3.Tühistada Viru Maakohtu 16. mai 2023. a otsus osas, milles maakohus jättis Taastuvenergia OÜ kahju hüvitamise nõude rahuldamata ja määras Taastuvenergia OÜ menetluskulud kindlaks väiksemas ulatuses kui 2221 eurot 20 senti.
4.Teha tühistatud osas uus otsus, millega:
4.1.rahuldada Taastuvenergia OÜ hagi Madis Pähki vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks;
4.2.mõista Madis Pähkilt Taastuvenergia OÜ kasuks välja kahjuhüvitis 499 eurot 34 senti, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 69 eurot 31 senti ja viivis kahjuhüvitiselt 499 eurolt 34 sendilt alates
31.jaanuarist 2024 kuni nõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras;
4.3.määrata Taastuvenergia OÜ menetluskulude suuruseks 2221 eurot 20 senti ja mõista see Madis Pähkilt Taastuvenergia OÜ kasuks välja koos viivise tasumise kohustusega alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.1.Rahuldada Taastuvenergia OÜ hagi Madis Pähki vastu võlgnevuse ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja viivise saamiseks.
5.2.Mõista Madis Pähkilt Taastuvenergia OÜ kasuks välja võlgnevus 11 207 eurot 64 senti ja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1877 eurot 50 senti. Mõista Madis Pähkilt Taastuvenergia OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (11 207 eurolt 64 sendilt) alates 31. jaanuarist 2024. a kuni nõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras, kuid kokku mitte enam kui põhinõue 11 207 eurot 64 senti.
5.3.Mõista Madis Pähkilt Taastuvenergia OÜ kasuks välja kahjuhüvitis 499 eurot 34 senti ja
kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 69 eurot 31 senti. Mõista Madis Pähkilt Taastuvenergia OÜ kasuks välja viivis kahjuhüvitiselt 499 eurolt 34 sendilt alates 31. jaanuarist 2024 kuni nõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras.
5.4.Jätta maakohtus kantud menetluskulud Madis Pähki kanda ning välja mõista Madis Pähkilt Taastuvenergia OÜ kasuks menetluskulud 2221 eurot 20 senti.
5.5.Mõista Madis Pähkilt Taastuvenergia OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt 2221 eurolt 20 sendilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Madis Pähki kanda.
7.Mõista Madis Pähkilt Taastuvenergia OÜ kasuks välja menetluskulud 1312 eurot 99 senti. Mõista Madis Pähkilt Taastuvenergia OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt 1312 eurolt 99 sendilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Taastuvenergia OÜ (hageja) esitas 20. oktoobril 2022 hagi Madis Pähki (kostja) vastu võlgnevuse 11 207 eurot 64 senti, kahjuhüvitise 499 eurot 34 senti ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22. aprillil 2022 töövõtulepingu, millega hageja kohustus tarnima ja paigaldama kostja kinnistule 34 QCells QPeak DUO G10 410W
päikesepaneeli ning kostja kohustus nende eest vastavalt esitatud arvele tasuma. Täiendavalt leppisid pooled kokku, et hageja demonteerib kinnistul juba varem olnud 32 päikesepaneeli QCells QPeak DUO 350W. Tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti p 12 kohaselt läheb seadmete omandiõigus müüjalt tellijale üle hinnapakkumise alusel esitatud arvete tasumisel. Hageja allkirjastas tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 15. mail 2022 ning kostja
18.mail 2022. Hageja edastas kostjale 31. mail 2022 arve nr MA2200147 kogusummaga 11 207 eurot 64 senti (käibemaksuga), arvel märgitud tähtpäevaks 10. juuniks 2022 kostja arvet ei tasunud. Kostja esitas väljavõtteid poolte 2020. a kirjavahetusest. Ükski e-kiri ei tõenda, et pooled oleksid kokku leppinud QCells QPeak DUO 350W päikesepaneelide ajutises paigaldamises, kuni katus valmib või et pooled ei oleks hiljem oma kokkulepet muutnud. Pooled ei ole kostja kirjeldatud kokkulepet sõlminud, tegemist on kahe eraldi kokkuleppega: esiteks on 2020. a oktoobris sõlmitud kokkulepe 32 QCells QPeak DUO 350W päikesepaneeli paigaldamiseks kinnistu maapinnale. Teine kokkulepe sõlmiti 22. aprillil 2022 34 QCells QPeak DUO G10 410W päikesepaneeli paigaldamiseks kinnistul asuva elamu katusele. Esimese kokkuleppe eest väljastatud arve on tasutud. Hageja paigaldab päikesejaamu osana oma majandus- ja kutsetegevusest, seega ei ole eluliselt usutav, et hageja nõustuks vana ja üle pooleteise aasta kasutatud päikesejaama välja vahetama ning uue ja võimsamaga asendama pelgalt paigaldamise tasu eest. See oleks äriliselt äärmiselt kahjumlik kokkulepe, mida ükski kasumi teenimisele suunatud ettevõte ei oleks nõus sõlmima. Paneelide tagasiostust oli juttu ning pooled pidid eraldi läbi arutama hinna. Pooled ei saavutanud aga tagasiostu hinna osas kokkulepet, mistõttu on tagasiost teostamata. Hageja ei ole kohustatud paneele ja maaraami tagasi ostma, tegemist oleks kostjale vastutulekuga. Lisaks uutele paneelidele, oli võrreldes 2020. a läbirääkimistega vajalik muuta paneelide katusele paigaldamise jooniseid, kuivõrd eramule oli ehitatud teistsugune katus võrreldes varasemalt eramu projektis nähtuga. Muutunud oli nii vintskapi kõrgus, selle asukoht, kui ka katuse pikkus. Katusele paigaldatava elektrijaama vaatenurgast on tegemist väga suure relevantsusega ning muudatused tähendasid, et hageja pidi kogu paigaldamise plaani ümber tegema. Eeltoodu viitab selgelt sellele, et võrreldes 2020. a toimunud läbirääkimistega, olid märkimisväärselt muutunud päikesepaneelide katusele paigaldamise tingimused ning see on aluseks pidada 2022. a sõlmitud kokkulepet eraldiseisvaks ja mitte 2020. a kokkuleppe osaks. Hageja on teinud kohtuväliselt pingutusi, et olukord kiiresti ja mõistlikult lahendada, mh proovis hageja pidada kostjaga advokaadi vahendusel kompromissläbirääkimisi, kuid see ei toonud tulemust. Advokaadi kaasamine kohtueelselt tähendas osaliselt materjaliga tutvumist, mis on tähendanud väiksemaid hagiavalduse koostamise kulusid. Hageja nõustamiseks ning vastaspoolega suhtlemiseks osutati hagejale õigusabiteenuseid 499 euro 34 sendi eest. Tegemist on otsese varalise kahjuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 ja lg 3 mõttes. Kulutused oleksid jäänud tegemata, kui kostja oleks pakutud kompromissiga nõustunud.
2.Kostja nõustus, et hageja kohustus tarnima ja paigaldama kostja kinnistule 34 QCells QPeak DUO G10 410W päikesepaneeli, kostja kohustus nende eest tasuma ja täiendavalt leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja demonteerib kinnistul juba varem olnud 32 päikesepaneeli QCells QPeak DUO 350W. Hageja väide, et pooled sõlmisid töövõtulepingu alles 22. aprillil 2022 ja selle esemeks oli mh vanade päikesepaneelide demonteerimine, on kohut eksitav. Pooled leppisid 27. oktoobril 2020 kokku, et hageja müüb kostjale ja paigaldab kinnistul oleva elumaja katusele 11 kW päikeseelektrijaama. Kuna elamu oli ehitusjärgus, siis leppisid pooled kokku, et katusele sobivad paneelid paigaldatakse maaraamiga maapinnale ja katusele toimub paigaldus koheselt,
kui katus valmib. Kostja tasus nende tööde eest ning vastavalt poolte kokkuleppele paigaldati paneelid maapinnale ajutiselt ja pärast elamu katuse valmimist tuli need samad paneelid tõsta elamu katusele. Kostja teavitas 2021. a hagejat, et elamu katus on valminud. Hageja (U.U. isikus) tegi kostjale ettepaneku varasemalt maapinnale paigaldatud paneelide asendamiseks suurema võimsusega paneelide vastu ning et varasema kokkuleppega omandatud paneelid ostab hageja tagasi. Seega ei pidanud kostja seoses paneelide vahetusega kandma täiendavaid lisakulusid, v.a täiendav paigalduskulu. Seega sõlmiti leping juba 27. oktoobril 2020, mitte 22. aprillil 2022, nagu väidab hageja. Lepingu esemeks ei olnud pelgalt päikesepaneelide katusele monteerimine, vaid maapinnale ajutiselt paigaldatud paneelide tõstmine katusele ja raami demonteerimine. Pooled on lepingut muutnud, kuid sellest ei muutunud lepingu maksumus, sest 22. aprillil 2022 ei edastanud hageja kostjale hinnapakkumist, vaid materjalide nimekirja. Hageja puhul on tegemist juriidilisest isikust kauplejaga, kelle jaoks ei ole nõudekirja esitamine, arvestades hageja tegevusvaldkonda, midagi erakordset ja õiguslikult keerulist. Seega pole kulud advokaadile kohtueelses menetluses põhjendatud ega mõistlikud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 16. mai 2023. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 12 147 eurot 24 senti, sh põhivõlgnevus 11 207 eurot 64 senti, viivis 939 eurot 60 senti alates 11. juunist 2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (11 207 eurot 64 senti) alates 17. maist 2023 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras, kuid kokku mitte enam kui põhinõue 11 207 eurot 64 senti. Maakohus jättis hagi 499 eurot 34 senti kahju hüvitamise nõude osas rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 2142 eurot 40 senti (sh riigilõiv 910 eurot, õigusabikulud 1212 eurot 40 senti ja sõidukulu 20 eurot) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja esitas 21. aprillil 2022 kostjale e-posti teel uue paigaldusplaani ja teatas, et hetkel on laos olemas QCellsi 410W paneelid, mis on mõõdult veidi suuremad kui esialgu arvestatud 390W. Hageja tegi hinnapakkumise paigaldusmaterjalile, sh 36 Q PEAK DUO ML G 410 PV paneelile 410W kokku koos käibemaksuga 9788 eurot 42 senti ja teatas, et paigaldustööd on eeldatavalt 3 päeva ja maksumus 1600 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks teatas hageja, et olemasoleva raami demontaaž ja arveldus toimub kokkuleppel. Üks huviline raamile on hetkel olemas. Hageja palus anda teada, mis lahendusega edasi minnakse (tl 12). Kostja teatas
22.aprilli 2022. a vastuses, et plaan on väga hea, jääb nii (tl 11). 22. aprillil 2022 teatas hageja, et teeb plaani ümber ja alustab paigaldusega 2. mail ennelõunal (tl 10 pöördel ja 11). Kostja vastas samal päeval „Super“. Samal päeval esitas hageja kostjale uue paigaldusplaani ja tegi uue hinnapakkumise, sh 34 Q PEAK DUO ML G 410 PV paneelile 410W kokku koos käibemaksuga 9287 eurot 88 senti (tl 10 ja pöördel). Kostja vastas hageja e-kirjale „Kaunis“. Pooltel ei ole vaidlust nende vahel eeltoodud kirjavahetuse pidamise ning kostja poolt hagejalt päikesepaneelide ja nende paigaldamise teenuse tellimise üle. Pooled vaidlevad päikesepaneelide ja nende paigaldamistasu tasumise üle. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 13. mail 2022 on pooled alkkirjastanud tehtud tööde üleandmisevastuvõtmise akti, millega hageja müüjana andis kostjale kui tellijale üle paigaldatud 10kW
päikeseelektrijaama seadmed ja paigaldustööd, s.h: Päikesepaneelid QCells QPeak DUO G10 410W 34 tk; Mounting System paigalduslahendus 34 paneelile viilkatusele; päikesepaneelide paigaldus 34tk; Inverteri paigaldamine 1tk; Inverteri ABB PVI 10.0 demontaaž SN 2031121143; Inverteri ABB PVI 10.0 paigaldus pööningule SN 2031121143; Treesystem 32 paneelile maaraami demontaaž; Päikesepaneelide QCells QPEAK DUO 350W 32 tk demontaaž. Pooled leppisid aktis kokku, et seadmete omandiõigus läheb müüjalt tellijale üle hinnapakkumise alusel esitatud arvete tasumisel ja kinnitasid, et aktis sisalduvad andmed on nende parima teadmise kohaselt õiged (tl 13–14). Hageja esitas 31. mail 2022 kostjale arve nr MA2200147 summas 11 207 eurot 64 senti, sh QPEAK DUO G10 410 PV paneel 410W 34 tk 7670 eurot 40 senti, paneelide paigaldussüsteemi komplekt 34 paneeli paigaldamiseks valtsplekkatusele 1617 eurot 24 senti, paneelide ja alusraamistiku paigaldus 1920 eurot (tl 15). Kuna hageja on tööd üle andnud ja pooled ei ole tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud, siis pidi kostja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et pooled ei ole hageja tehtud tööde ees rahas tasumises kokku leppinud ning et poolte tegelikuks tahteks oli tasu asemel kostja kinnistule varem raamidele paigaldatud paneelide hagejale loovutamisega tasaarvestamine. Kostja poolt vastuseks hageja paigaldamis- ja hinnapakkumistele 22. aprillil 2022 kasutatud sõnad „plaan väga hea“, “Kaunis“ ja „Super“ on tahteavaldused (aktseptid), milledega kostja on kinnitanud hageja poolt tehtud pakkumiste, sh koguse ja hinna, sobivust. Kostja väljendatut ei ole võimalik teisiti tõlgendada, sest pakkumusega mittenõustumist kostja väljendatud sõnadega ei ole võimalik väljendada. Kui hageja pakkumised ei olnud kostjale vastuvõetavad, siis kostja mittenõustumine pidi seisnema selges väljendumises, millega kostja selgelt keelduks hageja pakkumiste vastuvõtmisest. Kuna kostja ei ole seda teinud, siis on pooled saavutatud kokkuleppe olemasoleva, s.o varem maapinnale paigaldatud elektrijaama asemele maja katusele uue, iseisesva ja võimsama päikeseelektrijaama ehitamises. VÕS § 28 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Hageja on äriühing. Seega sõlmis hageja kostjaga tasulise lepingu. Pooled on saavutanud kokkuleppe uue elektrijaama hinnas ja tasus (paigaldamise kuludes). Kohus on kostja vande all ära kuulanud. Kostja vande all antud seletuse kohaselt sai tema maa peale jaam tööle detsembris 2020. Kostja hakkas maja ehitama 2021. a ja kui suvel 2021. a oli katus peal, palus kostja hagejal panna maa peal olevad paneelid maja katusele, kuid hageja pakkus teisi paneele. Maal olevad paneelid pidi ta ära viima, tal oli huviline (tl 84–85). Hageja tunnistajana üle kuulatud U.U. ütluste järgi ostis esimesel korral paneelid Eleman OÜ, mitte kostja. Mõlemal korral oli ette nähtud tasustamine nii töö kui ka paneelide eest. Teist korda tehti hinnapakkumine, sest katusele minevaid paneele oli rohkem ja nad olid võimsamad. Hageja ise ei osta kunagi vanu paneele tagasi. Kuna taheti võimsust suurendada, siis seda ülesannet sai lahendada ainult uute paneelidega (tl 85 pöördel – 88). Maakohus ei nõustunud kostja väidetega tasu maksmise asemel vanade paneelide hagejale üleandmises kokkuleppimise kohta. Pooled ei ole saavutatud kokkulepet tasu mitte maksmises ehk tasu eest vana elektrijaama (paneelide) loovutamises ega vana elektrijaama hinnas. Hageja ei ole pakkumistes möönnud, et tasumise asemel võib kostja hagejale loovutada vanad päikesepaneelid. Kuni maapinnale paigaldatud elektrijaama demonteerimiseni oli kostja üheaegselt kahe elektrijaama valdaja. Uue elektrijaama valduse teisiti kui uue rajatava jaama omandamise kaudu saamises ei ole kokku lepitud. Kostja väiteid uskudes, pidid pooled kuni vana päikesejaama demonteerimiseni leppima ka uue jaama kasutamise tasus. Seda ei ole kokku lepitud, mis samuti kinnitab, et hageja ei ole avaldanud tahet uue elektrijaama müümise ja ehitamise eest tasuna maapinnale paigaldatud vana jaama tagasisaamiseks. Kostja ei ole ka väitnud, et
maapinnale paigaldatud elektrijaama jääkväärtus on hageja ehitatud uue elektrijaama eest nõutava tasu suurusega võrdne. Menetluses ja kohtuistungil on selgunud, et kostja kinnistu maapinnale paigaldatud (praeguseks demonteeritud) elektrijaama omandiõigus kuulub Eleman OÜ-le, kes on selle eest hagejale tasunud ja kes käesolevas menetluses menetlusosaline ei ole. Seega ei ole kostjal võimalik ka kolmanda isiku eest vastuväiteid esitada. Hageja esitatud tõendi kohaselt maapinnale paigaldatud paneelid on toodud tagasi kostja kinnistule (tl 62). Kostja on kinnitanud kasti tema kinnistul asumist, kuid väidab, et ei tea, mis kasti sees on. Eeltooduga on maakohus tuvastanud, et kostja on jätnud müüdud päikesepaneelide, nende paigaldamise ja energiajaama ehitamise eest tasumata, mistõttu hagi tuleb rahuldada 31. mail 2022 esitatud arves toodud põhisummas 11 207 eurot 64 senti. Hageja on tööd üle andnud
13.mail 2022 vormistatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (allkirjastatud lepingupoolte poolt digitaalselt 15. ja 18. mail 2023) ja on esitanud arve 31. mail 2022 tasumise tähtajaga 10. juuni 2022. a. Hageja on määranud arve tasumiseks mõistliku aja. Seega mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates arve tasumiseks määratud päevale järgnevast päevast, s.o alates 11. juunist 2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni (16. mai 2023. a) 939 eurot 60 senti ja edasi alates 17. maist 2023 kuni põhinõude 11 207 eurot 64 senti tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras. Hageja kahju tõendamiseks on lisanud hagile 31. augusti 2022. a arve selgitusega „võlgnevus (M. Pähk)“ summas 1103 eurot 81 senti ja 30. oktoobri 2022. a arve selgitusega „võlgnevus (M. Pähk)“ summas 806 eurot 40 senti (tl 27–28), kuid hagiavalduses nõuab hageja kostjalt kahjuna 499 euro 34 sendi väljamõistmist. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (RKTKo 28.09.2020, nr 2-16-8751, p 28). Hageja on päikesepaneelide müügi ja päikesejaamade ehitamise tegevusaladel tegutsev äriühing. Taastuvenergia valdkonnas 18-aastase praktilise kogemusega (tl 108) tegutseva hageja kohustuseks on ka tehingute tegemine viisil, mis ei tekita tehtavate tehingutega tulevikus vaidlusi. Seega pidi hageja ka võimalikult ette valmistama kirjalikud ostu-müügi ning töövõtulepingud päikesepaneelide müügi ja päikeseelektrijaama ehitamise kohta. Selle tegemisel ei oleks poolte vahel vaidlusi tekkinud. Hageja oli teadlik, et kostja ei kavatse kohustusi rahas täita, sest kostja on arvamusel, et tema tasumise kohustus pidi lõppema vanade päikesepaneelide loovutamisega. Sellises olukorras ei olnud hagejal ühtegi mõisliku põhjendust, miks hageja ei saanud oma õiguste kaitsmiseks ilma kohtuväliselt nõude esitamata otse kohtusse pöörduda. Hageja üritab sellise käitumisega nõuda kostjalt kahju, mille oleks saanud vältida, esitades hagi ilma kostjaga kohtuvälist kompromissi otsimata. Seega puudub alus 499 euro 34 sendi hageja põhjendatud kahjuks lugemiseks ja selles ulatuses hagi rahuldamiseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 12 147 eurot 24 senti, sh põhivõlgnevuse 11 207 eurot 64 senti, viivise alates 11. juunist 2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni 939 eurot 60 senti ja viivise põhinõudelt alates 17. maist 2023 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras (kokku mitte enam kui põhinõue 11 207 eurot 64 senti) ja jättis hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud tõendid kogumis hindamata (TsMS § 232 lg 1 rikkumine) ja see viis ebaõige otsuse tegemiseni. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kogu lepingulise suhte vältel arutasid pooled päikesepaneelide paigaldamist elamu katusele, millest poolte lepinguline suhe üldse alguse sai. Lepingueelsetes läbirääkimistes on pooled arutanud juba 2020. a oktoobris katusepaneelide paigaldamist. Pärast maapinnal olnud päikesepaneelide ja raami demonteerimist viis hageja maal olnud päikesejaama ära. Kuigi tunnistaja U.U. ütluste kohaselt väidetavalt ei osta hageja kunagi kasutatud paneele tagasi, siis ometigi tegi hageja Eleman OÜ-le pakkumise osta kasutatud paneelid tagasi.
22.aprilli 2022. a kirjavahetuses sisalduvat “materjalide loetelu” ei ole võimalik lugeda hinnapakkumiseks. Lepingueelsetes läbirääkimistes on hageja esitanud kostjale hinnapakkumisi teisel kujul, millest nähtuvad kõik tavalisele hinnapakkumisele omased andmed. Isegi kui kostja on “materjalide loetelu” ja katuse plaani kohta öelnud „plaan väga hea“, “Kaunis“ ja „Super“, ei kujuta see endast nõustumust väidetavava 22. aprilli 2022. a hinnapakkumisega, sest ei olnud sellist hinnapakkumist, millega saanuks kostja nõustuda ja seega ei saa ka väita, et 22. aprillil 2022 sõlmisid pooled töövõtulepingu uue, iseisesva ja võimsama päikeseelektrijaama ehitamiseks. Maakohtu seisukoht, et pooled on saavutatud kokkuleppe olemasoleva, s.o varem maapinnale paigaldatud elektrijaama asemele maja katusele uue, iseisesva ja võimsama päikeseelektrijaama ehitamiseks, on ekslik. Pooled leppisid kokku vana päikesepargi ümbertõstmises elamu katusele ja kostja soov tulevikus päikesepargi võimsus suurendada ei olnud seotud uute ja võimsamate paneelide hagejalt soetamisega elamu katuse jaoks, vaid kostja plaanis oli võimsust suurendada kunagi tulevikus valmis saava sauna arvelt.
5.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohus on võtnud arvesse kõiki poolte esitatud tõendeid ning on sellistele tõenditele oma otsuse tegemisel objektiivselt tuginenud. 27. oktoobri 2020. a kokkulepe, mille sisuks oli 32 päikesepaneeli QCells QPeak DUO G6 350W paigaldamine kostja kinnistule (katust siis veel ei olnud), ja 22. aprilli 2022. a kokkulepe, mille sisuks oli 34 QCells QPeak DUO G10 410W päikesepaneeli paigaldamine kostja kinnistul oleva eramu katusele, on kaks eraldiseisvat kokkulepet. Maakohus on õigesti tuvastanud, et QCells QPeak DUO G10 410W päikesepaneele puudutav kokkulepe sõlmiti alles 2022. a aprillis ning tegemist ei ole 2020. a kokkuleppe osaga. Hageja esitas 22. aprillil 2022 kostjale uue hinnapakkumise. Kuigi kostja väidab, et 2020. a aset leidnud lepingueelsete läbirääkimiste käigus esitas hageja hinnapakkumisi teistsugusel kujul, ei ole kostja välja toonud, mis võrdlusaluseid hinnapakkumisi teineteisest eristab. Maakohus tuvastas õigesti, et viisist, kuidas kostja hinnapakkumisele vastas, ei olnud võimalik järeldada midagi muud peale kostja nõustumise. Maakohus järeldas õigesti, et juhul, kui hageja pakkumised ei olnud kostjale vastuvõetavad, oleks kostja pidanud oma mittenõustumist selgelt väljendama.
6.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Hageja palub jätta kõik poolte apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud kostja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu seisukoht, justkui oleks hageja poolt kirjalike töövõtu- ja ostu-müügilepingute vormistamine ilmtingimata hoidnud ära käesoleva vaidluse tekke ja sellest tulenevalt varalise kahju tekke, ebaõige. Ainuüksi kirjaliku lepingu olemasolu ei garanteeri, et lepingu teine pool oma kohustusi ei riku. Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulutusi hiljem hüvitatavateks (RKTKo
03.04.2013, nr 3-2-1-19-13). Kohtuväliselt kostja poole pöördumine võimaldas vähendada ka kohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulusid, kuivõrd kohtumenetluse alguseks oli hageja esindaja juba vaidluse materjalidega vähemalt osaliselt jõudnud tutvuda. Hagiavalduse koostamisele kulunud aeg on alla nelja tunni, mis tähendab, et kohtuväliselt oli juba suur ettevalmistus ära tehtud ning suurema osaga materjalidest juba tutvutud. Maakohus on jätnud selle ebaõiglaselt arvesse võtmata. Maakohus on ebaõigesti hinnanud hagejal tekkinud menetluskulusid. Hageja menetluskulud lepingulise esindaja tasu osas summas 3067 eurot 65 senti on terves ulatuses põhjendatud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks pidas ta põhjendatuks menetluskulude hüvitamist vaid 8,66 tunni ulatuses ja millisel põhjusel on ta hageja menetluskulude hüvitamise nõuet ligikaudu 2000 euro võrra vähendanud. Maakohus on küll toonud välja, milline on tema hinnangul mõistlik ajakulu mõningatele hageja poolt sooritatud tegevustele, kuid ei ole põhjendanud, kuidas ta on sellise ajakuluni jõudnud või miks ei nõustu ta hageja esitatuga. Maakohus on põhjendamatult vähendanud hageja lepingulise esindaja ajakulu. Maakohus vähendas põhjendamatult sõidukulu. Hageja esindaja poleks saanud tulla istungile ühistranspordiga, Tartust Rakverre läheb tööpäeva jooksul kaks bussi, Rakverest Tartusse aga ainult üks buss päevas. Kohtuistung algas kell 11.00, aga esimene buss Tartust Rakverre väljub alles kell 14.30.
7.Kostja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning selle lahendamisega seotud menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt ei olnud pooltevaheline kohtueelne suhtlus seotud õigusliku vaidluse, vaid faktiliste asjaolude erineva hinnanguga. Selline suhtlus ei nõudnud juriidilist kvalifikatsiooni omavat professionaalset esindajat ja õige on maakohtu seisukoht, et professionaalina oli hagejal võimalik kohtueelses menetluses tekkinud kulusid vältida. Maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooni piire rikkunud ja vastuapellatsioonkaebus ei ole selles osas põhjendatud. Käesoleval juhul ei saa ümber hinnata maakohtus põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et hageja hinnangul kulus tal toimingute tegemiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks aega rohkem. Hageja ei ole välja toonud, kas ja kuidas on maakohus rikkunud menetluskulude kindlaksmääramisel just diskretsiooni piire.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaal- ja menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, milles maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata, ja osas, milles maakohus määras hageja menetluskulud kindlaks väiksemas ulatuses kui 2221 eurot 20 senti. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja kahju nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 499 eurot 34 senti, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 69 eurot 31 senti ja viivise kahjuhüvitiselt 499 eurolt 34 sendilt alates 31. jaanuarist 2024 kuni nõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras, määrab hageja menetluskulude täiendavaks suuruseks 78 eurot 80 senti, millest lähtuvalt mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud maakohtus kokku 2221 eurot 20 senti ja viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja rahuldab hageja vastuapellatsioonkaebuse osaliselt. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad kostja kanda.
Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
9.Hageja leiab, et pooled sõlmisid 22. aprillil 2022 lepingu, millega hageja kohustus tarnima ja paigaldama kostja kinnisasjale 34 päikesepaneeli QCells QPeak DUO G10 410W. Hageja täitis lepingu, tööde tegemist ja vastuvõtmist kinnitab nii hageja kui kostja poolt alla kirjutatud üleandmise ja vastuvõtuakt (tl 13). Kostja ei ole vastuväited sellele, et hageja on lepingu tätinud, esitanud. Hageja nõuab kostjalt tasu lepingu alusel kostjale üle antud päikesepaneelide eest ja seoses päikesepaneelide paigaldamisega tehtud tööde eest. Riigikohus on lepingu puhul, millega üks pool kohustub lepingueset nii müüma kui ka tegema selle paigaldamiseks vajalikke töid, asunud seisukohale, et pooled on sõlminud segalepingu (VÕS § 1 lg 2), mille müügilepingu osale tuleb kohaldada müügilepingu sätteid (VÕS § 208 jj) ning töövõttu puudutavale osale töövõtulepingu sätteid (VÕS § 635 jj) (vt RKTKo 07.06.2023, 2-20-3044, p 10 jj). Töövõtulepingujärgse tasunõudele kohaldub Riigikohtu hinnangul seega VÕS § 635 lg 1 ja müügilepingujärgsele tasunõudele VÕS § 208 lg 1. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja leiab, et pooltevahelise 2022. a-l sõlmitud lepingu oluliseks osaks oli varasem, hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud päikesepaneelide tarnimise ja paigaldamise leping (kostja vastus hagile, tl 42 jj).
10.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool menetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asjas esitatud tõendeid hinnanud objektiivselt ja kogumis. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma vastuväiteid hageja nõudele, mille kohaselt leppisid pooled kokku selles, et 2022. aastal hageja poolt tehtud tööde ja tarnitud päikesepaneelide hind tasaarvestatakse varasemalt (2020. a-l) kolmanda isiku kinnisasjale paigutatud paneelidega. Kostja leidis, et ta ei pidanud seoses paneelide vahetamisega kandma täiendavaid lisakulusid (ka mitte suurema võimsusega paneelide suurema maksumusega seoses), v. a täiendav paigalduskulu. Hageja on esitanud kohtule 22. aprilli 2022 lepingu täitmisega seotud paigaldusplaani, tööde ja materjali maksumuse kalkulatsiooni (tl 22 jj), need on ka kostja enne hagejapoolset lepingu täitmist kätte saanud. Kostja on küll seisukohal, et tegemist ei ole hinnapakkumisega, vaid materjalide nimekirjaga, samas ei ole kostja oma väiteid, kuidas siis tasu arvestamine (mh tasu paigaldamise eest) täpselt pidi toimuma ja arvestatama, tõendanud ega summa kujunemisele sisulisi vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul saab lepingu sõlmimise ajal teisele lepingupoolele edastatud dokumenti, milles on selgelt märgitud materjali loetelu koos täpse hinnaga ja tehtavate tööde maksumus ja aeg („paigaldustööd 3 päeva ja maksumus 1600 EUR+km“), pidada hinnapakkumiseks. Kostja on vastanud hinnapakkumisele „super“. Kostja väide, et ta pidas silmas üksnes katuse plaane (tl 85), ei ole menetluses tõendamist leidnud. Kostja on 2022. a aprilli lepingujärgsete tööde üleandmise-vastuvõtu aktile alla kirjutanud. Akti p-i 12 kohaselt läheb seadmete omandiõigus müüjalt tellijale üle hinnapakkumise lausel esitatud arvete tasumisel. Kostja ei ole esile toonud ühtegi muud dokumenti, mis võiks sisaldada üleandmise-vastuvõtmise aktis silmas peetud hinnapakkumist. Hageja ei eita, et arutas kostjaga ka varasemalt paigaldatud paneelide tagasiostu üle (tl 55 pöördel), see pidi hageja väitel toimuma eraldi läbirääkimiste käigus. Nimetatut tõendab ringkonnakohtu hinnangul hageja 21. aprilli 2022 e-kiri, milles hageja märkis, et „olemasoleva raami demontaaž ja arveldus kokkuleppel“. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Sama kirja lõpus on viide: „üks huviline raamile on hetkel olemas“. Ringkonnakohus leiab, et
tsiteeritud lause ei tõenda hageja ja kostja vahelist kokkulepet lepingujärgse tasu arvestamise osas kostja nimetatud viisil. Ka see, et samas kirjas ei ole otseselt märgitud demontaaži hinda, ei tõenda kostja apellatsioonkaebuse väidet, et kostja ei oleks hagejaga 2022.a aprillis lepingut sõlminud. Sellele ei viita ka apellatsioonkaebuse väide, et 2020. aastal maapinnale paigaldatud päikesejaam koos raamiga demonteeriti 2022. aastal (apellatsioonkaebuse p 4.2., p d). Kostja on 13. oktoobril 2020 hageja esindajale saadetud e-kirjas soovinud teada, kas tellitud 32 paneeli mahuksid katusele ära. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et nimetatud küsimus viitaks hageja ja kostja vahelisele kokkuleppele, mille kohaselt ei tule kostjal hagejale 2022. a kokkuleppe alusel paigaldatud päikesepaneelide eest tasuda. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja poolt esitatule, et 2020. a-l lepingupartneriks oli kolmas isik, kes ka tasus selle lepingu eest (tl 86), mitte hageja. Hageja väitel viitas kostja ise sellele, et tal on olemas objekt varasema kokkuleppe alusel paigaldatud päiksepaneelidele. Hageja on tõendanud, et ta keeldus kasutatud paneelide paigaldamisest riiklikule objektile, hageja esindaja on seda soovi kostjale saadetud 2. juuni 2022 e-kirjas ette heitnud (tl 58). Kostja kohtuistungil avaldatu, mille kohaselt soovis hageja esindaja paneelid paigaldada kostja lasteaeda, mille ehituse projektijuhiks kostja oli, on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et hageja viis vanad paneelid kostjale tagasi, need seisavad senini kostja juures. Hageja tunnistaja väitel viis ta esilagu paneelid kostja juurest ära sooviga kostjale ladustamiseks vastu tulla (tl 95). Kostja apellatsioonkaebuse väitel (p 4.6) soovis ta tulevikus suurendada päikesepargi võimsust valmis saadava sauna tarbeks, mitte elamu katuse jaoks. Ringkonnakohtu hinnangul ei mõjuta lepingu sõlmimise eesmärk selle kehtivust. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud 22. aprillil 2022. a sõlmitud kokkuleppe alusel sissenõutavaks muutunud tasunõuet kostja vastu ja maakohus on hageja nõude põhjendatult rahuldanud. Põhinõude rahuldamist arvestades on maakohus põhjendatult rahuldanud ka hageja viivisenõude. TsMS § 367 teise lause järgi võib viivist nõuda eelkõige selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Maakohtu otsuse tegemise seisuga oli tasunõudelt sissenõutavaks muutunud viivis 939 eurot 60 senti. Alates 17. maist 2023 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 30. jaanuaril 2024 on tasunõudelt sissenõutavaks muutunud viivis 937 eurot 90 senti (11 207, 64 * 0,105 * 45 päeva / 365 päeva + 11 207, 64 * 0,12 * 184 päeva / 365 päeva + 11 207, 64 * 0,125 * 30 päeva / 366 päeva). Seega ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutnud viivis kokku 1877 eurot 50 senti, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Alates 31. jaanuarist 2024 tuleb tasunõudelt välja mõista viivis protsendina põhinõudest
11.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus ebaõigesti hageja varalise kahju (kohtueelsete õigusabikulude) hüvitamise nõude rahuldamata. Maakohus leidis otsuse p-s 51, et hageja oleks pidanud ette valmistama kirjalikud lepingud ning siis ei oleks poolte vahel ka vaidlusi tekkinud, samuti pidi hagejale olema teada, et kostja ei kavatse oma kohustust täita. Maakohtu seisukoht on vastuoluline. Arusaamatuks jääb, kuidas oleks lepingule kirjaliku vormi valimine olukorras, kus suur osa pooltevahelistest läbirääkimistest lepingu täitmise ja tingimuste üle, sh tööde maksumuse üle, on toimunud e-kirja teel, mõjutanud sellest tulenevaid vaidlusi. Samuti ei tugine maakohus otsuse põhjendustes ühelegi tõendile, mis oleks viidanud pooltevahelisele kokkuleppele, et tasumise kohustus oleks lõppenud vanade päikesepaneelide
loovutamisega. Vastupidi, maakohus on ka ise leidnud, et selline kokkuleppe olemasolu ei ole tõendatud (p 45). Kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka mõistlikke kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1, täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Poolte vahel oli kirjavahetus lepingu täitmise üle enne, kui hageja pöördus esindaja poole abi saamiseks (tl 58 jj). Ringkonnakohtu hinnangul võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Hagiavalduse kohaselt osutati hageja nõustamiseks ning vastaspoolega suhtlemiseks hagejale kokku õigusabiteenuseid 499 euro 34 sendi ulatuses. Lisatud arvetest nähtub, et hageja lepingulise esindaja ajakulu oli 3 tundi ja 34 minutit ja tunnitasu 140 eurot (tl 27-28). Lisatud kirjavahetusest nähtub, et hageja lepinguline esindaja valmistas ette kompromisslepingu projekti, mille edastas kostjale allkirjastamiseks ja vastas kostja kompromissettepanekutele (tl 16-19). Ringkonnakohus leiab, et kahju ja kostja kohustuse rikkumise vahel on põhjuslik seos. Kohtueelses menetluses professionaalse õigusabi kasutamine oli mõistlik ja vajalik. Hageja kohtueelsed õigusabikulud on mõistliku suurusega. Seega tuleb hageja varalise kahju hüvitamise nõue kostja vastu rahuldada. Hageja põhinõude rahuldamise tõttu tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka tema viivisenõue. Alates hagiavalduse esitamisest 20. oktoobril 2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni 30. jaanuaril 2024 on kahjuhüvitiselt 499 eurot 34 senti sissenõutavaks muutunud viivis 69 eurot 31 senti (499,34 * 0,08 * 73 päeva / 365 päeva + 499,34 * 0,105 * 181 päeva / 365 päeva + 499,34 * 0,12 * 184 päeva / 365 päeva + 499,34 * 0,125 * 30 päeva / 366 päeva). Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 499 eurot 34 senti, sellelt viivise alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 69 eurot 31 senti ning viivise põhinõudelt (499 eurot 34) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 31. jaanuarist 2024 kuni nõude tasumiseni.
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hagejal maakohtus tekkinud menetluskulusid osaliselt õigesti hinnanud. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine (sh menetlustoimingutele kuluva aja hindamine) on kohtu diskretsiooniotsus, mistõttu saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire, jättes välja mõistmata hüvitise hageja lepingulise esindaja kohtuistungile sõitmisele kulutatud aja eest ja hüvitades lepingulise esindaja sõidukulud osaliselt. Ülejäänud osas ei ole maakohus diskretsiooniõigust ületanud.
Hageja soovis hüvitist 25 eurot lepingulise esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest ning kohtuistungile sõitmise kulu 73 eurot 80 senti hüvitamist. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta hüvitist sõitmisele kulutatud aja eest välja ei mõistnud. Põhjendatud sõidukuluks pidas maakohus keskmist bussipiletite hinda kokku 20 eurot. Lepingulise esindaja sõitmisele kulutatud aja ning sõidukulude hüvitamisel tuleb analoogia korras lähtuda advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulutuste hüvitamise korrast (vt RKTKm 29.09.2021, 2-1463261/149, p 12; RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536/153, p 16). Hageja lepinguline esindaja sõitis kohtuistungile Tartust Rakverre ja tagasi. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 151 lg 1 p 3 ja § 17 lg 2 alusel on põhjendatud hüvitada kohtuistungile sõitmisele kulutatud aja eest 25 eurot (vahemaa arvestades ühte suunda 101–150 kilomeetrit) ja sõidukulud 73,80 eurot (128 kilomeetrit x 2 x 0,3). Ringkonnakohus määrab hageja menetluskulude täiendavaks suuruseks maakohtus 78 eurot 80 senti. Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2142 eurot 40 senti. Seega määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus kokku 2221 eurot 20 senti.
13.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise ja vastuapellatsioonkaebuse olulises osas rahuldamise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1137,99 eurot. Riigilõivu on hageja tasunud seaduses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg 1). Hageja esindaja tunnitasu 140 eurot (kuni 31. oktoobrini 2023) ja 150 eurot (alates 1. novembrist 2023) (käibemaksuta) on mõistlik ning esindaja poolt apellatsioonimenetluses hageja esindamisele kulutatud aeg kokku 8 tundi ja 1 minut on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 1312,99 eurot. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskuludelt viivise kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.