Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-21-16529 eurot ja viivise nõudes. 3.Võtta vastu hagist loobumine Pärnu linna (Linnavalitsuse kaudu) hagis Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu 432 (nelisada kolmkümmend kaks) eurot nõudes.

2-21-16529 reageeris koheselt, võttes ühendust M.L.uga, kes lubas Tellijaga ühendust võtta ja kokku leppida tööde teostamise järjekorra, et töödega kiiresti järjele jõuda. Selleks hetkeks oli masin ka korras ja haljasalade niitmine töövõtja poolt toimus. 17.06.21 saatis Ü.M. P.A.ele päringu, et kuulis 17.06.21 üllatuslikult M.L.u käest, et Tellija on nädala algusest tööd seisma pannud ja soovis teavet, et miks ei lubata töövõtjal teostada lepingujärgseid töid. Rõhutatud on kirjas, et töövõtja soovib oma lepingu järgseid kohustusi täita, kuid takistus on Tellija poolne. Vastava päringu peale saadeti 18.06.21 Tellija poolt märgukiri, kus viidati, et töövõtja ei saanud ühendust töödejuhatajaga (töödejuhataja ei reageerinud kirjadele ega telefonikõnedele) ning seega võeti heakorratöid teostama kolmandad isikud. Rõhutame siinkohal, et ühtegi ettekirjutust kui sellist ei ole Tellija töövõtjale saatnud ning juhul, kui M.L.ut tõesti mingisugusel põhjusel kätte ei saadud, on olemas Ü.M. ehk töövõtja seadusliku esindaja kontaktandmed, seega on täiesti põhjendamatud väited, nagu töövõtja oleks olnud kättesaamatu ja nagu Tellijal oleks olnud õigus ilma ettekirjutusteta kolmandate isikute poole pöörduda. Selline tegevus oli Tellija poolt otsene Lepingu rikkumine. Rõhutame ka seda, et töid teostati juuni alguses töövõtja poolt ja need peatati alles 13.06.21, kui tuli tellijalt vastasisuline teade M.L.ule, kuid Töövõtja seaduslikul esindajal oli täielik infosulg. 25.06.21 ongi saatnud töövõtja seaduslik esindaja Ü.M. vastuse märgukirjale ja soovinud teada, millal saavad nad tööga jätkata. Vastuses oli välja toodud, et töövõtja ei jätnud alates 30.05.2021 töid teostamata. Töid teostati ka juuni alguses, kuni tuli P.A.e poolt teave, et tööd on peatatud ning mingisugune teine firma teostab niitmistöid. Vastavale vastusele Tellija ei reageerinud. 29.06.21 võttis telefoni teel töövõtja ise tellijaga ühendust, et uurida asjade seisu kohta. Pärast seda tuli Tellijalt 30.06.21 dokument, pealkirjastatud täiendav pöördumine. Sisuks oli, et väited seoses tööde teostamisega Juuni alguses ei vasta tõele, kõik hooldustööd olid teostamata alates 01.06.2021 kuni käesoleva ajani. Samas pöördumises on tehtud ka ettepanek alustada läbirääkimisi hankelepingu lõpetamiseks. Kui pärast 29.06.21 telefoni vestlust oli töövõtja vaid kaalunud Lepingu erakorralist ülesütlemist, siis pärast 30.06.21 saadud kirja oli selge, et Lepingu jätkamine on seoses Tellija poolsete Lepingu rikkumistega antud olukorras võimatu. Kirjas sisaldusid valeväited, oli otseselt näha, et üritatakse enda poolsetest rikkumistest kõrvale hiilida ja vastutust Töövõtjale suunata. Selline Tellija tegevus ei olnud vastavuses hea usu põhimõttele. Tellija on viidanud, et töövõtja ei ole juuni algusest töid teostanud. Samas, kordagi pole töövõtjale teada antud, et kalmistud või Valgerand, ehk Lepingu objektid oleks hooldamata (koristamata), seega on Tellija 30.06.21 kiri vastuoluline (sisaldab valeväiteid) ja paljasõnaline. Kõikides eelnevates e-kirjades on viidatud vaid niitmisele. Järelikult, kui mitte ühtegi pretensiooni ega teavitust ei ole tehtud muude objektide ja tööde kohta, siis on üheselt mõistetav, et muud objektid olid töövõtjal nõuetekohaselt teostatud. Pärast 30.06.21 kirjaga tutvumist oli selge, et igasugune usaldus teise lepingu poole suhtes on töövõtjal kadunud ja sellises olukorras ei saa eeldada Lepingu jätkamist. Tellija oli mitmeid kordi Lepingut omalt poolt rikkunud (viidatud ka eelpool poolte vahel toimunud kohtuvaidlusele) ja kuna ka antud juhul oli Tellija Lepingut rikkunud, siis puudus töövõtjal igasugune kindlustunne, et ka edaspidi Tellija Lepingut ei rikuks. Seega ütles töövõtja Lepingu erakorraliselt üles, tuginedes VÕS § 196 ja § 116 lg 2 p 2-4 VÕS §

2-21-16529 ja tekitanud oma tegevusega Tellijale kahju. Kahjunõue on esitatud Tellijale koos 30.06.21 erakorralise ülesütlemise avaldusega, milles on ära toodud ka kahju tekkimise kujunemine. Töövõtja oli sunnitud Tellija poolse lepingu rikkumise tõttu Lepingu erakorraliselt üles ütlema, mille tagajärjel kaotas Tellija Lepingu alusel sissetulekud, millega ta oli arvestanud Lepingu sõlmimisel. Samuti kaotas Töövõtja sissetuleku seoses Lepingu peatamisega Tellija poolt, ajavahemikus 13.06-30.06.21 ning pole tasu saanud juuni alguses, 01.06-12.06.21 teostatud tööde eest, kuna Tellija väidab, et vastavaid töid pole üldse teostatudki. Kostja on esitanud 06.07.21 vastuse erakorralise ülesütlemise avaldusele, kus märkinud, et ei nõustu avalduses toodud asjaoludega ja on seisukohal, et lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töövõtja poolt puudus alus, kuid erakorralist ülesütlemist ei ole kostja hiljem kohtus vaidlustanud, nagu ka hageja on antud hagiavalduses eelnevalt märkinud. Töövõtja on esitanud ka 09.07.21 seisukoha Tellija vastusele, kus teavitanud, et jääb täies mahus esitatud erakorralise ülesütlemise avalduse juurde, esitatud avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja Pärnu Linna vastuses välja toodud seisukohad ei anna alust Töövõtjal esitatud avaldusest loobuda. Tellija on omalt poolt Lepingut rikkunud, kõik viited lepingu rikkumise kohta on ära toodud avalduses ja ülesütlemisavaldus on kehtiv ning Leping seega lõppenud. Töövõtja tõi ka enda 09.07.21 seisukohas vastavalt Pärnu Linna poolt esitatud väidetele, välja järgmise: „Pärnu Linn jätkuvalt on enda kasuks tõlgendamas Lepingu punkte ja avalduses sisalduvaid asjaolusid (Pärnu Linn on leidnud, et ettekirjutuse tegemine on lepingus fikseeritud tellija õigusena, mitte kohustusena, samas on avalduses otseselt viidatud kahe lepingu punkti koostoimele, mis näeb ette vastava kohustuse ettekirjutuse tegemiseks ja vaid siis on Lepingu p 2.4 kohaselt Tellijal õigus tellida Töö kehtivate nõuetega vastavusse viimine Töövõtja kulul kolmandatelt isikutelt, kui Töövõtja ei ole Tellija ettekirjutuses määratud tähtajaks Tööd nõuetega vastavusse viinud). Tellijal ei olnud mitte mingisugust õigust tellida ilma ettekirjutuse tegemiseta töid kolmandatelt isikutelt ja peatada Töövõtja töö tegemise võimalus. Isegi, kui ettekirjutus oleks tehtud ja tööd tellitud, ei sätesta Leping õigust töid Töövõtjal peatada. Samuti on Pärnu linn oma vastuses asunud ennast õigustavale ja Töövõtja suhtes süüdistavale seisukohale, nagu Töövõtja ei oleks ise suutnud reageerida tellija märgukirjadele ja on viidatud, et Töövõtja on kohustatud igal ajal tellija informatsioonile töö puuduste kohta reageerima ning likvideerima omal kulul töös avastatud puudused hiljemalt 24 tunni jooksul arvates tellijalt vastava informatsiooni saamisest, kui tellija ei ole määranud teist tähtaega. Seal juures on täiesti ignoreeritud avalduses märgitud viidet Tellija poolsele Lepingu p 6.1 rikkumisele, mis samuti on koostoimes teiste alustega üheks lepingu ülesütlemise aluseks. Kuna töövõtjale polnud teada antud tellija poolse kontaktisiku muutumisest, siis ei pidanudki töövõtja reageerima Lepingu alusel koheselt niinimetatud kolmanda isiku poolt saadetud kirjadele. Rõhutame, et ühtegi ametlikku ettekirjutust kirjad ei sisaldanud, samuti polnud kusagil teavitatud, et kirja saatja oleks siiani kontaktisikuks olnud ametniku asemel volitatud vastavaid teateid saatma. Rõhutame, et töövõtja polnud sellises situatsioonis isegi teadlik, kellega üldse peaks Lepingu küsimustes suhtlema.“ Kokkuvõtlikult, hageja on veendumusel, et Tellija on Lepingu ülesöelnud kehtivalt, pealegi pole kostja Lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Tellija on põhjustanud enda poolsete Lepingu rikkumistega ja ebaõigete väidete esitamisega (nagu Töövõtja ei oleks juuni alguses üldse töid teostanud, kuigi tegelikkuses ta seda tegi) ja põhjendamatute ennast õigustavate seisukohtadega sellises ulatuses usalduse kaotuse, et läbirääkimisteks kompromissi korras Lepingu jätkamiseks ei näinud Töövõtja mittemingisugust võimalust ega põhjust. Kuna Tellija oli sunnitud Lepingu üles ütlema, tekkis tal sellega seoses ka kahju. Kahju on otseselt põhjuslikus seoses kostja poolt Lepingu rikkumisega, ehk kostja on otseselt takistanud Töövõtja poolt tööde teostamist (Tellija ei lubanud Töövõtjal alates 13.06.21 töid teostada), pole tunnistanud Töövõtja poolt tööde teostamist 01.06.21-12.06.21 ning seega pole Töövõtjale ka tasu maksnud ning kuna oluliste Lepingu rikkumistega seoses oli sunnitud Töövõtja Lepingu üles ütlema, siis jäi Töövõtja ilma arvestatud sissetulekust Lepingu kohaselt ning seega on Töövõtjal tekkinud kahju hüvitamise nõue Tellija vastu, mille ta on loovutanud hagejale. Töövõtja kahju on alljärgnev: Audru alevik 01.06-31.12.2021 (7 kuud) 7*828.27=5797.89 (ilma käibemaksuta) ; Valgeranna puhkeala 01.06Lk 4 / 22

2-21-16529 31.12.2021 (7 kuud) 7*828.27=5797.89 (ilma käibemaksuta) Audru kalmistu 01.06-31.12.2021 (7 kuud) 7*828.27=5797.89 (ilma käibemaksuta) ; Uruste kalmistu 01.06-31.12.2021 (7 kuud) 7*828.27=5797.89 (ilma käibemaksuta) ; Pakendi konteinerid 01.06-31.12.2021 (7 kuud) 7*828.27=5797.89 (ilma käibemaksuta) Audru lehekoristusalad aasta 2021 - 3000.- (ilma käibemaksuta). Kokku: 31 989,45 eurot. Kahjunõue on arvestatud järgnevalt: Hankelepingu lisas „Maksumise vorm hooldustööde lõikes“ on ära toodud aastaringsed ja hooajalised hooldustööd, hankeperiood, objektide maksumus. Kogu hankeperiood on vormist nähtuvalt 44 kuud ja kogusumma 36444 eurot (ilma km). Kuna töövõtjal jääb saamata 7 kuu tasu (6 kuud saamata jäänud tulu, 01.06-12.06.21 teostatud tööde eest tasu + peatatud perioodi, s.o 13.06 – 30.06.21 eest tasu, mis teeb kokku lisaks 1 kuu), siis on töövõtja kõigepealt jaganud summa 36 444 eurot 44 kuuga, et saada ühe kuu töötasu (36 444 : 44 = 828,27 eurot kuus) ning selle järgselt on korrutatud ühe kuu tasu, ehk 828,27 eurot seitsmega (7), ehk 7x 828,27 eurot = 5797.89 eurot (ilma km), mis on iga objekti kohta 7 kuu eest saamata tasu, ehk töövõtja poolt kantud kahju. Kõigil märgitud objektidel, v.a audru lehekoristusalad, on arvestus üks. Audru lehekoristusalad on toodud vormis „hooajaliste hooldustööde all“ ning siin on objekti maksumus, ehk 12 000 eurot (ilma km), jagatud kõigepealt neljaga, sest lehekoristust teostatakse 1 x aastas sügisel ning 12 000 eurot on nelja aasta maksumus. 12 000 : 4 = 3000 eurot, seega ühe aasta tasu 3000 eurot. Kuna Lepingu ülesütlemisel jääb saamata tasu 1 aasta, ehk aasta 2021 eest (sügis), siis kujunebki kahjuks vastava objekti puhul summa 3000 eurot (ilma km). Vaatamata 30.06.21 esitatud kahjunõudele ja 17.09.21 esitatud päringule , kus antud täiendav tähtaeg kahjunõuet tasuda, ei ole Pärnu linn seda teinud, seega on hageja sunnitud kahjunõudes pöörduma kohtu poole. Hageja taotleb arvestada esitatud nõudelt ka viivist. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist tulenevalt VÕS § 113 lg-st 2. 30.06.21 esitatud Lepingu ülesütlemise avalduses oli palutud kahjunõue tasuda 14 päeva jooksul, viitega, et tähtaegselt tasumata summalt arvestatakse seadusjärgset viivist, seega nõuab hageja põhinõudelt 31 989,45 arvestatavat viivist alates 15.07.21 kuni kahju hüvitamise nõude kohase täitmiseni määras, milline on sätestatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses. Hageja nõuab kostjalt Lepingu rikkumisega tekkinud kahju hüvitamist (VÕS § 115). Tegemist on varalise kahjuga (VÕS § 128 lg 2). Kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, ehk kostja oleks Lepingut nõuetekohaselt täitnud, oleks Leping poolte vahel jätkunud ja töövõtja saanud tasustatud vastavalt lepingule. Kahju on otseselt põhjuslikus seoses kostja poolt Lepingu rikkumisega, ehk kostja on otseselt takistanud Töövõtja poolt tööde teostamist (Tellija ei lubanud Töövõtjal alates 13.06.21 töid teostada), pole tunnistanud Töövõtja poolt tööde teostamist 01.06.21-12.06.21 ning seega pole Töövõtjale ka tasu maksnud ning kuna oluliste Lepingu rikkumistega seoses oli sunnitud Töövõtja Lepingu üles ütlema, siis jäi Töövõtja ilma arvestatud sissetulekust Lepingu kohaselt ning seega on Töövõtjal tekkinud kahju hüvitamise nõue Tellija vastu, mille ta on loovutanud hagejale. Hageja palub rahuldada nõue kahju hüvitamiseks ning mõista kostjalt Pärnu Linn, hageja Balti Varahaldus OÜ kasuks kahju hüvitis kogusummas 31 989,45 eurot; Mõista kostjalt Pärnu Linn, hageja Balti Varahaldus OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, arvestatuna põhinõudelt summas 31 989,45 eurot, alates 15.07.21 kuni põhinõude täitmiseni;Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited hagile

2-21-16529 on kostja hagiavalduses esitatud nõuded omaks võtnud. Hageja arvamus ei põhine õigusaktidel. Omaksvõtt on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2 kohaselt võimalik üksnes kohtumenetluses. Kostja ei ole niisugust omaksvõtu tahteavaldust käesolevas kohtumenetluses andnud ning vastupidist ei ole hageja ka tõendanud. Kui hageja on pidanud võimalikuks, et kostja on andnud tegevusetusega kaudselt võlaõigusseaduse § 30 lg 1 kohase võlatunnistuse, siis ka seda ei ole tehtud - võlaõigusseaduse § 30 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 4 kohaselt ei loeta niisugust vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, mistõttu ei ole hageja loodetud või arvatud õiguslikku tagajärge saabunud. Kostja ei ole hankelepingut rikkunud. Hankelepingut rikkus Balti Metsahooldusgrupp OÜ. Hageja on arvamusel, et kostja on jätnud Balti Metsahooldusgrupp OÜ-le teatamata, et muutnud on kontaktisik. Teiselt poolt heidab hageja kostjale ette, et ta ei ole võtnud mai- ja juunikuus 2021 ühendust Balti Metsahooldusgrupp OÜ seadusliku esindajaga isegi juhul, kui hankelepingus kokkulepitud kontaktisik ehk töödejuhataja ei olnud kättesaadav. Hageja on eksimuses, kuivõrd kostja kontaktandmed ei ole muutunud, st kostja kontaktisiku kontaktandmed on olnud aktiivsed ja kasutusel ning igale pöördumisele on vastatud – see, kuidas kostja enda teenistujate tööd korraldab, ei ole hankelepingu täitmisel oluline – töövõtjal tuli hankelepingut täita sõltumata sellest, kes on hankelepingus märgitud kontaktisikuks. Hageja ei ole ka tõendanud, kuidas kontaktisiku nimi sai mõjutada hankelepingu täitmist või et ta üldse kõnealuseid kontaktandmeid hankelepingu täitmisel kasutas ja nende kasutamisel ei olnud võimalik kostjaga ühendust saada. Hageja esitatud selgitused on pigem otsitud, kuivõrd Balti Metsahooldusgrupp OÜ-l oli teada hankelepingujärgne kontaktisik - Balti Metsahooldusgrupp OÜ hankelepingu kontaktisik (M.L.u) oli selgelt ühenduses hankelepingus tellija kontaktisikuga ning teadis täpselt, kellele hankelepingujärgsete tasunõuete esitamiseks aktid edastada. Kostja mõistab, et seega ei saanud hankelepingus kontaktandmete muutus olla igal juhul oluline lepingurikkumine, kuna Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l olid olemas kostja seadusliku esindaja kontaktandmed. Hagiavaldusest selgub, et Balti Metsahooldus Grupp OÜ hankelepingut maikuus ei täitnud, kuivõrd langesid kokku vihmaperiood, masina purunemine ja varuosade ootamine. Hageja ei ole asjaolusid tõendanud ja selgitanud, mis põhjusel on need olulised, sh kuidas see oli vääramatu jõud. Kostja mõistab seega, et Balti Metsahooldusgrupp OÜ on sisuliselt hankelepingu rikkumist tõdenud ning selles osas ei ole tõendamine vajalik. Hageja on selgitanud, et Balti Metsahooldusgrupp OÜ täitis lepingut pärast kostja 04. juuni 2021 kirja kuni 13. juuni 2021, mil ta tööd peatas. Hageja ei ole enda esitatud asjaolusid tõendanud. Kostja hinnangul eksitab hageja ka kohut, kuivõrd selgelt olid heakorratööd ka 15. juunil 2021 ehk kaks päeva pärast tööde justkui peatamist pea täielikult hooldamata. Seega nähtub, et Balti Metsahooldus Grupp OÜ ei täitnud või täitis hankelepingut osaliselt kogu mai- ja juunikuu ja seda lepingu ülesütlemiseni. Hageja on eksinud hankelepingu ülesütlemisel – erakorraline ülesütlemine on õigustühine. Balti Metsahooldus Grupp OÜ on esitanud 30. juunil 2021 lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Avaldusest nähtub sisuliselt etteheide tellijale, et viimane ei ole esitanud Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le kirjalikke ettekirjutusi, millest tuleneks võimalus lasta lepingujärgsed tööd teha kolmandatel isikutel. Balti Metsahooldus Grupp OÜ on tuginenud sellele, et tellija ei ole teostanud enda lepingu punktis nimetatud õigust esitada Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le ettekirjutust, millest tulenevalt ei saanud tellijal tekkida lepingu punkti 2.4 kohaselt kohustust kanda lepingu täitmiseks vajalikuks osutunud kolmandate isikute tellimisega kaasnenud kulusid. Lepingu kui võlasuhte lõpetamisel tuleb lähtuda kujundusõigusest, mida iseloomustab eelkõige selle realiseerumine asjakohase tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni. Nt lepingu ülesütlemise korral ülesütlemisavalduse jõudmisel vastaspooleni leping lõpeb, kui ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Käesoleval juhul on asjakohane selgitada välja, kas täidetud on ülesütlemiseks ja õigussuhte lõppemiseks vajalikud materiaalsed eeldused ehk eelkõige, kas esinenud on asjaolud, mis on toonud kaasa VÕS § 196 lg 1 kohase mõjuva põhjuse olemasolu. Avalduses nähtub, et Balti Metsahooldus Grupp OÜ peab selleks lepingu rikkumist osas, mis puudutab kostja õigust teha ettekirjutusi ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ kohustus kanda kolmandatelt isikutel tööde tellimisega seotud kulu. Hageja hinnangul Lk 6 / 22

2-21-16529 ei saa see olla mõjuvaks põhjuseks ja seda veel eriti olukorras, kus kostja on teadlikult ja pea tahtlikult hankelepingut rikkunud ning jätnud selles osas kostjale teatamata. Ettekirjutuste tegemine on kostja õigus – õiguste kohaldamine ja rakendamine ei ole lepingupoole kohustus, kuivõrd pooled ei ole niisuguses kohustuses kokku leppinud. Seetõttu ei saa sellise õiguse kohaldamata jätmine tingida hankelepingu rikkumist. Seega ei saa seda pidada selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis võiks tingida õiguse võlaõigusseaduse § 196 lg 1 viidates hankelepingu lõpetamise. Kostjale jääbki tegelikkuses arusaamatuks, et kas sellisel juhul, kui kostja oleks kolmandatelt isikutelt tellitud kulud Balti Metsahooldus Grupp OÜ kanda jätnud, ei oleks kostja lepingut rikkunud, või millist kirja peab hageja ettekirjutuseks. Seega on lepingut rikkunud Balti Metsahooldus Grupp OÜ huvi, et kostja paneks tema rikkumist tähele ning selles osas sanktsioone kohaldaks – sisuliselt soovib, et teda ei koheldaks soodsamalt vaid kostjal tuleks kasutada tema vastu kogu hankelepingulist rangust. Samas on Balti Metsahooldus Grupp OÜ hinnangul, et kolmandalt isikult tellitud kulutusi ei saa tema kanda jätta. Balti Metsahooldus Grupp OÜ ülesütlemise avaldus ja hageja hagiavaldus on niivõrd ebamäärane ja vastuoluline, et selle pinnalt ei ole võimalik isegi kaudselt Balti Metsahooldus Grupp OÜ tegelikku tahet järeldada. Lisaks tuleb mõista, et hankelepingu erakorralise lõpetamise avalduses ja hagiavalduses on tuginetud ülesütlemise tuginedes võlaõigusseaduse § 196 ja § 116 lg 2 p-le 2-4. Võlaõigusseaduse § 196 lepingu erakorralise ülesütlemise regulatsioonist nähtub, et lepingu erakorraliseks lõpetamiseks tuleb tuvastada mõjuv põhjus, milleks võib olla eelkõige lepingulise kohustuse rikkumine. Lõpetamise formaalsete eelduste täitmiseks tuleb anda kohustuse rikkumise lõpetamiseks tähtaeg. Tähtaja andmise tingimust ei tule aga võlaõigusseaduse § 116 lg 2 p-de 2-4 puhul järgida. Hagiavalduses ei ole vähimalgi määral sisustatud võlaõigusseaduse § 116 lg 2 p-de 2-4 nimetatud eelduste täitmist. Kostja hinnangul ei saa võlaõigusseaduse § 116 lg 2 p-de 2-4 eeldusi täita see, et kostja hankelepingu tellijana astus samme hankelepingujärgse eesmärgi saavutamiseks olukorras, kus töövõtja hankelepingut ei täida ja ei tee seda üle kuu aja, ei vasta tellija kirjadele ning ei ole telefoni teel kättesaadav. Samuti ei ole töövõtusuhe usaldusele ehitatud võlasuhe – töövõtuleping ei ole tööleping ning selle puhul ei ole võimalik kasutada töölepingule omast ja abstraktset usalduse kaotuse põhjendust. Töövõtulepingu lõpetamise usaldusega seotud kataloog on oluliselt kitsam. Kui isegi pidada Balti Metsahooldus Grupp OÜ lepingu lõpetamise avaldust põhjendatuks (millega kostja ei nõust), siis selle tegemisel ei ole järgitud võlaõigusseadus § 116 lg 3 piirangut, st Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l sai tekkida õigus lõpetada leping üksnes selles osas, mille suhtes kohustust rikuti. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Asjaoludest ei nähtu vähimalgi määral, kuidas on Balti Metsahooldus Grupp OÜ eelnevat põhimõtet järginud ja millest nähtub, kuidas tal õigustatult ei olnud kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kuidas rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Kostja on teinud hankelepingu osas ettekirjutusi, millele Balti Metsahooldus Grupp OÜ mõistliku aja jooksul ei reageerinud. Kostjale nähtub hagiavaldusest üks sisuline etteheide, mis puudutab seda, kas kostjal oli õigus tellida töö kolmandalt isikult ehk viia töö kehtivate nõuetega vastavusse kolmandate isikute abil. Asjakohane ei ole etteheide niisuguste kulutuste hüvitamise küsimuses, kuivõrd kostja ei ole Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le kolmandate isikute tellimise ehk töö kehtivate nõuetega vastavusse viimise osas nõudeid esitanud. Hankelepingu punktist 2.4 nähtub, et tellijal on õigus tellida töö kehtivate nõuetega vastavusse viimine töövõtja kulul kolmandatelt isikutelt, kui töövõtja ei ole tellija ettekirjutuses määratud tähtajaks tööd nõuetega vastavusse viinud. Hankelepingu punkti 1.2.5 järgi tuli töövõtjal reageerida igal ajal tellija informatsioonile töö puuduste kohta ning likvideerima omal kulul töös avastatud puudused hiljemalt 24 tunni jooksul arvates tellijalt vastava informatsiooni saamisest, kui tellija ei ole määranud teist tähtaega. Asjaoludest tuleneb, et kostja on Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le saatnud ja viimane on kätte saanud 27. mai 2021 ja 04. juuni 2021 e-kirja. Lisaks on esitatud Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le sarnane e-kiri ka 31. mail 2021 ja võetud puuduste osas telefoni teel ühendust juba 18. mail 2021. Töid ei viidud selle vaatamata ellu ka 15. juuniks 2021 ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ ei olnud Lk 7 / 22

2-21-16529 vaatamata püüdlustele kättesaadav. Sisuliselt vastaski Balti Metsahooldus Grupp OÜ kostjale alles 17. juunil 2021 ja seda ka alles neli päeva pärast seda, kui ta oli tööde tegemise peatanud. Lähtuvalt võlaõigusseaduse töövõtulepingutele kehtestatud regulatsioonist saab kirjeldatud ettekirjutus olla eelkõige võlaõigusseaduse § 644 lg 1 kohane teavitus, kus antakse töövõtjale teada, et ta on lepingurikkumises ja töö ei vasta nõuetele. Seega tuli töövõtjal igal ajal reageerida tellija informatsioonile töö puuduste kohta ning likvideerida omal kulul töös avastatud puudused hiljemalt 24 tunni jooksul. Kui Balti Metsahooldus Grupp OÜ pidas 24-tunnist tähtaega ebamõistlikuks, pikenes tähtaeg võlaõigusseaduse § 114 lg 1 järgi mõistliku tähtajani. Balti Metsahooldus Grupp OÜ ei täitnud hankelepingut, talle anti korduvalt teada, et töö on puudustega ning puudused tuleb kõrvaldada, kuid töövõtjana ei reageerinud Balti Metsahooldus Grupp OÜ ühelegi kirjale sisuliselt kuu aega. Kuna töövõtja ei reageerinud kostja teadetele töö puuduste osas ja ei kõrvaldanud neid hankelepingus antud aja jooksul, sh ei vastanud, mis ajaks ta puudused kõrvaldab, tuligi tellijal hankelepingus võetud eesmärgi saavutamiseks tellida tööd kolmandatelt isikutelt. Lisaks tuleb hagejal mõista, et kostja ei ole hankelepingu täitmist „peatanud“ ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l oli võimalik hankelepingut täita. Hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 31 989,45 eurot, selgitades, et see on tulu, mis jäi tal hankelepingu erakorralise ülesütlemise tõttu saamata. Niisugust kahju hüvitisnõuet ei ole võimalik rahuldada, kuivõrd see ei vasta tegelikule kahjule ja võlaõigusseaduses kahju hüvitamise põhimõtetele – hagiavalduse rahuldamine toob kaasa üksnes alusetu rikastumise. Võlaõigusseaduse § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isiku olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Niisuguse eesmärgi saavutamiseks tuleb sama paragrahvi lõike 6 järgi kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud. Selge on see, et hagiavalduses esitatud hüvitise suuruse väljaselgitamisel ei saa lähtuda lihtsakoelisest tulude kokku liitmisest, vaid maha tuleb arvestada kõik hankelepinguga seotud kulud. Mõistliku vaidluseta on, et Balti Metsahooldus Grupp OÜ säästis hankelepingu erakorralise lõpetamise tagajärjel kulusid tööjõule, seadmetele, kütusele, seadmete amortisatsioonile jne. Hagiavaldusest aga seda ei nähtu, mistõttu ei ole võimalik nõuet ka rahuldada. Pigem nähtub avalikest registritest, et Balti Metsahooldus Grupp OÜ on jätnud pea 100 000 euro ulatuse maksukohustusi täitmata, mistõttu ei ole välistatud, et hankelepingujärgne tulu ei kata tegelikkuses hankelepingus sätestatud kohustuste täitmisega kaasnevaid kulusid ja Balti Metsahooldusgrupp OÜ-l oligi majanduslikult mõistlikum hankeleping kõikvõimalike õiguslike võtetega lõpetada, et nii vältida majanduslikult mitteotstarbeka lepingu täitmist. Kostja leiab, et kõnealune kahju hüvitamise nõue on kogumis erakordselt üllatav, kuid eriti see, et hageja ei paista leidvat, et kuigi ta hankelepingut rohkem kui kuu aega vähemasti osaliselt ei täitnud, hankelepingus muid kokkulepitud tingimusi ei täitnud, sh tellijale pea kuu aega ei vastanud, siis hoopis hankelepingut on töölepingulises suhtes kasutatava usalduse kaotamise tõttu rikkunud sootuks kostja ning hankeleping tuleks seetõttu etteteatamata erakorraliselt lõpetada. Niisuguse hankelepingu lõpetamise tõttu tuleb kostjal hagejale hüvitada üle 30 000 euro suurune väidetav kahju. Kostja mõistab, et niisugune nõue ei põhine vähimalgi määral asjaoludel ega kehtival õigusel. Eeltoodust lähtuvalt palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik

2-21-16529 hooldusnõuetele. Kostja pöördus 2018. aasta keskel tuvastushagiga Pärnu Maakohtusse. Kohtuvaidlus on tänaseks jõudnud Riigikohtusse (tsiviilasi 2-18-10175) ehk sisuliselt ei ole varasemad maakohtu kui ka ringkonnakohtu kohtuotsused jõustunud. Kostja jättis 2021. aasta mai- ja juunikuus enda lepingujärgsed kohustused täitmata, sh on kostja tunnistanud, et ei suutnud püsida niitmisega seotud graafikus alates maikuust 2021. Lähtudes lepingus kokkulepitud juhistest ja asjaoludest, sh heakorra tagamise pakilisusest, tellis hageja lepingus kokkulepitud tööd kolmandatelt isikutelt ning andis töövõtjale teada, et töödega saab jätkata niipea, kui kolmandad isikud puudused kõrvaldavad. Seejärel esitas kostja aga 30. juunil 2021 lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ja kahju hüvitamise nõude summas 31 989,50 eurot. Hageja küll vastas sellele , kuid kostja jäi siiski enda seisukoha juurde ja lõpetas lepingu täitmise. Tänaseks on kostja hüvitisnõude loovutanud veel kolmandatele isikutele. Hageja hinnangul lepingu erakorralise ülesütlemiseks puudub alus ning see on tühine, mistõttu on hageja huvitatud, et kohus tuvastaks lepingu niisuguse ülesütlemise tühisuse ja mõistaks kostjalt välja sellega seotud hüvitised. Hageja hinnangul on kostja tegutsenud vastuolus heade kommetega, esitanud hagejale alusetuid etteheiteid ja asunud lepingut erakorraliselt lõpetama ilma selleks õiguslikku alust omamata. See on toonud hagejale kaasa kahju, mis tuleb kostjal hüvitada. Lepingu erakorraline ülesütlemine on õigustühine. Kostja on esitanud 30. juunil 2021 lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Avaldusest nähtub sisuliselt etteheide hagejale, et viimane ei ole esitanud kostjale kirjalikke ettekirjutusi, millest tuleneks võimalus lasta lepingujärgsed tööd teha kolmandatel isikutel. Kostja soovib tugineda sellele, et hageja ei ole teostanud enda lepingu punktis 1.3 nimetatud õigust esitada hagejale ettekirjutust, millest tulenevalt ei saanud hagejal tekkida lepingu punkti 2.4 kohaselt kohustust kanda lepingu täitmiseks vajalikuks osutunud kolmandate isikute tellimisega kaasnenud kulusid. Lepingu ülesütlemise avaldusest nähtub ka teisi etteheiteid hagejale, kuid nende pinnalt ei ole võimalik vähemasti avaldusest järeldada, et kostja just nende alusel soovis lepingu lõpetada. Hageja ei suuda ka nendest järeldada, et tegemist oleks selliste asjaoludega, mis võiksid tingida lepingu lõpetamise. Lepingu kui võlasuhte lõpetamisel tuleb lähtuda kujundusõigusest, mida iseloomustab eelkõige selle realiseerumine asjakohase tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni. Nt lepingu ülesütlemise korral ülesütlemisavalduse jõudmisel vastaspooleni leping lõpeb, kui ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Käesoleval juhul on asjakohane selgitada välja, kas täidetud on ülesütlemiseks ja õigussuhte lõppemiseks vajalikud materiaalsed eeldused ehk eelkõige, kas esinenud on asjaolud, mis on toonud kaasa võlaõigusseaduse § 196 lg 1 kohase mõjuva põhjuse olemasolu. Avalduses nähtub, et kostja peab selleks lepingu rikkumist osas, mis puudutab hageja õigust teha ettekirjutusi ja kostja kohustus kanda kolmandatelt isikutel tööde tellimisega seotud kulu. Hageja hinnangul ei saa see olla mõjuvaks põhjuseks ja seda veel eriti olukorras, kus kostja on teadlikult ja pea tahtlikult lepingut rikkunud ning jätnud selles osas hagejale teatamata. Ettekirjutuste tegemine on hageja õigus – õiguste kohaldamine ja rakendamine ei ole lepingupoole kohustus, kuivõrd pooled ei ole niisuguses kohustuses kokku leppinud. Seega ei saa seda pidada selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis võiks tingida õiguse võlaõigusseaduse § 196 lg 1 viidates lepingu lõpetamise. Hagejale jääbki tegelikkuses arusaamatuks, et kas sellisel juhul, kui hageja oleks niisuguse ettekirjutuse esitanud, tööd kolmandatelt isikutelt tellinud ja sellega seotud kulud kostja kanda jätnud, ei oleks hageja lepingut rikkunud. Seega on lepingut rikkunud kostja huvi, et hageja paneks tema rikkumist tähele ning selles osas sanktsioone kohaldaks – sisuliselt soovib, et teda ei koheldaks soodsamalt vaid hagejal tuleks kasutada tema vastu kogu lepingulist rangust. Samas on kostja hinnangul, et kolmandalt isikult tellitud kulutusi ei saa tema kanda jätta. Kostjal tuleb alusetu erakorralise ülesütlemisega tekkinud kahju hüvitada. Asjaoludest nähtub, et kostja ei ole lepingut täitnud sisuliselt maikuu lõpust ja keeldunud lepingu täitmisest juulikuu lõpust ehk sisuliselt sellest hetkest on kostja rikkumised. See on tinginud hagejale vajaduse tellida tööd kolmandatelt isikutelt ja kanda sellega seoses täiendavaid kulusid summas 17 571,45 eurot. Võlaõigusseaduse § 115 lg 3 kohaselt on selge, et käesoleval juhul ei olnud hagejal kahju hüvitisnõude maksmapanekuks vajalik anda kostjale kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega, Lk 9 / 22

2-21-16529 kuivõrd see ei oleks andnud tulemust – kostja oleks lepingu täitmisest igal juhul keeldunud ja keeldus sellest sisuliselt ka enda viimase 09. juuli 2021 kirjaga. Hagiavaldusega on tõendatud, et kostja on asunud lepingut lõpetama alusetult, millele viidates on keeldunud alusetult ka lepingu täitmisest. See on aga põhjustanud olukorra, kus lepingu eesmärgi saavutamiseks on tulnud tellida töid kolmandatelt isikutelt ehk lepingu eesmärgi saavutamiseks tuli hagejal kanda kulutusi suuremas summas, kui hageja ja kostja lepingus kokku leppisid. Hageja ei ole eelnevatel perioodidel kostjale lepingujärgseid makseid teinud, mistõttu on võlaõigusseaduse § 127 lg-st 1 juhindudes kahju suuruse kindlakstegemiseks lahutatud käesoleval juhul eelnevalt näidatud summast lepingujärgsed sama perioodi maksed kogusummas 14 908,92 eurot. Eelnevat arvestades palub hageja: Rahuldada hagi ja tuvastada Balti Metsahooldus Grupp OÜ 30. juunil 2021 esitatud lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus; Mõista Balti Metsahooldus Grupp OÜ-lt Pärnu linna kasuks välja kahjuhüvitis 2665.53 eurot; Mõista Balti Metsahooldus Grupp OÜ -lt Pärnu linna kasuks välja nimetatud summalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; Jätta menetluskulud Balti Metsahooldus Grupp OÜ kanda; Mõista Balti Metsahooldus Grupp OÜ-lt Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) kasuks välja viimase kantud menetluskulud ning menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

2-21-16529 kohe menetluste alguses. Esialgse vastusena märgib kostja, et ei tunnista Pärnu Linn nõuet ja palub jätta hagi täies mahus rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja on veendumusel, et leping on ülesöeldud kehtivalt, lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks olid kõik alused olemas. Pärnu linn on ka eelnevalt vastavat lepingut rikkunud, mis on nüüdseks ka tõendatud jõustunud Riigikohtu 03.01.22 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-10175. Pärnu linna kahjunõue on alusetu ning just kostjal on nõue, mille ta on nüüdseks loovutanud Balti Varahaldus OÜ-le, Pärnu linna vastu.

2-21-16529 lepinguga kokkulepitud tingimustel ja korras (I toimik tl.9-12). Audru Vallavalitsuse õigusjärglane on haldusreformi järgselt kostja Pärnu Linnavalitsus. Sisuliselt on antud hankelepingu näol tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 mõttes. VÕS § 635 lg.1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö) , teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Lk 12 / 22

2-21-16529

2-21-16529 tellija on töövõtja poole pöördunud seoses puudustega töös perioodil 18.05.2021 – 04.06.2021 ja küsinud töövõtjalt korduvalt, et milline on niitmise ajagraafik ja millal saavad tööd teostatud. Töövõtja tellija e-kirjadele ei vastanud ega teatanud millal tööd teostatud saavad. Balti Varahaldus OÜ (nõude omandaja ) on ise hagis märkinud, et seoses erinevate asjaolude kokkulangemisega tekkis töövõtjal jooksvast graafikust mahajäämine (I toimik tl.2 pöördel). Tunnistaja M.L.u kohtuistungil antud ütluste kohaselt 2021 ei olnud töödega graafikus, mais olid vihmad, siis läks masin katki, millele tellis juppe ja jäi neid ootama. Sai jupid kätte , aga siis juba P. helistas, et tellivad kellegi teise ja koostöö lõpetatakse, maas olid osade objektidega, mis olid kaugemal, Sangale ei jõudnud, Rebasefarmi ei jõudnud, valla asju olid juba niitnud. Ei mäleta mis päeval tööd peatati, võis olla juuni alguses, esimese nädala juunis tegid töid, ei mäleta , mis objektidel juunis töid tegid. Kõik tööd peale niitmise olid tööde peatamiseni tehtud. Tema sai aru , et peatatakse kõik tööd , kuna niitmisega on pahasti ja ei saa järje peale, keegi teine tuleb tegema. Tema sai aru, et teised teevad ühe ringi peale ja siis nemad teevad töid edasi. Temaga suheldi ka e-kirja teel xxxxxxxxxxx ja sellele meilile saadetud kirjad jõudsid temani. Peamiselt suheldi telefoni teel (II toimik tl.44). Seega lepingu p.-is 2.7 märgitud töövõtja poolne tööde esindaja M.L.u on tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud, et tema sai e-posti aadressilt xxxxxxxxxxx kirjad kätte. Töövõtja ise on lepingu erakorralise ülesütlemise avalduses märkinud, et sai 27.05.2021 ja 04.06.2021 e-kirjad kätte ja reageeris koheselt võttes ühendust M.L.u`ga , kes lubas tellijaga ühendust võtta ja kokku leppida tööde teostamise järjekorra. Selleks hetkeks oli juba masin korras ja haljasalade niitmine toimus. 17.06.2021 sai aga Ü.M. üllatuslikult M.L.u käest kuulda, et tellija on nädala alguses tööd seisma pannud. 17.12.2021 sõlmitud töövõtulepingu p. 1.2.5 kohaselt töövõtja on kohustatud reageerima igal ajal tellija infole töö puuduste kohta ning likvideerima omal kulul töös avastatud puudused hiljemalt 24 tunni jooksul arvates tellijalt vastava info saamisest , kui tellija ei ole määranud teist tähtaega. See kuidas töövõtja oma töö ettevõtte siseselt korraldab on tema korraldada. Kui tellija andis teada puudustest töös siis pidi töövõtja vastavalt lepingu p. 1.2.5 koheselt reageerima ja puudused 24 tunni jooksul kõrvaldama, kuna teistsugust tähtaega tellija poolt määratud ei olnud. Töövõtja ei vastanud üldse tellija kirjadele ega teatanud küsimise peale, millal alad niidetud saavad. Antud juhul olid puudused kõrvaldamata 18.05 – 04.06 s.o. 17 päeva ja ka hiljem, sest tunnistajana üle kuulatud M.L.u kohtuistungil antud ütluste kohaselt juuni esimesel nädalal nad töid tegid ja töövõtja esindaja Ü.M. kuulis alles 17.06, et tööd on peatatud. Seega jättis töövõtja seaduslik esindaja töö korraldamata ja puudused töös koheselt kõrvaldamata vaatamata tellija poolt e-kirja teel saadetud päringutele. Kui töövõtja on tööde teostamiseks tellinud omakorda teise isiku v. töid teostab töövõtja töötaja vastutab töövõtja tellija ees, kui teine isik v. töötaja jätab tööd tegemata. Balti Metsahooldus Grupp OÜ juhatuse liige Ü.M. on 25.06.2021 pöördunud kirja teel Pärnu linna poole ja kirjas on märgitud „ P.A. saatis 04.06.2021 kirja ja soovis infot miks oleme graafikust maas. Kirja saamisel kontakteerus ta töödejuhi M.L.uga ning palus tal P.ga ühendust võtta (helistada P.le) ning kokku leppida, mis järjekorras töid teostada ja kuidas töödega kiiresti järele jõuda . Selleks hetkeks oli masin korras ja niitsid ka alasid. M. lubas P.le helistada ja asjad kokku leppida. Peale seda talle enam infot ei laekunud ja samuti pole talle keegi helistanud ning ta oli arvamusel , et tööd toimivad korrapäraselt. Oleks tal varem olnud info , et M. P.ga ei kontakteerunud ning et tööd mitte ei jõua graafikule järgi vaid jäävad graafikust rohkem maha , siis oleks ta saanud sellele reageerida teisiti ja vajadusel tuua Valgamaalt brigaad töömehi appi, nagu ta seda varem on paaril korral teinud ( I toimik tl.36). Nimetatud kirjaga on samuti tõendatud, et töövõtjal olid tööd nõuetekohaselt korraldamata ja see, et tema poolt tööle võetud isikud jätsid midagi tegemata, selle eest vastutab tellija ees töövõtja. 10.4 Töövõtja viitab tellija poolt lepingu p. 1.3 rikkumisele , kuid lepingu p. 1.3 järgi on tellijal õigus teha ettekirjutusi lepingu nõuetekohaseks täitmiseks , aga mitte kohustus teha ettekirjutus. Ka see kui tellija on eelnevalt ettekirjutusi töövõtjale teinud ei tähenda seda , et ettekirjutuste tegemine on töö mittenõuetekohasel tegemisel muutunud lepingu p. 1.3 järgi kohustuslikuks. See Lk 14 / 22

2-21-16529 tähendab pigem seda , et töövõtja on ka eelnevalt teinud töid mittenõuetekohaselt, mistõttu on vajalik olnud teha ettekirjutusi. Tellija on eelnevatel aastatel korduvalt viidanud puudustele töös ja andnud töövõtjale tähtaegu tööde nõuetekohaseks tegemiseks s.h. 04.08.2020, 24.09.2020, 18.09.2020, 26.08.2019, 18.06.2018, ja 07.06.2018 (tl.138-143). Puudused ja tähtaegade korduv rikkumine viitab sellele, et töövõtja ei tulnud niitmistööde teostamisega nõuetekohaselt toime. 10.5 VÕS § 116 lg.3 järgi kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse v. kohustuse osa suhtes , võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse v. kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis , kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Pärnu linn kaasas kolmanda isiku töid teostama juunis 2021 s.o. ajal kui töövõtja Balti Metsahooldus Grupp OÜ oli niitmistöödega mahajäämuses (mida hageja ise hagiavalduses ka kinnitas) ja Pärnu Linn teavitas töövõtjat 18.06.2021 märgukirjas, et teostamata heakorratöid on asunud tegema kolmandad isikud. Peale kolmandatelt isikutelt tellitud tööde teostamise lõppemist oli Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l võimalik asuda täitma hankelepingut, mis ei välista tööde teostamist ka nendel aladel, mis vajavad juba uut hooldust. Tellija ei öelnud lepingut üles vaid kaasas teostamata töid teostama kolmandad isikud ja seda ajutiselt. Tellija ei nõudnud töövõtjalt kolmandate isikute poolt juunis 2021 teostatud tööde maksumust. Ka seetõttu ei ole töövõtja poolt kogu lepingu erakorraline ülesütlemine põhjendatud. Töövõtjal oli võimalus edaspidiselt tööde teostamisega jätkata. 10.6 Lepingu p. 2.4 kohustus töövõtja viima mittenõuetekohaselt teostatud tööd kehtivate nõuetega vastavusse ettekirjutuses määratud tähtajaks ja kui töövõtja tähtajaks töid vastavusse ei vii , on tellijal õigus tellida töö kehtivate nõuetega vastavusse viimiseks töövõtja kulul kolmandalt isikult. Samas ka lepingu p. 1.2.5 järgi töövõtja on kohustatud reageerima igal ajal tellija infole töö puuduste kohta. Seega lepingu järgi on tellijal õigus otsustada, kas ta teavitab puudustest vastavalt lepingu p.-le 1.2.5 või vastavalt p.-le 1.3.1 teeb kohustusliku ettekirjutuse. Mõlemal juhul on töövõtja kohustatud puudused töös kõrvaldama. 10.7 Lepingu p. 2.4 kohaselt on tellijal õigus kaasata töid teostama kolmandad isikud töövõtja kulul juhul, kui töövõtja ei ole töid ettekirjutuses määratud tähtajaks vastavusse viinud. Antud juhul tellija ettekirjutust ei teinud ja ka konkreetset tähtaega puuduste kõrvaldamiseks töövõtjale ei andnud, kuid kolmandad isikud tööde teostamisse kaasas. Sellega tellija rikkus hankelepingu p.2.4. Samuti on õiged töövõtja väited, et nõuetekohaselt olid teostamata niitmistööd ja teiste tööde osas pretensioone ei olnud. Ka Pärnu Linn ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit , et teiste tööde osas olid puudused v. mahajäämus. Seetõttu puudus vajadus kaasata kolmandad isikud kõigi tööde teostamisse. Kohus leiab arvestades , et tellija saatis tööandjale korduvad märgukirjad niitmistööde teostamata jätmise osas ja arvestades lepingu p. 1.2.5 , mida töövõtja ei järginud, ei ole kolmandate isikute kaasamine teostamata tööde tegemisse , et alad saaks nõuetekohaselt niidetud selline lepingu rikkumine , mis annaks töövõtjale aluse enda poolselt leping ilma hoiatamata erakorraliselt üles öelda. Samuti VÕS § 646 lg.5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada v. lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Antud juhul töövõtja pidi hooldama s.t. niitma Audru valla haljasalasid ja kalmistuid , mis on avalikult kasutavad ja kõigile käidavad ja nähtavad alad ning kui muru on kõrge ja niitmata siis on kohtu arvates tegemist töövõtja poolt lepingu olulise rikkumisega. Arvestada tuleb ka seda, et inimesed juba pöördusid omapoolsete kaebustega kohaliku omavalitsuse poole. Reet Hollo poolt 31.05.2021 saadetud e-kiri „ kahjuks algab see niitmishooaeg jälle Sanga seltsimaja territooriumile ebarahuldavalt. Terve maikuu jooksul pole meieni niitmine jõudnud ja hetkel on täielik heinamaa (I toimik tl.19). 15–16.06.2021 tehtud fotod Audru alevi niitmise olukorra Lk 15 / 22

2-21-16529 kohta ( I toimik tl.27-33).Balti Metsahooldus Grupp OÜ ei kõrvaldanud puudusi ega niitnud alasid mõistliku aja jooksul ja tellija pidi kolmel korral perioodil 18.05 – 04.06.2021 pöörduma töövõtja poole , kuid töövõtja tellija pöördumistele ei reageerinud. Arvestades töövõtja enda poolt lepingu olulist rikkumist leiab kohus, et töövõtja poolt esitatud alustel lepingu erakorraline ülesütlemine ei ole ka hea usu põhimõttega kooskõlas. TsÜS § 138 lg.1 järgi õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. VÕS § 6 lg.1 järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. 10.8 Kohus leiab, et hageja poolt märgitud rikkumised ei olnud sellised , mis oleks andnud Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le alust öelda leping koheselt erakorraliselt üles ilma eelnevat tähtaega vastavalt VÕS § 196 lg.2 Pärnu Linnale määramata. Tegemist ei olnud kohustuste rikkumisega , mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu arvestades eelkõige seda , et töövõtja ise ei teostanud töid nõuetekohaselt ja ei reageerinud mõistliku aja jooksul tellija e-kirjadele. Tellija poolt ei rikutud kohustust tahtlikult v. raske hooletuse tõttu. Kohtu arvates töövõtjal ei olnud mingit põhjust eeldada , et tellija ka edaspidiselt lepingut ei täida. Selleks ei andnud alust kohtulahend tsiviilasjas nr.2-1810175, millega Balti Metsahooldus Grupp hagi rahuldati lepingu punktide tõlgendamise osas (I toimik tl.158-181). Kuna töövõtja poolt lepingu erakorraline ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega siis ei ole põhjendatud töövõtja väited lepingu teise poole suhtes usalduse kaotuses. 10.9 TsÜS § 67 lg.1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg.2 järgi tehingud on ühepoolsed v. mitmepoolsed. Tehingu ülesütlemine vastab TsÜS § 67 lg.1 järgsetele tehingu tunnustele. Arvestades otsuses eelpooltoodud põhjendusi kohus leiab, et Balti Metsahooldus Grupp OÜ poolt hankelepingu 30.06.2021 erakorralise ülesütlemisavalduse materiaalsed eeldused puuduvad ja ülesütlemine on tagajärjetu ning ei ole kehtiv. Samas ei ole ülesütlemine tehinguna tühine, kuna tehingu tühisuse alused on seaduses sätestatud ning sellist tühisuse alust ei ole seaduses ette nähtud. Seega tuleb tuvastada Balti Metsahooldus Grupp OÜ poolt hankelepingu erakorralise ülesütlemise kehtetus. Kuna hankelepingu erakorraline ülesütlemine lepingu rikkumise tõttu ei ole kehtiv siis ei kuulu rahuldamisele Balti Varahaldus OÜ hagi lepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise ja viivise nõudes. 10.10 Hageja väited tööde teostamise kohta juunis 2021 ja tööde teostamise ulatuse ning maksumuse kohta ei ole tõendatud. Hageja väitel teostas ta töid kuni 12.06.2021 (I toimik tl.4). Tunnistaja M.L.u poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt esimese nädala juunis tegid tööd. Ei mäleta kas juunis akti saatis. Kui ta iganädalaselt saatis ju siis saatis juunis ka (II toimik tl.44). Poolte vahel sõlmitud hankelepingu p.1.2.11 kohaselt töövõtja kohustus pidama igapäevaselt objektipäevikut ja esitama need digitaalallkirjastatuna/ allkirjastatuna tellija kontaktisikute eposti aadressidele iganädalaselt hiljemalt järgmise nädala teisipäeva kella 10.00-ks. Kohtule on esitatud aktid tööde teostamise kohta kuni 30.06.2021 (I toimik tl.73- 85). Juunis 2021 tööde teostamise kohta akte ei ole kohtule esitatud.

2-21-16529 Pärnu Linn (Linnavalitsuse kaudu) hagis Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu nõuab lepingu alusetu erakorralise ülesütlemisega tekkinud kahju hüvitamist. Pärnu Linn leiab, et kostja Balti Metsahooldus Grupp OÜ on lepingut rikkunud , ei ole lepingut täitnud , on lepingu alusetult üles öelnud ja keeldunud lepingu täitmisest alates juulist 2021 ning seega on kahjunõue perioodi juuli – september 2021 eest põhjendatud summas 2233.53 eurot. Hagiavalduse kohaselt hageja on kolmandale isikule tööde tegemise eest tasutud summast 17 571.45 eurot maha arvestanud hankelepingu järgsed sama perioodi maksed kogusummas 14908.92 eurot ja hageja kahjunõue on summas 2665.53 eurot. Hageja loobus hagist 432 eurot nõudes. Seega jäi hageja kahjunõudeks 2233.53 eurot. Hageja väitel tasus ta kolmandale isikule tööde eest suurema summa kui oli lepingujärgne summa. Kohus leiab, et hageja nõude arvestus ei ole õige , kuna 17 571.45- 14 908.92 = 2662.53 eurot mitte 2665.53 eurot. 12.1 Pärnu Linn võib nõuda Balti Metsahooldus Grupp OÜ- lt kahju hüvitamist , kui on täidetud järgmised eeldused: 1) kostja on lepingulist kohustust rikkunud ( VÕS § 115 lg.1); 2) kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg.1) s.t. rikkumine ei ole vabandatav; 3) hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg.,1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse ees märgiga (VÕS § 127 lg.2); 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg.4).

2-21-16529 erinev. Arve järgi pole tuvastatav, kas niideti ainult hankelepinguga hõlmatud suuremas ulatuses. Samuti on ebaselge tööde teostamise aeg.

alasid või

13.3 Arve nr.20210901 /04.09.2021 Audru alevik heakorratööd kogus 26, hind 25, summa 650; Audru Kool heakorratööd kogus 30, hind 25 , summa 750; Audru Osavalla Riisika tn. heakorratööd kogus 1 , hind 360, summa 360; Audru poldri heakorratööd kogus 1, hind 250 , summa 250; Lavassaare Võidu 4 heakorratööd kogus 1, hind 215 , summa 215; Audru Osavalla Kõrvita tn. võsalõikus kogus 14, hind 25, summa 350, kõik kokku summas 2575 eurot ( I toimik tl.99); Pärnu Linn 05.12.2022 kirjalikus seisukohas leiab, et tööd summas 1175 ei ole seotud vaidlusaluse hankelepinguga. Hankelepinguga on seotud Audru alevik heakorratööd tehnilise kirjelduse tabeli read 9, 11,13 s.o. kiriku bussipeatus ja parkla 0,22 ha, Audru spordihoone ümbrus 0,79 ha ja Ambulatoorium , muuseum ja laste mänguväljak 1,36 ha; Audru Kool tehnilise kirjelduse tabelis read 1 ja 2 s.o. Audru Kool 2 ,5 ha ja Audru Kooli kergliiklustee kraaviga 0,91 ha (I toimik tl.192). Kohtu arvates arvetel märgitud koguse arvestus ja tööde teostamise aeg on ebaselge. Arve järgi pole tuvastatav, kas niideti ainult hankelepinguga hõlmatud alasid või suuremas ulatuses 13.4 Arve 20211003/04.10.2021 Audru alevik heakorratööd kogus 22, hind 25, summa 550; Audru Kool heakorratööd kogus 19, hind 25 , summa 475; Audru Osavalla Nooruse tee tormikahjustuse likvideerimine 14.09 kogus 3 , hind 35, summa 105; Audru Osavalla farmi bussipeatuse männi pügamine ja utiliseerimine 28.09 kogus 1, hind 120, summa 120 , kõik kokku 1250 eurot (I toimik tl.100). Pärnu Linn 05.12.2022 kirjalikus seisukohas leiab , et tööd summas 225 eurot ei ole seotud vaidlusaluse hankelepinguga. Hankelepinguga on seotud Audru alevik heakorratööd tehnilise kirjelduse tabeli read 9, 11,13 s.o. kiriku bussipeatus ja parkla 0,22 ha, Audru spordihoone ümbrus 0,79 ha ja Ambulatoorium , muuseum ja laste mänguväljak 1,36 ha; Audru Kool tehnilise kirjelduse tabelis read 1 ja 2 s.o. Audru Kool 2 ,5 ha ja Audru Kooli kergliiklustee kraaviga 0,91 ha (I toimik tl.192). Kohtu arvates arvetel märgitud koguse arvestus ja tööde teostamise aeg on ebaselge. Arve järgi pole tuvastatav, kas niideti ainult hankelepinguga hõlmatud alasid või suuremas ulatuses 13.5 Arve nr.1085/04.08.2021 Audru keskasula niiduteenus kogus 76 938, hind 0,02, summa 1538.76+ km; rebasefarmi niiduteenus kogus 12 798,30, hind 0,02, summa 255.97 + km; Sanga Rahvamaja niiduteenus kogus 9489.30, hind 0,02, summa 189,79 + km ; Papsaare mänguväljaku niiduteenus kogus 8270, hind 0,02, summa 165.40+ km ; Ahaste keskväljaku niiduteenus kogus 7638,91, hind 0,02, summa 152.78 + km; Audru keskasula trimmerdusteenus kogus 7, hind 20, summa 140 + km; Jõõpre kooli jalgpalliväljaku niiduteenus kogus 1, hind 20, summa 20 + km, kõik kokku 2955.24 eurot (koos käibemaksuga) (I toimik tl.101). Pärnu Linn 05.12.2022 kirjalikus seisukohas leiab, et arved on kooskõlas haljasala tabeli mahtudega ja hankelepingu kohaselt tuli haljasalad ka trimmerdada ning seega sisaldab arvel olev rida Audru Keskasula trimmerdusteenus just seda maa-ala , mida niideti kokku 7,69 ha. Audru Keskasula niiduteenus tehnilise kirjelduse tabeli read 3-8, 12, 14-18, 22, 25, 26 s.o. Lihula mnt.kergliiklustee kraaviga 0,86 ha, Lihula mnt. kergliiklustee 2 0,46 ha, Vikero kõnnitee 0,33 ha, Veski kõnnitee kraaviga ja Nooruse tee rist 0,56 ha, Kirbu paisjärve trimmerdamine 0,39 ha; Kõrtsimaja tagune 0,19 ha, Audru aleviku majade vahed 0,35 ha, Audru pargi kallas trimmerdamine 0,79 ha, Vallamaja ja mõisahoone tagune 1,15 ha, tornimaja ja mõisahoone ots 0,31 ha, Audru park 1,46 ha, Käreda tee kolmnurk 0,03 ha, Valgerand 0,64 ha, Papsaare lasteaia kõnnitee 0,13 ha, Papsaare kõnnitee 2 0,05 ha. Jõõpre Kooli jalgpalliväljaku niiduteenus puudutab tehnilise kirjelduse tabeli ridadel 31-33 s.o. Jõõpre Kooli kõnnitee, Jõõpre bussipeatus ja Jõõpre vanadekodu alasid (I toimik tl.192). Kohtule teadaolevalt alad nr. 22 (Valgerand), 25 (Papsaare lasteaia kõnnitee) ja 26 (Papsaare kõnnitee 2) ei asu Audru keskasulas. Samuti ei ole kohtule usutav , et Jõõpre Kooli Lk 18 / 22

2-21-16529 Jalgpalliväljaku niiduteenus hõlmab Jõõpre Kooli kõnnitee, Jõõpre bussipeatuse ja Jõõpre vanadekodu niitmist. Pärnu Linna poolt esitatud arve selgitus on ebaselge ja ei ole üheselt aru saada milliseid ja millal teostatud töid kogu arve hõlmab. 13.6 Arve nr.1089/16.08.2021 Audru keskasula niiduteenus kogus 76 939, hind 0,02, summa 1538.78+ km ; Rebasefarmi niiduteenus kogus 12 798,30, hind 0,02, summa 255.97 + km; Sangamäe niiduteenus kogus 9489,30 , hind 0,02, summa 189.79+ km; Papsaare mänguväljaku niiduteenus 8270, hind 0,02, summa 165.40+ km ; Ahaste keskväljaku niiduteenus 7638,91, hind 0,02, summa 152.78+ km; Jõõpre keskasula niiduteenus kogus 15 492.50 ,hind 0,02, summa 309.85 + km; Audru Tiigi tänava mänguväljaku niiduteenus kogus 1, hind 20, summa 20 + km , kõik kokku 3159.09 eurot (koos käibemaksuga) (I toimik tl.102). Pärnu Linn 05.12.2022 kirjalikus seisukohas leiab, et arvel Rebasefarmi niiduteenus vastab tehnilise kirjelduse rida 19 ja 20 s.o. rebasefarm 0,91 ha ja rebasefarmi kergliiklustee kraaviga 0,37 ha. Arvel on kajastatud Sangamäe , kuid tegemist on eksimusega v. ala erineva nimekäsitlusega ja igal juhul on tegemist hankelepingujärgse alaga , millele viitab asjaolu, et arvel kajastatud ruutmeetrid vastavad tehnilise kirjelduse tabeli reale 23 mahule 0,95 ha. Kohus leiab, et esitatud arvel ei nähtu, mis ajal nimetatud tööd on teostatud ja selle kohta ei ole ka teisi tõendeid kohtule esitatud. Kohtule teadaolevalt alad nr. 22 (Valgerand), 25 (Papsaare lasteaia kõnnitee) ja 26 (Papsaare kõnnitee 2) ei asu Audru keskasulas. Kohus leiab, et Pärnu linn ei ole kohtule tõendanud, et Sangamäe niiduteenus vastab tehnilise kirjelduse tabeli reale 23 nimetusega Sanga rahvamaja. Kostja on vastu vaielnud, et Audru Tiigi tänava mänguväljaku niiduteenus ei sisaldunud lepingus. Pärnu linn ei ole tõendanud, et Audru Tiigi tänava mänguväljaku niiduteenus sisaldus hankelepingus. Arve järgi pole tuvastatav, kas niideti ainult hankelepinguga hõlmatud alasid või suuremas ulatuses. 13.7 Arve nr.1093 /05.09.2021 Audru keskasula niiduteenus kogus 76 938 , hind 0,02, summa 1538.76 + km; Rebasefarmi niiduteenus kogus 12 798,30 , hind 0,02, summa 255.97 + km; Sangamäe rahvamaja niiduteenus kogus 9489.30 , hind 0,02, summa 189.79 + km; Iljaku niiduteenus kogus 8270, hind 0,02, summa 165,40 + km; e- keskväljaku niiduteenus kogus 7638,91, hind 0,02, summa 152.78 + km; Jõõpre keskasula niiduteenus kogus 15 492.50 , hind 0,02, summa 309.85 + km; Tiigi tänava mänguväljaku niiduteenus kogus 1, hind 20, summa 20 + km; Lavassaare jalgpalli väljaku võsapuhastustööd kogus 3, hind 20, summa 60 + km, kõik kokku 3231.06 eurot (koos käibemaksuga) (II toimik tl. 103). Pärnu linn 05.12.2022 seisukohas leiab, et Lavassaare jalgpalliväljaku võsapuhastustööd ei sisaldunud hankelepingus summas 72 eurot. Iljaku niiduteenus on arvel osaliselt s.o. Papsaare laste mänguväljaku hooldusteenus 0,83 ha tehnilise kirjelduse rida 24. E- keskväljaku niiduteenus on Ahaste keskväljaku niiduteenus 0,76 ha tehnilise kirjelduse tabeli rida 30. Kohus leiab, et arvelt ei nähtu ,mis ajal tööd on tehtud ja selle kohta ei ole ka teisi tõendeid esitatud. Kohtule teadaolevalt alad nr. 22 (Valgerand), 25 (Papsaare lasteaia kõnnitee) ja 26 (Papsaare kõnnitee 2) ei asu Audru keskasulas. Kostja on vastu vaielnud, et Audru Tiigi tänava mänguväljaku niiduteenus ei sisaldunud lepingus. Pärnu linn ei ole tõendanud, et Audru Tiigi tänava mänguväljaku niiduteenus hankelepingus sisaldus. Kas Iljaku niiduteenus on sama, mis Papsaare laste mänguväljaku niiduteenus v. miks on nimetused erinevad , ei ole kohtule tõendeid esitatud. Kas e-keskväljaku niiduteenus on sama, mis on Ahaste keskväljaku niiduteenus v. miks on nimetused erinevad , ei ole kohtule tõendeid esitatud. Pärnu Linna poolt esitatud arve selgitus on ebaselge ja ei ole üheselt aru saada milliseid ja millal teostatud töid kogu arve hõlmab. 13.8 Arve 1098/ 20.09.2021 Audru keskasula niiduteenus kogus 76 938, hind 0,02, summa 1538.76 + km; Rebasefarmi niiduteenus kogus 12 798.30, hind 0,02, summa 255,97 + km; Sangamäe rahvamaja niiduteenus kogus 9489,30, hind 0,02, summa 189, 79 + km; , Papsaare mänguväljaku niiduteenus kogus 8270 , hind 0,02 , summa 165, 40 + km; , Ahaste keskväljaku Lk 19 / 22

2-21-16529 niiduteenus kogus 7638,91, hind 0,02, summa 152.78 + km; Jõõpre keskasula niiduteenus kogus 15 492,50, hind 0,02, summa 309,85 + km; , Audru Tiigi tänava mänguväljaku niiduteenus kogus 1, hind 20, summa 20 + km; Bussijaamade ja Lõvi ringteede trimmerdustööd kogus 8, hind 20, summa 160 + km, kõik kokku 3351.06 eurot ( I toimik tl.104). Pärnu Linn on 05.12.2022 seisukohas leiab, et bussijaamade ja Lõvi ringteede trimmerdustööd ei sisaldunud hankelepingus summas 192 eurot. Kohus leiab, et arvelt ei nähtu ,mis ajal tööd on tehtud ja selle kohta ei ole ka teisi tõendeid esitatud. Kohtule teadaolevalt alad nr. 22 (Valgerand), 25 (Papsaare lasteaia kõnnitee) ja 26 (Papsaare kõnnitee 2) ei asu Audru keskasulas. Kostja on vastu vaielnud, et Audru Tiigi tänava mänguväljaku niiduteenus ei sisaldunud lepingus. Pärnu linn ei ole tõendanud, et Audru Tiigi tänava mänguväljaku niiduteenus hankelepingus sisaldus. Arve järgi pole tuvastatav, kas niideti ainult hankelepinguga hõlmatud alasid või suuremas ulatuses. 13.9 Pärnu Linn vähendas esitatud eelpoolnimetatud 7 arve osas hagihinda kokku 2665.53 – 1664 (1175+ 225+ 72+ 192) = 1001.53 eurot.

2-21-16529

Menetluskulud

0.01.2024 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse RESOLUTSIOON:

Lk 21 / 22

2-21-16529

Lk 22 / 22

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.