OÜ STEELHOUSE hagi OÜ RTS Infraehitus vastu 20.10.2019 töövõtulepingust nr T607-03 tuleneva võlgnevuse 24 000 euro, viivise 8002,30 euro ja täiendava viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.04.2023. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
35 612,16 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ STEELHOUSE 29.05.2023. a apellatsioonkaebus (täpsustatud 02.06.2023. a)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ STEELHOUSE (registrikood 11277667, aadress Fr. R. Faehlmanni 48-2, 10125 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm (e-post:XXX), seaduslik esindaja AA Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ RTS Infraehitus (registrikood 11716322, aadress Peterburi tee 2f, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper (e-post XXX)
Menetluse liik
Istungimenetlus, istung 11.01.2024
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 26.04.2023 otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata 8 992,48 euro ja sellelt summalt arvestatava viivise nõudes, samuti menetluskulude jaotuse ning rahalise kindlaksmääramise nõudes, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt, anda uus menetluskulude jaotus.
3.Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.Hagi rahuldada osaliselt. 3.2.Mõista välja OÜ-lt RTS Infraehitus OÜ STEELHOUSE kasuks põhivõlg 8 992,48 eurot.
3.3.Mõista välja OÜ-lt RTS Infraehitus OÜ STEELHOUSE kasuks viivis 5 033,12 eurot ja viivis alates 01.02.2024 määraga 15 % aastas põhivõlalt (8 992,48 eurot), kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhivõlg (8 992,48 eurot).
3.4.Poolte menetluskulud maa – ja ringkonnakohtus jätta 37% ulatuses kostja kanda ja 63 % ulatuses hageja kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE
1.OÜ STEELHOUSE esitas Harju Maakohtule hagi OÜ RTS Infraehitus vastu 20.10.2019 töövõtulepingust nr T607-03 tuleneva võlgnevuse 24000 euro, viivise 8002,30 euro ja täiendava viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja E-Glass OÜ 20.10.19 töövõtulepingu nr T607-03, mille p 2.1. kohaselt oli lepingu objektiks Narva linna bussijaama varikatuse, asukohaga Vaksali tn 22, Narva linn rajamiseks tehtavad klaaside ja klaasi kinnituste tarnimis- ja paigaldustööd. Tööde valmimise tähtajaks oli lepingu p 2.2. kohaselt 29.11.2019 ja p 1.6. kohaselt maksumuseks 152 649,73 eurot.
3.Hageja osales nimetatud tööde teostamisel E-Glass OÜ alltöövõtjana.
4.28.01.2020 loovutas E-Glass OÜ oma töövõtulepingust tuleneva tasunõude summas 20 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20% (st kokku summas 24 000 eurot), hagejale ning samal kuupäeval edastas hageja nõude loovutamist sisaldava dokumendi kostjale.
5.Kostja poolt E-Glass OÜ-lt tellitud töö on valmis, kostja poolt vastu võetud ning kasutuses. Hagejale teadaolevalt muutus E-Glass OÜ töövõtulepingust tulenev tasunõude kostja vastu sissenõutavaks 06.05.2020, kuid kostja ei ole hagejale tänaseni seda summat tasunud.
6.Kostja ja E-Glass OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu p 8.2. sätestab, et juhul, kui pool viivitab lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade maksmisega, on juhul kui lepingus ei ole konkreetse summa osas ette nähtud teistsugust viivist, teisel poolel õigus nõuda viivitavalt poolelt viivist suurusega 15% (viisteist protsenti) tähtajaks tasumata summalt aastas. Sellises määras viivis kohaldub ka loovutatud nõudele, kuna loovutatud nõudesumma on kostja poolt tasutud.
7.Kostja on jätnud loovutatud summa 24 000 eurot hagejale tasumata. Kuna hagejale teadaolevalt muutus loovutatud nõue sissenõutavaks 06.05.2020 ning hagi on esitatud 27.07.2022, siis on viivise suuruseks kuni hagi esitamiseni 8002,30 eurot. Hageja esitab ka TsMS § 367 alusel nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja alates hagi esitamisest tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis E-Glass ja kostja vahel sõlmitud
2(9)
töövõtulepingus kokku lepitud määras – 15% aastas – kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja pole tõendanud, et E-Glass OÜ oleks Narva linna bussijaama varikatuse ehitamiseks sõlminud mõne muu lepingu, sh sellise lepingu, mille täitmiselt oleks EGlass OÜ alltöövõtjana osalenud hageja. Seega ei saa olla vaidlust selle üle, millisest lepingust tuleneva nõude E-Glass OÜ hagejale loovutas. See peab asjaoludest tulenevalt olema selge nii E-Glass OÜ-le kui pooltele. Ühestki kostja väitest ega tõendist ei tulene, et kostja oleks enne nõude loovutamist sisaldava dokumendi esitamist tasunud E-Glass OÜ-le kogu töövõtulepingust tuleneva tasu. Seega on väär kostja väide, et töövõtjale on tasutud enne nõude loovutamist, mistõttu polnud võimalik juba täidetud nõuet loovutada. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 1400 eurot ja esindajakulu summas 4632,50 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hagi on tõendamata. Hagiavaldusele ei ole lisatud akti ega arvet, mille alusel hageja poolt väidetavalt omandatud tasunõue sissenõutavaks muutus. Igal juhul ebaõige on hageja seisukoht, et tasunõue muutus sissenõutavaks 06.05.2020.a. Sellel kuupäeval on allkirjastatud teostatud tööde akt nr 3 (periood 06.03.2020 – 27.04.2020), millega tellija aktsepteeris kõik varasemalt akteerimata tööd (akteerimata tööde jääk 0). Vastavalt lepingule ei muutunud tasunõue sissenõutavaks akti allkirjastamisest. Hagiavalduse põhjal ei ole võimalik aru saada, millise lepingu alusel faktiliselt tekkinud ja sissenõutavaks muutunud tasunõude osa hageja aktiga omandas. Kostja on seisukohal, et aktist ei nähtu nõude ülemineku aluseks olevat käsutustehingut TsÜS § 6 lg 3 mõistes, mistõttu oli akti edastamine õiguslike tagajärgedeta. Kostja hinnangul on akti näol tegemist ettepanekuga lepingut muuta, millele osutab asjaolu, et akt kuulus selle teksti kohaselt allkirjastamisele ka kostja poolt. Kui tegemist oleks nõude loovutamise käsutustehinguga VÕS § 164 lg 1 mõistes, siis poleks kostja allkirja aktile vaja. Kostja pole akti allkirjastanud ning seega pole ka lepingut muudetud. Asjaolu, et ka töövõtja on käsitlenud akti üksnes lepingu muutmise ettepanekuna (mis jäi sõlmimata), mitte tahteavaldusena nõude loovutamiseks, kinnitab töövõtja poolt ka pärast akti lepingu alusel jätkuv tööde akteerimine tellijaga ning akteeritud tööde eest arvete väljastamine, millistel arvetel ei olnud märgitud, et ülekanne tuleks teostada hagejale, arved tuli maksta ülekandega ning töövõtja arveldusarvele. Aktist ei nähtu hageja tahteavaldust nõudeõiguse omandamiseks, mis on nõude loovutamise käsutustehingu kehtivuse eelduseks. Kuigi akt on edastatud hageja juhatuse liikme e-posti aadressilt, siis kostja projektijuhile 28.01.2020. a adresseeritud e-kiri ei sisalda mistahes selgitusi, mis on aktiga soovitud õiguslik tagajärg. Akti pealkiri justkui osutab nõude loovutamisele, kuid samamoodi oluline on akti sisu, millest nähtuvalt on tegemist lepingu muutmise ettepanekuga. Kostja on seisukohal, et isegi kui akti saaks käsitada nõude loovutamise käsutustehinguna, siis ei saanud hageja vastavas summas nõuet omandada, kuivõrd loovutatud nõue oli kostja teavitamise ajaks kohase täitmisega lõppenud. Akti objektiks on tasunõue „klaaskatuse klaasikinnitite tootmise ja paigaldamise eest“. Lepingu lisaks 416 oleva töövõtja pakkumuses 999-2 ja teostatud tööde aktides vastab selliste tunnustega töödele rida „Klaaskatuse kandurid 4x2kN AISI316 harjatud“. 3(9)
Teostatud tööde akt nr 2 (periood 21.01.2020 – 05.03.2020) tõendab, et vastavad tööd olid akti edastamise ajaks juba akteeritud. Kostja oli töövõtjale vastavate akteeritud tööde eest akti edastamise ajaks juba tasunud. Ükski pärast akti edastamist sissenõutavaks muutunud ja tasutud lepingu tasunõude osa ei seondu „klaaskatuse klaasikinnitite tootmise või paigaldamisega“. Kõik hageja poolt enne akti esitamist kostjale esitatud arved on tasutud. Kostja selgitab, et akti edastamise ja hagiavalduse esitamise on ilmselt tinginud erimeelsused töövõtja ja hageja omavahelistes suhetes. Kostja jääb seisukohale, et hageja ei ole aktiga omandanud mistahes summas nõuet kostja vastu, mistõttu puudub hagejal õigus arvestada ja nõuda väidetavalt tasumata summalt viivist. Isegi kui kohus asub seisukohale akti alusel oli nõude omandamine võimalik, siis ei ole hageja nõue muutunud lepinguga kooskõlas sissenõutavaks, mis on VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivisearvestuse algusajaks. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista hagejalt esindajakulu summas 6503,40 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MAAKOHTU OTSUS
21.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 4595,40 eurot ja viivise.
22.Hageja väitel omandas ta E-Glass OÜ-lt 28.01.2020 aktiga nõude kostja vastu, mis põhineb nimetatud töövõtulepingul, kostja on teinud makseid valele isikule (uue võlausaldaja asemel vanale). Kostja vaidleb vastu nõude loovutamisele ja (juhul, kui nõude loovutamine leiab kohtu poolt tuvastamist) hageja käsitlusele loovutatud nõude sisust.
23.Vaidluse all on 28.01.2020 akti tõlgendus ehk kas nõue sellega loovutati ja kas hagejal on sellest tulenevalt nõudeõigus hageja vastu või mitte. Kui kohus leiab, et tegemist on nõude loovutamisega, siis tuleb järgmisena analüüsida, kas loovutati konkreetse töölõiguga seotud nõue või loovutati kogu lepingust kui sellisest tulenev nõue. Kui kohus leiab, et loovutati konkreetse töölõiguga seotud nõue, siis tuleb kohtul käsitleda kostja vastuväidet, et see nõue on algsele võlausaldajale tasutud juba enne, kui nõue loovutati ja sellest kostjale teatati. Kui kohus leiab, et tegemist oli lepingust tuleneva üldise tasunõude loovutamisega ilma kitsendusteta, siis tuleb kohtul analüüsida, kas kohustus on täidetud kostja poolt valele isikule, kuna kostja on peale 28.01.2020 teinud lepingu alusel makseid algsele võlausaldajale, mitte uuele.
24.Otsuse põhjenduste kohaselt kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et 28.01.2020 dokumendiga E-Glass OÜ hagejale nõuet ei loovutanud ja hageja ei ole tõendanud nõude omandamist kostja vastu. Muid asjaolusid hageja nõude alusena esile toonud ei ole. Hagi tuleb jätta seetõttu rahuldama. Järelikult puudub vajadus täiendavalt edasi analüüsida seda, kas loovutati nö „kitsas“ või „lai“ nõue ja kas ja mille eest on kostja teinud töövõtulepingu alusel makseid E-Glass OÜ-le pärast 28.01.2020.
HAGEJA APELLATSIOONKAEBUS
25.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonakebuse põhjenduste kohaselt on kohus jätnud 28.01.2020 nõude loovutuse dokumenti tõlgendades nõuetekohaselt arvestamata: - akti teksti kui tervikuga, sh alahinnates
4(9)
selle dokumendi pealkirja olulisust ja minnes oma järeldustes akti pealkirjaga otsesesse vastuollu; - poolte suhtlusega enne nõude loovutamist; - poolte avaldustega pärast nõude loovutamist; - kohtu tõlgendus on ka vastuoluline. Kohus leidis, et poolte tahe oli saavutada nõude loovutamise õiguslikud tagajärjed. Kohus keeldus seda aga siiski nõude loovutamiseks pidamast.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
26.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata 8 992,48 euro ja sellelt summalt arvestatava viivise nõudes, samuti menetluskulude jaotuse ning rahalise kindlaksmääramise nõudes, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Teha tühistatud osas uus otsus millega rahuldada hagi osaliselt, anda uus menetluskulude jaotus.
28.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse on vaidluse ulatus apellatsioonimenetluses sama kui maakohtus.
29.Asja materjalidest nähtub, et: -Kostjaga oli sõlmitud töövõtuleping Narva linna bussijaama varikatusega seotud tööde tegemiseks. -Kostja (kui tellija) ja E-Glass OÜ (kui töövõtja) vahel oli sõlmitud 20.10.2019 töövõtuleping nr T607-03 (dtl 11-23), mille p 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks Narva linna bussijaama varikatuse, asukohaga Vaksali tn 22, Narva linn rajamiseks tehtavad klaaside ja klaasi kinnituste tarnimis- ja paigaldustööd. -Hageja ja E-Glass OÜ vahel oli sõlmitud leping klaasseinte ja katuse kandurite ja kinnitite toomiseks ning paigaldamiseks, mis oli osa kostja ja E-Glass OÜ vahel oli sõlmitud 20.10.2019 töövõtulepingus kokkulepitud töödest. -Seega oli lepingu objektiks oleva Narva linna bussijaama varikatuse, asukohaga Vaksali tn 22, Narva linn rajamiseks tehtava klaaside ja klaasi kinnituste tarnimis- ja paigaldustööde peatöövõtjaks kostja, kellega E-Glass OÜ oli sõlmitud töövõtulepingu (dtl 11 jj), hageja oli omakorda E-Glass OÜ alltöövõtjaks, kes teostas E-Glass OÜ-le klaasseinte ja katuse kandurite ja kinnitite toomise ning paigaldamise, vastavalt nende vahel sõlmitud lepingule. -Hageja on E-Glass OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingus ettenähtud tööd teostanud. -E-Glass OÜ juhatuse liige allkirjastas 28.01.2020 dokumendi pealkirjaga „Akt nõude loovutamise kohta“ (dtl 9). -Nimetatud akt saadeti kostjale ja kostja sai selle kätte 28.01.2020 (dtl 86; dtl 192 p 2; dtl 300, 00:28:30). -E-Glass OÜ ega kostja ei ole hagejale aktis märgitud summat tasunud. -Kostjal puudub E-Glass OÜ ees nende vahel sõlmitud 20.10.2019 töövõtulepingust nr T60703 tulenev võlgnevus. -Maakohus tuvastas ja puudub vaidlus, et 20.10.2019 töövõtulepingu nr T607-03 järgsed summad on muutunud sissenõutavaks, kostja ei ole hagejale (väidetava) nõude loovutuse alusel tasunud, vaid on tasunud kõik 20.10.2019 töövõtulepingu nr T607-03 järgsed summad E-Glass OÜ-le (dtl 299, 00:08:47).
5(9)
30.Kuna poolte vahel oli vaidlus, kas hageja omandas E-Glass OÜ-lt 28.01.2020 dokumendi alusel kostja vastu hagetava nõude, tuli maakohtul poolte esitatud väiteid analüüsida.
31.VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Kuna nõude loovutamise põhiliseks õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele (vt Riigikohtu 23. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p 18) on võlausaldaja vahetuse saavutamiseks vajalik kehtiva loovutuslepingu sõlmimine loovutava isiku ja nõude omandaja vahel. Ka Riigikohus on osutanud, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-149-13, p 27; Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). Maakohus asus seisukohale, et 28.01.2020 dokumendis puudub E-Glass OÜ tahteavaldus nõude loovutamiseks hagejale. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu.
32.28.01.2020 E-Glass OÜ poolt allkirjastatud dokument on pealkirjastatud „Akt nõude loovutamise kohta“ ja sisaldab järgnevat teksti: Käesolevaga annab E-Glass OÜ Anto Sultsi isikus oma nõusoleku, et Narva linna bussijaama varikatuse objektil arveldab peatöövõtja RTS Infraehitus OÜ klaaskatuse klaasikinnitite tootmise ja paigaldamise töömahust 20000.-€ + km otse töö teostaja Steelhouse OÜ-ga. Kõnealune töömaht on E-Glass OÜ ja RTS Infraehitus OÜ vahel sõlmitud lepingu objektiks ning käesolevas aktis toodud summa ulatuses loobub E-Glass OÜ oma nõudest RTS Infraehitus OÜ vastu. Nimetatud tekstile järgnevalt on jäetud lüngad akti allkirjastamiseks E-Glass OÜ ja kostja poolt. Akti on digitaalselt allkirjastanud vaid E-Glass OÜ juhatuse liige.
33.Ringkonnakohtu arvates ei saa nõustuda maakohtuga selles, et aktis väljendatu näol on tegemist E-Glass OÜ ettepanekuga kostjale kostjaga sõlmitud töövõtulepingu muutmiseks kas arveldamise korra või tööde mahu osas. Aktis on väljendatud E-Glass OÜ tahe anda nõue 20 000 euro (pluss käibemaks) ulatuses üle hagejale, kuna seal on kirjas esiteks, et aktis toodud summa ulatuses loobub E-Glass OÜ oma nõudest RTS Infraehitus OÜ vastu ja teiseks, et E-Glass OÜ annab oma nõusoleku 20000.-€ + km arveldamiseks otse töö teostaja Steelhouse OÜ-ga. Lisaks on akti pealkirjaks nõude loovutamine ning koosmõjus sellele järgneva tekstiga tuleb asuda seisukohale, et E-Glass OÜ loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Maakohtu seisukoht, et lepingupooltele sarnane isik ehk keskmine ehituettevõtja ilmselt ei võrdsustaks fraasi „annan nõusoleku otse arveldada oma alltöövõtjaga ja kui see juhtub, siis loobun enda vastavast nõudest“ sisu nõude loovutamisega, ei lähtu lepingu tekstist.
34.Ringkonnakohtu arvates tuleneb nii akti pealkirjast kui ka sisust E-Glass OÜ poolt nõude loovutamise tahe ja tuvastatav on nõude loovutamine kui käsutustehing. Asjaolu, et aktil on koht ka kostja allkirja jaoks, akti sisu ei muuda. Kuigi E-Glass OÜ juhatuse liige on peale seda, kui hageja hakkas kostjalt loovutatud nõuet sisse nõudma, kinnitanud 24.10.2022, et 28.01.2020 aktiga seonduvalt ei soovinud OÜ E-Glass sellega loovutada rahalisi nõudeid OÜ RTS Infraehitus vastu, vaid see akt võimaldanuks kostja poolt allkirjastamisel kostja ja hageja vahelisi rahalisi arveldusi (dtl 274) ning E-Glass OÜ juhatuse liige on ka hagejale saadetud ekirjas väitnud, et 28.01.2020 rahalise aktiga ei soovinud E-Glass OÜ loovutada rahalisi nõudeid RTS Infraehitus OÜ vastu (dtl 257), ei saa see tagantjärele muuta akti kui nõude loovutamise sisu. VÕS § 170 järgi, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude 6(9)
loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
35.VÕS § 171 lg-d 1 ja 2 sätestavad vastuväited, mida võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada (vt VÕS § 170 ja § 171 lg 1 kohaldamise kohta ka Riigikohtu 21. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17). VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kostja sai nõude loovutamisest teada samal päeval akti allkirjastamisega. 36.VÕS § 171 lg 1 alusel võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, seega ka neid vastuväiteid, mis tulenevad nõude loovutamisest.
37.Hageja on seisukohal, et nõude loovutamise lepinguga loovutas E-Glass OÜ hagejale nõude kostja vastu, mis tulenes nende vahel sõlmitud töövõtulepingust, kostja on seisukohal, et isegi kui lugeda akti nõude loovutamiseks, siis tuleb lähtuda sellest, et loovutati osaliselt tasunõue klaaskatuse klaasikinnitite tootmise ja paigaldamise eest. Kuna nõude loovutamise käsutustehingut saab pidada kehtivaks vaid juhul, kui loovutav nõue on piisavalt määratletav tuleb loovutuse kehtivuseks tuvastada, kas nõue oli piisavalt määratletav. Ringkonnakohus on seisukohal, et loovutatav nõue oli piisavalt määratletav. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostjale oli teada hageja ja E-Glass OÜ vahel sõlmitud töövõtu ulatus, kuna enne nõude loovutamist küsis hageja eelnimetatud lepingust tulenevat tasu kostjalt (dtl 234-235), kostjal oli teada hageja töövõtu ulatus tema poolt tehtud klaaskanduritega seotud pakkumusest (dtl 236), mis oli identne E-Glass OÜ pakkumusega (dtl 42) ning mille järgi hiljem sõlmiti tööde teostamiseks leping kostja ja E-Glass OÜ vahel. Seega loovutuslepingus märgitud nõude määratlust „nõue klaaskatuse klaasikinnitite tootmise ja paigaldamise eest“ tuleb pidada piisavalt selgeks.
38.Kostja on seisukohal, et isegi kui akti saaks käsitada nõude loovutamise käsutustehinguna, siis ei saanud hageja vastavas summas nõuet omandada, kuivõrd loovutatud nõue oli kostja teavitamise ajaks kohase täitmisega lõppenud. Ringkonnakohus toob esile, et kuna võlausaldaja vahetuse saavutamiseks ehk kehtiva loovutamislepingu sõlmimiseks on vaja nõude loovutajaks oleks nõudeõigust omav isik, siis arvestades kostja vastuväidet, tuleb tuvastada kas ja millises ulatuses oli E-Glass OÜ-l kostja vastu olemasolev ja/või tulevikus tekkiv nõue klaaskatuse klaasikinnitite tootmise ja paigaldamise eest nõude loovutamise ajal. 39.Klaaskatuse klaasikinnitite tootmise ja paigaldamise eest oli ette nähtud tasuda 47 605,44 eurot, millele lisandus käibemaks 9 521,09 eurot ehk hinnapakkumise 5 viimast rida (dtl 42). Akti nr 1, millega akteeriti ka hageja poolt teostatud töid, allkirjastas kostja 21.01.2020 (dtl 292). Aktist nr 1 nähtuvalt oli allkirjastamise ajaks akteeritud hageja töövõttu kuulunud tööd ridadel 7-10, osaliselt rida 11. Kostja väidetel oli aktist nähtuvalt hageja teostatud tööde eest tasutud ettemaksu arvelt, mistõttu ei olnud E-Glass OÜ-l nõuet, mida loovutada. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Aktist 1 nähtuvalt luges kostja Aktis 1 akteeritud tööde eest tasumise toimunuks mh Akti 1 real 14 oleva arve tasumisega. Asjas puudub vaidlus, et tegelikult ei olnud kostja Akti 1 allkirjastamise ajal real 14 olevat arvet täies ulatuses tasunud. Kostja on ise esile toonud, et Akti nr 1 real 14 kajastatud arvest 12/204 kokku summas 48 000 eurot tasus kostja E-Glass OÜ-le ositi, sh 29.01.2020 summa 8000 7(9)
eurot ja 14.02.2020 summa 5000 eurot, kokku 13 000 eurot (hagivastuse p 21). E-Glass arve 12/204 (dtl 217) sisaldas viidet „Klaaside eest“ ning kostja on asjas väljendanud, et selle arvega ei tasutud hageja teostatud töövõtu eest. Ringkonnakohus leiab, et arvestades Aktis 1 erinevatel ridadel toodut, et E-Glass OÜ arvega 12/204 tasuti ridadel 6-11 akteeritud tööde eest ning lisaks tasuti ettemaks 6000 eurot (5000 eurot + km). Klaaside eest, st Aktis 1 ridadel 1-2 märgitu eest olit juba tasutud real 12 tasutud ettemaksuga ja real 17 oleva arve tasumisega. Ringkonnakohus osutab, et ei E-Glass OÜ ja kostja ei saanud mõista arve 12/204 summas 48 000 eurot tasumist tööde eest, mis sisaldusid Akti 1 ridadel 1-5, siis sellisel juhul oleks esiteks pidanud Akt 1 kajastama nende ridade lepingu jäägina 0 ja lisaks juba tasutut arvestades ületanuks see nimetatud ridade kogusummat. Arvestades ridade 1 ja 2 maksumust ning ridadel 12 ja 17 tehtud makseid tasuti klaaside eest enam 235,24 eurot. Kui arvestada ridadel 7-11 akteeritud summad, lahutada sellest ridadel 13,15,16 tasutu, seejärel liita ka EGlass OÜ teostatud töövõtu eest tasumisele kuulunud summa real 6, lisada neile summadele käibemaks, lahutada nendest summadest klaaside eest enam tasutud 235,24 eurot, siis moodustubki kokku ettemaksuna märgitud summa 6000 eurot.
40.Ringkonnakohus leiab, et kuna Aktiga nr 1 ei olnud akteeritud seisuga 28.01.2020 akti rida 11 summas 1660,40 eurot + km, kokku 1992,48 eurot ja see rida akteeriti alles 06.05.2020 aktiga nr 3 (dtl 230), st nimetatud nõue muutus sissenõutavaks peale nõude loovutamist, siis selles osas oli E-Glass OÜ-l tulevikus tekkiv nõue hagejale loovutatud. Kostja on asjas avaldanud, et kuna aktist 1 tulenevalt jäi kostja poolt tasutuks ettemaks 5000 eurot tuleb see ettemaks lugeda tasutuks Akti 3 (dtl 230) rea 11 katteks, st just hageja töövõttu kuulunud tasu katteks. Ringkonnakohus osutab, kuna ettemaks tasuti peale nõude loovutamist, siis isegi juhul, kui lugeda ettemaksu arvelt tasutuks ka hageja hilisem akteeritud töövõtujärgne tasunõue on kostja tasunud nõude selleks mitteomavale võlausaldajale.
41.Seega leiab ringkonnakohus, et tõendatud on hageja väide, mille kohaselt, hoolimata sellest, et kostja võlgnikuna sai võlausaldaja allkirjastatud nõude loovutamise teate, tasus ta nõude peale teate saamist osaliselt selleks mitte õigustatud isikule ehk võlausaldajale, kes oli nõude loovutanud. Kuigi E-Glass OÜ on asjas esitanud teate, et seisuga 28.01.2000 oli kostja kõik hageja töövõtu alusel E-Glass OÜ-le tasumisele kuulunud summad tasunud, läheb see vastuollu E-Glass OÜ poolt 28.01.2000 avaldatuga. Arvestades, et E-Glass OÜ väite kohaselt ei loovutanud ta nõuet hagejale, vaid soovis kostjaga sõlmida kokkuleppe, st lepingu muudatuse, mille järgi kostja tasub hagejale osa töövõtusummast, tekib küsimus, et kuidas sai E-Glass OÜ sellise kokkuleppe sõlmimist kostjale pakkuda, kui tema enda väite järgi oli ta klaaskatuse klaasikinnitite tootmise ja paigaldamise töö eest juba täies ulatuses kostjalt tasu saanud. Sellise vastuolu tõttu ei ole E-Glass OÜ poolt pärast nõude loovutamist esitatud seisukohad usutavad. Allkirjastatud 28.01.2000 tahteavalduse järgi teadis E-Glass OÜ, et seaoses klaaskatuse klaasikinnitite tootmise ja paigaldamise tööga, mis kuulus hageja töövõtu hulka, oli tal sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue. Kuigi asjas ei leidnud tõendamist, et nimetatud tahteavalduses toodud kogusummas oli tal nõue olemas või tekkis tulevikus on asjas veenvalt tõendamist leidnud nõude olemasolu osaliselt. 42.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja tasus hageja töövõtus olnud klaaskinnitite tootmise ja paigaldamisega seotud tööde eest E-Glass OÜ-le pärast 28.01.2020, st pärast nõude loovutamist summa 8 992,48 eurot (7000+ 1992,48), tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja väidete kohaselt tasus kostja vanale võlausaldajale 8000 + 5000 + 1992,48 eurot hageja teostatud töövõtu eest, kuid see tõendamist ei leidnud. Akti 1 järgi tegi kostja vanale võlausaldajale ettemaksu 6000 eurot, mistõttu ei tasutud 29.01.2020 ja 14.02.2020 6000 euro ulatuses juba teostatud tööde eest sh ka hageja teostatud tööde eest
8(9)
sissenõutavaks muutunud summat. Ettemaksuna tasutud summat saab lugeda VÕS § 88 lg 6 järgi tasutuks viimaste osamaksete arvelt.
43.Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist, mis E-Glass OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu järgi oli 15 % aastas. Ringkonnakohus leiab, et kooskõlas VÕS § 167 lg-ga 3 ja VÕS § 113 lg-ga 1 on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja on arvestanud viivist alates 06.05.2020. Sellel ajal oli summa 7000 eurot muutunud sissenõutavaks. 1992,48 eurot tuli kostjal tasuda peale Akti 3 akteerimist ja arve esitamist. E-Glass OÜ esitas arve 06.05.2000 ja puudub vaidlus, et kostja sai nimetatud arve samal päeval kätte. Lepingu p 6.9 järgi (dtl 18) tuli arve tasuda 14 päeva jooksul. Seega jäi kostja hageja ees viivitusse 1992,48 euro tasumisega alates 21.05.2020. Kokku moodustab viivis järgmiselt. Ajavahemiku eest 06.05.2020-31.01.2024 7000 eurolt 15 % aastas 3 927,46 eurot. Ajavahemiku eest 21.05.2020-31.01.2024 1992,48 eurolt 15% aastas 1 105,66 eurot. Rahuldada tuleb ka hageja edasiulatuv viivisenõue TsMS § 367 alusel. Kuna hageja ei ole tõendanud põhivõlga ületavas osas kahju tekkimist ei saa viivisenõuet rahuldada põhivõlga ületavas osas. Menetluskulude jaotus 44.Kuna asja lõpptulemusena tuleb hagi ja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, siis arvestades asja olemust ning hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldatud ja rahuldamata jäetud proportsiooni, tuleb poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 37% ulatuses kostja kanda ja 63 % ulatuses hageja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMs § 177 lg 1 p-st 2. /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.