OÜ Pajaka Puit hagi X vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks X vastuhagi OÜ Pajaka Puit vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.06.2023.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
OÜ Pajaka Puit apellatsioonkaebus 27 971,77 eurot X apellatsioonkaebus 8178,13 eurot OÜ Pajaka Puit 14.07.2023. a apellatsioonkaebus (täpsustatud 26.07.2023. a)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 17.07.2023. a apellatsioonkaebus (täpsustatud 27.07.2023. a)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastustaja): OÜ Pajaka Puit (registrikood 10614341, aadress Järveotsa, Pajaka küla, Märjamaa vald, 78248 Raplamaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristiina Lee (e-post:XXX)
Menetluse liik
Istungimenetlus, istung 11.01.2024
RESOLUTSIOON:
1(18)
1.Harju Maakohtu 15.06.2023.a otsus tühistada osaliselt, osas, milles hagi jäi rahuldamata, vastuhagi rahuldati 143 eurot ületavas osas ning menetluskulude jaotuse osas, ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldatakse, vastuhagi rahuldatakse osaliselt 143 euro ulatuses, anda uus menetluskulude jaotus.
5.OÜ Pajaka Puit hagi X vastu tahteavalduse andmise kohustamiseks ja selle asendamiseks kohtuotsusega rahuldada.
6.X vastuhagi OÜ Pajaka Puit vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldada osaliselt.
7.Kohustada X andma tahteavaldus tema ja Pajaka Puit OÜ vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr R18-02 lisaks olevat raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks. Asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel X tahteavaldus kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr R18-02 lisaks olevat raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks kohtulahendiga.
8.Mõista välja OÜ-lt Pajaka Puit X kasuks kahju hüvitis 143 eurot.
9.OÜ Pajaka Puit menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 98 % ulatuses X kanda. Ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE
1.Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded: •
kohustada kostjat X (isikukood XXXXXXXXXX) andma tahteavaldus tema ja Pajaka Puit OÜ (registrikood 10614341) vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr R18-02 lisaks olevat raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks;
•
asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel kostja tahteavaldus (akti allkirjastamine) kohtulahendiga.
Hagis tugineb hageja järgnevatele asjaoludele. 12.02.2018 sõlmisid hageja ja kostja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr R18-02. Lepingu kohaselt võõrandas kostja hagejale raieõiguse Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vilta külas asuval maaüksusel Hõbesilma. Müüdavat raieõigust arvestati pindalana (8,5 ha) ja orienteeruva raiemahuna (1 698 tm). Vastavalt lepingu p-le 1 tasus hageja raieõiguse omandamise eest kostjale 26 950,00 eurot. Vastavalt lepingu p-le 2 tasus hageja kolmanda isiku – Vardi Erametsaseltsi – pangakontole tagatisraha 1 500 eurot.
Lepingu p 2 teine lause sätestab, et peale raietööde lõpetamist kantakse arve alusel tagatisraha tagasi ostjale (hagejale) eeldusel, et raielank on ostja ja müüja poolt allkirjastatud aktiga üle antud ja vastu võetud. Lepingu osaks olevate tüüptingimuste p 2(18)
6.1 sätestab, et pooled allkirjastavad raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti 10 päeva jooksul pärast raie teostamist ostja poolt ning selles fikseeritakse metsa ja pinnase seisund pärast tööde lõpetamist. Aktis märgitakse ära hinnang töödele ning vastastikused pretensioonid.
Hageja teostas raietööd 2018 veebruaris. Raietööde lõpetamise järel pöördusid hageja ja Vardi Erametsaselts korduvalt kostja poole ettepanekuga allkirjastada akt. Kostja saatis nii hagejale, kui Vardi Erametsaseltsile suurel hulgal e-kirju, mille sisuks oli lühidalt kokku võttes väide, et raiet teostades on hageja rikkunud lepingut ja kehtivaid norme.
22.05.2018 saatis hageja e-kirja Keskkonnainspektsioonile, kirjeldades lühidalt olukorda ja paludes inspektsiooni tulla hindama raie vastavust kehtivatele normidele. Keskkonnainspektsioon käis kohapeal olukorraga tutvumas ja koostas objekti kontrollimise protokolli nr 1080995. Protokollis on selgesõnaliselt öeldud, et metsaõigusnormide rikkumisi ei tuvastatud.
03.07.2018 saatis hageja kostjale e-posti teel kirja koos raielangi üleandmisevastuvõtmise akti vormiga ning palus see täidetuna ja allkirjastatuna tagastada hiljemalt 10 päeva jooksul. Kostja kirjale ei vastanud ja akti ei tagastanud. 24.07.2018 saatis hageja samasisulise kirja kostjale tähitud kirjana. Tähitud kirja kostja vastu ei võtnud ja see tagastati hagejale postiasutuse poolt tähtaja möödumisel.
Pooled on pidanud täiendavalt kirjavahetust, kus hageja palub raielank vastu võtta ja kostja viitab puudustele, mis välistavad selle vastuvõtmise ja akti allkirjastamise hageja poolt soovitaval kujul. Pooled ei ole kokkulepet saavutanud.
KOSTJA VASTUS
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Kostja ei ole kunagi olnud vastu hageja poolt esitatavale kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr R18-02 kohasele raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisele, kui see on vormistatud õiguspäraselt ja kostja on saanud täieliku informatsiooni teostatud raiete kohta. Kuivõrd tööd on aga teostatud puudustega, on kostjal VÕS § 101 lg 1 p-le 2 tuginedes põhjendatult õigus oma kohustuse täitmisest keelduda.
10.Ebaõige on hageja väide, et raietööde lõpetamise järel pöördusid hageja ja Vardi Erametsaselts korduvalt kostja poole ettepanekuga allkirjastada akt. Vastupidi, hoopis kostja on nõudnud hagejalt raietööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist, kuid hageja on sellest keeldunud. Kostja on nii 2018. a aprillis kui mais esitanud hagejale ja järelevalve teostajale, Vardi Erametsaseltsile, taotlused, et hageja teostaks langil kokkuleppe- ja nõuetekohased raietööd (sh langi koristamine raiejääkidest, kõrgemate rööbaste silumine ja kändude lühemaks saagimine) ja annaks kostjale raielangi üle.
11.10.04.2018 saatis kostja hagejale pretensiooni, milles lisaks reale raietööde puudustele märkis p-s 2 ka, et hageja ei ole seni raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti koostanud ja kostjale allkirjastamiseks esitanud, kuigi raie teostamisest on möödunud märgatavalt enam kui 10 päeva, nagu näeb ette lepingu tüüptingimuste p 6.1. Sellega on hageja välistanud kostjale ka võimaluse anda aktis hinnang tööde teostamisele ja fikseerida pretensioonid ning rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Hageja aga keeldus raielanki kostjale üle andmast põhjendusega, et vastavalt raieõiguse lepingule on tal õigus kasvava metsa raieõigust kasutada (raiet teostada) kuni 31.03.2019, mistõttu tal ei ole olnud kohustust esitada langi üleandmise-vastuvõtmise akti.
3(18)
12.Hageja ei ole ka kostjaga kordagi kontakteerunud, et raielanki üle anda ega ole edastanud kostjale ka raielangi üleandmiseks-vastuvõtmiseks akti ja lisadokumente. Ja seda kuni hagi esitamiseni kohtule. Seega on hageja väide, et kostja ei ole olnud valmis akti allkirjastama, ebaõige, põhjendamatu ja pahatahtlik, sest just kostja ise on hagejalt korduvalt nõudnud akti koostamist ja konkreetsete puuduste kõrvaldamist ning raielangi üleandmist-vastuvõtmist.
13.Kostja on veendumusel, et hageja ei ole töid teostanud nõuetele vastavalt. Lühidalt kokku võttes esinevad tööl järgnevad puudused: − Hageja on jätnud langile kasvama metsaseaduses nõutust vähem seemnepuid, − Aktis ei ole märgitud, kui palju on langile jäetud kasvama säilikpuid − Hageja teostas raietöid ja raiejäätmete koristamist pärast langil raieõiguse minetamist − Aktis puudub adekvaatne info elujõulise järelkasvu säilitamise kohta − Aktis kajastatud kokkuveotee seisukord ei vasta nõuetele − Raielangile jäetud kännud ei vasta nõuetele − Raielangil teostatud koristustööd ei ole tehtud nõudeid järgides − Raielangi raietööd ei ole tehtud nõuded järgides.
14.Kostja leiab, et neile lepingurikkumistele tuginedes on kostjal õigus VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel hagiga esitatud raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest keelduda. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kostja tahteavalduse asendamine kohtulahendiga ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
VASTUHAGI
15.Kostja esitas vastuhagi järgnevate nõuetega (täpsustatud hagi 13.05.2021 seisuga): •
mõista Pajaka Puit OÜ-lt X kasuks välja kahju 24 900 eurot;
•
mõista Pajaka Puit OÜ-lt X kasuks välja leppetrahv 2 695 eurot;
•
mõista Pajaka Puit OÜ-lt X kasuks välja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3 125,72 eurot ning edasi seadusejärgses määras kuni kohustuse täitmiseni.
16.Kostja on seisukohal, et hageja poolt teostatud raie ei vasta poolte vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingus nr R18-02 sätestatule, mille kohaselt peab hageja: -
pidama kinni lepingus sätestatud raiekoha piiridest (p 8.1.);
-
metsa majandama üksnes õigusaktidega lubatud viisil (p 8.2);
-
eemaldama oma kulul veekogudest, kraavidest ja väljaveoteedelt ning naaberkinnistutelt raiejäätmed, mis on sinna pandud või tekkinud raieõiguse teostamise käigus (8.4.);
-
säilitama kõvade lehtpuude ja okaspuude järelkasvu (p 8.6).
17.Kostja on veendumusel, et hageja ei ole töid teostanud nõuetele vastavalt ning seda veendumust kinnitavad kostja 2019. tellitud uus metsamajandamiskava 2020-2029 ja Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ 25.03.2020 ekspertarvamus.
18.Hageja ei ole kinni pidanud lepingus sätestatud raiekoha ega mahu piiridest, teostades üleraiet. Kokku on eksperthinnang tuvastanud tekitatud kahju summaks 5 455 eurot,
4(18)
sellest klupitud alad 4 123 eurot ja kluppimata alad 1 332 eurot. Nimetatud summa on leitud omavoliliselt raiutud 157 tm kohta, võttes aluseks jaanuaris 2018 keskmised puidu hinnad (vt ekspertarvamuse p 5.5., lk 32). Ekspert selgitas, et kahjusumma on leitud üleraie tagavara (157 tm) ja sortimentide keskmise hinna korrutisena (vt eksperthinnangu lk 34). Eeltoodud summale 5 455 eurot lisandub 25 % hinnavahe summas 1 364 eurot parimas turusituatsioonis sortimentide eest saadava müügihinnaga. Nimelt märgib ekspert, et turusituatsioonis omanik müüb oma metsa, kui sortimentide hinnad talle sobivad. Kuna antud juhul tegi hageja üleraied kehvemas turusituatsioonis, siis tuleks kostjale sortimentide omastamisega tekitatud kahju summa määramisel lähtuda paremas turusituatsioonis sortimentide eest saadavast summast, mis on vähemalt 25 % kõrgem kui jaanuaris 2018. sortimentide hinnaga arvutatud summa. Ekspert leiab, et viimaste aastate kõrgemate sortimentide hindadega on kostjal saamata jäänud tulu vähemalt 6 819 eurot (vt eksperthinnangu p 5.6., lk 33).
19.Täiendavalt heidab kostja ette, et hageja ei ole nõuetele vastavalt jätnud kasvama seemne- ja säilikpuid. Seemnepuudena on eksperthinnangu kohaselt kasvama jäetud kvaliteedile vastavate esimese rinde kaskede asemel kehvema kvaliteediga kased. Kokku on klupitud eraldistel kase seemnepuude üleraiet tehtud 116 tm. Sellega on hageja rikkunud lepingu eritingimustest ja p-st 8.2. tulenevaid nõudeid ning tekitanud varalist kahju hinnanguliselt 1 503 eurot. Viletsamate tüvedega kaskede edaspidine juurdekasv ei anna tulevikus kasepalki, -pakku. Kostja kahju seisneb palgi/paku ja paberpuidu hinnavahes, mis on olemuslikult saamata jäänud tulu. Hageja varalise kahju hüvitamise kohustus tuleneb lepingu p-st 10.1.
20.Tulenevalt eelnevalt kirjeldatud rikkumistest, on hageja tekitanud ka teisi kahjusid ega ole võimaldanud viimase kahe aasta jooksul kostjal oma lanki eesmärgipäraselt peale raietööde lõpetamist majandada. Hageja rikkumiste (puuduste kõrvaldamata jätmine jm vastuhagis varasemalt nimetatu) ja pikaajalisest venitamisest põhjustatud lageraie lankide seismise tõttu ei ole kostjal võimalik olnud langil uue metsa istutamine jm vajalikud tööd. Sellest tulenevalt on viibinud ka uue metsapõlve juurdekasv rohkem kui 7 ha. Tegemist on kostja saamata jäänud tulu nõudega.
21.Lisaks on üleraiete jt puuduste varjamise ja nõuetekohase akti esitamata jätmisega/venitamisega tekkinud seisvale lageraie langile isetekkeline väheväärtuslik võsa, mille likvideerimine tuleb nüüd kostjal ise teostada. Ekspert hindab väheväärtusliku, võsa likvideerimise maksumuseks 700 eurot (7h x 100 eur/h). Hageja on seemne- ja säilikpuudena raielangile jätnud kaskede asemele hajali kasvama ka 7 ha jagu 100 % mädanikust kahjustunud haabasid ja viletsama tüvega kaskesid (vt eksperthinnangu p 5.3. jj), millest osa on murdunud ja langile pikali kukkunud. Lepingu eritingimuste kohaselt kohustus hageja seemne- ja säilikpuudena jätma langile paremate tüveomadustega esimese rinde kased (vt leping). Lankidele jäetud odavamate puuliikide puidu koristamine tuleb nüüd teostada kostjal. Tegemist on kostjal tekkinud otsese varalise kahju nõudega.
22.Hageja ei ole ka raielangi puhastustöid teinud ja kokkuveoteid korrastanud. Hagejal on kohustus vastavad tööd seega omal kulul teostada. Tegemist on lepingu täitmise nõudega
(VÕS § 108).
23.Lisaks on kostjale kaasnenud kulutused seoses kahju kindlaks tegemise ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamisega (VÕS § 128 lg 3). Kostja on tellinud eksperthinnangu Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ-lt, millises on tuvastatud hageja rikkumised ja nendega kostjale kaasnev otsene varaline kahju ja kostjal saamata jäänud tulu. Nimetatud eksperthinnangu tellimine oli vajalik vastuhagi esitamiseks.
5(18)
Eksperthinnangu koostamise kulu oli 1 500 eurot. Tegemist on otsese varalise kahju hüvitamise nõudega.
24.Samuti oli kostja sunnitud tellima uue metsa inventeerimise koos metsamajandamiskava koostamisega kinnistule, kuivõrd peale hageja teostatud raiet ei vastanud metsa faktiline olukord enam majandamiskavaga lubatud raietele (üleraie ja raie keelatud aladel). Eelmine metsamajandamiskava oli tellitud aastal 2016 kümneks aastaks, seega puudunuks kostjal vajadus uue majandamiskava koostamiseks, kui hageja oleks raie teostanud nõuetekohaselt. Uue metsamajandamiskava tellimisega kaasnes kostjale kulu 280 eurot.
25.Kostja nõuab ka leppetrahvi tasumist summas 2 695 eurot.
26.Kokkuvõtlikult seisneb kostja nõue järgnevas (esitatud vastuhagiavalduses käsitletud järjekorras):
27.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
28.Hageja leidis, et kostja poolt viidatud rikkumisi ei esine, raie on teostatud nõuetekohaselt ja kahju hüvitamiseks ning leppetrahvi tasumiseks puudub alus.
MAAKOHTU OTSUS
29.Maakohus jättis hagi rahuldamata, rahuldas vastuhagi osaliselt. Mõistis Pajaka Puit OÜ-lt X kasuks välja kahjuhüvitise 18 378 eurot, leppetrahvi 2 695 eurot, käesoleva otsuse seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 6 195,29 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt (21 073 eurot) seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule alates otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni otsuse kohase täitmiseni. Jättis menetluskulud 79% ulatuses kostja ja 21% ulatuses hageja kanda.
30.Otsuses tuvastas kohus, et Vardi Erametsaselts oli 16.01.2018 sõlmitud esinduslepingu kohaselt volitatud tegutsema kostja ainuesindajana lepingus nimetatud kasvava metsa raieõiguse müügi korraldamisel ja võttis endale kohustuse teostada järelevalvet raietööde üle.
31.31.03.2018 Vardi Erametsaseltsi kostjale saadetud e-kirjas teatab Vardi Erametsaselts, et nende poolt on kogu raieala üle vaadatud ja raietööde teostamise osas ostjale
6(18)
pretensioone ei ole (hageja on teostanud raietöid vastavalt Hõbesilma maaüksuse kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingus nr R18-02 kokku lepitud tingimustele) (kd I, tlk 76-79). Hageja hinnangul on kostja tööd sellega vastu võtnud ja mistahes pretensioone ega nõudeid esitada ei saa. Kohus sellega ei nõustu. Tegu on täitmise kinnitusega, mis paneb tööde mittekohasuse tõendamiskoormise kostjale, kuid ei välista rikkumistele tuginemist ja kahju hüvitamise nõude esitamist.
32.Kostja väiteil teostas hageja üleraiet, ületades poolte vahelises lepingus kokku lepitud raiemahte ja raieala piire. Kostja märgib, et Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ eksperthinnanguga on tuvastatud vähemalt 157 tm ulatuses üleraiet (kd II, tl 30-59, p 5.4 jj), sh 121 tm klupitud aladel ja 36 tm kluppimata aladel.
33.Kohus leiab, et pooled on kokku leppinud raieala täpses pindalas, kuid raiemaht tihumeetrites on kokku lepitud orienteeruvana. Lepingu ja P ütluste alusel tuvastab kohus, et pooled leppisid siduvalt kokku just raieala pindalas ning üleraiet tuleb vaadata kokkulepitud pindala ületamise kontekstis, mitte enam raiutud tihumeetrite kontekstis (võrreldes lepinguga). Pindala ületamisel saab aga kahju tuvastada tihumeetrites, mis kokkulepet ületavalt pindalalt saadi.
34.Hageja on üleraie valdavalt tuvastanud selliselt, et on võrrelnud lepingus iga eraldise juures märgitud orienteeruvat tihumeetrite mahtu reaalselt raiutud tihumeetrite mahuga. Kuivõrd kohtu hinnangul aga pooled tihumeetrites kokku ei leppinud ja lähtuda tuleb sellest, kas ületati kokkulepitud raiepindala konkreetsel eraldisel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus vastuhagi rahuldamata väidetavalt rohkem raiutud tihumeetrite osas kluppimata aladel väidetavalt teostatud üleraie osas eraldistel 7 (väidetav üleraie vähemalt 67 tm), 10 (väidetav üleraie 6 tm),11 (väidetav üleraie 6 tm), 16 (väidetav üleraie 4 tm). Samadel kaalutlustel jätab kohus rahuldamata kostja nõude üleraie osas klupitud aladel eraldistel 8, 10, 14 ja 15 (väidetav üleraie kokku 30 tm).
35.Täiendavalt on kostja esitanud üleraiega seonduva nõude veekaitsevööndis toimunud raie eest. Kostja märgib, et eraldisel nr 10 ja 17 on teostatud omavolilist raiet mahus 6 + 26 tm veekaitsevööndis ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ja rikkudes sellega VeeS § 29 lg 4 p 2 tulenevaid nõudeid. Kohus nõustub, et hageja võis rikkuda VeeS § 29 lg 4 p 2, kuid sel juhul kannab hageja haldusõiguslikku või väärteovastutust. Tegu ei ole lepingu rikkumisega ja kostja ei saa nõuda sel alusel kahju hüvitamist, kuivõrd raie jäi tõenditest nähtuvalt eraldise piiridesse, mille osas raieõigus võõrandati.
36.Lisaks eeltoodule on kostja esitanud nõude eraldisel 14 toimunud raie osas, kuivõrd selle eraldise raieõigus ei olnud müügiobjektiks. Kohus tuvastas, et lepingu R 18-02 kohaselt on hagejale müüdud raieõigus eraldistel nr 7, 8, 9, 10, 12, 13, 16 ja 17 (kd I, tlk 4). Eraldise 14 raieõigust hagejale müüdud ei ole. P asjatundja arvamusega on tõendatud, et eraldisel 14 on teostatud raiet ning ebaseadusliku raie maht eraldisel nr 14 on kokku 11 tm (vt kd II, tlk 53). Sama asjatundjaarvamusega on tuvastatud antud eraldisel teostatud raiega tekitatud kahju suurus - 11 tm (vt kd II, tlk 53) x 27 eurot/tm (v kd II, tlk 45 pöördel) = 297 eurot. Kostja leiab, et eeltoodud summale tuleb lisada 25 % hinnavahe, kuivõrd turusituatsioonis müüb omanik oma metsa, kui sortimentide hinnad talle sobivad. Kuna antud juhul tegi hageja üleraied kehvemas turusituatsioonis, siis tuleks kostjale tema hinnangul sortimentide omastamisega tekitatud kahju summa määramisel lähtuda paremas turusituatsioonis sortimentide eest saadavast summast, mis on vähemalt 25 % kõrgem kui jaanuaris 2018. sortimentide hinnaga arvutatud summa. Kohus leiab, et summa suurendamine ja kohandamine „parimale turusituatsioonile“ ei ole põhjendatud ning kahju tuleb arvestada selle tekkimise aja seisuga.
7(18)
37.Kohus leiab, et kostja väited liiga väheste seemne- ja säilikpuude kasvama jätmise kohta on tõendamata ja hageja tõenditega ümber lükatud. Sellest väitest tuletatud kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.
38.Täiendavalt tugineb kostja oma kahjunõudes sellele, et kasvama on jäetud viletsamate omadustega puud, mis ei vasta lepingus kokkulepitule. Kohus tuvastab lepingu alusel, et kasvama tuleb jätta paremate tüveomadustega puud. Hageja ei ole tõendanud, et seda
39.Kohus leiab, et kasvama jäetud kehvemate omadustega seemnepuude koristamine (1 008 eurot) ja ülal viidatud hinnavahe (1 503 eurot) on tõendatud ja kuuluvad kostjale kahjuna hüvitamisele.
40.Kohus leiab P asjatundjaarvamusele tuginedes, et täiendavalt on põhjendatud järgnevad kostja kahjunõuded. Koristamata raielangi ja roobaste tasandamata jätmise eest 100 eurot/ha x 7 ha = 700 eurot. Oluliselt raskemates tingimustes kuuse istutamise lisakulude (mineraliseerida enam ei saa, lank kattunud loodusliku uuendusega, maapind langil perioodil 2018-2021.a tugevasti kamardunud ja loodusliku uuenduse juurestikuga läbi põimunud) eest 2625 eurot, summale lisandub KM 525 eurot, kokku 3 150 eurot (2 500 kuuseistikut/ha x 0,15 eurot/istik x 7 ha). Kuuse kultuuri 4 aastat hiljem (2018 a asemel 2022 a) rajamise tõttu on kuuse kultuuri hooldamise tööd kordades mahukamad kui värskele lageraie langile istutatud kuuse kultuuri hooldamisel, selle eest on mahukamad töökulud minimaalselt 4 200 euro ulatuses, summale lisandub KM 840 eurot, kokku 5 040 eurot (200 eurot /ha x 3.a x 7 ha). Sega peab kohus vastavaid nõudeid põhjendatuks kokku 700 + 3 150 + 5 040 = 8 890 eurot.
41.Kostja on tõendanud, et talle on rikkumisega tekkinud kulutused seoses kahju kindlaks tegemise ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamisega (VÕS § 128 lg 3). Kostja on tellinud asjatundja hinnangu Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ-lt, millises on tuvastatud hageja rikkumised ja nendega kostjale kaasnev otsene varaline kahju ning kostjal saamata jäänud tulu. Eksperthinnangu koostamise kulu oli 1 250 eurot, lisandub käibemaks, kokku 1 500 eurot.
42.Samuti on tõendatud, et kostja tellis uue metsa inventeerimise koos metsamajandamiskava koostamisega kinnistule. Selle tingis asjaolu, et peale hageja teostatud raiet ei vastanud metsa faktiline olukord enam majandamiskavaga lubatud raietele (üleraie ja raie keelatud aladel). Eelmine metsamajandamiskava oli tellitud aastal 2016 kümneks aastaks, seega puudunuks kostjal vajadus uue majandamiskava koostamiseks, kui hageja oleks raie teostanud nõuetekohaselt. Uue metsamajandamiskava tellimisega tekkis kostjale kulu 233,33 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 280 eurot.
44.Lepingu p 10.1. sätestab, et kui ostja on rikkunud lepingu tingimusi või metsaõigusnorme, on ostja kohustatud hüvitama kogu tekitatud kahju, sealhulgas keskkonnale tekitatud kahju, tasuma vastavad riiklikud trahvid või rahalise karistuse ning maksma müüjale leppetrahvi lepingus kokkulepitud summas. Lepingu eritingimuste kohaselt on leppetrahv kuni 10 % raieõiguse müügihinnast, so antud juhul 2 695 eurot. Kuivõrd hageja on oluliselt rikkunud poolte vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut, nõuab kostja hagejalt ka leppetrahvi tasumist summas 2 695 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas rikkumised, on nõue põhjendatud ja kohus rahuldab selle.
45.Kostja on esitanud lisaks põhinõudele ka viivisenõude. Tulenevalt võlaõigusseaduse § 113 lg-st 1, on kostjal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral 8(18)
viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul ei ole pooled kahjuhüvitiselt ja leppetrahvilt arvestatavas viviisemääras kokku leppinud ja ka kostja nõuab seda seadusjärgses määras. Kohus arvestab seega viivist seadusjärgses määras.
46.Kohus mõistab hagejalt välja viivise üleraietega tekitatud kahju hüvitamise nõudelt (297 eurot) alates hagi esitamisest 11.04.2018. Viivise summa on 297 x 022 x 1 892 päeva = 126,47 eurot.
47.Kohus arvestab seadusjärgses määras viivist leppetrahvilt (2 695 eurot), seemnepuudega seonduva saamata jäänud tulu nõudelt (1 503 eurot), halva kvaliteediga seemnepuude koristamise kulu nõudelt (1 008 eurot), metsauuendamise viibimisega seonduvalt nõudelt (4 200 eurot) alates 11.04.2018, mil kostja saatis hagejale vastavate nõuetega pretensiooni. Viviise summa on 9 406 x 0,022% x 1 892 päeva = 4 005,41 eurot.
48.Kohus arvestab asjatudja hinnangu koostamise kulult (1 500 eurot) ja metsamajandamiskava kulult (280 eurot) viivist alates 09.04.2020, kuna kostja on hagejale teatanud vastava kulu kandmisest kompromissettepanekuga 08.04.2020. Viivise summa on 1 780 x 0,22 x 1163 eurot = 473,68 eurot.
49.Kohus arvestab metsaaluse koristamise ja taastamise kulude (8 890 eurot) tasumisega viivitamiselt viivist alates hagiavalduse tervikteksti esitamisest 13.05.2021. Viivise summa on 8 890 x 0,22 x 764 päeva = 1 589,73 eurot.
50.Kokku mõistab kohus välja käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 126,47 + 4 005,41 + 473,68 + 1 589,73 = 6195,29 eurot.
51.Kostja taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult seadusejärgses määras iga tasumisega viivitatud päeva kohta. Kohus rahuldab nõude ja mõistab kahjuhüvitiste summalt ja leppetrahvilt (18 378 + 2 695 = 21 073 eurot) välja viivise seadusjärgses määras alates otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni otsuse kohase täitmiseni.
52.Lepingu osaks olevate tüüptingimuste p 6.1 sätestab, et pooled allkirjastavad raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti 10 päeva jooksul pärast raie teostamist ostja poolt ning selles fikseeritakse metsa ja pinnase seisund pärast tööde lõpetamist. Aktis märgitakse ära hinnang töödele ning vastastikused pretensioonid.
53.Kuivõrd kohus tuvastas, et tööd on teostatud puudustega, on kostjal VÕS § 101 lg 1 p-le 2 tuginedes põhjendatult õigus oma kohustuse täitmisest keelduda. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluse edasine käik
54.05.07.2023 koostas kohus vigade parandamise määruse kohtuotsuses, mille kohaselt parandas kohus järgmised vead kohtuotsuses: asendas otsuse resolutsiooni p-s 7 sõna „hageja“ sõnaga „kostja“ ja sõna „kostja“ sõnaga „hageja“ ning luges otsuse resolutsiooni p 7 õigeks järgnevas sõnastuses: Jätta menetluskulud 79% ulatuses hageja ja 21% ulatuses kostja kanda.; asendas otsuse põhjendava osa p 69 kolmes viimases lauses sõna “hagi“ sõnaga „vastuhagi“ ning sõna „vastuhagi“ sõnaga hagi ning sõna „hageja“ sõnaga „kostja“ ja sõna „kostja“ sõnaga „hageja“, luges otsuse põhjenduste p-s 69 kolm viimast lauset õigeks järgnevas sõnastuses: Kohus rahuldas vastuhagi 18 378 (kahjunõue) + 2 695 (leppetrahv) + 6 195,29 (sissenõutavaks muutunud viivis) + 1 685,84 (edasiulatuv aastane
9(18)
viivis põhinõudelt 21 073 eurot seadusjärgses määras) = 28 954,13 eurot. Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt vastuhagi rahuldamise ulatusest ja hagi rahuldamata jätmisest (28 954,13 : 36 428,32 = 0,79) - 79% ulatuses hageja ja 21% ulatuses kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt muutis maakohus apellatsioonkaebuse p-s 1 toodud kohtuotsuse resolutsiooni p-i 7 selliselt, et menetluskulud jäid 79% ulatuses vastustaja (hageja) kanda ning 21% ulatuses apellandi (kostja) kanda.
HAGEJA APELLATSIOONKAEBUS
55.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldakse hagi ja vastuhagi jäetakse rahuldamata.
56.Kaebuse põhjenduste kohaselt, kui peakski olema mingitel eraldistel tegemist olukorraga, kus on raiutud Vardi Erametsaseltsi ja vastuhageja poolt kokku lepitud piiridest väljaspool, siis selle eest vastutab Vardi Erametsaselts vastuhageja volitatud esindajana, mitte vastukostja. Vastukostja on lähtunud Vardi Erametsaseltsi poolt maha märgitud piiridest; pole esitatud väidet, et ta oleks neist piiridest väljunud.
57.Maakohus on P arvamusele tuginedes leidnud, et kasvama ei ole jäetud nõuetekohase kvaliteediga seemnepuid. Maakohus on jätnud tähelepanuta ja hindamata muud asjakohased tõendid.
58.Lisaks on maakohus leidnud, et kuna raielangid ei ole nõuetekohaselt korrastatud, roopad tasandatud ja kännud nõutavale kõrgusele lõigatud, siis pole metsaomanik saanud metsa korralikult majandada ja sellest on tekkinud talle saamata jäänud tulu. Ülaltoodut tuvastades on maakohus lähtunud üksnes P arvamusest ja on jätnud tähelepanuta ning hindamata muud asjakohased tõendid.
59.Saamata jäänud tulu tuvastamisel on maakohus lähtunud eeldusest, et P väited kokkuveoteede puhastamata jätmise, roobaste liigse sügavuse ja kändude liigse kõrguse kohta vastavad tõele. Asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et need väited ei vasta tõele.
60.Maakohus on hagejalt välja mõistnud kahju kindlakstegemise kulud. Nagu eespool selgitatud ja tõendatud, mingeid kahjusid hageja kostjale tekitanud ei ole. Seetõttu on ka kahju kindlakstegemise kulude väljamõistmine hagejalt alusetu.
61.Maakohus on mõistnud hagejalt kostja kasuks välja leppetrahvi. Nagu eespool selgitatud ja tõendatud, ei ole hageja rikkunud kostjaga sõlmitud lepingut. Seetõttu on ka leppetrahvi väljamõistmine hagejalt alusetu.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS.
62.Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 15.06.2023 kohtuotsuse osas, millega maakohus jättis X vastuhagi rahuldamata (üleraiega seotud nõudes summas 6522 eurot), jättis rahuldamata jäetud põhinõude osas välja mõistmata viivise (nii sissenõutavaks muutunud kui edasiulatuva) ning jättis menetluskulud 79% ulatuses Pajaka Puit OÜ ja 21% ulatuses X kanda ning teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada X vastuhagi: Üleraiega seotud nõudes täies ulatuses ning mõista OÜ-lt Pajaka Puit X kasuks välja kokku 6819 eurot, sh lisaks välja mõistetud 297 eurole 6522 eurot. Viivise nõudes täies ulatuses kõikidelt vastuhagis esitatud nõuetelt, sh üleraiega seotud nõudelt kogusummas 6819 eurot ning ning mõista OÜ-lt Pajaka Puit X kasuks välja nii sissenõutavaks muutunud kui edasiulatuv viivis kõikidelt vastuhagis esitatud nõuetelt. Muuta maakohtu otsuse põhjendusi osas, mis puudutavad X nõuet seonduvalt seemnepuudega (summas 1503 eurot). Jätta
10(18)
menetluskulud täies ulatuses Pajaka Puit OÜ kanda. Muus osas jätta Harju Maakohtu 15.06.2023 kohtuotsus muutmata.
63.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus süvenenud esitatud tõenditesse, mis on kaasa toonud ebaõigete järelduste tegemise kohtuotsuses ning seeläbi apellandi üleraiega seotud nõude põhjendamatu rahuldamata jätmise summas 6522 eurot (arvestades, et apellandi üleraiega seotud nõude suurus oli 6819 eurot, millest kohus rahuldas vaid 297 eurot).
64.Pooled leppisid lepingus (vt punktid Seemne- ja säilikpuude arv; Lisanõuded raiele) eraldi kokku selles, et pärast raie teostamist peab jääma kokku kasvama 78 seemne- ja säilikpuud (välja toodud eraldiste kaupa) ning selles, et seemne- ja säilikpuudeks tuleb jätta paremate tüveomadustega esimese rinde kased hajali üle pinna. Vastustaja on vastuseks kohtunõudele (29.03.2019 menetlusdokument) avaldanud (omaks võtnud TsMS § 231 lg 2 tähenduses), et vastustaja kohustus oli lepingu-järgselt jätta paremate tüveomadustega esimese rinde kased seemne- ja säilikpuudeks ning järgida raie teostamisel metsaõigusnorme (dtl 485).
65.Kuigi kohus on rahuldanud apellandi nõude seonduvalt seemnepuudega, on kohtuotsuse põhjendused selles, et vastustaja jättis langile kasvama piisavas koguses ja isegi kokkulepitust enam seemnepuid, ning seega ei saa see olla apellandi kahjunõude aluseks, ebaõiged ning apellandi hinnangul tuleb vastavaid põhjendusi muuta.
66.Eeltoodust tulenevalt on vajalik seemnepuude nõude osas muuta kohtuotsuse põhjendusi, mis vääralt tuginevad sellele, et vastustaja jättis kasvama piisava arvu seemnepuid ja seega ei saa apellant enda nõudes vastavale argumendile tugineda.
67.Lepingu alusel pidi vastustaja täitma seemnepuude osas samaaegselt kaks tingimust – esiteks kaseseemnepuude arv ja teiseks kaseseemnepuude tagavara (tm). Apellant tugineb seemnepuudega seonduvalt esitatud nõudes ühelt poolt sellele, et vastustaja jättis kasvama liiga väikesel arvul (tk) ja mahus (tm) kaseseemnepuid ning jäetute hulgast on seemnepuid alla 25% (s.o vastustaja teostas üleraiet ka seemnepuude osas) ja teiselt poolt sellele, et vastustaja ei järginud kokkulepet kasvama jäetavate seemnepuude omaduste kohta. Nimelt jättis vastustaja kaseseemnepuude asemel kasvama haavad, mis ei saa olla seemnepuud ning madala kvaliteediga kasepuud, mis ei vasta kaseseemnepuude nõuetele.
68.Kuna kohus on apellandi hinnangul põhjendamatult jätnud vastuhagi (osaliselt) rahuldamata apellandi nõudes seonduvalt üleraiega, on kohus mõistnud selles osas apellandi kasuks välja vähem viiviseid. Kuivõrd apellant taotleb kohtuotsuse tühistamist osas, millega vastuhagi jäeti rahuldamata üleraiega seonduvas nõudes (summas 6522 eurot) ning selles osas uue kohtuotsuse tegemist, on vajalik muuta ka väljamõistetavate viiviste summat ning mõista vastustajalt apellandi kasuks välja nii sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuva viivis üleraiega seonduvalt kahjunõudelt summas 6819 eurot, s.o lisaks maakohtu poolt välja mõistetud 297 eurolt ka ülejäänud summalt, s.o 6522 eurolt.
69.Kohus arvestas viivist seadusjärgses määras nagu apellant seda taotles. Kohus mõistis välja viivise üleraietega tekitatud kahju hüvitamise nõudelt (297 eurot) alates hagi esitamisest 11.04.2018 ning sellest saab lähtuda ka vastavalt nõudelt tervikuna (6819 eurot) viivise väljamõistmisel ringkonnakohtumenetluses.
VASTUSED APELLATSIOONKAEBUSELE
70.Pooled vaidlesid vastaspoole apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11(18)
71.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust kohtuotsuse täielikuks tühistamiseks. Otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles hagi jäi rahuldamata, vastuhagi rahuldati 143 eurot ületavas osas, ning menetluskulude jaotuse osas, ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldatakse, vastuhagi rahuldatakse osaliselt 143 euro ulatuses, anda uus menetluskulude jaotus.
72.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna pooled esitasid apellatsioonkaebused, siis vaidluse ulatus sama nagu maakohtus.
73.Asja materjalidest nähtub, et: -Vardi Erametsaselts oli 16.01.2018 sõlmitud esinduslepingu kohaselt volitatud tegutsema kostja ainuesindajana lepingus nimetatud kasvava metsa raieõiguse müügi korraldamisel, samuti teostama järelevalvet raietööde üle (kd II, tlk 168 – 169). -Vardi Erametsaselts korraldas kostjale kuuluval kinnistul asuva kasvava metsa raieõiguse müügiks enampakkumise, enampakkumise võitjaks osutus hageja. -12.02.2018 sõlmisid hageja ja kostja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr
R18-02.
-Lepingu kohaselt võõrandas kostja hagejale raieõiguse Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vilta külas asuval maaüksusel Hõbesilma. Müüdavat raieõigust arvestati pindalana (8,5 ha) ja orienteeruva raiemahuna (1 698 tm). -Vastavalt lepingu p-le 1 tasus hageja raieõiguse omandamise eest kostjale 26 950,00 eurot. -Vastavalt lepingu p-le 2 tasus hageja kolmanda isiku – Vardi Erametsaseltsi – pangakontole tagatisraha 1 500 eurot. -Lepingu p 2 teise lause järgi, peale raietööde lõpetamist kantakse arve alusel tagatisraha tagasi ostjale (hagejale) eeldusel, et raielank on ostja ja müüja poolt allkirjastatud aktiga üle antud ja vastu võetud. -Lepingu osaks olevate tüüptingimuste p 6.1 järgi pooled allkirjastavad raielangi üleandmisevastuvõtmise akti 10 päeva jooksul pärast raie teostamist ostja poolt ning selles fikseeritakse metsa ja pinnase seisund pärast tööde lõpetamist. Aktis märgitakse ära hinnang töödele ning vastastikused pretensioonid. -Lepingu kohaselt kohustus Vardi Erametsaselts raiekoha piirid tähistama märkelindiga, vajadusel märkevärviga. -15.02.2018 küsis kostja Vardi Erametsaseltsilt kas raieala piirid said täna märkelindiga tähistatud.16.02.2018 teatas Vardi Erametsaselts ,et märkelindi ja värviga on lageraiete piirid märgitud (I kd, tlk 78 pöördel ja 79). -Hageja teostas raietööd 2018 veebruaris. -Raietööde lõpetamise järel pöördus hageja kostja poole ettepanekuga allkirjastada raielangi üleandmise-vastuvõtmise akt. Kostja akti ei allkirjastanud, väites, et raiet teostades on hageja rikkunud lepingut ja kehtivaid norme. -22.05.2018 saatis hageja e-kirja Keskkonnainspektsioonile, paludes inspektsiooni tulla hindama raie vastavust kehtivatele normidele (I kd, tlk 7).
12(18)
-Keskkonnainspektsioon käis kohapeal olukorraga tutvumas ja koostas objekti kontrollimise protokolli nr 1080995. Protokolli järgi metsaõigusnormide rikkumisi objekti kontrollimisel ei tuvastatud, va osas milles ilma lubava märketa metsateatistel on eraldistel nr 10 ja 17 veekaitsevööndis teostatud raie. -Vardi Erametsaselts, kes kostjaga sõlmitud lepingu järgi oli kohustatud teostama raietööde järelevalvet, on avaldanud raie järgselt mh kostjale, et kõik hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus ettenähtud kohustused on kohaselt hageja poolt täidetud.
74.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas hageja teostas üleraie ning kas kostjale on sellega tekitatud kahju. Maakohus asus seisukohale, et kuna kostja ei tõendanud, et lepinguga kokkulepitud, otsuses esiletoodud, eraldistel on raiepindala ületatud, tuleb kostja vastuhagi nimetatud eraldiste osas jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg- st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.
75.Kostja on seisukohal, et hageja on ületanud eraldiste pindala, tuginedes pärast raiet täpismõõtmise teel saadud tulemustele, mille kohaselt on raiutud 0,4 ha enam (III kd, tlk 86 ja 87). Ringkonnakohus osutab, et kuigi täpismõõtmise teel saadud eraldiste piirid erinevad metsamajandamiskava piiridest (III kd, tlk 87), ei ole kostja tõendanud, et lepingu kohaselt tuli hagejal eraldiste piire kontrollida GNNS seadmega, millega teostati täpismõõtmist. Lisaks on asjakohane hageja seisukoht, et eraldiste piiride ületamise välistab juba lepingus kokkulepitu, et eraldiste piirid raieks tähistatakse kostja poolt ning asjas on tõendatud kostja, kui müügilepingu poole, esindajaks olnud Vardi Erametsaseltsi poolt raiekoha piiride märkimine (I kd, tlk 78 pöördel, III kd tlk 57). Seega olukorras, kus kostja (oma esindaja kaudu) tähistas ise raie piirid, on välistatud kostja edukas nõue hageja vastu kahju hüvitamiseks raiepiiride ületamise tõttu TsÜS § 133 lg 2 alusel, sest raiepiiride märkide ületamine asjas tõendamist ei leidnud.
76.Seda, et hageja on kinni pidanud eraldiste piiridest ning teostatud raietöö vastab raielepingus kokkulepitule ja kehtivatele õigusnormidele, on kinnitanud ka kostja volitatud esindajana piirid maha märkinud Vardi Erametsaselts (I kd tlk 125, III kd, tlk 57). Ringkonnakohtu arvates saab vastuse sellele, miks täpismõõtmise ja käsi GPS seadmega metsaeraldiste aluskaartide alusel mõõdetud eraldiste piirid on mõnevõrra erinevad asjatundja TM (MetsaTuba OÜ) arvamusest, kes on avaldanud, et tavapäraselt piiride märkimisel kasutatava käsi-GPS seadme mõõtetäpsust hinnatakse 5-10 meetrise nihkega ning traditsiooniliselt peetakse langi piiride märkimise veaks 5-10 meetrit piisavaks (III kd, tlk 66). Samuti on asjatundja ÜV (Metsabüroo OÜ) selgitanud, et metsaeraldiste piiride ja pindala määramine on alati seotud mõõtmisveaga. Metsa korraldmise juhendi § 4 lg 3 kohaselt kaardistatakse metsaeraldiste piirid 10 meetri täpsusega. Ka raieala piiride sisse märkimisel käsi-GPS-iga on saavutatav mõõtmistäpsus üldjuhul 5-10 meetrit. Seega on eraldiste piirid ja pindalad alati mingi mõõtmisveaga (III kd, tlk 59 pöördel). Vardi Erametsaselts on selgitanud, et vastavalt riiklikule metsa inventeerimise juhendile on reguleeritud metsaeraldiste piiride kaardistamise täpsuseks 10 meetrit (III kd, tlk 57). Seda, kas hageja on pidanud kinni eraldiste piiridest, on kontrollinud Keskkonnainspektsioon. Keskkonnainspektsioon ei tuvastanud piiridest väljumist (III kd tlk 9-45).
77.Kostja leiab, et tal on õigus nõuda kahju hüvitamist veekaitsevööndis toimunud üleraie eest. Maakohus asus maa-ameti ortofotode alusel (kd II, tlk 105; kd III, tlk 83, 84) seisukohale, et veekaitsevöönd asub osaliselt eraldise piirides aga kuivõrd pooled leppisid kokku, et eraldise piirides on lubatud raiet teostada, ei ole tegu üleraiega lepingu mõttes.
13(18)
Asjatundja TM on selgitanud, et veekaitsevööndis on keelatud raie ilma Keskkonnaameti loata ja peetakse tavaks, et kui Keskkonnaamet soovib raietegevust piirata, siis lisatakse raiet lubava märkega metsateatise juurde Keskkonnaameti poolsed soovitused või täiendavad tingimused raie teostamiseks. Kuna metsateatiste juurde ei olnud lisatud veekaitsevööndist tulenevat raie teostamise piirangut, oli Keskkonnaameti nõusolek raie teostamiseks veekaitsevööndis olemas (III kd, tlk 60 pöördel). Asjatundja ÜV on avaldanud, et Keskkonnaamet on 21. novembri 2017 a kinnitanud osaliselt veekaitsevööndis asuvate eraldiste 10 ja 17 raieks metsateatised nr 50000041931 ja 50000041939 otsusega “jah”. Järelikult on Keskkonnaamet andnud nõusoleku nende eraldiste veekaitsevööndis raiete tegemiseks (III kd, tlk 65 pöördel). Asjatundja PM on leidnud, et veekaitsevööndis ei ole lubamatult raiutud, kuna Keskkonnaamet on andnud nõusoleku seal raiete läbiviimiseks (III kd, tlk 50). Lisaks on PM selgitanud, et kui veekaitsevööndis oleks raiutud liiga palju, siis oleks tegemist keskkonnakahjuga, mitte omanikukahjuga (III kd tlk 49), sest omanik on saanud raieõiguse võõrandamise lepingu järgi tasu kogu eraldisel kasvava, va seemnepuud, metsa raiumise eest. Ringkonnakohus osutab, et kuigi Keskkonnainspektsiooni protokollist nähtuvalt (I kd, tlk 8 pöördel) tõlgendas Keskkonnainspektsioon metsateatisi selliselt, et veekaitsevööndis puudus raieks Keskkonnaametilt nõusolek, nähtub protokollist, et ka Keskkonnainspektsioon ei pidanud väidetavat rikkumist oluliseks, tehes hagejale vaid märkuse (III kd, tlk186). Seega leiab ringkonnakohus, et kostja kahjunõue veekaitsevööndis toimunud väidetava (üle)raie eest on tõendamata.
78.Kostja leidis, et temale on tekkinud kahju eraldisel 14 toimunud raie osas, kuivõrd selle eraldise raieõigus ei olnud müügiobjektiks. Asjas puudub vaidlus, et eraldise 14 raieõigust hagejale müüdud ei ole. Maakohus leidis, et P asjatundja arvamusega on tõendatud, et eraldisel 14 on teostatud raiet ning ebaseadusliku raie maht eraldisel nr 14 on kokku 11 tm ning sama asjatundja arvamusega on tuvastatud antud eraldisel teostatud raiega tekitatud kahju suurus - 11 tm x 27 eurot/tm = 297 eurot. Samas leidis maakohus, et hüvitise suurendamine kostja taotlusel kohandamiseks parimale turusituatsioonile ei ole põhjendatud ning kahju tuleb arvestada selle tekkimise aja seisuga.
79.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus eelnimetatud osas kahjuhüvitise väljamõistmiseks ei ole põhjendatud juba seetõttu, et kostja (oma esindaja kaudu) on kooskõlas poolte vahel kokkulepitule tähistanud hageja jaoks ise raie piirid. P (Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ) poolt koostatud arvamuses kahju ja selles suuruse määramiseks on lähtutud eeldusest, et raiekoha piirid olid looduses tähistamata ning seetõttu ei ole selle arvamusega võimalik kahju tekkimist tõendada.
80.Asjatundja PM (Metsabüroo OÜ) on selgitanud, et kui lähtuda P poolt kogutud andmetest, siis on eraldisel 14 kagunurgas lagedaks raiutud 0,08 hektarit, 11,2 tm. Seejuures 8 haaba keskmise rinnasdiameetriga 34,2 cm ja 8 kaske rinnasdiameetriga 21,6 cm. PM on esitanud arvutuskäigu, mille kohaselt on 16 puu raiega tekitatud müüjale kahju 143 eurot (II kd, tlk 177 pöördel) või lepingujärgset hinda arvestades 177,76 eurot. Kuna aga PM tugineb P arvamusele, siis ei ole ka selle arvamusega võimalik kahju tekkimist ja selles suurust tõendada. Lisaks nähtub kostja ja Vardi Erametsaseltsi kirjavahetusest Vardi Erametsaseltsi arvamus, et raietööd on teostatud vastavalt eraldise looduslikele ja tegelikele piiridele, kuna metsaeraldiste piirid kaardistatakse metsainventeerimise teostamisel 10 m täpsusega ning, et metsaportaali ortofotolt on ka selgelt näha, et teatud aladel ei ole raietöid teostatud, kus tegelikult kaardil olevate piiride järgi selleks ostjal õigus oleks – järgitud on eraldise looduslikke piire – see on metsanduses igapäevane ja tavaline olukord (I kd tlk 125-126). Asjatundja ÜV on selgitanud, et kuna erinevate mõõtmiste tulemusena on lagedaks raiutud pindala
14(18)
vahemikus 6,8 – 7,0 hektarit (erinevus maksimaalselt 0,02 ha ehk 2,9% raiutava ala pindalast), siis tulenevalt piiride määramise võimalikust veast ja sellest tulenevast arvutatud pindalast ei ole võimalik kindlalt väita, et lageraie pindala on lubatust usaldusväärselt erinev (III kd, tlk 59 pöördel). Seega leiab ringkonnakohus, et asjas esitatud tõendite järgi kostja ei tõendanud üleraiet eraldisel 14. Samas tuleb arvestada alljärgnevat.
81.Hageja avaldas ringkonnakohtus toimunud istungil, kuigi asjas ei ole usaldusväärselt tõendatud, sh tuginedes ka asjatundja ÜVi arvamusele, eraldise piiridest väljunud raie tegemine on hageja nõus kostjale tasuma 143 eurot. Kuna hageja nõustus istungil kostjale tasuma 143 eurot, tuleb nimetatud summas kostja vastuhagi rahuldada. Muus osas, sh viiviste tasumises hageja kostja nõudeid õigeks ei võtnud.
82.Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et kuna hageja teostatud raiemaht lepinguga kokkulepitud eraldistel ületas lepingus kokkulepitud orienteeruva raiemahu 1 608 tm, siis on kostjale tekitatud kahju. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu, põhjendades seda järgmiselt.
83.Seda, et lageraie mahtu oleks ületatud, Keskkonnainspektsioon ei tuvastanud (III kd, tlk 9 – 45). Asjatundja ÜV on väljendanud seisukoha, et üheski metsaseaduse alusel kinnitatud dokumendis ei ole sätestatud, kui täpselt peab hinnanguline raiemaht kokku langema tegeliku raiemahuga (III kd, tlk 59). Kuna üldjuhul kantakse metsateatisele metsamajanduskavas kajastatud raiutav kasvava metsa tagavara, siis saab metsateatisel kajastatud hinnanguline raiemaht olla sama täpsusega, kui metsamajanduskavas. Raieõiguse võõrandamise lepingus R18-02 on kajastatud samad raiutavate eraldiste pindalad ja orienteeruvad raiemahud, kui on metsateatistel. Asjatundja PM on esile toonud, et metsamajandamise kavas olevad andmed metsa olemi kohta on silmamõõdulise takseerimise metoodika kasutamisega seoses veaga ning sellest tulenevalt võib langil kasvava metsa maht erineda kuni +/-20%. Sama asjatundja on esile toonud, et tehniliselt ei ole võimalik igal hetkel langil kontrollida, kui palju mahtu on veel raiuda ja palju on juba raiutud (III kd, tlk 53).
84.Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingus (I kd, tlk 4) on pooled kokku leppinud raieõiguse müügihinnas, kusjuures müüdava raieõiguse täpsemad tingimused on toodud raieõiguse pindalas ja orienteeruvas raiemahus. Lepingu tüüptingimused nägid ette, et pooled võivad kokku leppida raieõiguse maksumuse määramisel metsamaterjali mõõtmise ja selle alusel tasu arvutamises (I kd, tlk 5). Raieõiguse maksumuse määramiseks ei leppinud aga pooled kokku metsamaterjali mõõtmises ja selle alusel tasu arvutamises. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud kostja seisukoht, et hagejal tuleb täiendavalt kostjale tasuda, kui hageja sai kokkulepitud raie teostamise pindalalt rohkem metsamaterjali kui lepingus oli orienteeruvana kokku lepitud. Sisuliselt on aga kostja peale raie teostamist hakanud nõudma täiendavat tasu põhjusel, et hageja sai eraldistelt rohkem materjali. Ringkonnakohus leiab, et kostja seisukoht, mille järgi saab lepingus kokkulepitud orienteeruvat raiemahtu igal eraldisel tõlgendada selliselt, et iga eraldise raiemaht ei tohtinud jääda väiksemaks kui 0,5 tm või ületada rohkem kui 0,4 tm konkreetse eraldise raiemahtu, ei ole põhjendatud, kuna asjatundja PM arvamusest tulenevalt lageraiete korral hinnatakse raie vastavust seadusandlikele aktidele lageraielangi pindala vastavuse järgi metsateatisel olevale pindalale ja seda, kas lagedaks raiutud alale on jäetud vajalikus mahus sobilikke seemne- ja säilikpuid. See, kui palju tihumeetreid kasvavat metsa sellelt raielangilt raiuti, ei ole kontrollitav-raiuda saab nii palju kui langil kasvamas. Mets ei ole apteek (III kd, tlk 47).
15(18)
85.Kostja leiab, et temale on tekitatud kahju ka seetõttu, et raie tegemisel jättis hageja kasvama viletsamate omadustega ning liiga vähe seemne- ja säilikpuid. Poolte vahel oli lepingus kokku lepitud, et paremate tüveomadustega esimese rinde kased tuleb jätta seemne- ja säilikpuudeks hajali üle pinna. Maakohus asus seisukohale, et kostja väited liiga väheste seemne- ja säilikpuude kasvama jätmise kohta on tõendamata, hageja tõenditega ümber lükatud ning see kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu seisukohaga kordamata maakohtu põhjendusi.
86.Kostja nõuab kahju hüvitamist ka põhjusel, et kasvama on jäetud viletsamate omadustega puud, mis ei vasta lepingus kokkulepitule. Maakohus mõistis hagejalt välja kahju hüvitise kasvama jäetud kehvemate omadustega seemnepuude koristamise vajaduse tõttu 1 008 eurot ning palgi/paku ja paberipuidu hinnavahe tõttu hageja omastatud 1 503 eurot, leides, et hageja ei ole tõendanud, et kasvama jäeti lepinguga kokkulepitud nõuetekohased seemnepuud. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hageja jättis oma tõendamiskoormise täitmata, ei nõustu. Asjatundja PM on selgitanud, et seemnepuudeks jäetud puude hea või halva võrakuju või tüvevormi üle otsustamine olukorras, kus on näha ainult alles jäänud puud, on problemaatiline. Puistus mõjutavad kõik puud oma naabreid ja on ise oma naabrite poolt mõjutatud. Valguse puuduses on võrad kas kitsad või ühekülgsed, tüved kaldu ja vähem või rohkem kõverad. Osa puid on mitmeharulised (II kd, tlk 174-178). Asjatundja ÜV on selgitanud, et peale raie tegemist pole võimalik selgitada, kui palju oli enne raiet seemnepuudeks sobivaid puid. Olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik väita, et seemnepuude kvaliteet ei vasta nõuetele (III kd, tlk 59 – 62). P arvamustest ei ole ringkonnakohtul võimalik aru saada, kuidas ta jõudius järeldusele, et olemasolevaga võrreldes oli hagejal võimalik jätta seemnepuudeks teistsuguseid puid. Ainuüksi oletuste pinnalt antud arvamus ei ole aga hüvitise väljamõistmiseks piisav tõend. Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokollis on leitud, et kasvama jäetud puud vastavad seemnepuudele esitatud nõuetele (III kd, tlk 9). Vardi Erametsaselts on kinnitanud, et seemnepuid on jäetud kasvama rohkem, kui lepingus kokku lepitud (I kd tlk 84-85 p 5). Lisaks on PM on esile toonud, et kui arvestada P mõõtmistulemusi ja võrrelda neid metsamajandamiskavas toodud puude rinnasdiameetriga on kasvama jäetud puuliigi rinnasdiameeter suurem kui metsamajandamiskavas fikseeritud ning seetõttu ei ole õige väita, et seemnepuudena on kasvama jäetud viletsamate tüveomadustega puud (III kd, tlk 54). Ringkonnakohus toob esile ka selle, et kostja seisukohad seemnepuude jätmisega raiealale on olnud vastuolulised. 10.04.2018 saadetud kostja kirjas sisaldus ka etteheide, et lankidele on jäetud kokkulepitust enam ja erinevaid seemnepuid (I kd, tlk 38-39). Peale seda, kui hageja teatas, et ta on nõus lepinguga kokkulepitust enam ja teiseliigilised seemnepuud langilt eemaldama (I kd, tlk 88) teatas kostja, et seemnepuude täiendav maharaiumine on lubamatu (I kd, tlk 44-45). Vastuhagis nõudis kostja teatud ulatuses seemne- ja säilikpuude väljaveoga seonduva kahju hüvitamist. Seega, esitades hagejale vastuolulisi nõudmisi, ei ole kostja käitunud kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Hageja kahju hüvitise nõue kasvama jäetud kehvemate omadustega seemnepuude koristamiseks ning palgi/paku ja paberipuidu hinnavahe hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.
87.Maakohus asus seisukohale, et põhjendatud on kostja kahjunõuded koristamata raielangi ja roobaste tasandamata jätmise eest 100 eurot/ha x 7 ha = 700 eurot ning kuna oluliselt raskemates tingimustes kuuse istutamise lisakulude (mineraliseerida enam ei saa, lank kattunud loodusliku uuendusega, maapind langil perioodil 2018-2021.a tugevasti kamardunud ja loodusliku uuenduse juurestikuga läbi põimunud) eest on põhjendatud kahjuhüvitis 2625 eurot, summale lisandub KM 525 eurot, kokku 3 150 eurot (2 500
16(18)
kuuseistikut/ha x 0,15 eurot/istik x 7 ha). Kuuse kultuuri 4 aastat hiljem (2018 a asemel 2022 a) rajamise tõttu on kuuse kultuuri hooldamise tööd kordades mahukamad kui värskele lageraie langile istutatud kuuse kultuuri hooldamisel, selle eest on mahukamad töökulud minimaalselt 4 200 euro ulatuses, summale lisandub KM 840 eurot, kokku 5 040 eurot (200 eurot /ha x 3.a x 7 ha).
88.Ringkonnakohtu arvates on maakohus oma seisukohad ekslikult rajanud vaid P arvamustele, jättes asjas esitatud teised tõendid tähelepanuta, rikkudes seega TsMS § 232 lg-t 1 ja 2. Nii on näiteks Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokollis on leitud, et veoteed vastavad metsaseaduses kehtestatud nõuetele, pinnasekahjustusi ei ole põhjustatud. Raidmed on välja veetud, osaliselt on jäänud pinnase toiteaineks, mis metsa uuendamist ei sega (III kd, tlk 10). Vardi Erametsaselts on väljendanud seisukoha, et hageja on saanud tänu headele ilmastikuoludele pea 90 – 95 % raidmetest langilt ära vedada hakkepuiduks ja tänu sellele on ka raieala puhastatud maksimum võimaluste piires (I kd tlk 84 p 4). Seonduvalt kostja pretensiooniga kändude kõrguse osas on Vardi Erametsaselts avaldanud arvamuse, et kändude kõrgus ei ole poolte vahel sõlmitud lepingus fikseeritud. Samuti ei sätesta seda Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid (I kd, tlk 84). Vardi Erametsaselts on selgitanud, et raietöö eraldistel 7, 12 ja 13 toimus angervaksa ja naadi kasvukohtades, kus peapuuliikideks on sookask, haab ja sanglepp. Kuna veereziim on antud kasvukohtades pidevalt kõrge, siis ka puud kasvavad kõrge juurekaelaga ja tihti grupiti koos. Sellises olukorras jäetaksegi kännud kõrgemad – pole tehniliselt võimalik ega ka mõistlik kände madalamalt lõigata. Sellises kasvukohas jäävadki kännud sama kõrgeks kõigil, kes samasuguses puude koosseisus ja kasvukohas raietöid teostavad – see pilt on metsas tavapärane. Mineraalmuldadel, mis ei ole liigniiskuse tõttu kõrge veetasemega, saab kände lõigata tavapäraselt – nii on seda näha ka raielangil – kus võimalik, on kännud normaalkõrgusega. Antud raielank jääb ka looduslikule uuenemisele, ehk uueneb looduslikult nii seemne- kui ka kännu- ning juurevõsudest. Reaalselt ei sega ka need kännud peale inimese esteetilise silmavaate mitte kedagi. Ajapikku kännud lagunevad ja annavad mullastikule huumust juurde ja on sellega kasulikud uuele metsapõlvele (I kd, tlk 76,77). P arvamusest ei nähtu, et kahju tuvastamisel on ta arvestanud teatud eraldistel iseloomuliku veerežiimiga. Eeltoodu alusel tuleb hageja kahjunõuded koristamata raielangi, roobaste tasandamise ja langi uuendamisega seotud täiendavate kulude hüvitamiseks jätta rahuldamata.
89.Kuna vastuhagi tuleb sisuliselt jätta rahuldamata, va osas, milles hageja nõustus kostjale tasuma 143 eurot, siis puudub alus ka hagejalt viivise, asjatundja arvamuse saamiseks tehtud kulude ja metsa inventariseerimise kava tellimiseks tehtud kulude väljamõistmiseks kostjalt.
90.Lepingu p 10.1. sätestab, et kui ostja on rikkunud lepingu tingimusi või metsaõigusnorme, on ostja kohustatud hüvitama kogu tekitatud kahju, sealhulgas keskkonnale tekitatud kahju, tasuma vastavad riiklikud trahvid või rahalise karistuse ning maksma müüjale leppetrahvi lepingus kokkulepitud summas. Lepingu eritingimuste kohaselt on leppetrahv kuni 10 % raieõiguse müügihinnast, so antud juhul 2 695 eurot. Kuivõrd asjas ei leidnud tõendamist hageja poolt lepingu rikkumine, mis õigustaks leppetrahvi väljamõistmise, siis tuleb nimetatud kostja nõue jätta rahuldamata.
91.Nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluses leiab kostja, et hageja poolt esitatud erinevate asjatundjate poolt koostatud arvamused on ebausaldusväärsed. Ringkonnakohus kostja seisukohtadega ei nõustu. Hageja poolt esitatud asjatundjate arvamused on koostatud loogiliselt, alustades probleemipüstitusest, tuues esile olemasolevad andmed seisukoha kujundamisel, viidatakse nii valdkondlikule seadusandlikule regulatsioonile kui vastava valdkonna tavadele. Koostatud järeldused on 17(18)
arusaadavad ning arvandmete arvestuskäigud selged ja kontrollitavad. Sama ei saa väita aga P arvamuste kotha. P arvamustest nähtuvad küll mõõtmistulemused ja arvandmete arvestuskäigud on samuti võimalik tuvastada, kuid selgeid seisukohti, millistest vastava valdkonna regulatsioonidest või tavadest tuleb näiteks kohustus eraldiste piiride määramise aluseks võtta täpismõõtmise andmed, kuidas on saadud raie järgselt võimalik tuvastada, et seemnepuudeks tuli jätta kasvama olemasolevast teistsuguseid puid jne. P on kritiseerinud teiste asjatundjate arvamusi, kuid lõppkokkuvõttes ei ole võimalik selgeid argumente, miks peaks teiste asjatundjate arvamused kõrvale jätma, tuvastada. Ainuüksi asjaolu, et kostjale või tema poolt valitud asjatundjale teiste asjatundjate arvamused ei meeldi, ei anna aluseks neid mitteusaldusväärseks pidada. Kostja väited asjatundjate pädevuse kahtluse alla seadmise ja arvamustel allkirjade puudumise kohta on ümber lükatud esitatud tõenditega.
92.Hageja esitas asjas nõuded: •
Kohustada kostjat X andma tahteavaldus tema ja Pajaka Puit OÜ vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr. R18-02 lisaks olevat raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks. • Asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel kostja tahteavaldus (akti allkirjastamine) kohtulahendiga.
93.Lepingu p 2 teine lause sätestab, et peale raietööde lõpetamist kantakse arve alusel tagatisraha tagasi ostjale (hagejale) eeldusel, et raielank on ostja ja müüja poolt allkirjastatud aktiga üle antud ja vastu võetud. Lepingu osaks olevate tüüptingimuste p 6.1 sätestab, et pooled allkirjastavad raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti 10 päeva jooksul pärast raie teostamist ostja poolt ning selles fikseeritakse metsa ja pinnase seisund pärast tööde lõpetamist. Aktis märgitakse ära hinnang töödele ning vastastikused pretensioonid.
94.Puudub vaidlus, et sellist akti ei ole käesoleva ajani mõlema poole poolt allkirjastatud. Asjas on tõendatud, et hageja on korduvalt palunud kostjal akt allkirjastada ning seda on kostjale soovitanud teha ka Vardi Erametselts. Ringkonnakohtu arvates puuduvad asjas alused hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Selleks, et hageja saaks nõuda Vardi Erametsaseltsile tasutud tagatisraha tagastamist, tuleb tal esitada kostja poolt allkirjastatud akt. Menetluskulude jaotus
95.Arvestades asja lahendamise tulemust maa- ja ringkonnakohtus ning vaidluse asjaolusid leiab ringkonnakohus, et hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta 98 % ulatuses kostja kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMs § 177 lg 1 p-st 2. /allkirjastatud digitaalselt/
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.