OÜ Pajaka Puit hagi X vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks X vastuhagi OÜ Pajaka Puit vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagi hind 3 500 eurot Vastuhagi hind 32 928,32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja): OÜ Pajaka Puit (registrikood 10614341), asukoht Järveotsa, Pajaka küla, Märjamaa vald, 78248 Raplamaa Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Meelis Pirn, epost: [email protected] Kostja (vastuhagis hageja): X (isikukood xxxx), elukoht xxxx Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Katrina Juhkami ja Kristiina Lee, e-post: [email protected]; [email protected]
Asja läbivaatamine
Istungid 03.11.2021, 18.03.2022, 13.04.2023
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Pajaka Puit hagi rahuldamata.
Rahuldada X vastuhagi osaliselt.
Mõista Pajaka Puit OÜ-lt X kasuks välja kahjuhüvitis 18 378 eurot.
Mõista Pajaka Puit OÜ-lt X kasuks välja leppetrahv 2 695 eurot.
Mõista Pajaka Puit OÜ-lt X kasuks välja käesoleva otsuse seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6 195,29 eurot.
Mõista Pajaka Puit OÜ-lt X kasuks välja edasiulatuv viivis põhinõudelt (21 073 eurot) seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule alates otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni otsuse kohase täitmiseni.
Jätta menetluskulud 79% ulatuses kostja ja 21% ulatuses hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded (vt kd I, tlk 18 pöördel):
•
kohustada kostjat X (isikukood xxxx) andma tahteavaldus tema ja Pajaka Puit OÜ (registrikood 10614341) vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr R18-02 lisaks olevat raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks;
•
asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel kostja tahteavaldus (akti allkirjastamine) kohtulahendiga.
Hagis tugineb hageja järgnevatele asjaoludele. 12.02.2018 sõlmisid hageja ja kostja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr R18-02. Lepingu kohaselt võõrandas kostja hagejale raieõiguse Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vilta külas asuval maaüksusel Hõbesilma. Müüdavat raieõigust arvestati pindalana (8,5 ha) ja orienteeruva raiemahuna (1 698 tm). Vastavalt lepingu p-le 1 tasus hageja raieõiguse omandamise eest kostjale 26 950,00 eurot. Vastavalt lepingu p-le 2 tasus hageja kolmanda isiku – Vardi Erametsaseltsi – pangakontole tagatisraha 1 500 eurot.
Lepingu p 2 teine lause sätestab, et peale raietööde lõpetamist kantakse arve alusel tagatisraha tagasi ostjale (hagejale) eeldusel, et raielank on ostja ja müüja poolt allkirjastatud aktiga üle antud ja vastu võetud. Lepingu osaks olevate tüüptingimuste p 6.1 sätestab, et pooled allkirjastavad raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti 10 päeva jooksul pärast raie teostamist ostja poolt ning selles fikseeritakse metsa ja pinnase seisund pärast tööde lõpetamist. Aktis märgitakse ära hinnang töödele ning vastastikused pretensioonid.
Hageja teostas raietööd 2018 veebruaris. Raietööde lõpetamise järel pöördusid hageja ja Vardi Erametsaselts korduvalt kostja poole ettepanekuga allkirjastada akt. Kostja saatis nii hagejale, kui Vardi Erametsaseltsile suurel hulgal e-kirju, mille sisuks oli lühidalt kokku võttes väide, et raiet teostades on hageja rikkunud lepingut ja kehtivaid norme.
22.05.2018 saatis hageja e-kirja Keskkonnainspektsioonile, kirjeldades lühidalt olukorda ja paludes inspektsiooni tulla hindama raie vastavust kehtivatele normidele. Keskkonnainspektsioon käis kohapeal olukorraga tutvumas ja koostas objekti kontrollimise protokolli nr 1080995. Protokollis on selgesõnaliselt öeldud, et metsaõigusnormide rikkumisi ei tuvastatud.
03.07.2018 saatis hageja kostjale e-posti teel kirja koos raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti vormiga ning palus see täidetuna ja allkirjastatuna tagastada hiljemalt 10 päeva jooksul. Kostja kirjale ei vastanud ja akti ei tagastanud. 24.07.2018 saatis hageja samasisulise kirja kostjale tähitud kirjana. Tähitud kirja kostja vastu ei võtnud ja see tagastati hagejale postiasutuse poolt tähtaja möödumisel.
Pooled on pidanud täiendavalt kirjavahetust, kus hageja palub raielank vastu võtta ja kostja viitab puudustele, mis välistavad selle vastuvõtmise ja akti allkirjastamise hageja poolt soovitaval kujul. Pooled ei ole kokkulepet saavutanud.
Kostja vastus
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Kostja ei ole kunagi olnud vastu hageja poolt esitatavale kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr R18-02 kohasele raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisele, kui see on vormistatud õiguspäraselt ja kostja on saanud täieliku informatsiooni teostatud raiete kohta. Kuivõrd tööd on aga teostatud puudustega, on kostjal VÕS § 101 lg 1 p-le 2 tuginedes põhjendatult õigus oma kohustuse täitmisest keelduda.
10.Ebaõige on hageja väide, et raietööde lõpetamise järel pöördusid hageja ja Vardi Erametsaselts korduvalt kostja poole ettepanekuga allkirjastada akt. Vastupidi, hoopis kostja on nõudnud hagejalt raietööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist, kuid hageja on sellest keeldunud. Kostja on nii 2018. a aprillis (kostja pretensioon hagejale 10.04.2018) kui mais (kostja pretensioon nr 2 hagejale 08.05.2018 ning kostja e-kiri hagejale 21.05.2018) esitanud hagejale ja järelevalve teostajale, Vardi Erametsaseltsile, taotlused, et hageja teostaks langil kokkuleppe- ja nõuetekohased raietööd (sh langi koristamine raiejääkidest, kõrgemate rööbaste silumine ja kändude lühemaks saagimine) ja annaks kostjale raielangi üle.
11.10.04.2018 saatis kostja hagejale pretensiooni, milles lisaks reale raietööde puudustele märkis p-s 2 ka, et hageja ei ole seni raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti koostanud ja kostjale allkirjastamiseks esitanud, kuigi raie teostamisest on möödunud märgatavalt enam kui 10 päeva, nagu näeb ette lepingu tüüptingimuste p 6.1. Sellega on hageja välistanud kostjale ka võimaluse anda aktis hinnang tööde teostamisele ja fikseerida pretensioonid (vt tüüptingimuste p 6.1. teine lause) ning rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Hageja aga keeldus raielanki kostjale üle andmast põhjendusega, et vastavalt raieõiguse lepingule on tal õigus kasvava metsa raieõigust kasutada (raiet teostada) kuni 31.03.2019, mistõttu tal ei ole olnud kohustust esitada langi üleandmise-vastuvõtmise akti.
12.Hageja ei ole ka kostjaga kordagi kontakteerunud, et raielanki üle anda ega ole edastanud kostjale ka raielangi üleandmiseks-vastuvõtmiseks akti ja lisadokumente. Ja seda kuni hagi esitamiseni kohtule. Seega on hageja väide, et kostja ei ole olnud valmis akti allkirjastama, ebaõige, põhjendamatu ja pahatahtlik, sest just kostja ise on hagejalt korduvalt nõudnud akti koostamist ja konkreetsete puuduste kõrvaldamist ning raielangi üleandmist-vastuvõtmist.
13.Kostja on veendumusel, et hageja ei ole töid teostanud nõuetele vastavalt. Lühidalt kokku võttes esinevad tööl järgnevad puudused: − Hageja on jätnud langile kasvama metsaseaduses nõutust vähem seemnepuid, − Aktis ei ole märgitud, kui palju on langile jäetud kasvama säilikpuid − Hageja teostas raietöid ja raiejäätmete koristamist pärast langil raieõiguse minetamist − Aktis puudub adekvaatne info elujõulise järelkasvu säilitamise kohta − Aktis kajastatud kokkuveotee seisukord ei vasta nõuetele − Raielangile jäetud kännud ei vasta nõuetele − Raielangil teostatud koristustööd ei ole tehtud nõudeid järgides − Raielangi raietööd ei ole tehtud nõuded järgides.
14.Kostja leiab, et neile lepingurikkumistele tuginedes on kostjal õigus VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel hagiga esitatud raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest keelduda. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kostja tahteavalduse asendamine kohtulahendiga ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Vastuhagi
15.Kostja esitas vastuhagi järgnevate nõuetega (täpsustatud hagi 13.05.2021 seisuga): •
mõista Pajaka Puit OÜ-lt X kasuks välja kahju 24 900 eurot;
•
mõista Pajaka Puit OÜ-lt X kasuks välja leppetrahv 2 695 eurot;
•
mõista Pajaka Puit OÜ-lt X kasuks välja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3 125,72 eurot ning edasi seadusejärgses määras kuni kohustuse täitmiseni.
16.Kostja tugineb vastuhagis järgnevale. Hageja ja kostja sõlmisid 12.02.2018 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr R1802, millisega kostja võõrandas hagejale õiguse Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vilta külas asuval maaüksusel Hõbesilma raie teostamiseks hinnaga 26 950 eurot.
17.Kostja on seisukohal, et hageja poolt teostatud raie ei vasta poolte vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingus nr R18-02 sätestatule, mille kohaselt peab hageja: -
pidama kinni lepingus sätestatud raiekoha piiridest (p 8.1.);
-
metsa majandama üksnes õigusaktidega lubatud viisil (p 8.2);
-
eemaldama oma kulul veekogudest, kraavidest ja väljaveoteedelt ning naaberkinnistutelt raiejäätmed, mis on sinna pandud või tekkinud raieõiguse teostamise käigus (8.4.);
-
säilitama kõvade lehtpuude ja okaspuude järelkasvu (p 8.6).
18.Kostja on veendumusel, et hageja ei ole töid teostanud nõuetele vastavalt ning seda veendumust kinnitavad kostja 2019. tellitud uus metsamajandamiskava 2020-2029 ja Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ 25.03.2020 ekspertarvamus.
19.Hageja ei ole kinni pidanud lepingus sätestatud raiekoha ega mahu piiridest, teostades üleraiet. Kokku on eksperthinnang tuvastanud tekitatud kahju summaks 5 455 eurot, sellest klupitud alad 4 123 eurot ja kluppimata alad 1 332 eurot. Nimetatud summa on leitud omavoliliselt raiutud 157 tm kohta, võttes aluseks jaanuaris 2018 keskmised puidu hinnad (vt ekspertarvamuse p 5.5., lk 32). Ekspert selgitas, et kahjusumma on leitud üleraie tagavara (157 tm) ja sortimentide keskmise hinna korrutisena (vt eksperthinnangu lk 34). Eeltoodud summale 5 455 eurot lisandub 25 % hinnavahe summas 1 364 eurot parimas turusituatsioonis sortimentide eest saadava müügihinnaga. Nimelt märgib ekspert, et turusituatsioonis omanik müüb oma metsa, kui sortimentide hinnad talle sobivad. Kuna antud juhul tegi hageja üleraied kehvemas turusituatsioonis, siis tuleks kostjale sortimentide omastamisega tekitatud kahju summa määramisel lähtuda paremas turusituatsioonis sortimentide eest saadavast summast, mis on vähemalt 25 % kõrgem kui jaanuaris 2018. sortimentide hinnaga arvutatud summa. Ekspert leiab, et viimaste aastate kõrgemate sortimentide hindadega on kostjal saamata jäänud tulu vähemalt 6 819 eurot (vt eksperthinnangu p 5.6., lk 33).
20.Täiendavalt heidab kostja ette, et hageja ei ole nõuetele vastavalt jätnud kasvama seemne- ja säilikpuid. Seemnepuudena on eksperthinnangu kohaselt kasvama jäetud kvaliteedile vastavate esimese rinde kaskede asemel kehvema kvaliteediga kased, seejuures eraldiste kaupa: 7 – 16 tm; 12 –3 tm; 13 – 1 tm; 16 – 8 tm; 17 – 22 tm. Kokku on klupitud eraldistel kase seemnepuude üleraiet tehtud 116 tm. Sellega on hageja rikkunud lepingu eritingimustest ja p-st 8.2. tulenevaid nõudeid ning tekitanud varalist kahju hinnanguliselt 1 503 eurot. Viletsamate tüvedega kaskede edaspidine juurdekasv ei anna tulevikus kasepalki, -pakku. Kostja kahju seisneb palgi/paku ja paberpuidu hinnavahes, mis on olemuslikult saamata jäänud tulu. Hageja varalise kahju hüvitamise kohustus tuleneb lepingu p-st 10.1.
21.Tulenevalt eelnevalt kirjeldatud rikkumistest, on hageja tekitanud ka teisi kahjusid ega ole võimaldanud viimase kahe aasta jooksul kostjal oma lanki eesmärgipäraselt peale raietööde lõpetamist majandada. Hageja rikkumiste (puuduste kõrvaldamata jätmine jm vastuhagis varasemalt nimetatu) ja pikaajalisest venitamisest põhjustatud lageraie lankide seismise tõttu ei ole kostjal võimalik olnud langil uue metsa istutamine jm vajalikud tööd. Sellest tulenevalt on viibinud ka uue metsapõlve juurdekasv rohkem kui 7 ha. Tegemist on kostja saamata jäänud tulu nõudega.
22.Lisaks on üleraiete jt puuduste varjamise ja nõuetekohase akti esitamata jätmisega/venitamisega tekkinud seisvale lageraie langile isetekkeline väheväärtuslik võsa, mille likvideerimine tuleb nüüd kostjal ise teostada. Ekspert hindab väheväärtusliku, võsa likvideerimise maksumuseks 700 eurot (7h x 100 eur/h). Tegemist on kostjal tekkinud otsese varalise kahju nõudega. Hageja on seemne- ja säilikpuudena raielangile jätnud kaskede asemele hajali kasvama ka 7 ha jagu 100 % mädanikust kahjustunud haabasid ja viletsama tüvega kaskesid (vt eksperthinnangu p 5.3. jj), millest osa on murdunud ja langile pikali kukkunud. Lepingu eritingimuste kohaselt kohustus hageja seemne- ja säilikpuudena jätma langile paremate tüveomadustega esimese rinde kased (vt leping). Lankidele jäetud odavamate puuliikide puidu koristamine tuleb nüüd teostada kostjal. Tegemist on kostjal tekkinud otsese varalise kahju nõudega.
23.Hageja ei ole ka raielangi puhastustöid teinud ja kokkuveoteid korrastanud. Hagejal on kohustus vastavad tööd seega omal kulul teostada. Tegemist on lepingu täitmise nõudega
(VÕS § 108).
24.Lisaks on kostjale kaasnenud kulutused seoses kahju kindlaks tegemise ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamisega (VÕS § 128 lg 3). Kostja on tellinud eksperthinnangu Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ-lt, millises on tuvastatud hageja rikkumised ja nendega kostjale kaasnev otsene varaline kahju ja kostjal saamata jäänud tulu. Nimetatud eksperthinnangu tellimine oli vajalik vastuhagi esitamiseks. Eksperthinnangu koostamise kulu oli 1 500 eurot. Tegemist on otsese varalise kahju hüvitamise nõudega.
25.Samuti oli kostja sunnitud tellima uue metsa inventeerimise koos metsamajandamiskava koostamisega kinnistule, kuivõrd peale hageja teostatud raiet ei vastanud metsa faktiline olukord enam majandamiskavaga lubatud raietele (üleraie ja raie keelatud aladel). Eelmine metsamajandamiskava oli tellitud aastal 2016 kümneks aastaks, seega puudunuks kostjal vajadus uue majandamiskava koostamiseks, kui hageja oleks raie teostanud nõuetekohaselt. Uue metsamajandamiskava tellimisega kaasnes kostjale kulu 280 eurot.
26.Kostja nõuab ka leppetrahvi tasumist summas 2 695 eurot.
27.Kokkuvõtlikult seisneb kostja nõue järgnevas (esitatud vastuhagiavalduses käsitletud järjekorras): -
28.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
29.Hageja leidis, et kostja poolt viidatud rikkumisi ei esine, raie on teostatud nõuetekohaselt ja kahju hüvitamiseks ning leppetrahvi tasumiseks puudub alus.
Kohtu põhjendused Lepingu sõlmimine
30.Pooled ei vaidle selle üle, et 12.02.2018 sõlmiti hageja ja kostja vahel kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping nr R18-02. Lepingu kohaselt võõrandas kostja hagejale raieõiguse Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vilta külas asuval maaüksusel Hõbesilma.
31.Raieõiguse võõrandamise lepingu põhisisu on avatud MS § 37 lg-tes 6 ja 7. Raieõigus annab MS § 37 lg 7 esimese lause järgi õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise lepinguga kaasneb MS § 37 lg 7 teise lause järgi õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Lisaks näevad MS § 37 lg 7 kolmas ja neljas lause ette selle lepingu ülemineku kinnisasja võõrandamisel. Selliselt vastab raieõiguse võõrandamise leping õiguslikult kinnisasja rendilepingu tunnustele (RKTKo 2-17-280, p 22.2 ja seal viidatud varasem praktika). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja ning rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti) (VÕS § 339).
32.Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb tuvastada rikkumine, kahju ja põhjuslik seos. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
33.Kui raieõiguse võõrandamisega kaasnes kinnistul kasvanud metsa mahavõtmine kokkulepitut ületavas ulatuses, siis on kinnisasja eelduslikult kahjustatud. Sel juhul hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise (vt ka RKTKo 3-2-1-121-08, p-d 15–17).
34.Kui isik on metsamaterjali omandi kaotanud või ei saa seda muul põhjusel välja nõuda, võib ta VÕS § 132 lg-te 1 ja 2 alusel nõuda mahavõetud metsa kui vallasasja võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamist, sh metsamaterjali taassoetamise hariliku väärtuse hüvitamist ja teatavatel tingimustel ka raiutud metsa taastamise kulu (vt ka nt RKTKo nr 3-2-1-136-02, p 10; 3-2-1-86-08, p 23; 3-2-1-127-08, p 12). Siiski kohaldub sel juhul VÕS § 127 lg 5 piirang ja kahjuhüvitisest tuleb maha arvata kasu, mida kostja sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud, v.a juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga
35.VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel rakendub põhimõte conditio sine qua non. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Elimineerimise meetodil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (RKTKo 2-16-14655, p 12.1 ja seal viidatud varasem praktika). Käesoleval juhul tähendab see, et tuleb kontrollida, kas kahju oleks tekkinud ka ilma hagejale ette heidetavate rikkumisteta.
36.MS § 28 lg 1 järgi loetakse raieks sama seaduse tähenduses puude ja põõsaste langetamist, langetatud tüvede laasimist, tüvede jätkamist ning metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu. MS § 28 lg-s 4 loetletakse lubatud raieliigid, sh uuendusraie (lage- ja turberaie) ning hooldusraie (teatavatele tingimustele vastav valgustusraie, harvendusraie ja sanitaarraie). MS § 29 lg 1 sätestab, et lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, v.a sama sätte p-des 1–3 märgitud erandid.
37.Sanitaarraie on teatavat liiki hooldusraie, mille eesmärk on metsa sanitaarse seisundi parandamine ning nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude ning oma ülesande täitnud seemnepuude kasutamise võimaldamine ja nende metsast eemaldamine (MS § 28 lg 7 p 3 ja § 31 lg 3 esimene lause).
38.Üleraie on kavandatud ja tegeliku raie vahe.
39.Kohus tuvastas, et Vardi Erametsaselts oli 16.01.2018 sõlmitud esinduslepingu kohaselt volitatud tegutsema kostja ainuesindajana lepingus nimetatud kasvava metsa raieõiguse müügi korraldamisel ja võttis endale kohustuse teostada järelevalvet raietööde üle - (kd II, tlk 168 – 169).
40.31.03.2018 Vardi Erametsaseltsi kostjale saadetud e-kirjas teatab Vardi Erametsaselts, et nende poolt on kogu raieala üle vaadatud ja raietööde teostamise osas ostjale pretensioone ei ole (hageja on teostanud raietöid vastavalt Hõbesilma maaüksuse kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingus nr R18-02 kokku lepitud tingimustele) (kd I, tlk 76-79). Hageja hinnangul on kostja tööd sellega vastu võtnud ja mistahes pretensioone ega nõudeid esitada ei saa. Kohus sellega ei nõustu. Tegu on täitmise kinnitusega, mis paneb tööde mittekohasuse tõendamiskoormise kostjale, kuid ei välista rikkumistele tuginemist ja kahju hüvitamise nõude esitamist. Töid ei saa sel alusel lugeda kostja poolt vastuvõetuks, kuivõrd poolte vahel sõlmitud lepingu (kd I, tlk 4-6) kohaselt tuli tööd üle anda aktiga. Lepingu p 2 teine lause sätestab, et peale raietööde lõpetamist kantakse arve alusel tagatisraha tagasi ostjale (hagejale) eeldusel, et raielank on ostja ja müüja poolt allkirjastatud aktiga üle antud ja vastu võetud. Lepingu osaks olevate tüüptingimuste p 6.1 sätestab, et pooled allkirjastavad raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti 10 päeva jooksul pärast raie teostamist ostja poolt ning selles fikseeritakse metsa ja pinnase seisund pärast tööde lõpetamist. Aktis märgitakse ära hinnang töödele ning vastastikused pretensioonid. Sellist akti ei ole käesoleva ajani mõlema poole poolt allkirjastatud. Üleraie
41.Kostja väiteil teostas hageja üleraiet, ületades poolte vahelises lepingus kokku lepitud raiemahte ja raieala piire. Kostja märgib, et Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ eksperthinnanguga on tuvastatud vähemalt 157 tm ulatuses üleraiet (kd II, tl 30-59, p 5.4 jj), sh 121 tm klupitud aladel ja 36 tm kluppimata aladel.
42.Kohus tuvastab, et poolte vahelises lepingus (kd I, tlk 4) on pooled kokku leppinud müüdava raieõigusega hõlmatud maatüki pindalas, milleks on 8,5 ha ja orienteeruv raiemaht on 1 698 tm. Ülal märgitust nähtub, et pooled on kokku leppinud raieala täpses pindalas, kuid raiemaht tihumeetrites on kokku lepitud orienteeruvana. Asjatundja P. P. märkis enda istungil antud ütlustes samuti, et käesoleval juhul on lepingust nähtuvalt selgelt kokku lepitud raieõiguse mahus pindalana, olenemata puidu kogusest (kd IV, tlk 72-76). Lepingu ja P. P.i ütluste alusel
tuvastab kohus, et pooled leppisid siduvalt kokku just raieala pindalas ning üleraiet tuleb vaadata kokkulepitud pindala ületamise kontekstis, mitte enam raiutud tihumeetrite kontekstis (võrreldes lepinguga). Pindala ületamisel saab aga kahju tuvastada tihumeetrites, mis kokkulepet ületavalt pindalalt saadi.
43.Hageja on üleraie valdavalt tuvastanud selliselt, et on võrrelnud lepingus iga eraldise juures märgitud orienteeruvat tihumeetrite mahtu reaalselt raiutud tihumeetrite mahuga. Kuivõrd kohtu hinnangul aga pooled tihumeetrites kokku ei leppinud ja lähtuda tuleb sellest, kas ületati kokkulepitud raiepindala konkreetsel eraldisel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus vastuhagi rahuldamata väidetavalt rohkem raiutud tihumeetrite osas - kluppimata aladel väidetavalt teostatud üleraie osas eraldistel 7 (väidetav üleraie vähemalt 67 tm), 10 (väidetav üleraie 6 tm),11 (väidetav üleraie 6 tm), 16 (väidetav üleraie 4 tm). Samadel kaalutlustel jätab kohus rahuldamata kostja nõude üleraie osas klupitud aladel eraldistel 8, 10, 14 ja 15 (väidetav üleraie kokku 30 tm). Samas on Aamos Atlas mõõtmistega tõendatud ka osaline pindala piiride ületamine – 0,43 ha osas (vt kd III, tlk 86 ülemine tabel). Kostja tugineb samas hinnangus märgitud üleraie mahule 7,2 ha, kuid kohtule jääb arusaamatuks, kuidas see on leitud. Kuivõrd kohtul ei õnnestunud sellises mahus üleraiet tõendite alusel tuvastada, loeb kohus tõendatuks üleraie ainult 0,43 ha ulatuses. Kohus leiab siiski, et sel alusel kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei ole põhjendatud, kuivõrd P. M. arvamuse kohaselt on tegu piirinihetega (kd III, tlk 53) ning ka P. P. möönab nii enda arvamuses (kd III, tlk 105) kui tunnistajana antud ütlustes (kd IV, tlk 72-76), et lubatud eksimus piiri osas on +/- 10 m. Sama kinnitas enda vastustes küsimustele ka T. E. Vardi Erametsaseltsist (kes oli 16.01.2018 sõlmitud esinduslepingu kohaselt volitatud tegutsema kostja ainuesindajana lepingus nimetatud kasvava metsa raieõiguse müügi korraldamisel ja kes võttis endale kohustuse teostada järelevalvet raietööde üle - (kd II, tlk 168 – 169). Seega antud nihe jääb lubatud eksimuse piiridesse, mistõttu tegu ei ole rikkumisega ja kohus kahjunõuet selles osas ei rahulda.
44.Täiendavalt on kostja esitanud üleraiega seonduva nõude veekaitsevööndis toimunud raie eest. Kostja märgib, et eraldisel nr 10 ja 17 on teostatud omavolilist raiet mahus 6 + 26 tm veekaitsevööndis ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ja rikkudes sellega VeeS § 29 lg 4 p 2 tulenevaid nõudeid. Kohus tuvastas maaameti ortofotode alusel (kd II, tlk 105; kd III, tlk 83, 84), et veekaitsevöönd asub osaliselt eraldise piirides. Kuivõrd pooled leppisid kokku, et eraldise piirides on lubatud raiet teostada, ei ole tegu üleraiega lepingu mõttes. Kohus nõustub, et hageja võis rikkuda VeeS § 29 lg 4 p 2, kuid sel juhul kannab hageja haldusõiguslikku või väärteovastutust. Tegu ei ole lepingu rikkumisega ja kostja ei saa nõuda sel alusel kahju hüvitamist, kuivõrd raie jäi tõenditest nähtuvalt eraldise piiridesse, mille osas raieõigus võõrandati.
45.Lisaks eeltoodule on kostja esitanud nõude eraldisel 14 toimunud raie osas, kuivõrd selle eraldise raieõigus ei olnud müügiobjektiks. Kohus tuvastas, et lepingu R 18-02 kohaselt on hagejale müüdud raieõigus eraldistel nr 7, 8, 9, 10, 12, 13, 16 ja 17 (kd I, tlk 4). Eraldise 14 raieõigust hagejale müüdud ei ole. P. P.i asjatundja arvamusega on tõendatud, et eraldisel 14 on teostatud raiet ning ebaseadusliku raie maht eraldisel nr 14 on kokku 11 tm (vt kd II, tlk 53). Sama asjatundjaarvamusega on tuvastatud antud eraldisel teostatud raiega tekitatud kahju suurus - 11 tm (vt kd II, tlk 53) x 27 eurot/tm (v kd II, tlk 45 pöördel) = 297 eurot. Kostja leiab, et eeltoodud summale tuleb lisada 25 % hinnavahe, kuivõrd turusituatsioonis müüb omanik oma metsa, kui sortimentide hinnad talle sobivad. Kuna antud juhul tegi hageja
üleraied kehvemas turusituatsioonis, siis tuleks kostjale tema hinnangul sortimentide omastamisega tekitatud kahju summa määramisel lähtuda paremas turusituatsioonis sortimentide eest saadavast summast, mis on vähemalt 25 % kõrgem kui jaanuaris 2018. sortimentide hinnaga arvutatud summa. Kohus leiab, et summa suurendamine ja kohandamine „parimale turusituatsioonile“ ei ole põhjendatud ning kahju tuleb arvestada selle tekkimise aja seisuga. Seemne- ja säilikpuud
46.Kohus tuvastas, et poolte vahelise lepingu lisanõuetes raiele (vt lepingu eritingimused, kd I, tlk 4) on pooled kokku leppinud järgnevas: paremate tüveomadustega esimese rinde kased jätta seemne- ja säilikpuudeks hajali üle pinna. Seega leppisid lepingupooled kokku, et seemne- ja säilikpuudena jäetakse raielangile kasvama vaid paremate tüveomadustega esimese rinde kased.
47.Kostja väidab, et hageja ei ole nõuetele vastavalt jätnud kasvama seemne- ja säilikpuid. Kohus leiab, et kuigi pooled leppisid kokku raiealuse maa-ala suuruses, mitte tihumeetrites (tihumeetrid olid orienteeruvad), tuleb lepingus kokku lepitut ületavat seemnepuude ja säilikpuude raiet (kui see esineb) käsitleda üleraiena – lepingu kohaselt tuli need puud saadavast raiemahust välistada ja see kajastus ka kokku lepitud hinnas. Hageja võis aga rikastuda seemnepuude ja säilikpuude arvelt, mida ta lepingu kohaselt saama ei pidanud ja mis pidid kasvama jääma. P. P.i asjatundjaarvamuse kohaselt (kd II, 30-48) on seemnepuudena eksperthinnangu kohaselt kasvama jäetud kvaliteedile vastavate esimese rinde kaskede asemel kehvema kvaliteediga kased, seejuures eraldiste kaupa: 7 – 16 tm; 12 – 3 tm; 13 – 1 tm; 16 – 8 tm; 17 – 22 tm. Kokku on klupitud eraldistel kase seemnepuude üleraiet tehtud tema hinnangul 116 tm.
48.Kohus tuvastas poolte vahel sõlmitud lepingu alusel, et seemnepuid tuli kasvama jätta kokku 78 tk (lepingus eraldiste kaupa välja toodud) (vt kd I, tlk 4).
49.Metsabüroo OÜ metsakorraldaja P. M. koostatud asjatundja arvamuses on leitud, et jäetud on piisaval arvul seemnepuid (vt kd III, tlk 50 pöördel). MetsaTuba OÜ metsakorraldaja T. M. hinnangus on samuti leitud, et Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ poolt koostatud eksperthinnangu järgi kasvab lageraietega hõlmatud eraldistel 144 tm puid koguarvuga 142 tk. Raielepingus on kokku lepitud vaid 78 seemne- ja säilikpuu säilitamises. Seega on nõue täidetud pea kahekordselt (vt kd III, tlk 66). Ühtlasi tuvastas kohus, et kostja ise on algselt väitnud, et raielankidele on kasvama jäetud liiga palju puid (I kd tlk 39, p. 1.3). Samuti on Vardi Erametsaselts (kes oli kostja esindaja raie korraldamisel) kinnitanud, et kasvama on jäetud 26 kaske, 5 haaba ja 1 mänd enam, kui seda nõuab leping (kd I, tlk 82 ja kd III, tlk 57). Sellest tulenevalt leiab kohus et kostja väited liiga väheste seemne- ja säilikpuude kasvama jätmise kohta on tõendamata ja hageja tõenditega ümber lükatud. Sellest väitest tuletatud kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.
50.Täiendavalt tugineb kostja oma kahjunõudes sellele, et kasvama on jäetud viletsamate omadustega puud, mis ei vasta lepingus kokkulepitule. Kohus tuvastab lepingu alusel, et kasvama tuleb jätta paremate tüveomadustega puud. Hageja ei ole tõendanud, et seda nõuet on järgitud. Kostja on esitanud tõendina asjatundja P. P.i arvamuse, milles asjatundja on jõudnud arvamusele, et kasvama on jäetud viletsamate omadustega puud (kd II, tlk 46). Ta selgitas istungil, et puude kvaliteeti saab tuvastada visuaalse vaatlusega koha peal. Ortofotolt ei ole võimalik määrata kasvama jäetud puu kvaliteeti. Seemnepuu kvaliteedi mõttes ega tüve
kvaliteedi mõttes, lisades: „Sama iseloomuga mets on kahes küljes püsti. Sama kinnistu langi ühel piiril ja lõunapoolsel naaberkinnistul. Fotol on okaspuud nähtavad rohelisena ja lehtpuud kollasena. Sellisel pinnasel osa tüvesid on viletsad, kuid oleks olnud võimalik leida piisavalt korralikke seemnepuid“ kd IV, tlk 74-76). Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kasvama ei ole jäetud nõuetekohase kvaliteediga seemnepuid. Asjatundja on märkinud, et odavamad puuliigid ja puud tuleb koristada ning selle maksumuseks on 62 tm x 16 eurot/tm = 1 008 eurot (kd II, tlk 46 pöördel). Täiendavalt märgib asjatundja, et viletsamate tüvedega kaskede edaspidine juurdekasv ei anna tulevikus kasepalki/pakku. Need viletsamad puud peab kostja laskma hiljem lankidelt koristada. Asjatundja hindab, et palgi/paku ja paberipuidu hinnavahe tõttu on hageja omastanud aga kostja kaotanud 1 503 eurot (jättes väärtusetud puud kasvama ja raiudes väärtuslikuma puidu, mille eest oli võimalik saada head hinda, vt kd II, tlk 46 pöördel). Kostja kahju seisneb seega palgi/paku ja paberpuidu hinnavahes, mis on olemuslikult saamata jäänud tulu. Hageja varalise kahju hüvitamise kohustus tuleneb lepingu p-st 10.1. Kohus leiab, et kasvama jäetud kehvemate omadustega seemnepuude koristamine (1 008 eurot) ja ülal viidatud hinnavahe (1 503 eurot) on tõendatud ja kuuluvad kostjale kahjuna hüvitamisele. Metsa majandamist takistavad rikkumised
51.Lepingu p-de 8.4, 8.2 ja 10.3. kohaselt tuleb hagejal oma kulul raiejäätmed koristada, ja kokkuveotee roopad siluda. Kostja on tõendanud, et hageja ei ole raielangi puhastustöid kohaselt teinud ega kokkuveoteid korrastanud. Asjatundja P. P.i arvamusega on tõendatud, et kokkuveoteed ei ole nõuetele vastavalt korrastatud, roobaste sügavus ületab langil lubatud 30 cm sügavuse piiri, mis tuleneb metsamajandamise eeskirja § 19 lg 1 p-st 2 (vt kd II, tlk 42). Samuti on asjatundja hinnanguga tõendatud, et metsaraie järgselt on suur osa raiejäätmetest jäetud raielangile ning metsaraie järgselt on raielangile jäetud kännud lubatust kõrgemad (vt kd II, tlk 42). Kuivõrd tegu on lepingurikkumistega, on hagejal kohustus vastavad tööd oma kulul teostada. Hagejal on tekkinud lepingu täitmise nõue (VÕS § 108). Kuivõrd nimetatud tööd on teostamata, ei ole kostjal olnud võimalik langil uue metsa istutamine jm vajalikud tööd. Sellest tulenevalt on viibinud ka uue metsapõlve juurdekasv rohkem kui 7 ha suurusel alal. Asjatundja hindab uue rajatava kvaliteetse metsapõlve 2 a juurdekasvu väärtuseks 2 100 eurot (7h x 2a x 150 eur/h) (kd II, tlk 46 pöördel). Kuivõrd vastuhagi uue tervikteksti esitamise ajaks oli möödunud 4 aastat, tuleb summa korrutada kahega – 2 100 x 2 = 4 200 eurot. Tegemist on kostja saamata jäänud tulu nõudega. Kohus leiab, et nõue on tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
52.Täiendavalt on sama asjatundja arvamusega tõendatud, et korrastustööde viibimisega seonduvalt on tekkinud seisvale lageraie langile isetekkeline väheväärtuslik võsa. Asjatundja hindab väheväärtusliku võsa likvideerimise maksumuseks 700 eurot (7h x 100 eur/h) (kd II, tlk 46 pöördel). Tegemist on kostjal tekkinud otsese varalise kahju nõudega. Kohus leiab, et kahju on tõendatud ja kuulub hüvitamisele.
53.Kohus leiab P. P.i asjatundjaarvamusele tuginedes, et täiendavalt on põhjendatud järgnevad kostja kahjunõuded. Koristamata raielangi ja roobaste tasandamata jätmise eest 100 eurot/ha x 7 ha = 700 eurot. Oluliselt raskemates tingimustes kuuse istutamise lisakulude (mineraliseerida enam ei saa, lank kattunud loodusliku uuendusega, maapind langil perioodil 2018-2021.a tugevasti kamardunud ja loodusliku uuenduse juurestikuga läbi põimunud) eest 2625 eurot, summale lisandub KM 525 eurot, kokku 3 150 eurot (2 500 kuuseistikut/ha x 0,15 eurot/istik x 7 ha). Kuuse kultuuri 4 aastat hiljem (2018 a asemel 2022 a) rajamise tõttu on
kuuse kultuuri hooldamise tööd kordades mahukamad kui värskele lageraie langile istutatud kuuse kultuuri hooldamisel, selle eest on mahukamad töökulud minimaalselt 4 200 euro ulatuses, summale lisandub KM 840 eurot, kokku 5 040 eurot (200 eurot /ha x 3.a x 7 ha). Sega peab kohus vastavaid nõudeid põhjendatuks kokku 700 + 3 150 + 5 040 = 8 890 eurot. Kahju kindlakstegemise kulud
54.Kostja on tõendanud, et talle on rikkumisega tekkinud kulutused seoses kahju kindlaks tegemise ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamisega (VÕS § 128 lg 3). Kostja on tellinud asjatundja hinnangu Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ-lt, millises on tuvastatud hageja rikkumised ja nendega kostjale kaasnev otsene varaline kahju ning kostjal saamata jäänud tulu (kd II, tlk 30-59). Eksperthinnangu koostamise kulu oli 1 250 eurot, lisandub käibemaks, kokku 1 500 eurot (kd I, tlk 242).
55.Samuti on tõendatud, et kostja tellis uue metsa inventeerimise koos metsamajandamiskava koostamisega kinnistule. Selle tingis asjaolu, et peale hageja teostatud raiet ei vastanud metsa faktiline olukord enam majandamiskavaga lubatud raietele (üleraie ja raie keelatud aladel). Eelmine metsamajandamiskava oli tellitud aastal 2016 kümneks aastaks, seega puudunuks kostjal vajadus uue majandamiskava koostamiseks, kui hageja oleks raie teostanud nõuetekohaselt (kd I, tlk 55-66). Uue metsamajandamiskava tellimisega tekkis kostjale kulu 233,33 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 280 eurot (kd I, tlk 243). Põhinõude kokkuvõte
57.Lepingu p 10.1. sätestab, et kui ostja on rikkunud lepingu tingimusi või metsaõigusnorme, on ostja kohustatud hüvitama kogu tekitatud kahju, sealhulgas keskkonnale tekitatud kahju, tasuma vastavad riiklikud trahvid või rahalise karistuse ning maksma müüjale leppetrahvi lepingus kokkulepitud summas. Lepingu eritingimuste kohaselt on leppetrahv kuni 10 % raieõiguse müügihinnast, so antud juhul 2 695 eurot. Kuivõrd hageja on oluliselt rikkunud poolte vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut, nõuab kostja hagejalt ka leppetrahvi tasumist summas 2 695 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas rikkumised, on nõue põhjendatud ja kohus rahuldab selle. Viivisenõue
58.Kostja on esitanud lisaks põhinõudele ka viivisenõude. Tulenevalt võlaõigusseaduse § 113 lg-st 1, on kostjal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul ei ole pooled kahjuhüvitiselt ja leppetrahvilt arvestatavas viviisemääras kokku leppinud ja ka kostja nõuab seda seadusjärgses määras. Kohus arvestab seega viivist seadusjärgses määras.
59.Kohus mõistab hagejalt välja viivise üleraietega tekitatud kahju hüvitamise nõudelt (297 eurot) alates hagi esitamisest 11.04.2018. Viivise summa on 297 x 022 x 1 892 päeva = 126,47 eurot.
60.Kohus arvestab seadusjärgses määras viivist leppetrahvilt (2 695 eurot), seemnepuudega seonduva saamata jäänud tulu nõudelt (1 503 eurot), halva kvaliteediga seemnepuude koristamise kulu nõudelt (1 008 eurot), metsauuendamise viibimisega seonduvalt nõudelt (4 200 eurot) alates 11.04.2018, mil kostja saatis hagejale vastavate nõuetega pretensiooni. Viviise summa on 9 406 x 0,022% x 1 892 päeva = 4 005,41 eurot.
61.Kohus arvestab asjatudja hinnangu koostamise kulult (1 500 eurot) ja metsamajandamiskava kulult (280 eurot) viivist alates 09.04.2020, kuna kostja on hagejale teatanud vastava kulu kandmisest kompromissettepanekuga 08.04.2020. Viivise summa on 1 780 x 0,22 x 1163 eurot = 473,68 eurot.
62.Kohus arvestab metsaaluse koristamise ja taastamise kulude (8 890 eurot) tasumisega viivitamiselt viivist alates hagiavalduse tervikteksti esitamisest 13.05.2021. Viivise summa on 8 890 x 0,22 x 764 päeva = 1 589,73 eurot.
63.Kokku mõistab kohus välja käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 126,47 + 4 005,41 + 473,68 + 1 589,73 = 6195,29 eurot.
64.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
65.Kostja taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult seadusejärgses määras iga tasumisega viivitatud päeva kohta. Kohus rahuldab nõude ja mõistab kahjuhüvitiste summalt ja leppetrahvilt (18 378 + 2 695 = 21 073 eurot) välja viivise seadusjärgses määras alates otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni otsuse kohase täitmiseni. Hagi lahendamine
66.Lepingu osaks olevate tüüptingimuste p 6.1 sätestab, et pooled allkirjastavad raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti 10 päeva jooksul pärast raie teostamist ostja poolt ning selles fikseeritakse metsa ja pinnase seisund pärast tööde lõpetamist. Aktis märgitakse ära hinnang töödele ning vastastikused pretensioonid.
67.Kuivõrd kohus tuvastas, et tööd on teostatud puudustega, on kostjal VÕS § 101 lg 1 p-le 2 tuginedes põhjendatult õigus oma kohustuse täitmisest keelduda. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud
68.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
69.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus liidab hagi hinna ja vastuhagi hinna (3 500 + 32 928,32 = 36 428,32 eurot). Kohus rahuldas hagi
18 378 (kahjunõue) + 2 695 (leppetrahv) + 6 195,29 (sissenõutavaks muutunud viivis) + 1 685,84 (edasiulatuv aastane viivis põhinõudelt 21 073 eurot seadusjärgses määras) = 28 954,13 eurot. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest ja vastuhagi rahuldamata jätmisest (28 954,13 : 36 428,32 = 0,79) - 79% ulatuses kostja ja 21% ulatuses hageja kanda.
70.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
71.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.06.2023 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.