Hageja: OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski (e-post xxx); Kostja: T. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht kohtule teadmata).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista T. K.lt OMEGA INVEST OÜ kasuks põhivõlgnevus 300 eurot, intress 26,24 eurot ja viivis 48,33 eurot.
3.Jätta rahuldamata OMEGA INVEST OÜ hagi T. K. vastu kahju summas 50 eurot osas.
4.Jätta menetluskulud 88% ulatuses T. K. kanda ja 12% ulatuses OMEGA INVEST OÜ kanda.
5.Välja mõista T. K.lt OMEGA INVEST OÜ kasuks menetluskuluna 176 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
7.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivuna summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Kohtu selgitused
1.Harju Maakohtu menetluses on OMEGA INVEST OÜ hagi T. K. vastu võla nõudes.
2.TsMS § 407 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
3.Kostjale on menetlusdokumendid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud 19.10.2022. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjal tuli esitada hagile vastus hiljemalt 02.11.2022. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastust esitanud, on kohtul õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus.
4.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi selles osas tagaseljaotsusega rahuldada ja teha selles osas otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Ülejäänud osas teeb kohus põhjendustega otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta ning märgib menetluskuludega seonduva.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskuludena tekkinud kahju summas 50 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. VÕS § 1132 lõikes 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Sama paragrahvi lõige 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või 2/4
tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on tarbija ning hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik.
6.Hagiavalduse kohaselt on käesoleval juhul tehtud erinevaid toiminguid, kasutatud inkassoettevõtja teenust jms, mistõttu on hagejal tekkinud kulu summas 50 eurot. 29.07.2022 hagi täpsustuse kohaselt, kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 50 eurot.
7.Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu § 1131 lg-s 1. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Nagu eespool mainitud, tuleb ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel sissenõudmiskulude hüvitamist nõudes arvestada § 1132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud hüvitise ülempiiridega. Sissenõudmiskulude hüvitamist suuremas ulatuses saab vastavalt lg-le 4 nõuda üksnes erandlikel asjaoludel (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, punkt 4 b). Samuti on võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes selgitatud, et erandlike asjaolude esinemise nõue on kehtestatud põhjusel, et võlausaldajal ei oleks võimalik nt inkassoteenuse kulude hüvitamist nõudes lihtsalt lgtes 1 ja 2 sätestatud piirmäärasid vältida (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, punkt 8 a).
8.Kohus märgib, et on 05.07.2022 e-kirjaga palunud hagejal täpsustada kahju summas 50 eurot tekkimist. Hageja ei ole hoolimata kohtu selgitustest välja toonud, kas kahju on tekkinud lepingu kehtivuse jooksul või pärast lepingu lõppemist ega täpselt kohtu ette toonud ega tõendanud kahjunõude kujunemist. Kohus on seisukohal, et üksnes hageja selgitus, et hageja on pöördunud inkassoettevõtte poole, pole piisav sissenõudmiskulude väljamõistmiseks VÕS § 1132 lg-te 1 ja 2 alusel. Kohtu hinnangul ei saa kohus sissenõudmiskulude hüvitise nõuet õiguslikult põhjendatuks pidada, kuivõrd hageja ei ole konkreetselt välja toonud, millal on kostjale meeldetuletuskirju saadetud või millised on konkreetsed toimingud ja nendega seotud kulud. Samuti ületab hageja nõue VÕS § 1132 lg 2 p-s 1 nimetatud piirmäära. Seega jätab kohus rahuldamata hageja nõude 50 euro ulatuses.
9.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 300 eurot, intressid 26,24 eurot ja viivised 48,33 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata kahju summas 50 eurot osas.
10.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et hageja nõue kostja vastu oli 424,57 eurot, kuid kohus rahuldab hageja nõuded 374,57 euro ulatuses, s.o 88% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 12% ulatuses hageja kanda ja 88% ulatuses kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
12.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot. 3/4
13.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi, hinnaga 100 eurot tund.
14.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 200 eurot (100 + 100). Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 88% menetluskuludest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 176 eurot (200 x 88/100).
15.Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud.
16.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
17.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.