Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetluskäik Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 17.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt OÜ SM Valdused ja X 3762.00 euro ja kohtu poolt välja arvestatud viivise saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. 19.04.2023 koostas kohus võlgnikele makseettepaneku. X esitas 18.05.2023 makseettepanekule vastuväite. Võlgnik OÜ SM Valdused seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastuväidet ei esitanud ja tema suhtes koostas kohus 27.06.2023 eraldi määrusena maksekäsu. 27.06.2023 kohtumäärusega andis kohtunikuabi nõude X suhtes üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.06.2023 kohtumäärusega kohustas Tartu Maakohus avaldajat esitama kohtule oma nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. 12.07.2023 esitas Krediidikaitse Grupp OÜ hagi X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 16.08.2023 määrusega keeldus Tartu Maakohus Krediidikaitse Grupp OÜ hagi menetlusse võtmisest ning saatis tsiviilasja nr 2-23-116164 kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. 15.09.2023 esitas hageja hagiavalduse täienduse. 18.09.2023 määrusega võttis kohus menetlusse Krediidikaitse Grupp OÜ hagi X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ (laenuandja) ja OÜ SM Valdused (laenusaaja) 07.07.2021 laenulepingu nr Ci201721590 (laenuleping), mille alusel andis laenuandja laenusaajale laenu summas 3000.00 eurot, intressimääraga 6% kuus ehk 180.00 eurot kuus. Laenuandja kandis 08.07.2021 laenusumma laenusaaja arvelduskontole, arvestades makstavast laenusummast maha lepingutasu 100.00 eurot. Laenuleping on oma olemuselt vaba tagasimaksega leping, mille puhul laenuandja annab laenusumma tähtajatult laenusaaja kasutusse ja laenusaaja kohustub tasuma laenusumma kasutamise eest igakuiselt lepingus kokku lepitud intressi kuni laenusumma täieliku tagastamiseni või laenulepingu lõppemiseni. Laenusaajal on lepingu kehtivuse ajal õigus tagastada laen nii osaliselt kui ka täies ulatuses. Laenusumma nii osalise kui ka täieliku tagastamise korral tuleb laenusaajal esmalt tasuda lepingu alusel sissenõutavaks muutunud kohustused, seejärel täies ulatuses jooksva kuu (arvestusperioodi) intress ning nimetatud kohustusi ületavas osas summa, mille võrra soovib laenusaaja laenusummat vähendada.

Laenusaaja kohustus tasuma igakuiselt vähemalt intressimakseid iga kuus 7. kuupäevaks. Laenusaaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning jättis intressimaksed tasumata. Kuna laenusaaja rikkus laenulepingut, siis ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles alates 31.03.2023. Seega on kogu laenulepingust tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 4296.00 eurot, millest põhinõue moodustab 3000.00 eurot, intress 678.00 eurot (18. kuni 20. osamakse intressijääk) ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 618.00 eurot (viivis alates 31.03.2023 kuni 12.07.2203). Kostjalt on laenulepingust tulenevate kohustuste katteks laekunud 3156.00 eurot, millest hageja on arvestanud intressi katteks 3060.00 eurot ning 96.00 eurot tasulise nõudekirja tasu katteks. Tasulised nõudekirjad on laenusaajale edastatud 03.02.2022, 12.04.2022, 05.08.2022 ja 03.10.2022. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige X sõlmisid 07.07.2021 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017215901 (käendusleping). Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Käendaja vastutuse maksimumsumma on 6000.00 eurot. Laenuandja on nõudnud laenusaajalt ja kostjalt võlgnevuse tasumist, kuid laenusaaja ega kostja ei ole laenulepingust ja käenduslepingust tulenevat kohustust täitnud. 06.04.2023 loovutas laenuandja laenulepingust ja käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale ning teavitas samal päeval nõuete loovutamisest laenusaajat ja kostjat. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 4296.00 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 3000.00 eurot, intressist 678.00 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivistest 618.00 eurot, millele lisandub viivis põhivõla summalt 3000.00 eurot, lugedes viivise määraks 0,2% päevas, alates 13.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 1704.00 eurot. Tegemist on solidaarnõudega, mille osas on koostatud 27.06.2023 maksekäsk solidaarvõlgniku OÜ SM Valdused suhtes. Hageja palub jätta menetluskulud (sh riigilõiv 595.00 eurot ja õigusabikulud 1003.33 eurot, millele lisandub käibemaks) kostja kanda. Hageja palub kohtul TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat tasuma hagejale viivist kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostja teatas vastuses hagiavaldusele, et ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja on seisukohal, et laenulepingu erakorraline ülesütlemine kostjate ajutiste makseraskuste tõttu oli pahatahtlik ning seetõttu on ülesütlemine õigustühine. Kostja palub kohtul hinnata laenulepingu tüüptingimuste, intressimäära ja viivisemäära vastavust headele äritavadele ja kommetele või võimalikku alusetut rikastumist. Kostja palus kohtul teha õiglane otsus võla tasumiseks ning määrata maksegraafik. Kostja peab võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Kostja esitas kompromissettepaneku, mille kohaselt kostja tasub hagejale võlgnevuse 10 kuu jooksul alates 20.12.2023 igakuiste maksetega summas 370.00 eurot, kokku 3700.00 eurot.

Hageja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Hageja hinnangul on kostja vastuväited alusetud ja tõendamata. Kuivõrd kostja ei ole oma vastuväite aluseks olevaid asjaolusid kirjeldanud ega tõendanud, siis tuleb vastuväited jätta tähelepanuta. Hageja on seisukohal, et kostja vastuväide laenulepingu ülesütlemise pahatahtlikkuse kohta on ebatäpne ning ei selgu, milles seisnes hageja pahatahtlikkus või millise normi alusel saab pidada ülesütlemist õigustühiseks. Laenuandja ütles laenulepingu üles lepingust tuleneval alusel ega käitunud kostja osas pahauskselt. Kuivõrd põhivõlgnik ei oleks saanud oma kohustuse rikkumise korral esitada vastuväitena käendaja makseraskusi, siis ei saa seda ka kostja. Seejuures ei ole kostja enda makseraskuste esinemist tõendanud. Kostja ei ole enda vastuväites selgitanud, milles võib seisneda vastuolu hea äritavaga. Pooled on kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgema viivise kohaldumises, kusjuures laenusaaja on saanud seda tingimust läbi rääkida. Krediidileping on sõlmitud kahe juriidilise isiku vahel, mistõttu ei piira laenuandjat ega laenusaajat selliste lepingute sõlmimisel tarbijate suhtes ette nähtud piirmäärad või kohtupraktika. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas võiks hageja intressi või viivise arvelt alusetult rikastuda. Seaduse ja pooltevahelise lepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda krediidilepingu korral raha kasutamise eest tasu, see on peamine põhjus, miks üldse laenude väljastamisega tegeletakse. Alusetu rikastumisega ei saa olla tegemist ka viivisenõude puhul, kuivõrd tegemist on kehtivast lepingust tuleneva nõudega. Kohtuotsuse põhjendused I Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt. TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku kasuks võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 lg-st 1 tuleneb, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - Credit Invest OÜ ja OÜ SM Valdused sõlmisid 07.07.2021 laenulepingu nr Ci201721590, mille alusel andis Credit Invest OÜ OÜ-le SM Valdused laenu summas 3000.00 eurot, intressimääraga 6% kuus ehk 180.00 eurot kuus, viivise määraga 0,20% päevas, lepingutasuga 100.00 eurot (dtl 77-83); - Credit Invest OÜ kandis 08.07.2021 OÜ SM Valdused arvelduskontole laenusumma 3000.00 eurot, millest oli eelnevalt maha arvestatud lepingutasuga 100.00 eurot, s.o 2900.00 eurot (dtl 84); - OÜ SM Valdused pidi laenulepingu nr Ci201721590 alusel tasuma Credit Invest OÜ-le laenusumma kasutamise eest igakuiselt lepingus kokku lepitud intressi kuni laenusumma täieliku tagastamiseni või laenulepingu lõppemiseni (üldtingimuste p 1.1.). Laenusaaja pidi laenulepingu kohaseks täitmiseks tasuma igakuiselt vähemalt intressimakseid. Laenusaaja kohustus intressimakseid tegema iga kuu 07. kuupäevaks (põhitingimuste 3.3. ja 3.5.) (dtl 77-83); - Credit Invest OÜ ja OÜ SM Valdused juhatuse liige X sõlmisid 07.07.2021 laenulepingust nr Ci201721590 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017215901, käendaja vastutuse maksimumsummaga 6000.00 eurot (dtl 97-98); - OÜ SM Valdused on tasunud võlgnevuse katteks kokku 3156.00 eurot perioodil 02.08.2021-30.12.2022, millest hageja on arvestanud intressi katteks 3060.00 eurot ning 96.00 eurot tasulise nõudekirja tasu katteks (dtl 86-88); - Credit Invest OÜ luges 07.07.2021 laenulepingu nr Ci201721590 erakorralise ülesütlemisega lõppenuks alates 31.03.2023 (dtl 85); - Credit Invest OÜ loovutas 07.07.2021laenulepingust nr Ci201721590 ja käenduslepingust nr CiK2017215901 tulenevad nõuded 06.04.2023 hagejale (dtl 99). Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 4296.00 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 3000.00 eurot, intressist 678.00 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivistest 618.00 eurot, millele lisandub viivis põhivõla summalt 3000.00 eurot, lugedes viivise määraks 0,2% päevas, alates 13.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 1704.00 eurot. II Kostja on seisukohal, et laenulepingu erakorraline ülesütlemine kostja ajutiste makseraskuste tõttu oli pahatahtlik ning seetõttu on ülesütlemine õigustühine.

Credit Invest OÜ ja OÜ SM Valdused vahel 07.07.2021 sõlmitud laenulepingu nr Ci201721590 üldtingimuste p 9.2. kohaselt on pooltel õigus leping igal ajal üles öelda teatades sellest teisele poole ette vähemalt 2 (kaks) kuud. Lepingu p 9.3.2. sätestab, et laenuandjal on õigus leping üles öelda ilma lepingu punktis 9.2. sätestatud etteteatamistähtaega järgimata ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, mh kui laenusaaja ei täida kohaselt lepingust tulenevaid varalisi kohustusi, sh ei tasu laenu ja/või intressi ja/või viivist ning jätkab sellise kohustuse mittetäitmist ka pärast seitsme (7) päeva möödumist alates laenuandja poolt vastavasisulise teatise edastamisest laenusaajale. 07.07.2021 laenulepingu nr Ci201721590 põhitingimuste p-i 3.5. kohaselt on intressimakse tähtpäev iga kuu 07. kuupäev (dtl 77-83). OÜ SM Valdused tasus võlgnevuse katteks kokku 3156.00 eurot perioodil 02.08.202130.12.2022. Laenusaaja ei tasunud intressimakseid alates 18. osamaksest, maksetähtajaga 07.01.2023. 06.03.2023 saatis laenuandja laenusaajale ja kostjale hagihoiatuse, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks hiljemalt 13.03.2023 (dtl 108). 24.03.2023 saatis laenuandja laenusaajale ja käendajale teate laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles palus võlgnevus likvideerida hiljemalt 31.03.2023 ning teatas, et loeb võlgnevuse mittelikvideerimise korral laenulepingu nr Ci201721590 erakorralise ülesütlemisega lõppenuks 31.03.2023 (dtl 85). Seega andis laenuandja laenusaajale intressi tasumiseks tähendava tähtaja vastavalt lepingu p-le 9.3.2., kuid laenusaaja ega kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega tasunud intressi võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja on viidanud, et lepingu ülesütlemine oli kostja ajutiste makseraskuste tõttu pahatahtlik. VÕS § 149 lg-st 1 tulenevalt ei ole põhjendatud kostja vastuväide tuginedes kostja võimalikele makseraskustele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning rikkumine ei ole vabandatav kostja makseraskustega. III Kostja on esitanud hagile vastuväite, milles palub kohtul hinnata laenulepingu tüüptingimuste, intressimäära ja viivisemäära vastavust headele äritavadele ja kommetele ning võimalikku alusetut rikastumist. Credit Invest OÜ ja OÜ SM Valdused 07.07.2021 laenulepingu nr Ci201721590 põhitingimuste ps 3.6. on pooled leppinud kokku intressimääras 6.00% kuus ning p-s 3.7. viivisemääras 0.20% päevas (dtl 77). Kostja vastuväited osundavad tarbijakrediidilepingu sätetest tulenevatele rikkumistele laenuandja poolt. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Tulenevalt VÕS § 402 lg 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna laenuandja ja laenusaaja sõlmisid 07.07.2021 laenulepingu nr Ci201721590, mille kohaselt sai laenusaaja laenu ja kohustus selle tagastama ja tasuma laenult intressi, siis on nende vahel sõlmitud VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1 järgi laenuleping krediidilepinguna. Antud juhul on majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja andnud laenu äriühingule, seega ei saa olla tegemist tarbijakrediidilepinguga, mistõttu ei kohaldu ka tarbijakrediidilepinguid puudutavad sätted. Seadusest ei tulene piiranguid intressi- või viivisemääradele äriühingute vahel sõlmitud laenulepingutes.

Majandustegevuses sõlmitud lepingute puhul on viivisemäära 0,2% viivitatud summast päevas peetud kohtupraktikas kehtivaks, sh tüüptingimusena (vt Riigikohtu 30.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d 48−49). Kuna lepingujärgne intressimäär on madalam kui viivisemäär, ei ole kohtu hinnangul kokku lepitud intressimäär ebamõistlik. Samuti ei nõua hageja antud juhul viivist põhinõudest suuremas ulatuses (vt põhinõudest suurema viivisenõude tõendamiskoormuse kohta Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18), mistõttu ei ole viivisenõue ebaproportsionaalne. Käenduslepingu p 1.1. kohaselt vastutab kostja kui käendaja laenuandja ees laenuandja ja laenusaaja vahel 07.07.2021 sõlmitud laenulepingust nr Ci201721590 ja selle kõigi tulevikus tehtavate muudatuste ja täienduste ning lisade nõuetekohase täitmise eest. Ühtlasi on pooled kokku lepitud kostja vastutuse rahalises maksimumsummas 6000.00 eurot (p 1.2.). VÕS § 143 kohaselt on füüsilise isiku poolt antud käenduse puhul tegemist tarbijakäendusega, mille erinõudeks VÕS § 143 lg 2 kohaselt on see, et käenduslepingus peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Käenduslepingus sisaldub kokkulepe käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma kohta, seega on järgitud tarbijakäenduslepingu sõlmimise põhimõtteid ning käendusleping on kehtiv. TsÜS § 86 lg-st 1 tulenevalt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Laenulepingus on kokku lepitud intressi ja viivise määrad. Laenusaaja kohustus tagastama intressi igakuiselt määras 6% kuus, s.o 180.00 eurot kuus. Kuna antud juhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga, siis on laenuandjal lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, laenuvõtjal seevastu on õigus otsustada, kas ta soovib sellisel tingimusel laenuandjaga lepingu sõlmida. Kohus leiab, et hageja ei ole käitunud pahauskselt, kuivõrd pooled on lepingutingimustes, sh intressis ja viivises kirjalikult kokku leppinud ja kokkulepe ei ole seadusevastane. Kohtu hinnangul ei ole täidetud TsÜS § 86 lg 2 p 1 ega 2 eeldused, et tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seetõttu ei ole vajalik kontrollida, kas kostja võttis laenu erakorralise vajaduse tõttu või kas esineb muid TsÜS § 86 lg-s 2 nimetatud subjektiivseid asjaolusid. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu hinnangul kostja viidatud lepingutingimused tühised vastuolu tõttu heade kommetega ning samuti ei saa esitatud asjaoludest järeldada, et lepingud oleks tühised mõnel muul alusel. VÕS § 1027 kohaselt peab isik VÕS 52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Antud juhul on laenuandja ja laenusaaja vahel kehtiv laenuleping ning laenuandja ja kostja vahel käendusleping. Laenuandja on andnud laenusaaja käsutusse rahasumma (3000.00 eurot), mille kasutamise eest kohustus laenusaaja maksma intressi ja tagastama saadud rahasumma. Tegemist on lepinguliste kohustustega ning hagejal on lepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Seega ei esine kohtu hinnangul alusetu rikastumise nõude eeldusi. IV Kuna laenuleping on üles öeldud, siis on leping lõppenud ja intressi tasumise tähtajad on möödunud. Seega on laenuandjal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 401 lg 1, 396 lg 1, § 397 lg 1, § 398 lg 1 järgi võlgnetava intressi ja võlgnetava laenusumma tagastamist. Kuivõrd laenuandja on nii laenu tagastamise kui ka intressi tasumise nõuded loovutanud hagejale, on hagejal õigus nõuda kostjalt laenusumma tagastamist ja intressi tasumist. Laenuleping on lõppenud ülesütlemisega 31.03.2023. Laenusaaja ega kostja ei ole teinud laenusumma katteks tagasimakseid ning on jätnud tasumata intressi maksed alates 07.01.2023 osamaksest. Seega on laenusumma 3000.00 eurot tagastamise nõue muutunud sissenõutavaks. Laenulepingu ülesütlemise aja seisuga oli tasumata intress 678.00 eurot (alates 07.01.2023 kuni 31.03.2023). Kostja ei ole põhinõude ja intressi kujunemise arvutuskäigule või summale vastuväiteid esitanud ega tõendanud hageja avaldatust erinevaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on VÕS § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6, § 108 lg-st 1 ja § 113 lg-st 1 tulenevalt põhjendatud hageja viivise nõue põhivõla summalt 3000.00 eurot lepingujärgses määras 0,20% päevas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 01.04.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 12.07.2023 (viivitatud päevade arv 103), summas 618.00 eurot. TsMS § 367 järgi on hagejal õigus nõuda põhivõlgnevuse summalt viivist 0,20% päevas kuni selle kohase täitmiseni, mida hageja on piiranud selliselt, et edasiulatuv viivis ei ületaks kokku 1704.00 eurot. Kokku ei ületa kohustused 6000.00 eurot ehk käenduslepingus märgitud kostja vastutuse maksimumsummat. Eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et Krediidikaitse Grupp OÜ hagi X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3000.00 eurot, intressi 678.00 eurot, viivise 618.00 eurot ning viivise põhivõla summalt 3000.00 eurot, lugedes viivise määraks 0,2% päevas, alates 13.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 1704.00 eurot. X vastutab VÕS § 145 lõikest 1 tulenevalt 07.07.2021 Credit Invest OÜ ja OÜ SM Valdused vahel sõlmitud laenulepingust nr Ci201721590 ning Credit Invest OÜ ja X vahel sõlmitud käenduslepingust nr CiK2017215901 tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt OÜ-ga SM Valdused (registrikood: 11978275) Pärnu Maakohtu poolt 27.06.2023 tsiviilasjas nr 2-23-116164 tehtud maksekäsus märgitud ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.