvale soetati 2.7 hektariline krunt, mida kuidagi esmapilgul ei saa seostada sotsiaalkorteritega, isegi soomlastele.“ f) Saates avaldas kostja 3 (10.20-10.37): „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12.1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed. g) Saates avaldas kostja II (11.17-11.42): „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab (11.42-11-46): „Päris paljud asjad on valest.“ h) Saates avaldas kostja II (13.14-13.39): „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ i) Saates avaldas kostja II (13.39-13.54): „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“ j) Saates avaldas kostja II (14.28-14.34): „Nüüd läheb veel imelikumaks. Mingil hetkel paneb Nuorisosäätio ettevõtmisse veel raha juurde.“ Sellele osale järgneb saatelõik, kus KP avaldab (14.34-14.47): „Täiesti tõsi. 2018, selle aasta alguses ostis Nuorisosäätio taas Pirita osasid 5 miljoni eest.“ k) Saates avaldas kostja II (14.47-14.58): „Just nii keeruliste kombinatsioonide krooniks ostab Noortefond läbi oma Eestis asutatud tütarfirma ära Pirita Holdingu, mida ta juba niikuinii rahastas.“ l) Saates avaldas kostja II (15.53-16.08): „Rikkudes uue juhtkonna hinnangul keeldu, müüs H aprilli algul kogu Pirita kupatuse Poola taustaga korporatsioonile ICON 13.5 miljoniga, millest 10 miljonit oli raha ning ülejäänud võlgade tasaarveldus.“ m) Saates avaldas kostja II (16.20-16.34): „Ehk Noortefond, kes mattis projekti 17 miljonit, sai tagasi vaid umbes 10 protsenti investeeringust. Ülejäänud raha kantakse laiali muudele osapooltele, peamiselt eelmainitud laenulepingute ja konsultatsioonitasude ettekäändel.“ n) Saates avaldas kostja III (17.37-17.42): „Nii X kui enamik teisi kahtlusaluseid keelduvad kaamera ette tulekust [...].“ o) Saates avaldas kostja III (17.50-18.00): „Kahtlusi süvendab aga, et Pirita polnud ainuke hävinguga lõppenud projekt. Noortefond ostis Xga seotud firmadelt Juhkentali tänaval krundi ja kortermaja Tartu maanteel.“ p) Saates avaldati (18.00-18.34): „Ta on praktiliselt kõigi tehingute keskmes. Kui vaadata Piritat, siis kogukahjumiks tuleb umbes 10 miljonit eurot. Kui vaadata Juhkentali tehingut, siis sellega kaasneb kahjum umbes 3 miljonit eurot. Kui arvutame kokku ka muud tasud, siis päris palju Nuorisosäätio raha on läinud firmadele, mis on härra X omanduses.“ q) Saates avaldas kostja II esimese loo üleminekul teisele (20.02-20.05): „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“ Saate ja selles esitatud looga „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ on hagejate hinnangul otseselt seotud ka saate „Pealtnägija“ ametlik Facebook’i konto. Kostjate hoiakut ja loo kandvat sõnumit iseloomustab „Pealtnägija“ ametlikult Facebook’i kontolt nähtuv. Nimelt on hagejate selgituste kohaselt „Pealtnägija“ ametlikul kontol tehtud loo „Soome sotsiaalmiljonid kadusid

2-18-19267 Eestis“ kohta 09.11.2018 postitus, milles kutsutakse üles saadet järgi vaatama: „Meistriklass: kuidas soome ja eesti ärimehed tegid soome noortele mõeldud rahadega Tallinnas rehepappi. Kel jäi nägemata selle nädala Pealtnägija põhilugu või soov see üle vaadata, siis siin see on...“ Ehk lisaks sellele, et saates esimese loo sissejuhatuses räägib kostja II „kelmiromaanist, kus miljonid haihtuvad õhku“, siis ka Facebook’i postituses on juba etteruttavalt loodud negatiivne eelhoiak hagejate suhtes. Hagejad leiavad, et eelnevalt p-des a) - q) välja toodud väidetest ja saates avaldatud loost „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ tervikuna jääb mõistlikule televaatajale mulje, et:

2-18-19267 kinnisasja edasi. Ebaõige on ka see, justkui saanuks Noortefond Regati pst 3 kinnisasja võõrandamisest tagasi kõigest 10 % ning järeldus, et vähene tulukus oli tingitud hagejatest.

2-18-19267 ega „imelikku“, vaid tegemist investeerimislaenulepinguga.

oli

tavapärase

ning

tavapärastel

tingimustel

Noortefond ei pidanud ei investeerimislepingu ega ühegi teise kokkuleppe kohaselt saama Pirita Holding OÜ osanikuks. Hagejate selgituste kohaselt 2017 asus Noortefond ise hagejat II intensiivselt survestama, et omandada hagejalt II Pirita Holding OÜ ainuosalus. Tulles vastu Noortefondi soovile ja jõudes kokkuleppele tehingu tingimustes, ning lõpetades sellega ka koostöö Noortefondiga, võõrandas hageja II Pirita Holding OÜ ainuosaluse 5 miljoni euro eest Noortefondi Eestis asutatud tütarühingule Elupaik OÜ-le. Tegemist ei olnud Noortefondi, hageja II ega Pirita Holding OÜ vahel sõlmitud investeerimislepingu järgse tegevusega, vaid Noortefond ise survestas hagejat II seda tehingut oma tütarühingu OÜ-ga Elupaik tegema. Samas jäetakse hagejate hinnangul saates vaatajale mulje, justkui Noortefond oleks juba varem Pirita Holding OÜ osa eest tasunud ning pidi nüüd tütarühingu kaudu veelkordselt tasuma 5 miljonit eurot. Samuti jäetakse saates mulje, justkui 5 miljoni euro eest ei oleks saadud mitte midagi, mis on aga ebaõige. 5 miljoni euro eest omandas Noortefondi Eesti tütarühing Elupaik OÜ ainuosaluse äriühingus, kuhu kuulus kinnisasi väärtusega ca 25 miljonit eurot (ja laenukohustusega laenu põhisummas 12.1 miljonit eurot), mille välja arendamisel ja korterite müügist saanuks teenida puhaskasumit hinnanguliselt rohkem kui 10 miljonit eurot. Miks otsustas Noortefondi tütarühingu poolt omandatud ja üle võetud Pirita Holding OÜ kinnisasja edasi müüa 13.5 miljoni euro eest ehk selle tegelikust väärtusest oluliselt odavamalt, ei ole hagejatele teada. Samuti ei ole hagejatele teada, kuidas ostuhind tasuti ning kuhu Elupaik OÜ otsustas raha täpselt edasi kanda. Eeltoodud asjaolud ei puuduta hagejaid ning alusetu on seostada hagejaid Noortefondi edasiste tehingutega pärast Noortefondi tütarühingu poolt Regati pst 3 kinnisasja omandamist. Hagejad leiavad, et saates on selgelt ebaõigesti esitatud probleemipüstitus, justkui ainus aktsepteeritav ja seaduslik ostuhinna tasumise viis oleks rahas tasumine ning kohustustest vabanemine ei oleks käsitletav ostuhinna tasumisena. Samuti jääb arusaamatuks, et kui Noortefondi tütarühing müüb 13.5 miljoni euro eest Regati pst 3 kinnisasja edasi, siis kuidas saab väita, et Pirita projekti eest saadi tagasi üksnes ca 10 %. Kuivõrd saates on fookuses investeerimisleping ja Brave Capital OÜ kui projektijuht ning pärast Regati pst 3 kinnisasja edasimüümist ICON-le kirjeldavas osas on saates avaldatud, et hageja I on praktiliselt kõikide tehingute keskmes, järeldab mõistlik vaataja, et ka Regati pst 3, millest Noortefond sai saates avaldatu kohaselt tagasi kõigest 10 %, on seotud kuidagi hagejatega ning investeerimislepinguga. Ainus järeldus, mille saade võimaldab teha, on see, et hagejad on põhjustanud olukorra, kus Noortefond on saanud tagasi enda poolt panustatud rahast ainult 10%. Ilmselgelt on hagejate hinnangul kohatu ja alusetu süüdistada hagejaid petmises, lüpsmises, rehepapluses või kuritegude toimepanemises. Hagejate selgituste kohaselt esimesele loole järgnes samas saates kohe ka teine lugu pealkirjaga „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“. Viidatud loos käsitleti hageja I isikut ja hagejaid II-III ning hageja I abikaasat koos ostutehinguga, millega Tallinna linn ja Keskerakond võõrandasid 2.9 miljoni euro eest BC 31 Holding OÜ-le kinnisasjad asukohaga Toom-Rüütli 3/5. Saates tehti hagejate hinnangul üldsusele muuhulgas alljärgnevad avaldused: r) Saates avaldas kostja II (20.13-20.19): „[...] ja Q küsib, kes õieti on Tallinnas elav suurinvestor X.“ s) Saates avaldas kostja III (20.23-21.02): „42-aastane X tegutseb Eestis alates 2010. aastast. Rohkem kui 90-st temaga seotud ettevõttest on keskne Brave Capital, mille kontor asub Tallinna Olümpia hotelli 14. korrusel ja mille portfellis on väidetavasti miljardi euro ulatuses investeeringuid üle maailma. See pole siiski ainult staažika kinnisvaraärimehe isiklik raha, vaid ta investeerib suures ulatuses ka teiste ärimeeste ja prominentide kapitali. Ehkki Brave Capitalil on aastate jooksul Eestis palju projekte, siis avalikkuses esindas firmat teine osanik Y.“

2-18-19267 t) Saates avaldas kostja III (23.27-23.35): „[...]. Nii poliitkonkurendid kui vaatlejad kahtlustavad, et Toompea maja tehingus on midagi imelikku, aga ei suuda seda läbi hammustada.“ u) Saates avaldas kostja III (25.42-26.06): „Teine küsimus on hoone hind. Kokku maksis X firma BC 31 Holding maja eest kahes osas kokku 2.9 miljonit, millest linnale läks 1.1 miljonit ja erakonnale 1.8 miljonit. Selle hinnaga seoses ei taha kuidagi vaibuda jutt, et see hind oli kõrgem turuhinnast. Et siin oleks justkui raha juurde kirjutatud.“ v) Saates avaldas kostja III (28.06-28.16): „Kriitikud ütlevad isegi nii, et sinna sellesse lisahinda oli sisse pandud ärimeeste raha, kellel on vaja häid suhteid linnaga.“ w) Saates avaldas kostja III (29.16-30.00): „Läinud sügisel antud intervjuudes ütles X, et kasutas Toompea tehinguks pangalaenu ning tegu oli täiesti tavalise kinnisvara investeeringuga, mille tagant ei tasu luukeresid otsida. Ta keeldub “Pealtnägija” kaamera ette tulekust, aga saadab kirjaliku kommentaari, et on ärimees, kes ei ole iial olnud huvitatud avalikust tähelepanust. Seetõttu ei kommenteeri ta ühtegi tehingut, kuid need on kõik kooskõlas kohalike seaduste ja äritavaga ning notarite ja audiitorite kontrollitud. Samas on “Pealtnägija” käsutuses kohtuotsus, mis näitab, et Eesti Maksuamet kahtlustab üht teist X põhifirmat, mis figureerib otsapidi ka Noortefondi tehingutes, maksupettuses ja arestis ligi 400 000 euro eest talle kuuluvaid kinnistuid.“ x) Saates avaldas kostja III (30.01-30.12): „Miks me Toompea tehingu kallal norime? Nimelt selgub, et samal ajal kui X firma ostis Keskerakonna peamaja, tegi sama erakonna kontrollitud Linnavalitsus suurinvestorile kasuliku otsuse.“ y) Saates avaldas kostja III (31.22-31.31): „Ehk teisisõnu saab Xga seotud firma, samal ajal kui käib Keskerakonna kontori müük, linnalt soodsa otsuse, mille ka kohe rahaks teeb. Pole teada palju planeering krundi väärtust tõstis, aga fakt on, et kuu hiljem müüb X juhitud firma Tammsaare tee 89a YIT Ehitusele, kes hakkab siia rajama kortermaja.” Hagejate selgituste kohaselt saate ja selles esitatud looga „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ on otseselt seotud ka saate „Pealtnägija“ ametlik Facebook’i konto. Kostjate hoiakut ja loo kandvat sõnumit iseloomustab „Pealtnägija“ ametlikult Facebook’i kontolt nähtuv. Nimelt on „Pealtnägija“ ametlikul kontol tehtud loo „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ kohta 07.11.2018 postitus, milles kutsutakse üles saadet vaatama: „Majamüük, mis päästis keskerakonna pankrotist, tundus paljudele kahtlaselt hea. Nüüd selgub, et Toompea hoone ostnud soome kinnisvarahai X sai samal ajal keskerakonna kontrollitud linnavalitsuse otsusega teisal soodsa planeeringu, mille kohe kasudega edasi müüs. On see järjekordne juhus pikas ahelas? Muuhulgas seda küsime täna õhtul Pealtnägijas.“ Hagejate hinnangul kusjuures saates ei anta vastust sellele küsimusele, vaid suunatakse vaatajat järeldama, et tegemist ei ole juhusega ning detailplaneeringu eest maksti raha. Hagejad leiavad, et eelnevalt p-des r)-y) välja toodud väidetest ja saates avaldatud loost „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ tervikuna jääb mõistlikule televaatajale mulje, et:

2-18-19267 ega mõjuvõimuga kauplemises vms kuritegelikus seoses Toom-Rüütli 3/5 kinnisasjade võõrandamisega ega andnud kellelegi mistahes hüve ega saanud vastu mistahes hüve, teenet, eelist ega muud vastutulekut Tallinna linna ametnike poolt mistahes küsimuses.

2-18-19267 toeta saates esitatud teised seisukohad. Kõige kummastavam on saates õhku jäänud kahtlus altkäemaksu andmise kohta, mida ei kinnita mitte ükski viidatud tõend, kuid vaataja on suunatud järeldama, et hageja on tasunud Keskerakonnale meelehead, saamaks vastusooritusena Keskerakonna poolt juhitvalt Tallinna linnalt detailplaneeringu. Hagejad leiavad, et kuivõrd „Pealtnägijal“ on Eesti mõistes väga suur vaatajaskond ning „Pealtnägija“ kujundab olulisel määral ka avalikku arvamust, peaksid „Pealtnägija“ tegijad mõistma oma rolli ja olema sõnade kasutuses ja spekulatsioonide esitamisel väga ettevaatlikud, et teiste isikute õigused ei saaks avaldatuga rikutud. Saates üksikutes kohtades sõnade „väidetavalt“ ja „kahtluse kohaselt“ kasutamine on ilmselgelt olnud kantud üksnes eesmärgist saatega seoses võimalike pretensioonide või nõuete esitamise korral nendele viidata ja luua sellega võimalus oma vastutuse välistamiseks saates esitatud ebaõigete ja kontrollimata väidete eest. Siinkohal tuleb hagejate seisukohal aga arvestada asjaoluga, et „Pealtnägija“ ja selle saatejuhid on vaieldamatult Eesti kõige vaadatuima saate kõige tuntumad uurivad ajakirjanikud, kelle puhul iga televaataja juba eeldab, et kõik nende poolt avaldatu on professionaalselt ja põhjalikult parimal viisil kontrollitud, objektiivne ning vastab tõele. Taolise renomee ja usaldusastmega saates avaldatud ja selle aate saatejuhtide sõnasid ei seata eeltoodud põhjustel juba eelduslikult kahtluse alla ning iga tavaline vaataja tõlgendab selliselt avaldatud „väidetavaid“ väiteid tegelikult kontrollitud ja ümberlükkamatute väidetena, millel lisatakse laiend „väidetavalt“ üksnes formaalsetel põhjustel. Hagejad leiavad, et väidete hindamisel tuleb eeltoodud mõjudega arvestada ning kostjad on pidanud oma väiteid esitades samuti sellega arvestama ning lähtuma oma avaldustes oluliselt kõrgematest standarditest kui vähemtuntud saatejuhid või ajakirjanikud. Eeltoodust tulenevalt nõuavad hagejad ebaõigete andmete ümberlükkamist, seejärel mittevaralise kahju hüvitamist ning kolmandaks rikkumise lõpetamist. Hageja paluvad kohustada kostjaid I-III:

2-18-19267

VALEANDMEID“

Eesti Rahvusringhääling, C ja Q avaldasid 07.11.2018. a kell 20.00 eetris olnud „Pealtnägijas, “ eelkõige lugudes „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ ja „„Pealtnägija“ tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“, X, Brave Capital OÜ ja/võiY kohta alljärgnevad ebaõiged väiteid:

2-18-19267

II Kostjate vastuväited

2-18-19267 tööülesannete käigus tekkivad varalised autoriõigused kostjale I, mistõttu puudub kostjatel II ja III saate iseseisev avaldamine. Kostjatel II ja III leiavad, e neil ei ole otsustuspädevust küsimuses, millise sisuga saade eetrisse läheb. See otsustuspädevus on päevakajaliste saadete peatoimetajal, kes otsustab saate eetrissemineku kostja I nimel. VÕS § 1054 lg-st 1 tulenevalt tuleb kostjate II ja III teod omistada üksnes kostjale I ning sellist lähenemist kinnitab ka kostjate hinnangul EIK praktika, mis sõnab, et kolmanda isiku avaldatu levitamisele kaasaaitamise eest ajakirjanike karistamine ei ole kooskõlas ajakirjandusvabaduse põhimõttega. Kostjate hinnangul enamikku väidetest, mida hagejad paluvad ümber lükata, ei ole kostjad kunagi esitanud, samuti ei ole nad kunagi püüdnud jätta muljet selliste väidete esitamisest. Kostjad on seisukohal, et hagejad on hagiavaldust esitades kuritarvitanud Riigikohtu poolt sõnastatud nn „kaudsete faktiväidete“ doktriini (vt nt 3-2-1-145-07, p 13; 2-18-17980). Nimetatud doktriini kohaselt saab isik nõuda ka selliste faktiväidete ümberlükkamist, mida küll avaldatus otseselt ei ole avaldatud, ent mis on siiski järeldatavad avaldatu sisust. Kostjad leiavad, et hagejad jätavad siiski tähelepanuta, et mitte iga teoreetiline mõttearendus, mis iseenesest eraldivõetuna ei ole vastuolus avaldatu sisuga ei kuulu ümber lükkamisele, vaid VÕS §-s 1047 sätestatud õiguskaitsevahendid saavad rakenduda siiski vaid juhul, kui need järelduslikud väited on avaldatu sisust mõistlikult järeldatavad (3-2-1-145-07, p 13). Seega tuleb kostjate hinnangul siin rakendada Riigikohtu poolt lahendis 3-2-1- 161-05 (p 11) sõnastatud reeglit, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, s.t. kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida avaldaja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (3-2-1-161-05, p 11). Kostjad leiavad, et antud juhul peaks hagejad seega tõendama, et kostja I poolt saates „Pealtnägija“ avaldatust saab keskmine mõistlik „Pealtnägija“ vaataja aru täpselt samamoodi nagu hageja. Hagejate põhjendamis- ja tõendamiskoormuse täitmiseks ei piisa kostjate seisukohal sellest, et ta suudab ära põhjendada, miks avaldatut on võimalik mõista nii nagu hagejad seda mõistsid, vaid et seda mõistaks nii iga keskmine „Pealtnägija“ vaataja, kes saadet vahenditult tajus. Hagejad ei ole seda kostjate hinnangul kohtu korduvatest selgitustest hoolimata suutnud ega soovinud teha. Kostjad leiavad täiendavalt, et paljud andmed, mida hagejad käsitlevad kaudsete faktiväidetena, vastavad tegelikult väärtushinnangutele. Kostjad toovad välja, et näiteks loevad hagejad faktiväiteks seda, et kostja I avaldas saates kahtluse selle kohta, et teatud arved võivad olla fiktiivsed. Faktiväide peab aga olema kohtumenetluses kontrollitav, selle tõesus või ebaõigsus tõendatav. Kostjate hinnangul, kuidas saab tõendada või ümber lükata kahtlust, ei ole hagejad selgitanud. Väärtushinnangute puhul ei pea avaldaja tõendama väärtushinnangu tõelevastavust, vaid üksnes seda, kas väärtushinnangu avaldamine oli vastavalt teadaolevatele asjaoludele põhjendatud. Isegi kui asuda seisukohale, et kostjad on avaldanud selliseid väiteid, nagu need on toodud hagejate interpretatsioonis, on tegemist ajakirjandusvabaduse kaitsealas olevate asjaoludega, mille avaldamist ei saa vastavalt VÕS § 1047 lg-le 3 lugeda õigusvastaseks. Kostjate hinnangul vaidlusalused väited on sellised, mis panustavad avalikku debatti ning ei riiva hageja I ega hageja III eraelu määral, mis õigustaks ajakirjandusvabaduse piiramist. Samuti on kostjad saates väljendatud seisukohti mõistliku põhjalikkusega kontrollinud. Väidet „X omandis olevad või muul viisil Xga seotud Eestis registreeritud äriühingud on esitanud Soome ehitusfirmale fiktiivseid arveid ja saanud fiktiivsete arvete alusel raha“ ei ole telesaates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul 07.11.2018 Pealtnägija saate transkriptsioon. Ühtlasi ei saa olla kostjate seisukohal tegemist kaudse faktiväitega. Saates räägiti üksnes fiktiivsete arvete esitamise kahtlusest. Kostjate hinnangul parimal juhul saab seda käsitada väärtushinnanguna, sest kahtluse esitamine arvete fiktiivsuse kohta on järeldusliku iseloomuga hinnangu pakkumine. Selle ümberlükkamist nõuda ei saa. Kostjate selgituste kohaselt niisuguse hinnangu sai anda andmete põhjal, mille kostjad on esitanud 21.01.2019 vastuse p-des 28-29 ja kostjate 01.08.2019 seisukoha p-des 5-7. Kostjad on oma menetlusdokumentides põhjendanud, et kahtlus fiktiivsetest arvetest tulenes sellest, et Soome ühingu Salpausselän Rakentajat Oy poolt

2-18-19267 Xga seotud ühingule Corintum Design OÜ tasutud arved olid arusaamatu sisuga ning nende alusel tasutud summad maksti koheselt suuremas osas edasi Noortefondi juhtidega seotud ühingutele. Selline kahtlus on tõendatud asjaolude valguses põhjendatud ja mõistlik ning kostjad leiavad, et sellise kahtluse avaldamine ei ole õigusvastane. Väidet „Noortefond andis investeerimislepingu alusel Xle ja Brave Capital OÜ-le laenu 12.1 miljonit eurot“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Saates kõlanud lause oli „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12.1 miljonit eurot.“ Kostjad leiavad, et tegemist ei ole üksiku faktiväitega, vaid väärtushinnanguga lepingule tervikuna, mis rajaneb selles osalevate isikute ja nende vastavate kohustuste omavahelise loogilise seose analüüsil. Analüüs põhineb andmetel, mille kostjad on esitanud 21.01.2019 vastuse p-des 31- 32 ja 01.08.2019 seisukoha p-des 8-10. Kostjate hinnangul väärtushinnanguna ei ole väide kuidagi ebakohane, sest faktid, millele see tugines, on õiged. Samuti on ebaselge, kuidas rikuks selline faktiväide, kui see olekski olnud esitatud, hagejate õigusi. Väidet „Noortefond pidi omandama Pirita kinnistu, kuid X, Brave Capital OÜ ja/või Y tegevuse tõttu omandas Pirita kinnistu hoopis teine äriühing“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Kostjate seisukohal niisuguse kaudse faktiväite sidumine hagejaga III on täiesti arusaamatu. Kostjad leiavad, et hagejad ei ole ühelgi asjas toimunud kohtuistungil suutnud arusaadavalt põhjendada, kuidas peaks sellise faktiväite saates avaldatust tervikuna järeldama keskmine mõistlik televaataja. Samas, kui selline väide olekski esitatud, oleks see õige, nagu tuleneb 28.03.2022 istungil üle kuulatud JL ütlustest. JL ütluste kohaselt omandas finantseerimislepingu sõlmimise järgselt Regati pst kinnistu Yga seotud äriühing, kes müüs selle seejärel oluliselt kallimalt edasi Pirita Holding OÜ-le. See võimaldas Yl teenida lihtsat ja riskivaba tulu Noortefondi arvelt. Väidet „Noortefondi antud laenu eest summas 12.1 miljonit eurot tuli omandada kinnisasi, kuhu rajada sotsiaalkorterid“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul transkriptsioon. Kostjad leiavad, et hagejad on sellise järelduse kombineerinud suvaliselt hagiavalduses tsiteeritud väidetest, milleni ükski mõistlik televaataja jõuda ei saa. Samuti ei ole sellises väites nimetatud ühtki hagejat, mille tõttu ei ole sellise faktiväite ümberlükkamist võimalik nõuda. Väite „Pirita Holding OÜ tegi suures ulatuses alusetuid makseid Xle või temaga seotud isikutele“ puhul on kostjate hinnangul tegemist väärtushinnanguga, millele viitavad väljendud „suures ulatuses“ ja „alusetuid makseid“. Isegi kui tegemist on faktiväitega, siis tõendavad kostja vastuse lisad 6 ja 7, et tegemist on tõese faktiväitega. Kostjate selgituste kohaselt seda, mida lisad 6 ja 7 tõendavad, selgitasid kostjad ka 01.08.2019 seisukoha p-s 11. Samuti tõendavad alusetute maksete tegemist tunnistajana ülekuulatud JL ütlused. JL ütluste kohaselt ei ole kostja vastuse lisas 7 nimetatud maksetel Rare Holding OÜ-le, BC Property Management OÜ-le ja Brave Capital OÜ-le mistahes mõistlikku ja Noortefondi tegevusega seotud majanduslikku seost. Väite „X ja/või Brave Capital OÜ ei kasutanud Noortefondi antud laenu sihipäraselt“ puhul on tegemist kostjate hinnangul väärtushinnanguga, millele viitab sõna sihipäraselt. Kostjad leiavad, et kui tegemist on siiski faktiväitega, siis tõendavad kostja vastuse lisad 6 ja 7, et tegemist on tõese faktiväitega. Samuti tõendavad alusetute maksete tegemist tunnistajana ülekuulatud JL ütlused. JL ütluste kohaselt ei ole kostja vastuse lisas 7 nimetatud maksetel Rare Holding OÜ-le, BC Property Management OÜ-le ja Brave Capital OÜ-le mistahes mõistlikku ja Noortefondi tegevusega seotud majanduslikku seost.

2-18-19267 Väidet „Noortefond ostis mitu korda Pirita Holding OÜ-s osaluse“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Samuti ei puuduta see ühtki hagejat, mistõttu ei ole hagejatel ka seetõttu võimalik sellise väite ümberlükkamist kostjate hinnangul nõuda. Väidet „X, Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Regati puiestee 3 kinnisasja võõrandamisega Poola taustaga korporatsioonile ICON“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Kostjad leiavad, et kostja vastuse lisa 8 tõendab, et väites nimetatud tehinguga on seotud AEH (mitte hagejad) ja seda on otsesõnu öeldud saates. Ühtlasi on kostjate hinnangul arusaamatu, kuidas on selline kaudne faktiväide suudetud siduda hagejaga III. Väidet „Noortefond kandis seoses hageja II juhitud Pirita projektiga kulusid 17 miljonit eurot, saades tagasi kõigest umbes 10%“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Tegemist oli Noortefondi juhi KP väitega. Asjassepuutuv on ka kostjate hinnangul kostjate vastuse lisana 9 esitatud artikkel Soome meediast, eelkõige osas, millele kostjad on viidanud oma 01.08.2019 seisukoha p-s 13. Sellises suurusjärgus kahju tekkimist Noortefondile (ja enamaski) kinnitas ka tunnistaja üle kuulatud JL. Väidet „X, Brave Capital OÜ ja/või Y on põhjustanud seoses Pirita projektiga Noortefondile kahju umbes 10 miljonit eurot“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Tegemist oli KP väitega. Isegi, kui jõuda järeldusele, et kostja I on KP väidete avaldaja, ei saa andmete avaldajaks selle väite puhul pidada kostjaid II ja III. Samas, kui selline faktiväide on avaldatud, siis on see õige ja seda kinnitavad JL ütlused. Väidet „Xle on Eestis algatatud kriminaalasjas esitatud kahtlustus seoses Noortefondiga seotud 3 tehinguga“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Sõna „kahtlusalune“ ei ole samane väljendiga „kuriteos kahtlustatav.“ Samas märgivad kostjad, et kui kohus peaks leidma, et selline väide on esitatud, on kriminaalmenetluse toimetamine X suhtes seoses Noortefondiga tõendatud. Oma 06.09.2021 menetlusdokumendi p-s 5 avaldasid kostjad, et X suhtes toimetatakse Soome Vabariigis kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr R 21/3213. 02.05.2022 esitasid kostjad Soome prokuratuuri 18.11.2021 pressiteate, mille kohaselt on Noortefondiga seoses esitatud süüdistus ka suures ulatuses altkäemaksu andmisele kaasaaitamises ettevõtluses, omastamises ja rasketes raamatupidamisalastes süütegudes Eestis tegutsevale Soome ärimehele. Sama pressiteate kohaselt on süüdistus esitatud muuhulgas kriminaalasjas R21/3213. Arvestades saate konteksti, viitab eeltoodu kostjate hinnangul justnimelt Xle, kes on Eestis tegutsev Soome ärimees, kes ühtlasi on seotud Noortefondiga. Kostjad leiavad, et ka 28.03.2022 istungil tunnistajana üle kuulatud JL on kinnitanud, et ta korraldas Noortefondi juhina kuriteokaebuse esitamise muuhulgas X vastu. Väidet „X pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Tegu saaks olla üksnes väärtushinnanguga, kusjuures seda ei ole esitanud kostjad. Kostjad leiavad, et hagejad ei ole istungitel põhjendanud, kuidas sai sellise väite saatest välja lugeda keskmine mõistlik televaataja. Väidet „Brave Capital OÜ pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Kostjad leiavad, et saates on üksnes avaldatud Noortefondi uue juhtkonna etteheiteid, mis on väärtushinnangud ning saade sisaldab ka nende hinnangute põhjendusi. Väidet „Y pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Kostjate seisukohal hagejad ei ole istungitel põhjendanud, kuidas sai sellise väite saatest välja lugeda keskmine mõistlik televaataja.

2-18-19267 Väidet „X väited tehingute kohta ei ole õiged“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Kostjate hinnangul hagejad ei ole istungitel põhjendanud, kuidas sai sellise väite saatest välja lugeda keskmine mõistlik televaataja. Väidet „X või X omandis olev BC 31 Holding OÜ tasus Keskerakonnale raha selle eest, et Tallinna linn kehtestaks vastusooritusena Xle vajaliku detailplaneeringu“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Saates esitati üksnes küsimusi müügihinna adekvaatsuse ja võimaliku Keskerakonna seosega, kusjuures kõik asjaosalised eitasid seda seost ja need eitused avaldati kõnealuses saates koos uurimisobjekti kirjeldusega. Seega leiavad kostjad, et püstitati kahtlus ja seejärel lükati see asjaosaliste kommentaaridega ümber. Väidet „X on altkäemaksu andnud isik“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Samuti ei saa väita, et tegemist on „mõistlikule televaatajale“ jäänud muljega. Väidet „Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Keskerakonna kontorimüügi ja/või Keskerakonnale raha tasumisega“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Kostjate seisukohal oli telesaate lugude avaldamine eeskätt ajendatud asjaolust, et tegemist on avalikkuse jaoks olulise teemaga, milles põimuvad koguni rahvusvahelisel tasandil nii poliitilise kui ka majandusliku võimuga seotud aspektid. Selle avaldamine oli kostjate hinnangul põhjendatud, arvestades ajakirjandusväljaannete kohustust teavitada ühiskonda avalikkuse huviorbiiti jäävatest teemadest. Kirjeldatut tõendab kostjate seisukohal muuhulgas 11.01.2019 Soome prokuratuuri määrus, mille asjakohasust selgitasid kostjad 01.08.2019 seisukoha punktides 16-18. Kostjad toovad välja, et hageja I kohta on Soome meedias avaldatud sarnastel teemadel artikleid. Kostjad on enda hinnangul tõendatud, et Soome meedias on avaldatud artiklid, milles on käsitletud Soome ühingu suhtes esitatud kuriteoteadet ning nimetatud ühingu seotust Noortefondi juhatusega. Kostjad on enda hinnangul tõendatud, et X suhtes on või oli Soomes käimas Noortefondi kriminaalmenetlus seoses rahapesukahtlusega ning et X ühing sai Salpausselän Rakentajat Oy-lt spaa ehitusega konsultatsioonitasusid. Seda, et hagejate kohta andmeid sisaldanud saate avaldamine oli kantud avalikkuse huvist, tõendavad ka kostjate hinnangul kostja vastuse lisadena 12-15, 17-18, 20- 26 ja 28 esitatud ajaleheartiklid. Kostjatele teadaolevalt ei ole hageja I taotlenud nende artiklite eemaldamist, samuti ei ole hageja I väitnud, et nende artiklite avaldamisega oleks hageja I kohta esitatud ebaõigeid faktiväiteid. Kostjad leiavad, et kontrollisid telesaates avaldatud andmeid vajaliku põhjalikkusega, küsides muuhulgas ka hageja I ja III kommentaari, andes nii hagejatele I ja III võimaluse avaldamisele kuuluvate andmete ebaõigsusele tugineda. Seega järgisid kostjad oma tegudes ajakirjanduseetikat. Kostjad leiavad, et hageja I ja III mittevaralise kahju nõue on põhjendamatu. Hagejad on otsesõnu välja toonud, et nende mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei ole kooskõlas sellise kahjuliigi olemusega. Sellise olemusega ei ole kooskõlas väidetav mainekahju hagejatele I ja III kui finants- ja investeerimisvaldkonnas tegutsevatele isikutele, kelle usaldusväärsus on hagejate väitel äärmiselt oluline kriteerium. Põhimõtteliselt väidavad hagejad, et väidetavate valeandmete avaldamine võib olla tekitanud nende kui juriidilise isiku juhatuse liikmete suhtes usaldamatust ja seega võib juhtuda, et hageja II majanduslikud näitajad langevad. Eeltoodud asjaolud ei ole aga seotud hageja I ja III kui füüsiliste isikutega ega nende isiklike õigustega. Tegelikkuses tähendab see eesmärki saada hüvitist võimaliku majandusliku kahju eest, mis nende väitel võib tekkida hagejale II. Lisaks on väited maine kahjustumise kohta paljasõnalised. Kostjad leiavad,

2-18-19267 et kindlasti ei ole alust lähtuda VÕS § 134 lg-st 6, sest kui riiklikku meediakanalit hakatakse karistama „hoiatamise“ eesmärgil, asub ühiskond ajakirjandust kaudselt survestama, mis ei ole lubatav ehk on ilmses vastuolus demokraatlikus riigis juurdunud ajakirjandusvabaduse põhimõttega. Hagejate mõttekäik seoses mõistliku mittevaralise kahju hüvitise määramisega on põhjendamatu, kuivõrd kostjal I ei ole kuidagi võimalik ühe saate põhjal oma eelarvet suurendada. Kokkuvõttes tuleb kostjate hinnangul eelolevat arvestades jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. III Kohtuistungid

2-18-19267 - 00:56:39 Kohus: hagejal tuleb edaspidi selgitada, kuidas kaudne väide teie arvates saatest kõlas. Kas p. 6 alapunktides a-q toodud loetelu erinevatest saates öeldud lausetest, kas olete nõud, et sellised laused selles saates kõlasid? - 00:59:13 Hagejate esindaja: see on õiguse kohaldamise küsimus. Meie leiame, et saab nõuda ja viidanud hagis vastavalt kohtulahenditele ja kohtupraktikale, et seda on tehtud ja see on õiguse kohaldamise küsimus. Kostjatel on üks tõlgendus nendele asjaoludele, hagejal teine. Meie arvamus on see, et seda saab sellisena nõuda, viidanud kohtupraktikale. Kohus otsustab, kas sellised järeldused, mida me oleme teinud on õiged ja kas neid saab ümber lükata. Normid, millele me tugineme oleme me välja toonud oma hagiavalduse alates p. 23-36 ja ka kohtupraktika sealt edasi. hagiavalduse p. 23 alates on kogu õiguslik käsitlus välja toodud, viited kohtulahenditele, viited haginõudes olevatele õigusnormidele, mis puudutab ümberlükkamist. Mis puudutab mittevaralise kahju nõuet, on see käsitlus on p. 37 jj. - 01:01:03 Kostjate esindaja: olen nõus, et selline kohtupraktika esineb, aga ma ei ole nõus, et sellest antud juhul saab juhinduda. Antud kaasuse asjaolud ei võimalda sellest kohtupraktikat juhinduda. Hagejate viidatud õigusnormid minu arvates ei võimalda hagi esitamist sellisel viisil. - 01:07:47 Kohus: te olete p. 8 välja toonud, et selline mulje jääb mõistlikule televaatajale. Kuidas te mõistliku televaataja mulje teada saite, kuidas te sellisele järeldusele jõudsite, et mõistlik televaataja sellest saatest sellise mulje saab. Et talle selline mulje saatest jääb? Kes mõistlik televaataja on, et talle selline mulje sellest saatest jääb? - 01:08:31 Hagejate esindaja: see on meie hinnang. Mõistlik televaataja on mõistlik isik, kes saab keskmisel tasemel aru saates esitatud asjaoludest. Keskmine televaataja. Kohus: selle isiku määratlemine on meil asjas oluline, sest tema on see väidetav utoopiline isik, keda me täpselt ei tunne, kelle järeldusi hakkame hindama siin. - 01:08:59 Kostjate esindaja: mina ei tea, milline see keskmine televaataja on. ja seda hagis ka väga hästi ei kirjeldata, või üldse ei kirjeldata. Öeldakse lihtsalt, et keskmisele mõistlikule isikule. Hageja peaks põhjalikult selgitama, kes on selline isik, kes tavapäraselt saab kuuldust ja nähtust aru oluliselt erineval viisil võrreldes sellega, saatest nähtub. - 01:10:04 Kohus: hagejatel tuleb tulenevalt asjaolust, et on ebaselge, kes mõistlik televaataja on. ka kostjad on väitnud, et nendele on see ebaselge, siis hagejal tuleb seda täiendavalt selgitada, kes see isik on ja kuidas temale kujunenud mulje teie sõnadesse kokku panite. Saan aru, et see on mõistlik televaataja, see ei saa olla üks inimene, see on üks televaatajate grupp tõenäoliselt, kuidas te selle mulje teada saite. Seda tuleks hagejatel selgitada. Te ei too välja hagejate enda muljet, vaid toote välja mõistliku televaataja mulje. Kohus annab selleks teile täiendava tähtaja. - 01:12:58 Kohus: see on teie hinnang, aga te peate seda põhjendama, kuna kostja ja kohus peavad aru saama, kuidas te sellisele järeldusele jõudsite. Kuidas te 2 lause analüüsimisel, kuidas see mõistlikule televaatajale selline mulje tekkis ja kas mõistlik televaataja analüüsis seda. Kuidas selline mulje sai tekkida? - 01:43:58 Kohus: kõigepealt peame vaatama, milline on hagejate nõue. Te räägite, mis mulje jäi hagejatele, aga olete hagi esitanud selliselt, et olete toonud välja järeldused, mida üks mõistlik televaataja on aru saanud. Praegu on hageja tõendada, kuidas te jõudsite selliste järeldusteni. Kohus selgitas eelnevalt teile, et teil tuleks välja tuua, kes on mõistlik televaataja ja kuidas on võimalik sellistele järeldustele jõuda nende lausete koosmõjus. Te olete üksikud laused välja toonud, järelduse, viidanud lõigus a, c, f jne. siin tuleks põhjalikult analüüsida, kuidas sellistele järeldustele te jõudsite. Vaidlust ei ole selles, et kostjad ei ole selliseid järeldusi, mis on p. 8 välja on toodud, avaldanud. - 01:50:44 Kohus: hagejatel tuleb selgitada, kes on see mõistlik televaataja ja kuidas ta jõudis nendele järeldustele, mida te p. 8 olete välja toonud. P. 1 osas kostja tõi välja, et siin on grammatiline tõlgendamine võimalik, erinevatel punktidel on erinevad tõlgendamise võimalused, see on hageja ülesanne välja tuua. Hageja ei saa oma tõendamiskoormist lahendada selliselt, et väita, et kohus peab hindama ja tegema järeldused. Eelnevalt tuleb pooltel oma seisukohad esitada ja praegusel juhul i ole vaidlust selles, et selliseid järeldusi ehk selliseid lauseid ei ole

2-18-19267 vaidlusalustes saadetes selgelt väljendatud, see on teie järeldus. Hagejatel tuleb teil tõendada, kuidas te sellistele järeldustele jõudsite. Milline on mõistlik televaataja, kuidas nendele järeldustele jõuti ja ka tõlgenduse käik. 07.06.2021 kohtuistungil nõustusid pooled, et keskmine mõistlik televaataja on võrdsustav mõistliku isikuga. - 00:11:20 Kohus: eelmisel istungil me rääkisime ja kohus andis ka hagejale tähtaja. Meil on hageja välja toonud sellise mõiste nagu „keskmine televaataja“. Kes siis keskmine televaataja on? Kohtupraktika kasutab mõistlik isik. Kes keskmine televaataja on ja teiseks on see, et ilmus küll telesaade, aga see on hiljem järelvaadatav, kas siis see isik, kes hiljem järele vaatab kvalifitseerub ka keskmiseks televaatajaks? - 00:11:50 Hagejate esindaja: me oleme seda ka selgitanud, et keskmise televaataja all me peame silmas nimelt mõistlikku isikut. Meie arvates keskmine televaataja ja mõistlik isik kattub. See on küsimus nimest ja õiguslikust põhjendusest. Ega see meie nõude sisu kuidagi ei mõjuta. 00:12:17 Kohus: kohtu jaoks selles mõttes mõjutab, et kui jääte selle juurde, kes on keskmine televaataja, siis teil tuleb see ka ära põhistada, et kes see on. 00:12:29 Hagejate esindaja: see on mõistlik isik. - 00:12:32 Kostjate esindaja: ma arvan, et sellega ma võin nõustuda, et keskmine mõistlik televaataja on võrdsustav mõistliku isikuga. - 00:12:51 Kohus: kõige suurem vaidlus oli selle üle, et hageja, teie tõite välja teie väidetel ebaõiged faktiväited, mille kohta kostja ütles, et kostja selliseid väiteid öelnud ei olnud. Selguse mõttes küsin veelkord üle, milline on see menetlusdokument, kus teil on täpselt kirjas, mis on need ebaõiged faktiväited teie hinnangul? 29.06.2021 kohtuistungil jätkas kohus asja sisulist arutamist ning iga järeldusliku faktiväite osas tõendite uurimist ning kuulas ära poolte seisukohad. Kohus selgitas poolte tõendamiskoormist. - 01:48:31 Kohus: jätkame hageja faktiväidete uurimist. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul problemaatiline hageja välja toodud faktiväidete põhistamine hageja poolt. Kostja on öelnud, et selliseid lauseid, mis järeldustes on välja toodud, kostja öelnud ei ole. Kostja on ka öelnud, et see, mida hageja esindaja välja toob, ei ole kindlasti keskmise televaataja järeldus kostja toodud põhjendustel, millega kohus ka nõustub. Hageja, teil tuleb põhistada, kuidas keskmine televaataja sellistele järeldustele jõudis ja kas keskmine televaataja on üldse võimeline selliseid õiguslikult keerulisi järeldusi tegema. - 01:49:55 Hagejate esindaja: meie arvamus on see, et see, kuidas keskmine mõistlik televaataja peaks aru saama saate sisust, on kohtu otsustada. Seda ei olegi võimalik kuidagi tõendada minu hinnangul ja see ongi see, mida kohus üldise arusaama kohaselt peab suutma hinnata, kuidas keskmine inimene võis mõista seda, mida saates öelda taheti. Seda tõendada eraldi ei olegi võimalik. Kohtul on siseveendumuse kohaselt võimalus seda hinnata. Meie arvamus on see, et kui saadet tervikuna vaadata, siis need 18 järeldust on võimalik saatest teha. Neid on kindlasti võimalik rohkem teha, kuid need 18 riivasid meid kõige rohkem ja mille ümber lükkamist me soovime. Meie arvates ei ole vaja selleks mingeid eriteadmisi ega ekspertiisi, sest ekspert hindab seda oma eriteadmiste tasemelt. Selleks ongi vaja, et siin ei oleks mitte õiguslikke eriteadmisi selle hinnangu andmisel. See ongi meie arvates kohtu ülesanne tunnetada seda, milline on tavainimese arusaam, kui ta sellist saadet vaatab. See saade ei olnud mõeldud kitsale ringile inimestele, vaid see oli mõeldud üldsusele. Kui sealt mingeid järeldusi teha ei saa, siis miks see saade üldse ehti. Mõte oli mingi sõnum edastada ja jälle ma tulen tagasi saate sissejuhatuse juurde, mis on tegelikult väga oluline selle asja juures, siis seal pandi enne saadet juba häälestus paika. Kohus peaks siseveendumuse kohaselt hindama, kas keskmine mõistlik isik saadet vaadates sai teha sellised järeldused. Meie arvates sai. - 01:53:04 Kostjate esindaja: ma nõustun sellega, et on võimalik vaidlustada järelduslikke faktiväiteid ja põhimõtteliselt nõustun sellega, et need faktiväited tuleks tuletada keskmise

2-18-19267 televaataja silme läbi. Vaidlen vastu sellele, et kas sellised faktiväiteid, nagu hageja telekanalile ja ajakirjanikele omistab, üldse avaldatud on. Meie arvates ei ole ja eriti keskmise televaataja silme läbi ei ole võimalik sellistele järeldustele jõuda. Hagejate esindaja mainis õigesti, et see saade pole tehtud selleks, et keegi sellest midagi aru ei saaks. Samavõrd ei ole selle saate üldine raamistik keskendud sellele, et esitada tõepähe konkreetseid väiteid, vaid saade on raamistatud ühe tekkinud õigusvaidluse kirjeldusena. Saade kirjeldab ühte Soomes toimuvat õigusvaidlust ja kirjeldab Eesti ärimeeste võimalikku osalust selles. Faktiväidete sisustamine peaks olema poole ülesanne. Meie arvates on standard selline, et kui on aluse, et Noortefond ostis mitu korda Pirita Holding OÜ-s osaluse. Sellist faktiväidest esitatud ei ole, aga hagejad väidavad, et see tuleneb lõikudest f, g, h, j ja k. Meie arvates tuleks välja tuua, kuidas nende lõikude f, g, h, j ja k kokku panus ja omavahelisest koosmõjust selline väide tuleb. Seda tehtud ei ole. - 01:56:05 Kohus: sama on ka kohus hagejale ette heitnud ja küsinud selgitust. Kohus on ka seda meelt, et sellised järeldused, milleni hageja jõudis, tuleb hagejal endal ära põhistada. Kohus praegu ei anna hinnangut, kas need on õiged või valed, vaid kohus uurib poolte seisukohti ja tõendeid. Teie ülesanne on konkreetselt iga lõigu puhul näidata, mis kogumis kokku näitab, et sellise järelduse saab teha. 30.06.2021 kohtuistungil jätkas kohus asja sisulist arutamist ning iga järeldusliku faktiväite osas tõendite uurimist ning kuulas ära poolte seisukohad. Kohus selgitas poolte tõendamiskoormist. - 00:49:36 Kohus: hageja ülesanne on tõendada oma seisukohad. Praegusel juhul ei ole te seda põhjalikult teinud. Te oleksite pidanud iga teie etteheidetava faktiväite puhul nö konstrueerima saatelõigu, kus saabki vaadata ära kõik teie viidatud lõigud ja siis järeldada midagi. Siis saate selgitada, kuidas ja mis sealt välja tuleb. Kui te väidate, et piltide asetus ja skeemid omavad eraldi mõju, siis sellest praegu aru pole saada, kuidas need mõju omasid. - 00:50:36 Kohus: teil on 14 erinevat faktiväidet ja igaüks vajab eraldi tõendamist. Teie ülesanne on seda teha. Eile vaatasime saadet kostja vaatevinklist. Kohus juhtis teile tähelepanu, et teil tuleks endal samamoodi seda teha ja teie ei ole seda võimalust kasutanud. 16.02.2022 kohtuistungil lükati asja arutamine edasi tulenevalt asjaolust, et poolte esindajad ei ilmunud kohtuistungile. 28.03.2022 kohtuistungil kuulati ära poolte seisukohad, uuriti täiendavalt esitatud tõendeid ja kuulati tunnistajana üle JPL. IV Kohtu põhjendused

2-18-19267 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

2-18-19267 kasutades selleks suuresti Eestis registreeritud ettevõtteid ja siin asuvaid projekte. Tegu on afääriga, mis keeruline nagu ämblikuvõrk ja mille niidid viivad poliitikuteni mõlemal pool lahte“ (21.12.2018 hagiavalduse lisa 3 „Pealtnägija“ osa nr 697 reklaam veebilehelt err.ee). Esimese lugu käsitles Soomes 1961 loodud Soome maksumaksjate fondi Nuorisosäätio ehk Noortefondi tehinguid Eestis (21.12.2018 hagiavalduse lisa 4 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis audio transkriptsioon). Samuti puudub vaidlus, et esimesele loole järgnes samas saates ka teine lugu, mis on pealkirjastatud alljärgnevalt: „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse.“ Teise loo autor oli kostja III ning loos käsitleti Tallinna linna ja Keskerakonna poolt Toom-Rüütli 3/5 asuvate kinnisasjade võõrandamist 18.10.2018 müügilepingu alusel 2.9 miljoni euro eest hagejale I kuuluvale BC 31 Holding OÜ-le (21.12.2018 hagiavalduse lisa 5 „Pealtnägija“ tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse audio transkriptsioon); • lisaks 07.11.2018 algusega kell 20.00 eetris olnud saatele, mida vaatas ca 160 000 inimest, on saade täispikkuses (50 min 44 s) kättesaadav ja järelvaadatav arhiiv.err.ee veebilehelt. Samuti on viidatud saatelõigud ka eraldiseisavalt koos toimetatud tekstiversiooniga err.ee veebilehel avaldatud. Lugu „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ on eraldi vaadatav ja loetav err.ee veebilehel alates 07.11.2018 kell 20.17 (21.12.2018 hagiavalduse lisa 6 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eesti uudis ja video veebilehel err.ee). Teine lugu „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ on eraldi vaadatav ja loetav err.ee veebilehel alates 07.11.2018 kell 20.36 (21.12.2018 hagiavalduse lisa 7„Pealtnägija“ tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse uudis ja video veebilehel err.ee) Lisaks eelnevale on „Pealtnägijal“ ka suhtlusvõrgustikus Facebook oma ametlik konto (21.12.2018 hagiavalduse lisa 8 „Pealtnägija“ ametliku Facebook’i konto väljavõte), millel on umbes 46 000 jälgijat (21.12.2018 hagiavalduse lisa 14 „Pealtnägija“ meeskond, väljavõte saate veebilehelt), kus samuti avaldatakse teavet eetris olnud saadete kohta. Muuhulgas on Pealtnägija Facebook’i kontol viited vaidlusalusele saatele ja selle lõikudele (21.12.2018 hagiavalduse lisad 12 „Pealtnägija“ ametliku Facebooki konto väljavõte „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ kohta ja lisa 13. „Pealtnägija“ ametliku Facebooki konto väljavõte „Pealtnägija“ tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse kohta). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad I-III on avaldanud hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid ja kas hagejatel on sellest tulenevalt õigus nõuda väidete ümberlükkamist, samuti on poolte vahel vaidlus selles, kas kostjad II ja III on kohased kostjad. Tulenevalt poolte vahelisest vaidlusest lahendab kohus vaidlusalused küsimused järgmiselt: esmalt annab kohus hinnangu sellele, kas kostjad I-III on avaldanud hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid (I) ja kas hagejatel on sellest tulenevalt õigus nõuda väidete ümberlükkamist (II), seejärel võtab kohus seisukoha selles, kas kostjad II ja III on kohased kostjad (III). Pärast nimetatud küsimuste lahendamist lahendab kohus hageja kahju hüvitamise (IV) ja rikkumise lõpetamise (V) nõuded. I Nõue ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks

2-18-19267 tegemist on kaudsete faktiväidetega või väärtushinnangutega. Kohus analüüsib täiendavalt, mida mõistliku inimese arusaama järgi kostjad üldsusele avaldasid.

2-18-19267 tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 17.12.2015 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-144-15, p-s 11 selgitanud, et VÕS § 1047 lg 4 alusel saavad nõudeid esitada nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Kolleegium leidis, et: „seadusandja ei ole piiranud avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel eraõigussuhtest tuleneva VÕS § 1047 lg 4 järgse nõude esitamist ning ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudmise õiguse andmist avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ei saa pidada ka vastuolus olevaks tema eesmärgiga, seetõttu on hagejal kui kohaliku omavalitsuse üksusel õigus esitada VÕS § 1047 lg 4 järgne nõue. Seejuures tuleb arvestada, et ka VÕS § 1047 lg 4 puhul tuleb kohaldada VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet (vt täpsemalt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).“

2-18-19267 ning Noortefondi endised juhatuse liikmed (21.12.2018 hagiavalduse lisa 11 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud laenuraha liikumise skeem). g) Saates avaldas kostja II (11.17-11.42): „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab (11.42-11-46): „Päris paljud asjad on valest.“ h) Saates avaldas kostja II (13.14-13.39): „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ i) Saates avaldas kostja II (13.39-13.54): „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“ j) Saates avaldas kostja II (14.28-14.34): „Nüüd läheb veel imelikumaks. Mingil hetkel paneb Nuorisosäätio ettevõtmisse veel raha juurde.“ Sellele osale järgneb saatelõik, kus KP avaldab (14.34-14.47): „Täiesti tõsi. 2018, selle aasta alguses ostis Nuorisosäätio taas Pirita osasid 5 miljoni eest.“ k) Saates avaldas kostja II (14.47-14.58): „Just nii keeruliste kombinatsioonide krooniks ostab Noortefond läbi oma Eestis asutatud tütarfirma ära Pirita Holdingu, mida ta juba niikuinii rahastas.“ l) Saates avaldas kostja II (15.53-16.08): „Rikkudes uue juhtkonna hinnangul keeldu, müüs H aprilli algul kogu Pirita kupatuse Poola taustaga korporatsioonile ICON 13,5 miljoniga, millest 10 miljonit oli raha ning ülejäänud võlgade tasaarveldus.“ m) Saates avaldas kostja II (16.20-16.34) „Ehk Noortefond, kes mattis projekti 17 miljonit, sai tagasi vaid umbes 10 protsenti investeeringust. Ülejäänud raha kantakse laiali muudele osapooltele, peamiselt eelmainitud laenulepingute ja konsultatsioonitasude ettekäändel.“ n) Saates avaldas kostja III (17.37-17.42): „Nii X kui enamik teisi kahtlusaluseid keelduvad kaamera ette tulekust [...].“ o) Saates avaldas kostja III (17.50-18.00): „Kahtlusi süvendab aga, et Pirita polnud ainuke hävinguga lõppenud projekt. Noortefond ostis Xga seotud firmadelt Juhkentali tänaval krundi ja kortermaja Tartu maanteel.“ p) Saates avaldati (18.00-18.34): „Ta on praktiliselt kõigi tehingute keskmes. Kui vaadata Piritat, siis kogukahjumiks tuleb umbes 10 miljonit eurot. Kui vaadata Juhkentali tehingut, siis sellega kaasneb kahjum umbes 3 miljonit eurot. Kui arvutame kokku ka muud tasud, siis päris palju Nuorisosäätio raha on läinud firmadele, mis on härra X omanduses.“ q) Saates avaldas kostja II esimese loo üleminekul teisele (20.02-20.05): „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“ Eelnevalt p-des a)-q) välja toodud väidetes ja saates avaldatud loost „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ tervikuna jääb hagejate hinnangul mõistlikule televaatajale mulje, et:

2-18-19267

2-18-19267 y) Saates avaldas kostja III (31.22-31.31): „Ehk teisisõnu saab Xga seotud firma, samal ajal kui käib Keskerakonna kontori müük, linnalt soodsa otsuse, mille ka kohe rahaks teeb. Pole teada palju planeering krundi väärtust tõstis, aga fakt on, et kuu hiljem müüb X juhitud firma Tammsaare tee 89a YIT Ehitusele, kes hakkab siia rajama kortermaja.” Eelnevalt p-des r)-y) välja toodud väidetest ja saates avaldatud loost „Pealtnägija“ tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ tervikuna jääb hagejate hinnangul televaatajale mulje, et:

2-18-19267 seisukohtadele, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatav. Samuti leiti selles lahendis, et väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi eelnevalt viidatud otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 leidis kolleegium, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitatakse kohtupraktikas faktiväitena. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi eelnevalt viidatud otsuse punktis 10 tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 asuti seisukohale, et isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2) ning et viimases sättes kasutatud "asjaolu avaldamine" on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega "faktiväite avaldamine".“

2-18-19267 ümberlükkamist. Saates on esitatud järgnev lause: „/.../ Lugu on detailiderohke, aga meie jaoks on huvitav, et enamuse väidetavalt fiktiivsetest arvetest esitasid Eestisse registreeritud ettevõtted, mis kuuluvad või on muul moel seotud Tallinnas elava Soome ärimehe Xga“. Eeltoodust tulenevalt ei ole seega saates kindlas kõneviisis väidetud, nagu oleks X ettevõtted esitanud Soome ehitusettevõtjale fiktiivseid arveid, vaid räägitakse üksnes kahtlustest, mida iseloomustabki kostjate seisukohal kasutatud sõna „väidetavalt“. 07.06.2021 kohtuistungil selgitasid kostjad, et need välja toodud laused on öeldud, aga hagejate poolt kaudset järeldust ehk kokkuvõtet pole öeldud ega ka mõeldud (07.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:28:14). Hagejate poolt konstrueeritud lause on kindlas kõneviisis väide, justkui saates oleks avaldatud, et Xga seotud äriühingud on esitanud fiktiivseid arveid ja saanud nende alusel raha, kuid saates avaldati üksnes kahtlus, et arved võivad olla fiktiivsed ja see nähtub otseselt sellest lausest, mis tegelikult öeldi. Tegelikult öeldi: meie jaoks on huvitav, et enamuse väidetavalt fiktiivsetest arvetest esitasid Eestisse registreeritud ettevõtted, mis kuuluvad või on muul moel seotud Tallinnas elava Soome ärimehe Xga. Väidetavalt. Seal ei võeta seisukohta, kas need on fiktiivsed või need ei ole fiktiivsed, aga avaldatakse kahtlus, et need võivad olla ja et väidetakse, et need on fiktiivsed. Selliselt täitis ajakirjandus kostjate hinnangul oma kohustust, avaldades avalikkusele informatsiooni üldist avalikku huvi puudutavates küsimustes. Teine aspekt, mida selle lause puhul tuleb otsuse tegemisel arvestada, on see, et tegemist ei ole faktiväitega, sest fiktiivne arve viitab isiku hinnangule. See on hinnang mingite faktide kohta ja see hinnanguline järeldus on see, et need võivad olla fiktiivsed ehk ilma majandusliku sisuta (07.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:29:15). Kohus on seisukohal, et saatelõikudes (a ja d) öeldut, millest hageja on tuletanud vaidlusaluse väite (1), ei saa käsitada faktiväitena, vaid väärtushinnanguna, mille ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 1 4 alusel nõuda ei saa nagu on kinnitanud Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas nr 32-1-53-07, p-s 18. Kohus leiab, et kahtluse esitamine arvete fiktiivsuse kohta on järeldusliku iseloomuga hinnangu pakkumine ning nõustub kostjate seisukohaga, et kui selline hinnang põhineb kontrollitavatel faktidel, ei saa see väärtushinnang olla ebakohane VÕS § 1046 lg 1 mõttes. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli üheks loo tegemisel kontrollitud ettevõtteks Corintum Design OÜ, mille juhatuse liige alates 05.05.2015 oli X (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 2 – teatmiku väljatrükk). Corintum Design OÜ on kostjate selgituste kohaselt kostjatele teadaolevalt sisulise majandustegevuseta ja töötajateta ettevõte, mis on 2015. a sügisel saanud loo keskmes olevalt Soome ehitusettevõtjalt Salpausselän Rakendajat Oy-lt suuri summasid raha, kandnud väikese osa sellest Brave Capital OÜ-le ning kandnud ülejäänu Nuorisosäätio juhtkonda kuuluvate isikute firmadele. Salpausselän Rakendajat Oy oli omakorda partnerlussuhetes Nuorisosäätioga. Nii selgub Corintum Design OÜ kontoväljavõttest, et näiteks 10.09.2015 Salpausselän Rakendajat Oy kandnud Corintum Design OÜ-le 594 000 eurot, millest 550 000 eurot kanti samal päeval edasi Soome ühingule Greenport Oy (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 3 - Corintum OÜ kontoväljavõte). Samuti nähtub konto väljavõttelt, et 29.10.2015 laekus Corintum Design OÜ kontole Salpausselän Rakendajat Oy-lt 252 000 eurot, millest 250 000 eurot kanti taaskord samal päeval edasi Soome ühingule Neola Oy (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 3). Greenport Oy ja Neola Oy osanikeks on kostjatele teadaolevatel andmetel võrdsetes osades PN ja AH ning mõlema ühingu juhatajaks on PN (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 4 - Soome äriregistri väljavõte, lk 6, 01.08.2019 menetlusdokumendi lisa 1 - hagiavalduse vastuse lisa 4 tõlge - Neola Greenport Soome registriväljavõte). Nii PN kui AH kuulusid Nuorisosäätio juhtkonda. Kohus leiab, et eeltoodud rahaülekannete puhul ei ole ebakohane esitada kahtlusi fiktiivsetest arvetest või tehingutest, kuna Soome ehitusettevõtjalt suurte rahasummade saamist, eesmärgiga kanda need viivitamatult edasi

2-18-19267 sama Nuorisosäätiö juhtkonda kuuluvate isikute kontrollitavadele äriühingutele, ei saa sisulise majandustegevuseta ettevõtete puhul pidada tavapäraseks või sisukaks majandustegevuseks. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et väidet „X omandis olevad või muul viisil Xga seotud Eestis registreeritud äriühingud on esitanud Soome ehitusfirmale fiktiivseid arveid ja saanud fiktiivsete arvete alusel raha“ ei ole telesaates otsesõnu esitatud, nagu tõendab 07.11.2018 „Pealtnägija“ saate transkriptsioon. Saates räägiti üksnes fiktiivsete arvete esitamise kahtlusest, mida kohtu hinnangul saab käsitada väärtushinnanguna, sest kahtluse esitamine arvete fiktiivsuse kohta on järeldusliku iseloomuga hinnangu pakkumine ning selle ümberlükkamist nõuda ei saa. Kostjad on kohtu hinnangul põhistanud, et kahtlus fiktiivsetest arvetest tulenes sellest, Soome ühingu Salpausselän Rakentajat Oy poolt Xga seotud ühingule Corintum Design OÜ tasutud arved olid arusaamatu sisuga ning nende alusel tasutud summad maksti koheselt suuremas osas edasi Noortefondi juhtidega seotud ühingutele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et äärmisel juhul on vaidlusaluse väite (1) puhul tegemist väärtushinnanguga, mitte avaldatud kaudse faktiväitega. Kohus leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et selline väide jäi saatest kõlama, on tõendatud asjaolude valguses selle avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. Kohus märgib täiendavalt, et vaatamata kohtu korduvatele selgitustele, ei ole hagejad tõendanud seda, kuidas mõistlik televaataja sai jõuda hageja toodud järelduseni (15.03.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:40 - 01:50:44, 07.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:11:20 - 00:12:51, 29.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:56:05, 30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:36 00:50:36). Kohtu hinnangu on hagejad esitanud ebaõigete kaudsete faktiväidetena ja/või ebakohaste väärtushinnangutena väite, mis on hagejate subjektiivne arvamus, mitte mulje, mis mõistlikule televaatajale võis saate vaatamisest jääda.

2-18-19267 mis rajaneb selles osalevate isikute ja nende vastavate kohustuste omavahelise loogilise seose analüüsil. Kohus on kohtuistungitel selgitanud hagejatele, et neil tuleb oma väiteid tõendada, s.h selgitada asjaolusid, kuidas saatest avaldatud väidetest saab järeldada vaidlusalust väidet. Hagejad ei ole esitanud täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas nad hagis leitud väited tuletasid. Kohus on seisukohal, et eelviidatud väite osas saates öeldut ei saa käsitada faktiväitena, vaid väärtushinnanguna, mille ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 1 4 alusel nõuda ei saa, nagu on kinnitanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p-s 18. Kohus on kuulanud ära poolte seisukohad ja tõendid 07.06.2021 kohtuistungil (07.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:15:11 - 01:50:52). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kõnealune leping Nuorisosäätiö ja Brave Capital OÜ ning Pirita Holding OÜ vahel 30.09.2015 sõlmitud investeerimislaenu leping (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 5 – Brave Capital OÜ, Pirita Holding OÜ ja Nuorisotäätiö vahel sõlmitud investeerimislaenuleping, 01.08.2019 menetlusdokumendi lisa 2 - hagiavalduse vastuse lisa 5 tõlge - Brave Capital OÜ, Pirita Holding OÜ ja Nuorisosäätio vahel 2015. aastal sõlmitud investeerimisleping), mille alusel Nuorisosäätiö laenas Pirita Holding OÜ-le täpselt 12.1 miljonit eurot (lepingu p 4.1.). Brave Capital OÜ osales lepingus lepingu eeltingimuste kohaselt laenusaaja osaniku ja kontrolliva isikuna (lepingu „Taust“ punkt A), kelle ülesandeks oli laenusaaja eest taotleda laenu väljamaksmist (lepingu p 4.3.), teostada järelevalvet laenusaaja üle, seejuures käituda laenuandja parimates huvides (lepingu p 8.2.) ning kontrollida laenu kasutamist laenusaaja poolt (lepingu p 10.3.1.). X on üks Brave Capital OÜ tegelikest kasusaajatest ja juhatuse liikmetest, kelle kontrolli alla 12.1 miljoni suurune laen anti ja kes pidi vastutama selle lepingutingimustele vastava kasutamise eest. Kohus leiab, et seega ei ole väide ka väärtushinnanguna kuidagi ebakohane, ka on hagejad (hagiavalduse p-s 11) omaks võtnud, et Nuorisosäätiö andis laenu 12.1 miljoni euro ulatuses. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et väidet (2) „Noortefond andis investeerimislepingu alusel Xle ja Brave Capital OÜ-le laenu 12.1 miljonit eurot“ ei ole saates otsesõnu esitatud, nagu tõendab saate transkriptsioon. Saates kõlanud lause oli „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12.1 miljonit eurot.“ Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlusaluse väite (2) puhul ei ole tegemist üksiku faktiväitega, vaid väärtushinnanguga lepingule tervikuna, mis rajaneb selles osalevate isikute ja nende vastavate kohustuste omavahelise loogilise seose analüüsil. Väärtushinnanguna ei ole väide kuidagi ebakohane, sest faktid, millele see tugines, on tõendatud. Samuti on kohtu hinnangul ebaselge, kuidas rikuks selline faktiväide, kui see olekski olnud esitatud, hagejate õigusi. Kohus märgib täiendavalt, et hagejad ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud, kuidas mõistlik televaataja sai sellise järelduseni jõuda (15.03.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:40 -01:50:44, 07.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:11:20 - 00:12:51, 29.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:56:05, 30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:36 - 00:50:36). Kohtu hinnangu on hagejad esitanud ebaõigete kaudsete faktiväidetena ja/või ebakohaste väärtushinnangutena väite, mis on hagejate subjektiivne arvamus, mitte mulje, mis mõistlikule televaatajale võis saate vaatamisest jääda.

2-18-19267 12.3 Hagejate hinnangul jääb saatelõigus „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ avaldatud väideta põhjal mõistlikule televaatajale mulje, et (3) „Noortefond pidi omandama Pirita kinnistu, kuid X, Brave Capital OÜ ja/või Y tegevuse tõttu omandas Pirita kinnistu hoopis teine äriühing“ Hageja väidetel ei ole kostjad otsesõnu eelviidatud väidet (3) esitanud, vaid hageja toodud väide järeldub saates avaldatud lõikudest a, c, f, g, h, i, j, k, q: a) Saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks (1.23-1.29): „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ c) Saates avaldas kostja III (03.01-03.17): „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Visuaalselt on Saates näha, et samal ajal viibib Kostja 3 Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus (21.12.2018 hagiavalduse lisa 9 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud raha välja kirjutamise väidetav põhikanal). f) Saates avaldas kostja III (10.20-10.37): „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12.1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed (21.12.2018 hagiavalduse lisa 11 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud laenuraha liikumise skeem). g) Saates avaldas kostja II (11.17-11.42): „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab (11.42-11-46): „Päris paljud asjad on valest.“ h) Saates avaldas kostja II (13.14-13.39): „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ i) Saates avaldas kostja II (13.39-13.54): „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“ j) Saates avaldas kostja II (14.28-14.34): „Nüüd läheb veel imelikumaks. Mingil hetkel paneb Nuorisosäätio ettevõtmisse veel raha juurde.“ Sellele osale järgneb saatelõik, kus KP avaldab (14.34-14.47): „Täiesti tõsi. 2018, selle aasta alguses ostis Nuorisosäätio taas Pirita osasid 5 miljoni eest.“ k) Saates avaldas kostja II (14.47-14.58): „Just nii keeruliste kombinatsioonide krooniks ostab Noortefond läbi oma Eestis asutatud tütarfirma ära Pirita Holdingu, mida ta juba niikuinii rahastas.“ q) Saates avaldas kostja II esimese loo üleminekul teisele (20.02-20.05): „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“ Hagejad leiavad, et väide (3) on vale, kuivõrd Noortefond ei pidanudki omandama Regati pst 3 kinnisasja. Regati pst 3 kinnisasja pidi investeerimislepingu kohaselt omandama Brave Capital OÜ ainuosalusega tütarühing Pirita Holding OÜ ning Noortefond andis kinnistu ostmiseks investeerimislaenu. Hagejate selgituste kohaselt ei ole sellist kokkulepet, et Noortefond omandab kõnealuse kinnistu, kunagi sõlmitud ega kavandatud sõlmida.

2-18-19267 Kostjad on seisukohal, et hageja esitatud eeltoodud väidet ei ole saates esitatud (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 1). Lisaks jääb kostjatele arusaamatuks, kuidas on hagejad suutnud sellise väidetava kaudse faktiväite siduda hagejaga III. Kostjate väide on, et esimene kõnealustest lugudest („Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“) on hagejat III mainitud vaid illustratiivse isikuna, rääkides Brave Capital OÜ juhatusest. Hagejat III ei ole mitte mingil muul moel loos kajastatud. Kohus on kohtuistungitel selgitanud hagejatele, et neil tuleb oma väiteid tõendada, s.h selgitada asjaolusid, kuidas saatest avaldatud väidetest saab järeldada vaidlusalust väidet. Hagejad ei ole esitanud täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas nad hagis leitud väited tuletasid. Kohus on seisukohal, et viidatud väite osas saates öeldut ei saa käsitada faktiväitena, vaid väärtushinnanguna, mille ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 1 4 alusel nõuda ei saa, nagu on selgitanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium oma tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07 tehtud lahendi p-s 18. Kohus on kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud tõendeid 07.06.2021 kohtuistungil (07.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:52:39 - 03:00:32). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt väidet, et „Noortefond pidi omandama Pirita kinnistu, kuid X, Brave Capital OÜ ja/või Y tegevuse tõttu omandas Pirita kinnistu hoopis teine äriühing“, ei ole saates otsesõnu esitatud, nagu tõendab ka saate transkriptsioon. Kohus leiab, et hagejad ei ole ühelgi asjas toimunud kohtuistungil suutnud põhjendada ega tõendada, kuidas peaks sellise faktiväite saates avaldatust tervikuna järeldama keskmine mõistlik televaataja. Samas, kui selline väide olekski esitatud, oleks see väide õige, nagu tuleneb 28.03.2022 istungil üle kuulatud JPL ütlustest (28.03.2022 kohtuistungi lisa - tunnistaja ütluste kirjalik tõlge 01:46:30 - 03:03:11). JPL ütluste kohaselt omandas finantseerimislepingu sõlmimise järgselt Regati pst kinnistu Yga seotud äriühing, kes müüs selle seejärel oluliselt kallimalt edasi Pirita Holding OÜ-le, ning see võimaldas Yl teenida riskivaba tulu Noortefondi arvelt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaadeldaval juhul (väide 3) on äärmisel juhul tegemist väärtushinnanguga, mitte avaldatud kaudse faktiväitega. Kohtu hinnangul isegi juhul, kui asuda seisukohale, et selline väide jäi saatest kõlama, on tõendatud asjaolude valguses selle avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. Kohus märgib täiendavalt, et hagejad ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud, kuidas mõistlik televaataja sai sellise järelduseni jõuda (15.03.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:40 -01:50:44, 07.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:11:20 - 00:12:51, 29.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:56:05, 30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:36 - 00:50:36). Kohtu hinnangu on hagejad esitanud ebaõigete kaudsete faktiväidetena ja/või ebakohaste väärtushinnangutena väite, mis on hagejate subjektiivne arvamus, mitte mulje, mis mõistlikule televaatajale võis saate vaatamisest jääda. 12.4 Hagejate hinnangul jääb saatelõigus „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ avaldatud väideta põhjal mõistlikule televaatajale mulje, et (4) „Noortefondi antud laenu eest summas 12.1 miljonit eurot tuli omandada kinnisasi, kuhu rajada sotsiaalkorterid“ Hageja väidetel ei ole kostjad otsesõnu eelviidatud väidet esitanud, vaid hageja toodud väide järeldub saates avaldatud lõikudest e, f, g, h, q. e) Saates avaldas kostja III (10.04-10.17): „Kolmest Noorsoofondi Eestiga seotud tehingust mäekõrguselt suurim leidis aset siin Pirital, kus purjespordikeskuse kõrvale soetati 2.7 hektariline krunt, mida kuidagi esmapilgul ei saa seostada sotsiaalkorteritega, isegi soomlastele.“

2-18-19267 f) Saates avaldas kostja III (10.20-10.37): „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12.1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed (21.12.2018 hagiavalduse lisa 11 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud laenuraha liikumise skeem). g) Saates avaldas kostja II (11.17-11.42): „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab (11.42-11-46): „Päris paljud asjad on valest.“ h) Saates avaldas kostja II (13.14-13.39): „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ q) Saates avaldas kostja II esimese loo üleminekul teisele (20.02-20.05): „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“ Hagejad leiavad, et nende järeldatud väide, mille kohaselt vaidlusalusest saatelõigust järeldas mõistlik televaataja, et „Noortefondi antud laenu eest summas 12.1 miljonit eurot tuli omandada kinnisasi, kuhu rajada sotsiaalkorterid“, on vale, kuivõrd Noortefondi antud laenu eest tuli omandada kinnisasi, kuhu rajada luksuskorterid. Kostjad on seisukohal, et sellist väidet ei ole saates esitatud (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 1). Kostjate hinnangul hagejad kombineerivad sellise järelduse täiesti suvaliselt hagiavalduse p 6 alapunktides e, f, g, h ja q tsiteeritud väidetest, ent sellise järelduseni ükski mõistlik televaataja jõuda ei saa. Vastupidi, hagiavalduse p 6 alapunktis e isegi tsiteeritakse ajakirjanikke, kelle sõnul projekti ei saa seostada sotsiaalkorteritega. Hagejate poolt väljatoodud faktiväites ei ole nimetatud ühtki hagejat, seega ei ole võimalik sellise faktiväite ümberlükkamist nõuda. Vastavalt VÕS § 1047 lg-le 4 saab andmete ümberlükkamist nõuda nn kannatanu ehk üksnes isik, kelle kohta midagi väidetakse. TsMS § 3 lg 1 näeb ette individuaalse õiguskaitse põhimõtte, nimelt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma seadusega kaitstud õiguse või huvi, mitte aga kellegi teise õiguse või huvi kaitseks. Kohus on kohtuistungitel selgitanud hagejatele, et neil tuleb oma väiteid tõendada, s.h selgitada asjaolusid, kuidas saatest avaldatud väidetest saab järeldada vaidlusalust väidet. Hagejad ei ole esitanud täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas nad hagis leitud väited tuletasid. Kohus on kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud tõendeid 07.06.2021 kohtuistungil (07.06.2021 kohtuistungi protokoll 03:01:21 - 04:24:59). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole väidet, et „Noortefondi antud laenu eest summas 12.1 miljonit eurot tuli omandada kinnisasi, kuhu rajada sotsiaalkorterid“, saates otsesõnu esitatud, nagu tõendab saate transkriptsioon. Samuti ei ole sellises väites nimetatud ühtki hagejat, mille tõttu ei ole hagejatel sellise faktiväite ümberlükkamist võimalik nõuda.

2-18-19267 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja tuletatud väide (4), mille kohaselt „Noortefondi antud laenu eest summas 12.1 miljonit eurot tuli omandada kinnisasi, kuhu rajada sotsiaalkorterid“, on äärmisel juhul väärtushinnang, mitte avaldatud kaudne faktiväide. Kohus leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja esitatud väide jäi mõistlikule televaatajale saatest kõlama, on tõendatud asjaolude valguses selle avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. Kohus märgib täiendavalt, et hagejad ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud, kuidas mõistlik televaataja sai sellise järelduseni jõuda (15.03.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:40 - 01:50:44, 07.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:11:20 - 00:12:51, 29.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:56:05, 30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:36 - 00:50:36). Kohtu hinnangu on hagejad esitanud ebaõigete kaudsete faktiväidetena ja/või ebakohaste väärtushinnangutena väite, mis on hagejate subjektiivne arvamus, mitte mulje, mis mõistlikule televaatajale võis saate vaatamisest jääda. 12.5 Hagejate hinnangul jääb saatelõigus „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ avaldatud väideta põhjal mõistlikule televaatajale mulje, et (5) „Pirita Holding OÜ tegi suures ulatuses alusetuid makseid Xle või temaga seotud isikutele“ Hageja väidetel ei ole kostjad otsesõnu eelviidatud väidet (5) esitanud, vaid hageja toodud väide järeldub saates avaldatud lõikudest a, b, c, h, i, q. a) Saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks (1.23-1.29): „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ b) Saates avaldas kostja II (01.32-02.07): „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. [...]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ c) Saates avaldas kostja III (03.01-03.17): „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Visuaalselt on Saates näha, et samal ajal viibib Kostja 3 Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus (21.12.2018 hagiavalduse lisa 9 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud raha välja kirjutamise väidetav põhikanal). h) Saates avaldas kostja II (13.14-13.39): „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ i) Saates avaldas kostja II (13.39-13.54): „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“ q) Saates avaldas kostja II esimese loo üleminekul teisele (20.02-20.05): „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“ Hagejad leiavad, et kostjate väide, et „Pirita Holding OÜ tegi suures ulatuses alusetuid makseid Xle või temaga seotud isikutele“, on vale, kuivõrd X ega Xga seotud isikud ei ole saanud mitte ühtegi alusetut makset Pirita Holding OÜ-lt.

2-18-19267 Kostjate hinnangul on viidatud juhul tegemist väärtushinnanguga, millele viitavad väljendid „suures ulatuses“ ja „alusetuid makseid.“ Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et tegemist on faktiväitega, esitasid kostjad kohtule tõendina Soome advokaatidelt saadud, uuele Noortefondi juhatusele koostatud materjalid eelmise Noortefondi juhatuse võimaliku kahju tekitamise kohta Noortefondile (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 6 – Soome advokaatide kogutud materjal, 01.08.2019 menetlusdokumendi lisa 3 - hagiavalduse vastuse lisa 6 tõlge – Soome advokaatide koostatud materjal) ning Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaatide Oliver Nääsi ja Urmas Ustavi koostatud raporti, mis on aluseks esitatud kuriteoteatele (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 7 – Forensic and Legal Investigation of Misuse of Nuorisosäätiö st funds in Estonia, 19.09.2018, 01.08.2019 menetlusdokumendi lisa 4 - hagiavalduse vastuse lisa 7 tõlge – Advokaadibüroo LEXTAL raport). Raportist selguvad järgnevad andmed: 1) Pirita Holding OÜ tegi Brave Capital OÜ-le ligi 500 000-eurose makse Regati 3 projekti juhtimise eest; 2) Rare Holding OÜ sai Pirita Holding OÜ-lt ja Elupaik OÜ-lt kokku 74 000 eurot. Selles makses ei näe Nuorisosäätio uus juhtkond majanduslikku ega lepingulist alust. Rare Holding OÜ juhatuses oli kõnealusel ajahetkel X ning omanikeringis vahetusid X ning tema elukaaslane/abikaasa IB/X; 3) Kuigi „Pealtnägija” lugudes on Y ära märgitud illustratiivse isikuna, siis üks näide Y seotusest on Pirita Holding OÜ 2 100 000 euro suurune makse K2 Vara OÜ-le. See juhtus täpselt samal päeval, kui Nuorisosäätio maksis Pirita Holding OÜ-le 2 100 000 eurot. K2 Vara OÜ ainukene omanik ja juhatuse liige on Y, kes on teatavasti ka koos Xga Brave Capitali juhatuses. Selles makses ei näe Nuorisosäätio uus juhtkond majanduslikku ega lepingulist alust; 4) Brave Capitalile kuuluv ettevõte BC Property Management OÜ sai igakuiselt Pirita Holding OÜ-lt juhtimistasusid kokku rohkem kui 200 000 euro ulatuses. Nuorisosäätio uue juhtkonnal pole tõendeid, et BC Property Management kunagi tegeles kõnealuse projekti juhtimisega. Kohus on kohtuistungitel selgitanud hagejatele, et neil tuleb oma väiteid tõendada, s.h selgitada asjaolusid, kuidas saatest avaldatud väidetest saab järeldada vaidlusalust väidet. Hagejad ei ole esitanud täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas nad hagis leitud väited tuletasid. Kohus on kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud tõendeid 29.06.2021 kohtuistungil (29.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:13:35 - 01:20:48). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on väide (5), et „Pirita Holding OÜ tegi suures ulatuses alusetuid makseid Xle või temaga seotud isikutele“, puhul tegemist väärtushinnanguga, millele viitavad väljendud „suures ulatuses“ ja „alusetuid makseid.“ Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui jõuda vastupidisele järeldusele ning nentida, et tegemist on faktiväitega, siis tõendavad kostja poolt esitatud tõendid, et tegemist on tõese faktiväitega. Samuti tõendavad alusetute maksete tegemist tunnistajana ülekuulatud JPL ütlused (28.03.2022 kohtuistungi lisa - tunnistaja ütluste kirjalik tõlge 01:46:30 - 03:03:11). JPL ütluste kohaselt ei ole kostja vastuse lisas 7 nimetatud maksetel Rare Holding OÜ-le, BC Property Management OÜ-le ja Brave Capital OÜ-le mistahes mõistlikku ja Noortefondi tegevusega seotud majanduslikku seost. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaadeldav väide on äärmisel juhul väärtushinnang, mitte avaldatud kaudne faktiväide. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjad ei ole vaidlusaluses saates selgelt väljendanud hageja ette heidetud väidet: „Pirita Holding OÜ tegi suures ulatuses alusetuid makseid Xle või temaga seotud isikutele“, vaid sellise järelduse on teinud hagejad hagiavalduses kostjate erinevate väidete alusel, leides, et mõistlik televaataja teeb sellise järelduse vaidlusaluses saatelõigu põhjal. Kohus märgib, et hagejad ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud, kuidas mõistlik televaataja sai sellise järelduseni jõuda (15.03.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:40 36

2-18-19267 01:50:44, 07.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:11:20 - 00:12:51, 29.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:56:05, 30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:36 - 00:50:36). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud vaidlusaluse väite esitamist kostjate poolt. Kohtu hinnangu on hagejad esitanud ebaõigete kaudsete faktiväidetena ja/või ebakohaste väärtushinnangutena väite, mis on hagejate subjektiivne arvamus, mitte mulje, mis mõistlikule televaatajale võis saate vaatamisest jääda. Täiendavalt märgib kohus, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et selline väide jäi saatest kõlama on tõendatud asjaolude valguses avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. 12.6 Hagejate hinnangul jääb saatelõigus „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ avaldatud väideta põhjal mõistlikule televaatajale mulje, et (6) „X ja/või Brave Capital OÜ ei kasutanud Noortefondi antud laenu sihipäraselt“ Hageja väidetel ei ole kostjad otsesõnu eelviidatud väidet esitanud, vaid hageja toodud väide järeldub saates avaldatud lõikudest a, b, c, g, h, i, k, q. a) Saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks (1.23-1.29): „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ b) Saates avaldas kostja II (01.32-02.07): „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. [...]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ c) Saates avaldas kostja III (03.01-03.17): „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Visuaalselt on Saates näha, et samal ajal viibib Kostja 3 Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus (21.12.2018 hagiavalduse lisa 9 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud raha välja kirjutamise väidetav põhikanal). g) Saates avaldas kostja II (11.17-11.42): „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab (11.42-11-46): „Päris paljud asjad on valest.“ h) Saates avaldas kostja II (13.14-13.39): „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ i) Saates avaldas kostja II (13.39-13.54): „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“ k) Saates avaldas kostja II (14.47-14.58): „Just nii keeruliste kombinatsioonide krooniks ostab Noortefond läbi oma Eestis asutatud tütarfirma ära Pirita Holdingu, mida ta juba niikuinii rahastas.“ q) Saates avaldas kostja II esimese loo üleminekul teisele (20.02-20.05): „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“

2-18-19267 Hagejad leiavad, et kostjate väide, et „X ja/või Brave Capital OÜ ei kasutanud Noortefondi antud laenu sihipäraselt“, on vale, kuivõrd Noortefondi antud laenu summas 12.1 miljonit eurot kasutati sihipärastelt vastavalt lepingule ja selle eest omandati Regati pst 3 asuva kinnisasi ning alustati selle arendamist. Kostjate hinnangul on tegemist väärtushinnanguga, millele viitab sõna „sihipäraselt“ kuid, kui kohus leiab siiski, et tegu on faktiväitega, siis ei ole see ebaõige, mis on kostjate hinnangul tõendatud eelneva väite osas viidatud tõendites sisalduvate andmetega. Hagejad täiendasid 31.08.2021 hagiavalduse põhjenduste punkti 8 alapunkti, mis käsitleb järelduslikku faktiväidet „X ja/või Brave Capital OÜ ei kasutanud Noortefondi antud laenu sishipäraselt“ täiendavalt viitega lõigule „f“. Hagejad esitasid ja selgitasid vastavat täpsustust ka 29.06.2021 toimunud kohtuistungil suuliselt. Kohus on kohtuistungitel selgitanud hagejatele, et neil tuleb oma väiteid tõendada, s.h selgitada asjaolusid, kuidas saatest avaldatud väidetest saab järeldada vaidlusalust väidet. Hagejad ei ole esitanud täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas nad hagis leitud väited tuletasid. Kohus on kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud tõendeid 29.06.2021 kohtuistungil (29.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:21:25 - 02:01:03). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt väide (6) „X ja/või Brave Capital OÜ ei kasutanud Noortefondi antud laenu sihipäraselt“ puhul on tegemist väärtushinnanguga, millele viitab sõna sihipäraselt. .“ Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui jõuda vastupidisele järeldusele ning nentida, et tegemist on faktiväitega, siis tõendavad kostja poolt esitatud tõendid, et tegemist on tõese faktiväitega. Kostjad on kohtule tõendina esitanud Soome advokaatidelt saadud, uuele Noortefondi juhatusele koostatud materjalid eelmise Noortefondi juhatuse võimaliku kahju tekitamise kohta Noortefondile (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 6 – Soome advokaatide kogutud materjal, 01.08.2019 menetlusdokumendi lisa 3 - hagiavalduse vastuse lisa 6 tõlge – Soome advokaatide koostatud materjal), ning Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaatide Oliver Nääsi ja Urmas Ustavi koostatud raporti, mis on aluseks esitatud kuriteoteatele (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 7 – Forensic and Legal Investigation of Misuse of Nuorisosäätiö st funds in Estonia, 19.09.2018, 01.08.2019 menetlusdokumendi lisa 4 - hagiavalduse vastuse lisa 7 tõlge – Advokaadibüroo LEXTAL raport). Samuti tõendavad alusetute maksete tegemist tunnistajana ülekuulatud JPL ütlused (28.03.2022 kohtuistungi lisa - tunnistaja ütluste kirjalik tõlge 01:46:30 - 03:03:11). JPL ütluste kohaselt ei ole kostja vastuse lisas 7 nimetatud maksetel Rare Holding OÜ-le, BC Property Management OÜ-le ja Brave Capital OÜ-le mistahes mõistlikku ja Noortefondi tegevusega seotud majanduslikku seost. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja tuletatud väide (6), et „X ja/või Brave Capital OÜ ei kasutanud Noortefondi antud laenu sihipäraselt“, on äärmisel juhul väärtushinnang, mitte kaudne faktiväide. Kohtu leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et selline väide jäi saatest kõlama, on tõendatud asjaolude valguses avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. Kohus leiab täiendavalt, et hagejad ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitusteletõendanud, kuidas mõistlik televaataja sai sellise järelduseni jõuda (15.03.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:40 - 01:50:44, 07.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:11:20 - 00:12:51, 29.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:56:05, 30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:36 - 00:50:36).

2-18-19267 Kohtu hinnangu on hagejad esitanud ebaõigete kaudsete faktiväidetena ja/või ebakohaste väärtushinnangutena väite, mis on hagejate subjektiivne arvamus, mitte mulje, mis mõistlikule televaatajale võis saate vaatamisest jääda. 12.7 Hagejate hinnangul jääb saatelõigus „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ avaldatud väideta põhjal mõistlikule televaatajale mulje, et (7) „Noortefond ostis mitu korda Pirita Holding OÜ-s osaluse“ Hageja väidetel ei ole kostjad otsesõnu eelviidatud väidet esitanud, vaid hageja toodud väide järeldub saates avaldatud lõikudest f, g, h, j, k. f) Saates avaldas kostja III (10.20-10.37): „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12.1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed (21.12.2018 hagiavalduse lisa 11 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud laenuraha liikumise skeem). g) Saates avaldas kostja II (11.17-11.42): „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab (11.42-11-46): „Päris paljud asjad on valest.“ h) Saates avaldas kostja II (13.14-13.39): „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ j) Saates avaldas kostja II (14.28-14.34): „Nüüd läheb veel imelikumaks. Mingil hetkel paneb Nuorisosäätio ettevõtmisse veel raha juurde.“ Sellele osale järgneb saatelõik, kus KP avaldab (14.34-14.47): „Täiesti tõsi. 2018, selle aasta alguses ostis Nuorisosäätio taas Pirita osasid 5 miljoni eest.“ k) Saates avaldas kostja II (14.47-14.58): „Just nii keeruliste kombinatsioonide krooniks ostab Noortefond läbi oma Eestis asutatud tütarfirma ära Pirita Holdingu, mida ta juba niikuinii rahastas.“ Kohus on kohtuistungitel selgitanud hagejatele, et neil tuleb oma väiteid tõendada, s.h selgitada asjaolusid, kuidas saatest avaldatud väidetest saab järeldada vaidlusalust väidet. Hagejad ei ole esitanud täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas nad hagis leitud väited tuletasid. Hagejad leiavad, et väide, et „Noortefond ostis mitu korda Pirita Holding OÜ-s osaluse“, on vale, kuivõrd Noortefond ei ole mitu korda omandanud osalust Pirita Holding OÜ-s. Kostjate hinnangul ei ole hagejate poolt konstrueeritud faktiväidet (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 07.11.2018 „Pealtnägija“ saate transkriptsioon) ja see ei puuduta ühtki hagejat, seega ei ole hagejatel võimalik sellise väite ümberlükkamist nõuda. Lisaks ei ole kostjate hinnangul tegu saates esitatud väitega, vaid hagejate interpretatsiooniga ja sel alusel ei saaks hagejad nõuda nende enda konstrueeritud väite ümberlükkamist isegi siis, kui see neid puudutaks.

2-18-19267 Vastavalt VÕS § 1047 lg-le 4 saab andmete ümberlükkamist nõuda nn kannatanu ehk üksnes isik, kelle kohta midagi väidetakse. TsMS § 3 lg 1 näeb ette individuaalse õiguskaitse põhimõtte, nimelt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma seadusega kaitstud õiguse või huvi, mitte aga kellegi teise õiguse või huvi kaitseks. Kohus on kuulanud ära poolte seisukohad ja tõendid 29.06.2021 kohtuistungil (29.06.2021 kohtuistungi protokoll 02:01:24 - 03:06:32). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt seega väide (7) „Noortefond ostis mitu korda Pirita Holding OÜ-s osaluse“ ei ole saates otsesõnu esitatud, nagu tõendab saate transkriptsioon. Samuti ei puuduta see ühtki hagejat, mistõttu ei ole hagejatel ka seetõttu võimalik sellise väite ümberlükkamist nõuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitatud väide (7) on äärmisel juhul väärtushinnang, mitte avaldatud kaudse faktiväide. Kohus leiab, et isegi kui asuda seisukohale, et selline väide (7) jäi saatest kõlama on tõendatud asjaolude valguses avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. Kohus märgib täiendavalt, et hagejad ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud, kuidas mõistlik televaataja sai sellise järelduseni jõuda (15.03.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:40 - 01:50:44, 07.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:11:20 - 00:12:51, 29.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:56:05, 30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:36 - 00:50:36). Kohtu hinnangu on hagejad esitanud ebaõigete kaudsete faktiväidetena ja/või ebakohaste väärtushinnangutena väite, mis on hagejate subjektiivne arvamus, mitte mulje, mis mõistlikule televaatajale võis saate vaatamisest jääda. 12.8 Hagejate hinnangul jääb saatelõigus „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ avaldatud väideta põhjal mõistlikule televaatajale mulje, et (8) „X, Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Regati puiestee 3 kinnisasja võõrandamisega Poola taustaga korporatsioonile ICON“ Hageja väidetel ei ole kostjad otsesõnu eelviidatud väidet esitanud, vaid hageja toodud väide järeldub saates avaldatud lõikudest a, b, c, f, l, m, o, p, q. a) Saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks (1.23-1.29): „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ b) Saates avaldas kostja II (01.32-02.07): „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. [...]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ c) Saates avaldas kostja III (03.01-03.17): „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Visuaalselt on Saates näha, et samal ajal viibib Kostja 3 Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus (21.12.2018 hagiavalduse lisa 9 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud raha välja kirjutamise väidetav põhikanal). f) Saates avaldas kostja III (10.20-10.37): „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12.1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I

2-18-19267 ning Noortefondi endised juhatuse liikmed (21.12.2018 hagiavalduse lisa 11 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud laenuraha liikumise skeem). l) Saates avaldas kostja II (15.53-16.08): „Rikkudes uue juhtkonna hinnangul keeldu, müüs H aprilli algul kogu Pirita kupatuse Poola taustaga korporatsioonile ICON 13,5 miljoniga, millest 10 miljonit oli raha ning ülejäänud võlgade tasaarveldus.“ m) Saates avaldas kostja II (16.20-16.34) „Ehk Noortefond, kes mattis projekti 17 miljonit, sai tagasi vaid umbes 10 protsenti investeeringust. Ülejäänud raha kantakse laiali muudele osapooltele, peamiselt eelmainitud laenulepingute ja konsultatsioonitasude ettekäändel.“ o) Saates avaldas kostja III (17.50-18.00): „Kahtlusi süvendab aga, et Pirita polnud ainuke hävinguga lõppenud projekt. Noortefond ostis Xga seotud firmadelt Juhkentali tänaval krundi ja kortermaja Tartu maanteel.“ p) Saates avaldati (18.00-18.34): „Ta on praktiliselt kõigi tehingute keskmes. Kui vaadata Piritat, siis kogukahjumiks tuleb umbes 10 miljonit eurot. Kui vaadata Juhkentali tehingut, siis sellega kaasneb kahjum umbes 3 miljonit eurot. Kui arvutame kokku ka muud tasud, siis päris palju Nuorisosäätio raha on läinud firmadele, mis on härra X omanduses.“ q) Saates avaldas kostja II esimese loo üleminekul teisele (20.02-20.05): „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“ Kohus on kohtuistungitel selgitanud hagejatele, et neil tuleb oma väiteid tõendada, s.h selgitada asjaolusid, kuidas saatest avaldatud väidetest saab järeldada vaidlusalust väidet. Hagejad ei ole esitanud täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas nad hagis leitud väited tuletasid. Hagejad leiavad, et selline väide on vale, kuivõrd X, Brave Capital OÜ ega Y ei ole seotud Regati pst 3 edasivõõrandmaisega Poola taustaga korporatsioonile ICON. Kinnistu võõrandas OÜ Pirit Holding ja selle uus juhtkond pärast seda, kui Brave Capital OÜ oli võõrandanud Pirita Holding OÜ 100% osalusel Noortefondi tütarühingule OÜ-le Elupaik. Kostjate hinnangul saates ei ole sellist väidet esitatud (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 07.11.2018 „Pealtnägija“ saate transkriptsioon), seega ei saa hagejad nõuda selle ümberlükkamist. Saates on otsesõnu öeldud, et selle tehingu tegemisega oli seotud Noortefondi endine juhatuse liige AEH ning selle kohta esitasid kostjad tõendina ka kinnistu müügilepingu (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 8 – 12.04.2018 sõlmitud hüpoteekide kustutamise kokkulepe, kinnistu müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguslepingud). Kohus on kuulanud ära poolte seisukohad ja tõendid 29.06.2021 kohtuistungil (29.06.2021 kohtuistungi protokoll 03:06:41 - 04:10:49). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole kostjad saates kordagi väitnud, et tehinguga oleks seotud hagejad. Kohus leiab, et ka selle väite juures ei ole arusaadav, millest tulenevalt on hagejad sellise kaudse faktiväite sidunud hagejaga III. Kostjate väide on, et esimene kõnealustest lugudest („Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“) on hagejat III mainitud vaid illustratiivse isikuna, rääkides Brave Capital OÜ juhatusest. Hagejat III ei ole mitte mingil muul moel loos kajastatud. Kohus leiab samuti, et kostja poolt esitatud müügileping tõendina tõendab, et väites nimetatud tehinguga on seotud AEH (mitte hagejad) ja seda on otsesõnu öeldud ka saates. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tegemist on äärmisel juhul väärtushinnanguga, mitte avaldatud kaudse faktiväitega. Kohtu hinnangul isegi kui asuda seisukohale, et selline väide jäi saatest kõlama on tõendatud asjaolude valguses avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. Kohus märgib täiendavalt, et hagejad ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud, kuidas mõistlik televaataja sai sellise järelduseni jõuda (15.03.2021 kohtuistungi protokoll

2-18-19267 00:49:40 -01:50:44, 07.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:11:20 - 00:12:51, 29.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:56:05, 30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:36 - 00:50:36). Kohtu hinnangu on hagejad esitanud ebaõigete kaudsete faktiväidetena ja/või ebakohaste väärtushinnangutena väite, mis on hagejate subjektiivne arvamus, mitte mulje, mis mõistlikule televaatajale võis saate vaatamisest jääda. 12.9 Hagejate hinnangul jääb saatelõigus „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ avaldatud väideta põhjal mõistlikule televaatajale mulje, et (9) „Noortefond kandis seoses hageja 2 juhitud Pirita projektiga kulusid 17 miljonit eurot, saades tagasi kõigest umbes 10%“ Hageja väidetel ei ole kostjad otsesõnu eelviidatud väidet (9) esitanud, vaid hageja toodud väide järeldub saates avaldatud lõikudest a, b, c, e, f, g, h, i, m, o, p ,q. a) Saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks (1.23-1.29): „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ b) Saates avaldas kostja II (01.32-02.07): „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. [...]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ c) Saates avaldas kostja III (03.01-03.17): „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Visuaalselt on Saates näha, et samal ajal viibib Kostja 3 Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus (21.12.2018 hagiavalduse lisa 9 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud raha välja kirjutamise väidetav põhikanal). e) Saates avaldas kostja III (10.04-10.17): „Kolmest Noorsoofondi Eestiga seotud tehingust mäekõrguselt suurim leidis aset siin Pirital, kus purjespordikeskuse kõrvale soetati 2.7 hektariline krunt, mida kuidagi esmapilgul ei saa seostada sotsiaalkorteritega, isegi soomlastele.“ f) Saates avaldas kostja III (10.20-10.37): „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12.1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed (21.12.2018 hagiavalduse lisa 11 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud laenuraha liikumise skeem). g) Saates avaldas kostja II (11.17-11.42): „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab (11.42-11-46): „Päris paljud asjad on valest.“ h) Saates avaldas kostja II (13.14-13.39): „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ i) Saates avaldas kostja II (13.39-13.54): „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“

2-18-19267 m) Saates avaldas kostja II (16.20-16.34) „Ehk Noortefond, kes mattis projekti 17 miljonit, sai tagasi vaid umbes 10 protsenti investeeringust. Ülejäänud raha kantakse laiali muudele osapooltele, peamiselt eelmainitud laenulepingute ja konsultatsioonitasude ettekäändel.“ o) Saates avaldas kostja III (17.50-18.00): „Kahtlusi süvendab aga, et Pirita polnud ainuke hävinguga lõppenud projekt. Noortefond ostis Xga seotud firmadelt Juhkentali tänaval krundi ja kortermaja Tartu maanteel.“ p) Saates avaldati (18.00-18.34): „Ta on praktiliselt kõigi tehingute keskmes. Kui vaadata Piritat, siis kogukahjumiks tuleb umbes 10 miljonit eurot. Kui vaadata Juhkentali tehingut, siis sellega kaasneb kahjum umbes 3 miljonit eurot. Kui arvutame kokku ka muud tasud, siis päris palju Nuorisosäätio raha on läinud firmadele, mis on härra X omanduses.“ q) Saates avaldas kostja II esimese loo üleminekul teisele (20.02-20.05): „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“ Kohus on kohtuistungitel selgitanud hagejatele, et neil tuleb oma väiteid tõendada, s.h selgitada asjaolusid, kuidas saatest avaldatud väidetest saab järeldada vaidlusalust väidet. Hagejad ei ole esitanud täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas nad hagis leitud väited tuletasid. Hagejad leiavad, et selline väide (9) on vale, kuivõrd hagejad ei ole kuidagi seotud sellega, et Noortefond soovis hiljem omandada osaluse Pirita Holding OÜ-s, seda ei näinud investeerimisleping ette. Samuti ei ole hagejad kuidagi seotud sellega, et Noortefondi tütarühing müüs Regati pst 3 kinnisasja edasi. Hagejate hinnangul ebaõige on ka see, justkui saanuks Noortefond Regati pst 3 kinnisasja võõrandamisest tagasi kõigest 10 % ning järeldus, et vähene tulukus oli tingitud hagejatest. Kostjate hinnangul ei ole kostjad väidet 9 saates esitanud (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 1 – 07.11.2018 „Pealtnägija“ saate transkriptsioon). Tegemist oli Noortefondi praeguse juhi, KP väitega. Väide ei ole ka ebaõige, kuivõrd kostjad on seda piisavalt kontrollinud. Lisaks puudutab selles väites hagejat II vaid väite osa „hageja juhitud Pirita projekt“. Täiendavalt esitasid kostjad väljavõtte Soome meediast, kus on seda teemat samuti juba varasemalt käsitletud (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 9 – JH 19.08.2018 artikkel, 01.08.2019 menetlusdokumendi lisa 5 - hagiavalduse vastuse lisa 9 tõlge – JH artikkel). Kohus on kuulanud ära poolte seisukohad ja tõendid 29.06.2021 kohtuistungil (29.06.2021 kohtuistungi protokoll 04:14:13 - 04:26:51). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt seega väide (9) „Noortefond kandis seoses Hageja 2 juhitud Pirita projektiga kulusid 17 miljonit eurot, saades tagasi kõigest umbes 10%“ ei ole saates otsesõnu esitatud, nagu tõendab saate transkriptsioon. Kohus nõustub kostjate vastuväidetega, et tegemist oli Noortefondi juhi KP väitega. Kohus leiab, et asjassepuutuv on ka kostjate vastuse lisana 9 esitatud artikkel Soome meediast. Sellises suurusjärgus kahju tekkimist Noortefondile (ja enamaski) kinnitas ka tunnistajana üle kuulatud JPL (28.03.2022 kohtuistungi lisa - tunnistaja ütluste kirjalik tõlge 01:46:30 - 03:03:11). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitatud väide 9 on äärmisel juhul väärtushinnang, mitte avaldatud kaudne faktiväide. Kohus leiab, et isegi kui asuda seisukohale, et selline väide jäi saatest kõlama on tõendatud asjaolude valguses avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. Kohus märgib täiendavalt, et hagejad ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud, kuidas mõistlik televaataja sai sellise järelduseni jõuda (15.03.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:40 - 01:50:44, 07.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:11:20 - 00:12:51, 29.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:56:05, 30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:36 - 00:50:36).

2-18-19267 Kohtu hinnangu on hagejad esitanud ebaõigete kaudsete faktiväidetena ja/või ebakohaste väärtushinnangutena väite, mis on hagejate subjektiivne arvamus, mitte mulje, mis mõistlikule televaatajale võis saate vaatamisest jääda. 12.10 Hagejate hinnangul jääb saatelõigus „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ avaldatud väideta põhjal mõistlikule televaatajale mulje, et (10) „X, Brave Capital OÜ ja/või Y on põhjustanud seoses Pirita projektiga Noortefondile kahju umbes 10 miljonit eurot“ Hageja väidetel ei ole kostjad otsesõnu eelviidatud väidet esitanud, vaid hageja toodud väide järeldub saates avaldatud lõikudest a, b, c, e, f, g, h, i, m, o, p, q. a) Saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks (1.23-1.29): „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ b) Saates avaldas kostja II (01.32-02.07): „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. [...]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ c) Saates avaldas kostja III (03.01-03.17): „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Visuaalselt on Saates näha, et samal ajal viibib Kostja 3 Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus (21.12.2018 hagiavalduse lisa 9 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud raha välja kirjutamise väidetav põhikanal). e) Saates avaldas kostja III (10.04-10.17): „Kolmest Noorsoofondi Eestiga seotud tehingust mäekõrguselt suurim leidis aset siin Pirital, kus purjespordikeskuse kõrvale soetati 2.7 hektariline krunt, mida kuidagi esmapilgul ei saa seostada sotsiaalkorteritega, isegi soomlastele.“ f) Saates avaldas kostja III (10.20-10.37): „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12.1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed (21.12.2018 hagiavalduse lisa 11 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud laenuraha liikumise skeem). g) Saates avaldas kostja II (11.17-11.42): „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab (11.42-11-46): „Päris paljud asjad on valest.“ h) Saates avaldas kostja II (13.14-13.39): „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ i) Saates avaldas kostja II (13.39-13.54): „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“

2-18-19267 m) Saates avaldas kostja II (16.20-16.34) „Ehk Noortefond, kes mattis projekti 17 miljonit, sai tagasi vaid umbes 10 protsenti investeeringust. Ülejäänud raha kantakse laiali muudele osapooltele, peamiselt eelmainitud laenulepingute ja konsultatsioonitasude ettekäändel.“ o) Saates avaldas kostja III (17.50-18.00): „Kahtlusi süvendab aga, et Pirita polnud ainuke hävinguga lõppenud projekt. Noortefond ostis Xga seotud firmadelt Juhkentali tänaval krundi ja kortermaja Tartu maanteel.“ p) Saates avaldati (18.00-18.34): „Ta on praktiliselt kõigi tehingute keskmes. Kui vaadata Piritat, siis kogukahjumiks tuleb umbes 10 miljonit eurot. Kui vaadata Juhkentali tehingut, siis sellega kaasneb kahjum umbes 3 miljonit eurot. Kui arvutame kokku ka muud tasud, siis päris palju Nuorisosäätio raha on läinud firmadele, mis on härra X omanduses.“ q) Saates avaldas kostja II esimese loo üleminekul teisele (20.02-20.05): „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“ Kohus on kohtuistungitel selgitanud hagejatele, et neil tuleb oma väiteid tõendada, s.h selgitada asjaolusid, kuidas saatest avaldatud väidetest saab järeldada vaidlusalust väidet. Hagejad ei ole esitanud täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas nad hagis leitud väited tuletasid. Hagejad leiavad, et selline väide on vale, kuivõrd X, Brave Capital OÜ ega Y ei ole seoses Pirita projektiga põhjustanud Noortefondile mistahes kahju (s.h 10 miljonit eurot). Kostjate hinnangul kostjad ei ole väidet 10 saates esitanud (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 1 – 07.11.2018 „Pealtnägija“ saate transkriptsioon). Tegemist oli Noortefondi praeguse juhi, KP, väitega, kes ütles saates järgnevat: „He is in middle of practically all the transactions. If you look at Pirita, I think that total loss of that we can accumulate at 10 million euros. If we look at Juhkentali deal, that total loss of that accumulates at somewhere around 3 million euros. And then if we start calculating also the ohter fees, quite a lot of Nuorisosäätiö money has been, are going to companies that are owned by Mr X“. – eesti k: „Ta on seotud praktiliselt kõigi tehingutega. Kui vaatame Pirita projekti, siis ma arvan, et kogukahju, mida me kandsime, oli 10 miljonit eurot. Kui vaatame Juhkentali projekti, siis kogukahju jääb 3 miljoni euro ümber. Ja kui hakkame arvutama teisi tasusid, kus on Noortefondi raha sees olnud, siis paljud neist on läinud härra X ühingutele.“ Kostjate seisukohal, isegi, kui jõuda järeldusele, et kostja I on KP väidete avaldaja, ei saa andmete avaldajaks selle väite puhul pidada kostjaid II ja III. Kohus on kuulanud ära poolte seisukohad ja tõendid 30.06.2021 kohtuistungil (30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:01:24 - 00:20:07). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt väide 10 „X, Brave Capital OÜ ja/või Y on põhjustanud seoses Pirita projektiga Noortefondile kahju umbes 10 miljonit eurot“ ei ole saates otsesõnu esitatud, nagu tõendab saate transkriptsioon. Tegemist oli KP väitega. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjate seisukoht ning isegi, kui jõuda järeldusele, et kostja I on KP väidete avaldaja, ei saa andmete avaldajaks selle väite puhul pidada kostjaid II ja III. Kohus leiab, et isegi kui selline kaudne faktiväide on avaldatud, siis on see õige ja seda kinnitavad JPL ütlused (28.03.2022 kohtuistungi lisa - tunnistaja ütluste kirjalik tõlge 01:46:30 - 03:03:11). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väide 10 on äärmisel juhul väärtushinnang, mitte avaldatud kaudne faktiväide. Kohus leiab, et isegi kui asuda seisukohale, et selline väide jäi saatest kõlama on tõendatud asjaolude valguses avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. Kohus märgib täiendavalt, et hagejad ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud, kuidas mõistlik televaataja sai sellise järelduseni jõuda (15.03.2021 kohtuistungi protokoll

2-18-19267 00:49:40 - 01:50:44, 07.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:11:20 - 00:12:51, 29.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:56:05, 30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:36 - 00:50:36). Kohtu hinnangu on hagejad esitanud ebaõigete kaudsete faktiväidetena ja/või ebakohaste väärtushinnangutena väite, mis on hagejate subjektiivne arvamus, mitte mulje, mis mõistlikule televaatajale võis saate vaatamisest jääda. 12.11 Hagejate hinnangul jääb saatelõigus „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ avaldatud väideta põhjal mõistlikule televaatajale mulje, et (11) „Xle on Eestis algatatud kriminaalasjas esitatud kahtlustus seoses Noortefondiga seotud 3 tehinguga“ Hageja väidetel ei ole kostjad otsesõnu eelviidatud väidet esitanud, vaid hageja toodud väide järeldub saates avaldatud lõikudest a, b, c, m, n, o, p, q. a) Saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks (1.23-1.29): „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ b) Saates avaldas kostja II (01.32-02.07): „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. [...]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ c) Saates avaldas kostja III (03.01-03.17): „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Visuaalselt on Saates näha, et samal ajal viibib Kostja 3 Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus (21.12.2018 hagiavalduse lisa 9 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud raha välja kirjutamise väidetav põhikanal). m) Saates avaldas kostja II (16.20-16.34) „Ehk Noortefond, kes mattis projekti 17 miljonit, sai tagasi vaid umbes 10 protsenti investeeringust. Ülejäänud raha kantakse laiali muudele osapooltele, peamiselt eelmainitud laenulepingute ja konsultatsioonitasude ettekäändel.“ n) Saates avaldas kostja III (17.37-17.42): „Nii X kui enamik teisi kahtlusaluseid keelduvad kaamera ette tulekust [...].“ o) Saates avaldas kostja III (17.50-18.00): „Kahtlusi süvendab aga, et Pirita polnud ainuke hävinguga lõppenud projekt. Noortefond ostis Xga seotud firmadelt Juhkentali tänaval krundi ja kortermaja Tartu maanteel.“ p) Saates avaldati (18.00-18.34): „Ta on praktiliselt kõigi tehingute keskmes. Kui vaadata Piritat, siis kogukahjumiks tuleb umbes 10 miljonit eurot. Kui vaadata Juhkentali tehingut, siis sellega kaasneb kahjum umbes 3 miljonit eurot. Kui arvutame kokku ka muud tasud, siis päris palju Nuorisosäätio raha on läinud firmadele, mis on härra X omanduses.“ q) Saates avaldas kostja II esimese loo üleminekul teisele (20.02-20.05): „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“ Kohus on kohtuistungitel selgitanud hagejatele, et neil tuleb oma väiteid tõendada, s.h selgitada asjaolusid, kuidas saatest avaldatud väidetest saab järeldada vaidlusalust väidet. Hagejad ei ole esitanud täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas nad hagis leitud väited tuletasid. Hagejad leiavad, et väide 11 on vale, kuivõrd Xle ei ole Eestis esitatud kahtlustust seoses Noortefondiga seotud 3 tehinguga ning Xl puuduvad andmed selle kohta, et Eestis üldse toimuks mistahes kriminaalmenetlus.

2-18-19267 Kostjatele jääb arusaamatuks, millest järeldavad hagejad, et selline faktiväide esitatud on. Sellist faktiväidet ei ole kostjate hinnangul võimalik saates esitatust kuidagi välja lugeda (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 1 – 07.11.2018 „Pealtnägija“ saate transkriptsioon). Saates ei viidata Eestis algatatud kriminaalasjadele. Ainus viide sarnasele sõnastusele või muule, millest saaks kuidagi tuletada kahtlustuse esitamist, on hagiavalduse p 6 alap-s n), milles on öeldud, et „Nii X kui enamik teisi kahtlusaluseid keelduvad kaamera ette tulekust“. Sõna „kahtlusalune“ ei ole aga samane väljendiga „kuriteos kahtlustatav“. Seega ei saa eeltoodust mingil moel järeldada, justkui oleks saates väidetud, et Xle on Eestis algatatud kriminaalasjas kahtlustus esitatud või et üleüldse X suhtes Eestis kriminaalmenetlus käimas oleks. Kohus on kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud tõendid 30.06.2021 kohtuistungil (30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:21:29 - 00:31:59). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole väidet 11 „Xle on Eestis algatatud kriminaalasjas esitatud kahtlustus seoses Noortefondiga seotud 3 tehinguga“ saates otsesõnu esitatud, nagu tõendab saate transkriptsioon. Kohus leiab, et sõna „kahtlusalune“ ei ole samane väljendiga „kuriteos kahtlustatav“. Kohus leiab, et isegi juhul, kui nentida, et selline väide on esitatud, on tõendatud kriminaalmenetluse läbiviimine X suhtes seoses Noortefondiga. Kostjad avaldasid oma 06.09.2021 menetlusdokumendi p-s 5, et X suhtes on algatatud Soome Vabariigis kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr R 21/3213. 02.05.2022 esitasid kostjad kohtule Soome prokuratuuri 18.11.2021 pressiteate, mille kohaselt on Noortefondiga seoses esitatud süüdistus ka suures ulatuses altkäemaksu andmisele kaasaaitamises ettevõtluses, omastamises ja rasketes raamatupidamisalastes süütegudes Eestis tegutsevale Soome ärimehele (02.05.2022 menetlusdokumendi lisa 1 - Syyttäjät tehneet päätöksiä Nuorisosäätiötä koskevassa asiassa _ Syyttäjälaitos.pdf ja lisa 2 - Tõlge.docx;). Sama pressiteate kohaselt on süüdistus esitatud muuhulgas kriminaalasjas R21/3213. Kohtu hinnangul tuleb arvestada saate konteksti, mis viitab Xle, kes on Eestis tegutsev Soome ärimees, kes ühtlasi on seotud Noortefondiga. Samuti on 28.03.2022 istungil (28.03.2022 kohtuistungi lisa - tunnistaja ütluste kirjalik tõlge 01:46:30 03:03:11) tunnistajana üle kuulatud JPL kinnitanud, et ta korraldas Noortefondi juhina kuriteokaebuse esitamise muuhulgas X vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väide 11 on äärmisel juhul väärtushinnang, mitte avaldatud kaudne faktiväide. Kohus leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et väide 11 jäi saatest kõlama on tõendatud asjaolude valguses avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. Kohus märgib täiendavalt, et hagejad ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud, kuidas mõistlik televaataja sai sellise järelduseni jõuda (15.03.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:40 - 01:50:44, 07.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:11:20 - 00:12:51, 29.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:56:05, 30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:36 - 00:50:36). Kohtu hinnangu on hagejad esitanud ebaõigete kaudsete faktiväidetena ja/või ebakohaste väärtushinnangutena väite, mis on hagejate subjektiivne arvamus, mitte mulje, mis mõistlikule televaatajale võis saate vaatamisest jääda. 12.12 Hagejate hinnangul jääb saatelõigus „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ avaldatud väideta põhjal mõistlikule televaatajale mulje, et (12) „X pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ Hageja väidetel ei ole kostjad otsesõnu eelviidatud väidet esitanud, vaid hageja toodud väide järeldub saates avaldatud lõikudest a, b, c, e, f, g, h, i, j, k, m, n, o, p, q.

2-18-19267 a) Saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks (1.23-1.29): „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ b) Saates avaldas kostja II (01.32-02.07): „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. [...]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ c) Saates avaldas kostja III (03.01-03.17): „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Visuaalselt on Saates näha, et samal ajal viibib Kostja 3 Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus (21.12.2018 hagiavalduse lisa 9 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud raha välja kirjutamise väidetav põhikanal). e) Saates avaldas kostja III (10.04-10.17): „Kolmest Noorsoofondi Eestiga seotud tehingust mäekõrguselt suurim leidis aset siin Pirital, kus purjespordikeskuse kõrvale soetati 2.7 hektariline krunt, mida kuidagi esmapilgul ei saa seostada sotsiaalkorteritega, isegi soomlastele.“ f) Saates avaldas kostja III (10.20-10.37): „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12.1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed (21.12.2018 hagiavalduse lisa 11 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud laenuraha liikumise skeem). g) Saates avaldas kostja II (11.17-11.42): „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab (11.42-11-46): „Päris paljud asjad on valest.“ h) Saates avaldas kostja II (13.14-13.39): „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ i) Saates avaldas kostja II (13.39-13.54): „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“ j) Saates avaldas kostja II (14.28-14.34): „Nüüd läheb veel imelikumaks. Mingil hetkel paneb Nuorisosäätio ettevõtmisse veel raha juurde.“ Sellele osale järgneb saatelõik, kus KP avaldab (14.34-14.47): „Täiesti tõsi. 2018, selle aasta alguses ostis Nuorisosäätio taas Pirita osasid 5 miljoni eest.“ k) Saates avaldas kostja II (14.47-14.58): „Just nii keeruliste kombinatsioonide krooniks ostab Noortefond läbi oma Eestis asutatud tütarfirma ära Pirita Holdingu, mida ta juba niikuinii rahastas.“ m) Saates avaldas kostja II (16.20-16.34) „Ehk Noortefond, kes mattis projekti 17 miljonit, sai tagasi vaid umbes 10 protsenti investeeringust. Ülejäänud raha kantakse laiali muudele osapooltele, peamiselt eelmainitud laenulepingute ja konsultatsioonitasude ettekäändel.“ n) Saates avaldas kostja III (17.37-17.42): „Nii X kui enamik teisi kahtlusaluseid keelduvad kaamera ette tulekust [...].“

2-18-19267 o) Saates avaldas kostja III (17.50-18.00): „Kahtlusi süvendab aga, et Pirita polnud ainuke hävinguga lõppenud projekt. Noortefond ostis Xga seotud firmadelt Juhkentali tänaval krundi ja kortermaja Tartu maanteel.“ p) Saates avaldati (18.00-18.34): „Ta on praktiliselt kõigi tehingute keskmes. Kui vaadata Piritat, siis kogukahjumiks tuleb umbes 10 miljonit eurot. Kui vaadata Juhkentali tehingut, siis sellega kaasneb kahjum umbes 3 miljonit eurot. Kui arvutame kokku ka muud tasud, siis päris palju Nuorisosäätio raha on läinud firmadele, mis on härra X omanduses.“ q) Saates avaldas kostja II esimese loo üleminekul teisele (20.02-20.05): „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“ Kohus on kohtuistungitel selgitanud hagejatele, et neil tuleb oma väiteid tõendada, s.h selgitada asjaolusid, kuidas saatest avaldatud väidetest saab järeldada vaidlusalust väidet. Hagejad ei ole esitanud täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas nad hagis leitud väited tuletasid. Hagejad leiavad, et väide 12 on vale, kuivõrd X ei ole petnud välja ega saanud ebaausalt või alusetult Noortefondilt raha. Kostjate hinnangul saates ei ole keegi kunagi väidet 12 esitanud (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 1 – 07.11.2018 „Pealtnägija“ saate transkriptsioon). Saatejuht küsib vaid PNilt, kas X ja tema kaaslased võisid teda petta, millele PN vastab, et selline võimalus on olemas. Tegu saaks olla üksnes väärtushinnanguga, kusjuures seda ei ole esitanud kostjad. Seega nõuavad kostjate hinnangul hagejad selle nn väite puhul sisuliselt seda, et kohus kohustaks kostjaid lükkama ümber teise isiku väärtushinnangut hageja I käitumise kohta. Kohus on kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud tõendid 30.06.2021 kohtuistungil (30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:32:17 - 01:05:27). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole väidet 12 „X pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ saates otsesõnu esitatud, nagu tõendab saate transkriptsioon. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väide 12 on äärmisel juhul väärtushinnang, mitte avaldatud kaudne faktiväide. Kohus leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et väide 12 jäi saatest kõlama, on tõendatud asjaolude valguses selle avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. Kohus märgib täiendavalt, et hagejad ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud, kuidas mõistlik televaataja sai sellise järelduseni jõuda (15.03.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:40 - 01:50:44, 07.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:11:20 - 00:12:51, 29.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:56:05, 30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:36 - 00:50:36). Kohtu hinnangu on hagejad esitanud ebaõigete kaudsete faktiväidetena ja/või ebakohaste väärtushinnangutena väite, mis on hagejate subjektiivne arvamus, mitte mulje, mis mõistlikule televaatajale võis saate vaatamisest jääda. 12.13 Hagejate hinnangul jääb saatelõigus „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ avaldatud väideta põhjal mõistlikule televaatajale mulje, et (13) „Brave Capital OÜ pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ Hageja väidetel ei ole kostjad otsesõnu eelviidatud väidet esitanud, vaid hageja toodud väide järeldub saates avaldatud lõikudest a, b, c, e, f, g, h, i, j, k, m, n, o, p, q.

2-18-19267 a) Saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks (1.23-1.29): „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ b) Saates avaldas kostja II (01.32-02.07): „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. [...]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ c) Saates avaldas kostja III (03.01-03.17): „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Visuaalselt on Saates näha, et samal ajal viibib Kostja 3 Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus (21.12.2018 hagiavalduse lisa 9 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud raha välja kirjutamise väidetav põhikanal). e) Saates avaldas kostja III (10.04-10.17): „Kolmest Noorsoofondi Eestiga seotud tehingust mäekõrguselt suurim leidis aset siin Pirital, kus purjespordikeskuse kõrvale soetati 2.7 hektariline krunt, mida kuidagi esmapilgul ei saa seostada sotsiaalkorteritega, isegi soomlastele.“ f) Saates avaldas kostja III (10.20-10.37): „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12.1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed (21.12.2018 hagiavalduse lisa 11 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud laenuraha liikumise skeem). g) Saates avaldas kostja II (11.17-11.42): „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab (11.42-11-46): „Päris paljud asjad on valest.“ h) Saates avaldas kostja II (13.14-13.39): „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ i) Saates avaldas kostja II (13.39-13.54): „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“ j) Saates avaldas kostja II (14.28-14.34): „Nüüd läheb veel imelikumaks. Mingil hetkel paneb Nuorisosäätio ettevõtmisse veel raha juurde.“ Sellele osale järgneb saatelõik, kus KP avaldab (14.34-14.47): „Täiesti tõsi. 2018, selle aasta alguses ostis Nuorisosäätio taas Pirita osasid 5 miljoni eest.“ k) Saates avaldas kostja II (14.47-14.58): „Just nii keeruliste kombinatsioonide krooniks ostab Noortefond läbi oma Eestis asutatud tütarfirma ära Pirita Holdingu, mida ta juba niikuinii rahastas.“ m) Saates avaldas kostja II (16.20-16.34) „Ehk Noortefond, kes mattis projekti 17 miljonit, sai tagasi vaid umbes 10 protsenti investeeringust. Ülejäänud raha kantakse laiali muudele osapooltele, peamiselt eelmainitud laenulepingute ja konsultatsioonitasude ettekäändel.“ n) Saates avaldas kostja III (17.37-17.42): „Nii X kui enamik teisi kahtlusaluseid keelduvad kaamera ette tulekust [...].“

2-18-19267 o) Saates avaldas kostja III (17.50-18.00): „Kahtlusi süvendab aga, et Pirita polnud ainuke hävinguga lõppenud projekt. Noortefond ostis Xga seotud firmadelt Juhkentali tänaval krundi ja kortermaja Tartu maanteel.“ p) Saates avaldati (18.00-18.34): „Ta on praktiliselt kõigi tehingute keskmes. Kui vaadata Piritat, siis kogukahjumiks tuleb umbes 10 miljonit eurot. Kui vaadata Juhkentali tehingut, siis sellega kaasneb kahjum umbes 3 miljonit eurot. Kui arvutame kokku ka muud tasud, siis päris palju Nuorisosäätio raha on läinud firmadele, mis on härra X omanduses.“ q) Saates avaldas kostja II esimese loo üleminekul teisele (20.02-20.05): „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“ Kohus on kohtuistungitel selgitanud hagejatele, et neil tuleb oma väiteid tõendada, s.h selgitada asjaolusid, kuidas saatest avaldatud väidetest saab järeldada vaidlusalust väidet. Hagejad ei ole esitanud täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas nad hagis leitud väited tuletasid. Hagejad leiavad, et väide 13 on vale, kuivõrd Brave Capital OÜ ei ole petnud välja ega saanud ebaausalt või alusetult Noortefondilt raha. Kostjate hinnangul ei ole ka väidet 13 saates esitatud (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 1 – 07.11.2018 „Pealtnägija“ saate transkriptsioon) ja seega ei saa nõuda selle ümberlükkamist. Saates on üksnes avaldatud Noortefondi uue juhtkonna etteheiteid, mis on kohtu hinnangul väärtushinnangud ning saade sisaldab ka nende hinnangute põhjendusi. Kohus on kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud tõendid 30.06.2021 kohtuistungil (30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:32:17 - 01:05:27). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole väidet 13 „Brave Capital OÜ pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ saates otsesõnu esitatud, nagu tõendab saate transkriptsioon. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väide 13 on äärmisel juhul väärtushinnang, mitte avaldatud kaudne faktiväide. Kohus leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et väide 13 jäi saatest kõlama, on tõendatud asjaolude valguses selle avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. Kohus märgib täiendavalt, et hagejad ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud, kuidas mõistlik televaataja sai sellise järelduseni jõuda (15.03.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:40 - 01:50:44, 07.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:11:20 - 00:12:51, 29.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:56:05, 30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:36 - 00:50:36). Kohtu hinnangu on hagejad esitanud ebaõigete kaudsete faktiväidetena ja/või ebakohaste väärtushinnangutena väite, mis on hagejate subjektiivne arvamus, mitte mulje, mis mõistlikule televaatajale võis saate vaatamisest jääda. 12.14 Hagejate hinnangul jääb saatelõigus „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ avaldatud väideta põhjal mõistlikule televaatajale mulje, et (14) „Y pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ Hageja väidetel ei ole kostjad otsesõnu eelviidatud väidet esitanud, vaid hageja toodud väide järeldub saates avaldatud lõikudest a, b, c, e, f, g, h, i, j, k, m, n, o, p, q. a) Saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks (1.23-1.29): „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“

2-18-19267 b) Saates avaldas kostja II (01.32-02.07): „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. [...]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ c) Saates avaldas kostja III (03.01-03.17): „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Visuaalselt on Saates näha, et samal ajal viibib Kostja 3 Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus (21.12.2018 hagiavalduse lisa 9 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud raha välja kirjutamise väidetav põhikanal). e) Saates avaldas kostja III (10.04-10.17): „Kolmest Noorsoofondi Eestiga seotud tehingust mäekõrguselt suurim leidis aset siin Pirital, kus purjespordikeskuse kõrvale soetati 2.7 hektariline krunt, mida kuidagi esmapilgul ei saa seostada sotsiaalkorteritega, isegi soomlastele.“ f) Saates avaldas kostja III (10.20-10.37): „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12.1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed (21.12.2018 hagiavalduse lisa 11 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud laenuraha liikumise skeem). g) Saates avaldas kostja II (11.17-11.42): „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab (11.42-11-46): „Päris paljud asjad on valest.“ h) Saates avaldas kostja II (13.14-13.39): „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ i) Saates avaldas kostja II (13.39-13.54): „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“ j) Saates avaldas kostja II (14.28-14.34): „Nüüd läheb veel imelikumaks. Mingil hetkel paneb Nuorisosäätio ettevõtmisse veel raha juurde.“ Sellele osale järgneb saatelõik, kus KP avaldab (14.34-14.47): „Täiesti tõsi. 2018, selle aasta alguses ostis Nuorisosäätio taas Pirita osasid 5 miljoni eest.“ k) Saates avaldas kostja II (14.47-14.58): „Just nii keeruliste kombinatsioonide krooniks ostab Noortefond läbi oma Eestis asutatud tütarfirma ära Pirita Holdingu, mida ta juba niikuinii rahastas.“ m) Saates avaldas kostja II (16.20-16.34) „Ehk Noortefond, kes mattis projekti 17 miljonit, sai tagasi vaid umbes 10 protsenti investeeringust. Ülejäänud raha kantakse laiali muudele osapooltele, peamiselt eelmainitud laenulepingute ja konsultatsioonitasude ettekäändel.“ n) Saates avaldas kostja III (17.37-17.42): „Nii X kui enamik teisi kahtlusaluseid keelduvad kaamera ette tulekust [...].“ o) Saates avaldas kostja III (17.50-18.00): „Kahtlusi süvendab aga, et Pirita polnud ainuke hävinguga lõppenud projekt. Noortefond ostis Xga seotud firmadelt Juhkentali tänaval krundi ja kortermaja Tartu maanteel.“

2-18-19267 p) Saates avaldati (18.00-18.34): „Ta on praktiliselt kõigi tehingute keskmes. Kui vaadata Piritat, siis kogukahjumiks tuleb umbes 10 miljonit eurot. Kui vaadata Juhkentali tehingut, siis sellega kaasneb kahjum umbes 3 miljonit eurot. Kui arvutame kokku ka muud tasud, siis päris palju Nuorisosäätio raha on läinud firmadele, mis on härra X omanduses.“ q) Saates avaldas kostja II esimese loo üleminekul teisele (20.02-20.05): „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi [...].“ Kohus on kohtuistungitel selgitanud hagejatele, et neil tuleb oma väiteid tõendada, s.h selgitada asjaolusid, kuidas saatest avaldatud väidetest saab järeldada vaidlusalust väidet. Hagejad ei ole esitanud täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas nad hagis leitud väited tuletasid. Hagejad leiavad, et väide 14 on vale, kuivõrd Y ei ole petnud välja ega saanud ebaausalt või alusetult Noortefondilt raha. Kostjate hinnangul ei ole ka väidet 14 saates esitatud (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 1 – 07.11.2018 „Pealtnägija“ saate transkriptsioon) ja seega ei saa nõuda selle ümberlükkamist. Kohus on kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud tõendid 30.06.2021 kohtuistungil (30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:32:17 - 01:27:30). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole väidet 14 „Y pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ saates otsesõnu esitatud, nagu tõendab saate transkriptsioon. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väide 14 on äärmisel juhul väärtushinnang, mitte avaldatud kaudne faktiväide. Kohus leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et selline väide jäi saatest kõlama, on tõendatud asjaolude valguses selle avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. Kohus märgib täiendavalt, et hagejad ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud, kuidas mõistlik televaataja sai sellise järelduseni jõuda (15.03.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:40 - 01:50:44, 07.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:11:20 - 00:12:51, 29.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:56:05, 30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:36 - 00:50:36). Kohtu hinnangu on hagejad esitanud ebaõigete kaudsete faktiväidetena ja/või ebakohaste väärtushinnangutena väite, mis on hagejate subjektiivne arvamus, mitte mulje, mis mõistlikule televaatajale võis saate vaatamisest jääda. 12.15 Hagejate hinnangul jääb saatelõigust „Pealtnägija“ tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ tervikuna televaatajale mulje, et (15) „X väited tehingute kohta ei ole õiged“ Hageja väidetel ei ole kostjad otsesõnu eelviidatud väidet esitanud, vaid hageja toodud väide järeldub saates avaldatud lõigus w – saates avaldas kostja III (29.16-30.00): „Läinud sügisel antud intervjuudes ütles X, et kasutas Toompea tehinguks pangalaenu ning tegu oli täiesti tavalise kinnisvara investeeringuga, mille tagant ei tasu luukeresid otsida. Ta keeldub “Pealtnägija” kaamera ette tulekust, aga saadab kirjaliku kommentaari, et on ärimees kes ei ole iial olnud huvitatud avalikust tähelepanust. Seetõttu ei kommenteeri ta ühtegi tehingut, kuid need on kõik kooskõlas kohalike seaduste ja äritavaga ning notarite ja audiitorite kontrollitud. Samas on “Pealtnägija” käsutuses kohtuotsus, mis näitab, et Eesti Maksuamet kahtlustab üht teist X põhifirmat, mis figureerib otsapidi ka Noortefondi tehingutes, maksupettuses ja arestis ligi 400 000 euro eest talle kuuluvaid kinnistuid.“

2-18-19267 Kohus on kohtuistungitel selgitanud hagejatele, et neil tuleb oma väiteid tõendada, s.h selgitada asjaolusid, kuidas saatest avaldatud väidetest saab järeldada vaidlusalust väidet. Hagejad ei ole esitanud täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas nad hagis leitud väited tuletasid. Hagejad leiavad, et väide 15 on vale ja seejuures on saates otsitud välja suvaline asjassepuutumatu ning õiguslikku tähendust mitteomav kohtumäärus, milles esitatud faktiväiteid ei ole kohus kontrollinud ega neile sisulist hinnangut andnud ning milles esitatud asjaoludel puudub mistahes seos nii ostutehingu kui ka Noortefondiga, kuid sellegi poolest on peetud vajalikuks sellele viidata. Kostjate hinnangul ei ole ka väidet 15 saates esitatud (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 1 – 07.11.2018 „Pealtnägija“ saate transkriptsioon) ja seega ei saa nõuda selle ümberlükkamist. Kohus on kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud tõendid 30.06.2021 kohtuistungil (30.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:27:48 - 01:55:48). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole väidet 15 „X väited tehingute kohta ei ole õiged“ saates esitatud, nagu tõendab saate transkriptsioon. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väide 15 on äärmisel juhul väärtushinnang, mitte avaldatud kaudne faktiväide. Kohus leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et selline väide jäi saatest kõlama, on tõendatud asjaolude valguses avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. Kohus märgib täiendavalt, et hagejad ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud, kuidas mõistlik televaataja sai sellise järelduseni jõuda (15.03.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:40 - 01:50:44, 07.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:11:20 - 00:12:51, 29.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:56:05, 30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:36 - 00:50:36). Kohtu hinnangu on hagejad esitanud ebaõigete kaudsete faktiväidetena ja/või ebakohaste väärtushinnangutena väite, mis on hagejate subjektiivne arvamus, mitte mulje, mis mõistlikule televaatajale võis saate vaatamisest jääda. 12.16 Hagejate hinnangul jääb saatelõigust „Pealtnägija“ tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ tervikuna televaatajale mulje, et (16) „X või X omandis olev BC 31 Holding OÜ tasus Keskerakonnale raha selle eest, et Tallinna linn kehtestaks vastusooritusena Xle vajaliku detailplaneeringu“ Hageja väidetel ei ole kostjad otsesõnu eelviidatud väidet esitanud, vaid hageja toodud väide järeldub saates avaldatud lõikudest t, u, v , x, y. t) Saates avaldas kostja III (23.27-23.35): „[...]. Nii poliitkonkurendid kui vaatlejad kahtlustavad, et Toompea maja tehingus on midagi imelikku, aga ei suuda seda läbi hammustada.“ u) Saates avaldas kostja III (25.42-26.06): „Teine küsimus on hoone hind. Kokku maksis X firma BC 31 Holding maja eest kahes osas kokku 2.9 miljonit, millest linnale läks 1.1 miljonit ja erakonnale 1,8 miljonit. Selle hinnaga seoses ei taha kuidagi vaibuda jutt, et see hind oli kõrgem turuhinnast. Et siin oleks justkui raha juurde kirjutatud.“ v) Saates avaldas kostja III (28.06-28.16): „Kriitikud ütlevad isegi nii, et sinna sellesse lisahinda oli sisse pandud ärimeeste raha, kellel on vaja häid suhteid linnaga.“

2-18-19267 x) Saates avaldas kostja III (30.01-30.12): „Miks me Toompea tehingu kallal norime? Nimelt selgub, et samal ajal kui X firma ostis Keskerakonna peamaja, tegi sama erakonna kontrollitud Linnavalitsus suurinvestorile kasuliku otsuse.“ y) Saates avaldas kostja III (31.22-31.31): „Ehk teisisõnu saab Xga seotud firma, samal ajal kui käib Keskerakonna kontori müük, linnalt soodsa otsuse, mille ka kohe rahaks teeb. Pole teada palju planeering krundi väärtust tõstis, aga fakt on, et kuu hiljem müüb X juhitud firma Tammsaare tee 89a YIT Ehitusele, kes hakkab siia rajama kortermaja.” Kohus on kohtuistungitel selgitanud hagejatele, et neil tuleb oma väiteid tõendada, s.h selgitada asjaolusid, kuidas saatest avaldatud väidetest saab järeldada vaidlusalust väidet. Hagejad ei ole esitanud täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas nad hagis leitud väited tuletasid. Hagejad leiavad, et väide 16 on vale, kuivõrd ostuhinnas ei sisaldu mistahes hüve ega meelehead ei Keskerakonnale ega Tallinna linnale. BC 31 Holding OÜ tasus kinnisasjade eest ning X, BC 31 Holding OÜ ega ükski teine hagejatega seotud isik ei ole osalenud ei altkäemaksu andmises ega mõjuvõimuga kauplemises vms kuritegelikus seoses ToomRüütli 3/5 kinnisasjade võõrandamisega ega andnud kellelegi mistahes hüve ega saanud vastu mistahes hüve, teenet, eelist ega muud vastutulekut Tallinna linna ametnike poolt mistahes küsimuses. Kostjate hinnangul ei ole ka väidet 16 saates esitatud (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 1 – 07.11.2018 „Pealtnägija“ saate transkriptsioon) ja seega ei saa nõuda selle ümberlükkamist. Saates on üksnes esitatud küsimused, kas müügihind oli adekvaatne ja kas selle sisse võis olla peidetud midagi ja kas eksisteerib seos Keskerakonna maja ostu ja mujal X kasuks kehtestatud detailplaneeringu vahel, kuid kõik asjaosalised eitasid seda seost ja nii see ka saates välja öeldi. Kostjad leiavad, et ajakirjanduse roll on esitada küsimusi ja edastada vastuseid. Kohus on kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud tõendid 30.06.2021 kohtuistungil (30.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:57:34 - 02:37:25). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole väidet 16 „X või X omandis olev BC 31 Holding OÜ tasus Keskerakonnale raha selle eest, et Tallinna linn kehtestaks vastusooritusena Xle vajaliku detailplaneeringu“ saates otsesõnu esitatud, nagu tõendab saate transkriptsioon. Kohus leiab, et saates esitati üksnes küsimusi müügihinna adekvaatsuse ja võimaliku Keskerakonna seosega, kusjuures kõik asjaosalised eitasid seda seost ja need eitused avaldati kõnealuses saates koos uurimisobjekti kirjeldusega. Seega püstitati kahtlus ja seejärel lükati see asjaosaliste kommentaaridega ümber. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väide 16 on äärmisel juhul väärtushinnang, mitte avaldatud kaudne faktiväide. Kohus leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et selline väide jäi saatest kõlama, on tõendatud asjaolude valguses avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. Kohus märgib täiendavalt, et hagejad ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud, kuidas mõistlik televaataja sai sellise järelduseni jõuda (15.03.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:40 - 01:50:44, 07.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:11:20 - 00:12:51, 29.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:56:05, 30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:36 - 00:50:36). Kohtu hinnangu on hagejad esitanud ebaõigete kaudsete faktiväidetena ja/või ebakohaste väärtushinnangutena väite, mis on hagejate subjektiivne arvamus, mitte mulje, mis mõistlikule televaatajale võis saate vaatamisest jääda.

2-18-19267 12.17 Hagejate hinnangul jääb saatelõigust „Pealtnägija“ tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ tervikuna televaatajale mulje, et (17) „X on altkäemaksu andnud isik“ Hageja väidetel ei ole kostjad otsesõnu eelviidatud väidet esitanud, vaid hageja toodud väide järeldub saates avaldatud lõikudest r, t, u, v , x, y. r) Saates avaldas kostja II (20.13-20.19): „[...] ja Q küsib, kes õieti on Tallinnas elav suurinvestor X.“ t) Saates avaldas kostja III (23.27-23.35): „[...]. Nii poliitkonkurendid kui vaatlejad kahtlustavad, et Toompea maja tehingus on midagi imelikku, aga ei suuda seda läbi hammustada.“ u) Saates avaldas kostja III (25.42-26.06): „Teine küsimus on hoone hind. Kokku maksis X firma BC 31 Holding maja eest kahes osas kokku 2.9 miljonit, millest linnale läks 1.1 miljonit ja erakonnale 1,8 miljonit. Selle hinnaga seoses ei taha kuidagi vaibuda jutt, et see hind oli kõrgem turuhinnast. Et siin oleks justkui raha juurde kirjutatud.“ v) Saates avaldas kostja III (28.06-28.16): „Kriitikud ütlevad isegi nii, et sinna sellesse lisahinda oli sisse pandud ärimeeste raha, kellel on vaja häid suhteid linnaga.“ x) Saates avaldas kostja III (30.01-30.12): „Miks me Toompea tehingu kallal norime? Nimelt selgub, et samal ajal kui X firma ostis Keskerakonna peamaja, tegi sama erakonna kontrollitud Linnavalitsus suurinvestorile kasuliku otsuse.“ y) Saates avaldas kostja III (31.22-31.31): „Ehk teisisõnu saab Xga seotud firma, samal ajal kui käib Keskerakonna kontori müük, linnalt soodsa otsuse, mille ka kohe rahaks teeb. Pole teada palju planeering krundi väärtust tõstis, aga fakt on, et kuu hiljem müüb X juhitud firma Tammsaare tee 89a YIT Ehitusele, kes hakkab siia rajama kortermaja.” Kohus on kohtuistungitel selgitanud hagejatele, et neil tuleb oma väiteid tõendada, s.h selgitada asjaolusid, kuidas saatest avaldatuväidetest saab järeldada hagis välja toodud väiteid. Hagejad täiendavaid selgitusi järelduste tegemise aluste kohta esitanud ei ole. Hagejad leiavad, et väide 17 on vale. Hagejate hinnangul sisuliselt on see vastus, mida mõistlik vaataja järeldab loost vastusena loo alguses püstitatud küsimusele. Ostuhinnas ei sisaldu mistahes hüve ega meelehead ei Keskerakonnale ega Tallinna linnale. BC 31 Holding OÜ tasus kinnisasjade eest ning X, BC 31 Holding OÜ ega ükski teine hagejatega seotud isik ei ole osalenud ei altkäemaksu andmises ega mõjuvõimuga kauplemises vms kuritegelikus seoses Toom-Rüütli 3/5 kinnisasjade võõrandamisega ega andnud kellelegi mistahes hüve ega saanud vastu mistahes hüve, teenet, eelist ega muud vastutulekut Tallinna linna ametnike poolt mistahes küsimuses. Kostjate hinnangul ei ole ka väidet 17 saates esitatud (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 1 – 07.11.2018 „Pealtnägija“ saate transkriptsioon) ja seega ei saa nõuda selle ümberlükkamist. Samuti ei saa väita, et „mõistlikule televaatajale“ on selline mulje jäänud ja tegemist on kaudse faktiväitega, kuna hagejate poolt saates öeldu esiletoodust ei ole võimalik sellist järeldust teha. Seejuures tuleb kostjate hinnangul silmas pidada sedagi, et kui isiku suhtes kahtlustatakse, et isik võib olla toime pannud kuritegusid, siis tuleb sellist väidet pidada väärtushinnanguks, sest selles väljendub arvamuse avaldaja isiklik seisukohavõtt tegevuse seaduslikkusesse. Kohus on kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud tõendid 30.06.2021 kohtuistungil (30.06.2021 kohtuistungi protokoll 02:38:48 - 02:46:55). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole väidet 17 „X on altkäemaksu andnud isik“ saates otsesõnu esitatud, nagu tõendab saate transkriptsioon.

2-18-19267 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väide 17 on äärmisel juhul väärtushinnang, mitte avaldatud kaudne faktiväide. Kohus leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et selline väide jäi saatest kõlama, on tõendatud asjaolude valguses avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. Kohus märgib täiendavalt, et hagejad ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud, kuidas mõistlik televaataja sai sellise järelduseni jõuda (15.03.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:40 - 01:50:44, 07.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:11:20 - 00:12:51, 29.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:56:05, 30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:36 - 00:50:36). Kohtu hinnangu on hagejad esitanud ebaõigete kaudsete faktiväidetena ja/või ebakohaste väärtushinnangutena väite, mis on hagejate subjektiivne arvamus, mitte mulje, mis mõistlikule televaatajale võis saate vaatamisest jääda. 12.18 Hagejate hinnangul jääb saatelõigust „Pealtnägija“ tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ tervikuna televaatajale mulje, et (18) „Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Keskerakonna kontorimüügi ja/või Keskerakonnale raha tasumisega“ Hageja väidetel ei ole kostjad otsesõnu eelviidatud väidet esitanud, vaid hageja toodud väide järeldub saates avaldatud lõikudest s, t, u, v, x, y. s) Saates avaldas kostja III (20.23-21.02): „42-aastane X tegutseb Eestis alates 2010. aastast. Rohkem kui 90-st temaga seotud ettevõttest on keskne Brave Capital, mille kontor asub Tallinna Olümpia hotelli 14. korrusel ja mille portfellis on väidetavasti miljardi euro ulatuses investeeringuid üle maailma. See pole siiski ainult staažika kinnisvaraärimehe isiklik raha, vaid ta investeerib suures ulatuses ka teiste ärimeeste ja prominentide kapitali. Ehkki Brave Capitalil on aastate jooksul Eestis palju projekte, siis avalikkuses esindas firmat teine osanik Y.“ t) Saates avaldas kostja III (23.27-23.35): „[...]. Nii poliitkonkurendid kui vaatlejad kahtlustavad, et Toompea maja tehingus on midagi imelikku, aga ei suuda seda läbi hammustada.“ u) Saates avaldas kostja III (25.42-26.06): „Teine küsimus on hoone hind. Kokku maksis X firma BC 31 Holding maja eest kahes osas kokku 2.9 miljonit, millest linnale läks 1.1 miljonit ja erakonnale 1,8 miljonit. Selle hinnaga seoses ei taha kuidagi vaibuda jutt, et see hind oli kõrgem turuhinnast. Et siin oleks justkui raha juurde kirjutatud.“ v) Saates avaldas kostja III (28.06-28.16): „Kriitikud ütlevad isegi nii, et sinna sellesse lisahinda oli sisse pandud ärimeeste raha, kellel on vaja häid suhteid linnaga.“ x) Saates avaldas kostja III (30.01-30.12): „Miks me Toompea tehingu kallal norime? Nimelt selgub, et samal ajal kui X firma ostis Keskerakonna peamaja, tegi sama erakonna kontrollitud Linnavalitsus suurinvestorile kasuliku otsuse.“ y) Saates avaldas kostja III (31.22-31.31): „Ehk teisisõnu saab Xga seotud firma, samal ajal kui käib Keskerakonna kontori müük, linnalt soodsa otsuse, mille ka kohe rahaks teeb. Pole teada palju planeering krundi väärtust tõstis, aga fakt on, et kuu hiljem müüb X juhitud firma Tammsaare tee 89a YIT Ehitusele, kes hakkab siia rajama kortermaja.” Kohus on kohtuistungitel selgitanud hagejatele, et neil tuleb oma väiteid tõendada, s.h selgitada asjaolusid, kuidas saatest avaldatud väidetest saab järeldada vaidlusalust väidet. Hagejad ei ole esitanud täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas nad hagis leitud väited tuletasid. Hagejate hinnangul on väide 18 vale. Hagejate selgituste kohaselt loos, mis peaks esimese küsimuse järgi rääkima sellest, kes on X, hakatakse rääkima hoopis Keskerakonna kontorihoone võõrandamist ja spekuleeritakse sisuliselt altkäemaksu andmise või mõjuvõimuga kauplemisega,

2-18-19267 kusjuures loo alguses on pikemalt räägitud hoopiski Brave Capital OÜ-st ja Yst. Brave Capital OÜ ega Y ei ole seotud ei Keskerakonna kontorimüügiga ega ka ostuhinna tasumisega. Kostjate hinnangul ei ole ka väidet 18 saates esitatud (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 1 – 07.11.2018 „Pealtnägija“ saate transkriptsioon) ja seega ei saa nõuda selle ümberlükkamist. Kohus on kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud tõendid 30.06.2021 kohtuistungil (30.06.2021 kohtuistungi protokoll 02:47:42 - 02:55:25). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole väidet 18 „Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Keskerakonna kontorimüügi ja/või Keskerakonnale raha tasumisega“ saates esitatud, nagu tõendab saate transkriptsioon. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väide 18 on äärmisel juhul väärtushinnang, mitte avaldatud kaudne faktiväide. Kohus leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et selline väide jäi saatest kõlama, on tõendatud asjaolude valguses avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. Kohus märgib täiendavalt, et hagejad ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud, kuidas mõistlik televaataja sai sellise järelduseni jõuda (15.03.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:40 - 01:50:44, 07.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:11:20 - 00:12:51, 29.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:56:05, 30.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:49:36 - 00:50:36). Kohtu hinnangu on hagejad esitanud ebaõigete kaudsete faktiväidetena ja/või ebakohaste väärtushinnangutena väite, mis on hagejate subjektiivne arvamus, mitte mulje, mis mõistlikule televaatajale võis saate vaatamisest jääda.

2-18-19267 võimaldaksid lugeda nende esitamise õiguspäraseks, mistõttu kostjad on kohustatud hüvitama ka hagejale I ja III tekitatud mittevaralise kahju. Hagejad leiavad, et kostjate poolt ebaõigete faktiväidete esitamise õigusvastasuse välistamiseks peavad kostjad tõendama, et neil oli selle avaldamise suhtes õigustatud huvi ning nad kontrollisid avaldatud andmeid ja asjaolusid sellise põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele. Hagejate hinnangul sõltumata eeltoodust - isegi kui kohus jõuab asja lahendades lõpptulemusena järeldusele, et kostjad tegid vaatamata eeltoodule nende kogemust ja oskusi arvestades kõik mõistlikult vajaliku, et asjaolusid kontrollida ning kostjatel oli vaidlustatud faktiväidete avaldamiseks õigustatud huvi, ja see kokkuvõttes välistab õigusvastasuse, ei oma see mistahes mõju ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude osas, vaid omab tähendust üksnes mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Kostjad hageja väidetega ei nõustu ning on seisukohal, et nad on piisava põhjalikkusega kontrollinud avaldatud andmeid.

2-18-19267 Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on m.h leitud, et ka teistelt isikutelt saadud info (nn kuuldused) põhjal kirjutatud artiklid on kaitstud väljendusvabadusega, kui need kuuldused ei ole täielikult alusetud ning ajakirjanik on tulemuseta üritanud saada asjaosalistelt täiendavat informatsiooni. Kostjad on põhistanud, et kostja I kui saate avaldaja ja kostjate II ja III kui ajakirjanike käibekohustus tuleneb esmajoones ajakirjanduseetikast. Artiklite avaldamisel lähtus kostja I eeskätt Eesti ajakirjanduseetika koodeks (EAEK) p-s 1.2 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt teenib ajakirjandus avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Sealjuures on ajakirjanduse üks peamine kohustus ühiskonnas kriitiliselt järgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Vastavalt EAEK p-le 4.2 kohustub ajakirjanik konflikti sisaldava materjali puhul ära kuulama kõik osapooled. Punkt 4.2 viitab ka meediakanali kui andmete avaldaja kontrollkohustusele, mis muuhulgas tähendab ka seda, et üheks allikaks, kust tuleb andmete õigsust kontrollida, on saates esitatava loo subjekt ise. Asjaolu, et hagejad ei kasutanud kostja III poolt pakutavat võimalust esitada ajakirjanikule vastulause või muul moel sisuliselt ajakirjaniku poolt esitatud küsimustele vastata, näitab hagejate enda passiivset suhtumist loos sisalduvate andmete ümberlükkamise suhtes enne andmete avaldamist. EAEK p-i 5.1 kohaselt rakendub vastulause võimaluse tagamise kohustus eeskätte juhul, kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi. Kohus on seisukohal, et kostjad on kajastanud objektiivselt ajakirjandusele teadaolevaid asjaolusid ning kohus leiab, et äripartnereid valides peab arvestama võimalusega, et alati ei kajastata ilmtingimata isikuid positiivses valguses meedias. Lisaks sellele ei saa kostjatele EAEK p-i 5.1 rikkumist ka ette heita, kuna hagejatele anti vastulause võimalus.

2-18-19267 OÜ Amplion on jätnud perioodil 01.01.2015-31.07.2017 jätnud tasumata ja deklareerimata tulumaksu summas 383 303.23 eurot. Samuti on tõendatud, et X suhtes toimetatakse Soome Vabariigis kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr R 21/3213. Asja menetlev kohtunik on Juha Fredriksson ja prokurör Tuire Tamminiemi. Avalikult on ka nähtav Helsingi kohtu poolt asjas nr PK20/3186 rakendatud tõkend mitmete isikute vara arestimiseks, s.h. Y, Brave Capital OÜ, AH ja PN. Y vara arestiti 175 000 euro ulatuses, Brave Capital OÜ vara arestiti 175 000 euro ulatuses ja AHl ning PNl arestiti kummalgi vara 7 111 102.08 euro ulatuses (06.09.2021 menetlusdokumendi lisa 2 – Helsingi kohtu määrus). Kohtumääruse kohaselt taotleti isikute vara aresti põhjusel, et neid kahtlustatakse kelmuses (H), usalduse kuritarvitamises ja pettuses (H, N) ning rahapesus (Y). Seega on tõendatud, et Soomes toimetatakse kriminaalmenetlust vähemalt eelnimetatud isikute suhtes seoses kahtlusega ulatuslikes kuritegudes, kusjuures Brave Capital OÜ-ga on seotud ka X. Samuti on esitatud tõendid Nuorisosäätiö juhtkonna tegevuse ebaseaduslikkuse kohta. Nuorisosäätiö on 04.10.2019 esitanud hagiavalduse, milles on kostjana märgitud muuhulgas Brave Capital OÜ. Hagiavalduse kohaselt on Nuorisosäätiö juhid AH ja PN sõlminud koostöös X ja Yga seoses Pirita kinnistuga erinevaid kokkuleppeid, mille eesmärk oli Nuorisosäätiö vara arvelt isiklikult rikastuda (06.09.2021 menetlusdokumendi lisa 3 – Nuorisosäätiö hagiavaldus Helsingi kohtule, vt nt punkt 152).

2-18-19267

2-18-19267 Hagejad on välja toonud, et mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et i) faktiväide oleks hageja au teotav (õigusvastane), ning ii) au teotavate andmete avaldamine oleks õigusvastane.

2-18-19267 võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Kohus nõustub kostjate käsitlusega, et seadusandja eesmärk VÕS § 134 lg 6 seadusesse sisseviimisel oli piirata laimajate ja solvajate tegevust ühiskonnas. Nii näiteks on VÕS § 134 lg 6 kohaldamine õigustatud juhul, kui üks isik teist järjepidevalt solvab (annab ebakohaseid väärtushinnanguid) internetikeskkonnas. Seadusandja eesmärk ei ole olnud professionaalselt tegutseva ajakirjanduse mõjutamine ning Eesti ajakirjanduseetika koodeksis toodud põhimõtete kohaselt tegutsevate ajakirjanike kammitsemine (21.09.2021 menetlusdokumendi lisa 31 - 656 SE II, õiguskomisjoni otsus). Vastupidisele seisukohale asumine oleks ilmses vastuolus demokraatlikus riigis juurdunud ajakirjandusvabaduse põhimõttega. Luues olukorra, kus riiklikku meediakanalit hakatakse karistama „hoiatamise“ eesmärgil, asub ühiskond ajakirjandust kaudselt survestama, mis ei ole lubatav. Lisaks on kõnealuses saates avaldatud faktidel põhinevad arvamusi ja samuti on tõstatud põhjendatud ja avalikkust huvitavaid kahtlusi, mida on vastavalt ajakirjanduseetikale piisavalt kontrollitud. Hagejad on välja toonud, et kostja I 2017. aasta tulud on kokku ca 37 miljonit eurot ning möönavad ise, et kostjat I rahastatakse suures osas riigieelarvest ja seega ei ole kostja I eesmärk kasumi teenimine. Samas väidavad hagejad paljasõnaliselt, et kostja I rahastus sõltub siiski konkreetse saate vaatajanumbritest. Kostja I eelarve koostatakse vastavalt Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (ERHS) §-s 7 sätestatule. Nimetatud sättest ei tulene, et kostjal I oleks kuidagi võimalik ühe saate põhjal oma eelarvet suurendada. Tõendeid vastupidise kohta ei ole esitatud. Vastavalt ERHS § 7 lg-le 1 koostatakse Rahvusringhäälingu eelarve enne järgmise majandusaasta algust või hiljemalt kaks nädalat pärast riigieelarve vastuvõtmist. ERHS § 7 lg 5 nimetab Rahvusringhäälingu tulud, milleks ongi eelkõige iga-aastane eraldis riigieelarvest. Teised ERHS § 7 lg-s 5 nimetatud tulud ei ole asjakohased ega puuduta käesolevat juhtumit. Seega ei ole ka võimalik väita, et kostja I oleks mingil moel just konkreetse telesaate avaldamisest rikastunud.

2-18-19267 Isik saab VÕS § 1055 lg 1 alusel saab kahju tekitava käitumise lõpetamist nõuda juhul, kui kostja on toime pannud õigusvastase teo ning selle teo kahjustav mõju on jätkuv. Kohtupraktikas on leitud, et VÕS § 1055 lg 1 on kohaldatav ka isiklike õiguste rikkumise korral, võimaldades nõuda kahju tekitajalt selliste toimingute tegemist, mis on suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele (RKTKo nr 3-2-1-127-10, p 11). VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise eelduseks on seega kahju õigusvastane tekitamine. Kohus on aga käesolevas otsuses eelnevalt tuvastanud, et kahju õigusvastane tekitamine ei ole tõendatud kannatanute isiklike õiguste rikkumises (VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1047 või § 1046), millest tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja I avaldatud andmed ei ole hagejate mainet kahjustavad.

2-18-19267 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. VII Menetluskulude kindlaksmääramisest TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2024. a otsusega nr 2-1819267.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.