Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Kohus tegi päringud selgitamaks välja võlgniku sissetulekud kohustustest vabastamise perioodi vältel. Eesti Töötukassa tõi välja, et võlgnikule on makstud töötutoetust ja karjäärinõustamise SMT-d kokku summas 1184,80 eurot. Sotsiaalkindlustusameti vastusest lähtuvalt on võlgniku arvelduskontole välja makstud kohustustest vabastamise menetluse perioodil puudega lapse toetus – 02.2023 summa 128,22 eurot ja 01.03.2023 kuni 18.09.2023 igakuine summa 138,08 eurot; Lapsetoetus (3 last) – 01.06.2021 kuni 31.01.2023 igakuine summa 220,00 eurot ja 01.02.2023 kuni 31.03.2023 igakuine summa 260,00 eurot; Lasterikka pere toetus – 01.06.2021 kuni 31.01.2023 igakuine summa 300,00 eurot ja 01.02.2023 kuni 31.03.2023 igakuine summa 650,00 eurot ning hinnatõusu leevendamise toetus (3 last) – 11.2022 summa 150,00 eurot. AS Pensionikeskuse vastusest nähtub, et võlgnikule on välja makstud pensionikontol olnud vahendid kokku summas 5642,24 eurot. Maksu- ja Tolliameti väljavõttest nähtub, et võlgnik on perioodil teeninud töötasu brutosummas kokku 3975,12 eurot. Võlgniku nimel on 3 kontot AS-is Xxxx, 1 konto Xxxx AS-s ning 1 konto AS-s Xxxx. 03.10.2023 esitas seisukoha võlgniku taotluse N OÜ, paludes jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastada või alternatiivselt pikendada menetlust 2 aasta võrra, kuivõrd võlgnik ei ole täitnud võlausaldaja nõuet arvestavas ulatuses. 09.10.2023 teatas B AS, et ei ole nõus vabastada võlgnik täitmata jäänud kohustustest enne viie aasta möödumist. 10.10.2023 teatas O OÜ, et kogu võlausaldaja nõudest on täidetud 1,19%, millest lähtuvalt ei ole võlgnik täitnud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses ja tuleks jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ja pikendada kohustustest vabastamise menetlust 2 aasta võrra. 29.09.2023 saadetud seisukohas palus T AS jätta võlgniku kohustustest vabastamine kohtu otsustada. 23.01.2024 toimunud ärakuulamisele ilmus võlgnik, kes tõi välja, et ta hetkel tööl ei käi, on arvel töötukassas. Lootus on, et saab veebruarist maalri koolitusele Xxxx kutsehariduskeskusesse. Võlgnikul on 3 last, neist ühel lapsel on xxxx. Võlgnik töötas varem Xxxx laos, on töötanud ka pakendite valmistamises. Võlad tekkisid enne laste sündi. Kohus teatas lahendi avalikult teatavakstegemise aja.

Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMSi jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.a. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 1933 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta

otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Võlgniku kohustustest vabastamine algatati 08.09.2020, seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatatud enne 01.07.2022 ning 01.07.2022 oli võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui 3 aastat, mistõttu lühenes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus kokku kolme aastani ehk kuni 08.09.2023. PankrS § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Tulenevalt PankrS§ 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Võlgniku ärakuulamine toimus 23.01.2024. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus ei ole tuvastanud ja võlausaldajad ei ole kohtu ette toonud, et võlgnik oleks süüliselt talle pandud kohustusi rikkunud. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Käesolevas asjas nähtub, et võlgnik on teinud kohustustest vabastamise menetluse vältel võlausaldajatele väljamakseid esimesel aruandeaastal, mil võlgnik ka töötas. Tunnustatud nõuete suurus pankrotimenetluse lõpetamise seisuga oli kokku 25049,53 eurot. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse perioodil teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku summas 274 eurot st rahuldanud pankrotimenetluses täitmata jäänud nõudeid ca 1,09% ulatuses. Kohus võtab hinnangut andes arvesse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga määrasid perioodil 2020-2023 ning asjaolu, et võlgnikul on 3 alaealist ülalpeetavat last sh on ühele lastest määratud puue. Võlgniku sissetulekust on valdava osa moodustanud sissetulekud, millele ei saa sissenõuet pöörata (sh toetused). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks võlgnik oma sissetulekut varjanud, tasunud võlausaldajatele nõutust vähem ja/või mitte järginud jaotusettepanekus sätestatud jaotiseid. Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et lähtuvalt oma sissetulekutest ei ole võlgnik rikkunud talle

pankrotiseadusega pandud kohustusi. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19) Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud seisukoht, et kuivõrd võlgnik on võlausaldajatele väljamakseid teinud, tuleks sellest lähtuvalt kohustustest vabastamise menetlust jätkata hoolimata sellest, et võlgnik on nominaalse menetluse kestusel oma kohustusi nõuetekohaselt juba täitnud. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

(allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.