Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue A. B. esitas 27.03.2023 kohtule hagi Tuoteimprt OÜ vastu laenulepingu lõpetamiseks, laenu tagastamiseks ja intressi nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxxx kodanik ja xxxx alaline elanik A. B. (hageja) ja Tuoteimport OÜ (kostja) 7. juunil 2021 kirjaliku laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 100 000 (sada tuhat) eurot. Lepingu punktide 2.1 ja 2.2 järgi tuli laenusumma anda Tuoteimport OÜ-le ülekandega. Hageja tegi 21. juunil 2021 ülekande. Lepingu punkti 3.1 järgi loetakse leping sõlmituks alates hetkest, kui rahalised vahendid on üle antud, ja see kehtib seni, kuni pooled on oma kohustused täielikult täitnud. Lepingu punkti 3.2 järgi allub leping Eesti kohtule ja Eesti õigusele. Hageja saatis

2022. Laen väljastati juunis 2021 ja hageja oleks pidanud nõudma intressi juba 2022. aastal. Hagejal on vastuolu intresside arvutuskäigus. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale arve veebruari kuus 2023 summas 9500 perioodi 15.06.2021 kuni 15.01.2023 eest. Hageja oleks pidanud lahti kirjutama arvel intressi arvestuse igakuiselt. Hageja 30.10.2023 edastatud lisaseisukohad on hagi muutmine, sest hageja muudab selles nõude suurust. Kostja ei anna nõusolekut hagi muutmiseks. Isegi kui lepingu lõpetamine oli kehtiv siis ei või kohus hagi rahuldada kuna hageja ei ole esitanud selgelt väljendatud nõude. Menetluse käik Kostja esitas kohtule vastuväite, et hagi on allkirjastatud ebapädeva isiku poolt ja hageja esindajal puudub esindusõigus. Kohus kontrollis esindusõiguse olemasolu hagi menetlusse võtmisel Hagile oli lisatud advokaadibüroole väljastatud apostillitud volikiri. Kohtul puudus alus kahelda volikirja ehtsuses või esindusõiguse puudumises. Kohus pidas asjas korraldava istungi 19.10.2023.Kohus lubas hageja esindajal esindada kohtuistungil TsMS § 227 lg 1 alusel. Hageja oli isiklikult kohtuistungil kohal. Kohus kontrollis korraldaval istungil hageja esindaja esindusõigust. Hageja esindaja volituste tõendamiseks on esitatud advokaadibüroole Legal Service BNK OY väljaantud volikiri. TsMS § 218 lg 1 p 2 järgi saab esindada isik, kellel on õigusharidus. Hageja esindaja selgitas korraldaval istungil, et tal on õigus esindada Soomes tsiviilasjades, kuna ta on omandnaud õigushariduse ja on juristide kutseühingu liige. Seadus ei sätesta, mil moel peab kohus õigushariduse kontrolli läbi viima. Kohtul ei ole kahtlust hageja esindaja õigushariduse kvalifikatsioonis, sest peab hageja esindaja selgitusi juristide kutseühingu liikmeksolekul piisavaks. Arvestades Soome Vabariigi õiguslikku ülesehitust on tavapärane, et isik võib teatud ametis tegutseda üksnes kutseühingu liikmena. Soome kohtumenetluse seadustiku peatükk 15 sätestab kohtus esindamise üldised nõuded, muuhulgas saab esindajaks olla kas advokaat või muu esindajaks sobiv aus ja teovõimeline isik. Kohus märgib, et hageja esindaja ei saa tugineda Eestis kohtus esindamisel Soome menetlusõiguse sätetele. Kohus selgitas korraldaval istungil hagejale, et lepingu lõpetamine toimub Eesti õiguse alusel vastava tahteavalduse esitamisega tehingu teisele poolele. Laenulepingu lõpetamine ei ole kohtu kujundusõigus. Tahteavalduse tegemiseks võib pidada ka hagi esitamist. Kohus andis hagejale tähtaja oma nõude täpsustamiseks. Hageja esitas 30.10.2023 isiklikult allkirjastatud hagiavalduse, seega on ära langenud ka kostja vastuväide, et hagiavaldusele ei ole alla kirjutanud pädev isik. Kohus ei jäta seetõttu hagi läbivaatamata vaid teeb asjas sisulise lahendi. Kostja esitas vastuväited, et hageja esitatud tõendid on võõrkeelsed. Hageja esitas kohtu korraldaval istungil võõrkeelsete tõendite tõlked, mille kohus vastu võttis. Kohus ei jäta seetõttu tõendeid arvestamata. Kostja esitas vastuväite, et hageja on hagi muutnud ja kostja selleks luba ei anna. TsMS § 376 lg 1 järgi võib hagi muuta pärast menetlusse võtmist vaid ostja loal. Hagi muutmiseks ei loeta TsMS § 376 lg 4 2 järgi nõuete suurendamist või vähendamist. Kohtu hinnangul ei ole hageja 30.10.2023 avaldust võimalik käsitleda hagi muutmisena vaid nõude suurendamisena, milleks ei ole vajalik kostja luba. Hageja ei ole avalduses välja toonud uusi asjaolusid, vaid on üksnes täpsustanud oma nõude suurust. Esialgses hagiavalduses on hageja soovinud põhivõla 100 000 euro ja intressi 9500 euro väljamõistmist, täiendatud hagis on hageja palunud põhivõla 100 000 euro ja intressi 12000 eurot väljamõistmist. Järelikult on hageja muutnud oma intressinõude suurust 2500 euro võrra.

Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud ütleb jätta kostja kanda. Hageja on esitanud nõude laenu ja laenulepingus kokku lepitud intressi tagastamiseks, sest on laenulepingu kostja rikkumise tõttu erakorraliselt üles öelnud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole laenuleping lõppenud ning intressi maksmise kohustus oli kostjal lepingu lõppemisel, Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid laenulepingu, mille järgi oli kostjal kohustus tasuda intressi. Poolte vahel on vaidlus selles, millal ja millises määras tuli tasuda intressi ning kas laenuleping on erakorraliselt üles öeldud. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas ja millisel viisil esitas hageja kostjale intressi tasumise nõude ning andis täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ehk millal on hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja on kostja osanik. Kohtule esitatud laenulepingust nähtub, et 7. juunil 2021 sõlmisid hageja ja kostja kirjaliku laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 100 000 eurot. Lepingu punktide 2.1 ja 2.2 järgi tuli laenusumma kanda kostja pangakontole ning hageja on seda kohtule esitatud maksekorralduse kohaselt ka 21. juunil 2021 teinud. Kohtule esitatud pangaülekande kviitungist nähtub, et hageja on 21.juunil 2021 kostjale üle kandnud 100 000 eurot, märkega krediidilaenu andmine mitte-residendile. Intressi tasumise kohustus VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 ja 2 järgi tuleb laenult tasuda intressi, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu p 1.6 järgi oli intressi suuruseks 6% aastas. Vaidlust ei ole aastaintressi suuruse üle. Lepingu p 2 on pooled kokku leppinud laenu tagastamise. Eraldi intressi tagastamise kokkulepet ei ole pooled sõnastanud. Järelikult tuleb lepingut kohtu poolt tõlgendada VÕS § 29 lg 4 sätete alusel. VÕS § 397 lg 3 järgi arvestatakse intressi ja seda tasutakse iga kalendriaasta lõpul. Pooled on lepingu p 3.2 kokku leppindu, et lepingule kohaldub Eesti õigus. Kohtu hinnangul tuleb lepingut tõlgendada selliselt, et laenu tagastamine pidi toimuma viie aasta jooksul, kuid intressi tasumine pidi toimuma iga-aastaselt. Leping ei sätesta, et hageja peaks intressi tasumiseks esitama arve. Kohustuse täitmine on VÕS § 76 lg 1 järgi kohustuslik ja see tähendab ka seda, et võlausaldaja ei pea üldjuhul kohustuse täitmist meelde tuletama või andma eraldi tähtaegu kohustuse täitmiseks, kui kohustuse täitmine on lepingus kokku lepitud. Kohtu hinnangul on tavapärane, et intressi makstakse iga kalendriaasta eest, see on ka seaduse eeldus. Olgugi, et VÕS § 397 lg 3 ei ole imperatiivne säte, tuleb kohtu hinnangul kokku leppida seadusega sätestatud erinev regulatsiooni, mitte ei pea lepingus kinnitama eraldi kokkulepetena seaduse nõudeid, kui lepingus juba on üldine viide Eesti õigusele. Iga-aastase intressi tasumise kasuks räägib ka see, et pooled on kokku leppinud aastase intressi, mitte kogu lepingu järgi tasutava intressi. Järelikult oli kostjal kohustu tasuda intressi igal kalendriaastal. Asjaolu, et hageja ei nõudnud kostjalt intressi tasumist, ei vabanda kostja lepingu rikkumist. Intressi tasumise kohustus ei ole vastastikune kohustus VÕS § 111 lg 1 mõttes.

Lepingu rikkumine ja lepingu ülesütlemine VÕS § 399 lg 1 p 2 järgi võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Lepingu ülesütlemine toimub VÕS § 116 ja § 196 alusel. VÕS § 196 lg 1 ja 2 järgi võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS seaduse § 116 lg 2 p 5 puhul ehk kui kohustust ei ole täidetud täiendava tähtaja jooksul. Kohtule esitatud hageja 7.veebruari 2023 kirjast nähtub, et hageja nõuab intressi tasumist ning intressi tasumata jätmisel on hageja sunnitud võtma õiguslikke meetmeid. Hageja 16.veedruari 2023 kirjast nähtub, et hageja andis kostjale täiendava tähtaja intressi tasumiseks ja maksmata jätmisel on sunnitud pöörduma kohtusse. Kohtu hinnangul peab hageja kirjades nimetatud õiguslike meetmete ja kohtusse pöördumise teadet tõlgendama kitsendavalt. Kostja võis aru saada, et hageja pöördub kohtusse intressinõude tasumiseks. Hageja 7. ja 16.veebruari 2023 kirju ei saa käsitleda lepingu ülesütlemisena. Kirjad on saadetud koos intressi tasumise arvega ning kohtu arvates pidi kostja aru saama, et temalt võidakse nõuda intressi tasumist kohtu kaudu. Hagiavalduses on sõnaselgelt välja toodud, et hageja nõuab kostjalt intressi tasumist ja laenu tagastamist, paludes kohtul laenuleping lõpetada. Kostja esindaja on kohtutoimikule saanud juurdepääsu 13.04.2023 ja esitanud vastuse 18.04.2023. Kohtu hinnangul on kohtuasjale juurdepääsuga kostjale selgeks saanud, et laenuleping on üles öeldud. Järelikult on laenuleping kohaselt üles öeldud alates 13.04.2023. ja kostjal on kohustus laen tagastada. Laenulepingu ülesütlemisel ei olnud hagejal vaja anda täiendavat tähtaega, sest hageja ütles lepingu üles, kuna kostja täiendava tähtaja jooksul lepingust tulenevat kohustust ei täitnud. Intressinõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 108 lg 1 ja lg 4 järgi on isikul õigus nõuda kohustuse täitmist mõistliku tähtaja jooksul, nõue muutub sissenõutavaks mõistliku tähtaja möödumisel. VÕS § 114 lg 1 järgi võib võlausaldaja anda võlgnikule täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. kui see on muutunud sissenõutavaks. TsÜS § 69 lg 3 järgi lepinguga seotud tahteavaldused loetakse kättesaaduks, kui need on saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta edastatud. TsÜS § 70 järgi loetakse lepingu rikkumisest teatamine kättesaaduks ajal, mil see oleks tavapäraselt kättesaaduks. Pooled on lepingu p 4 kokku leppinud poolte kontkatandmed, mille järgi on kostja aadressiks Laki 30 Tallinn. Pooled ei ole lepingus märkinud rekvisiitidena e-posti aadresse. Kohtule esitatud äriregistri väljatrükist nähtub, et kostja registris märgitud aadressiks on Laki 30 Tallinn. Kohus järeldab sellest, et lepinguga kõige rohkem seotud aadressiks on kostja registrijärgne aadress Laki 30 Tallinn, sest pooled on selles lepingus kokku leppinud. Kohtule esitatud tähitud kirjade kviitungist ja kirjadest nähtub, et hageja saatis kostjale intressi tasumise nõude ja andis täiendava tähtaja intressi tasumiseks. Intressi tasumise kiri on saadetud 7. veebruaril 2023 tähitud postiga kostja äriregistris märgitud aadressil Laki tn 30 Tallinn. Intressinõude täitmiseks täiendava tähtaja andmise kohta on tähitud kiri saadetud 16. veebruaril 2023 kostja äriregistri aadressil Laki tn 30 Tallinn. Kohtu hinnangul on hageja arve ja selle tasumiseks antud täiendava tähtaja kirjad kostjale

kättetoimetanud. Kostja on äriühing, millele loetakse tahteavaldused kättetoimetatuks, kui need on edastatud äriregistris märgitud aadressil. Kostja ei saa end vabandada väitega, et ta ei ole hageja tahteavaldusi kätte saanud, sest ta ei ole temale saadetud tähitud kirjele postiasutusse järgi läinud. Kostja möönab kohtumenetluses, et tähitud kirja teade edastati kostjale tema äriregistri aadressil, kuid need ei ole postkontoris vastu võetud. Kohtu hinnangul on kostja käsitlus, et hageja oleks pidanud toimetama tahteavaldused kätte kohtutäituriga liialdatud. Samuti pole pooled kokku leppinud lepingus tahteavalduste edastamist e-posti teel. Tahteavalduste kättetoimetamine tähitud postiga on täiesti tavapärane. Intressinõude suurus VÕS § 108 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. Kohustuse suurus peab olema kohustatud isikule selge. Hageja 7.veebruari 2023 arvel on selgitus intressi tasumine perioodi 15.06.2021 kuni 15.01.2023. eest kogusummas 9500 eurot. Kohtumenetluse käigus täpsustas hageja oma nõuet ja nõudis intressi tasumist summas 12 000 eurot. Nõude täpsustus jõudis kohtusse 31.10.2023. e-kirjas, milles hageja nõudis intressi tasumist 2022. aasta ja 2023.aasta eest. Kohtu hinnangul on võimalik arvest välja lugeda täpne intressi arvestamise periood ja summa. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kostjale ei olnud selge intressi arvestus ja hageja oleks pidanud intressi arvestama igakuiselt. Hageja esitatud arvest arusaamist tuleb käsitleda koosmõjus poole vahel sõlmitud lepinguga. Lepingus oli kokku lepitud fikseeritud intress, mis ajas ei muutunud- 6% aastas ehk 6 % 12 kuu jooksul. Arves on näidatud täpne intressi arvestuse periood 15.06.202115.01.2023 ja intressi summa 9500 eurot. Lihtsa matemaatilise tehte tulemusena on võimalik arvutad, et intressi nõuti 18 kuu eest. Kohtu hinnangul ei tee intressi nõuet ebaselgeks asjaolu, et hageja ei ole toonud välja igakuist intressi suurust. Intress oli fikseeritud, see ei muutunud ajas, nagu näiteks muutub ajas seaduslik intress. Samuti on võimalik aru saada kohtule 31.10.2023 esitatud täiendavast hagist. Intressi saab hageja nõuda lepingu kehtivuse aja eest. Leping sõlmiti 15.062021 ning see jõustus lepingu p 2.2 järgi alates 21.06.2021 ehk raha ülekandmisega. Pooled ei ole lepingus täpsustanud, kas intressi arvestus algab lepingu sõlmimisega või raha ülekandmisega. Kostja ei ole samas vaidlustanud intressi arvestuse perioodi alates 15.06.21. Kohtu hinnangul tuleb arvestada lepingu intressi alates 15.06.2021 kuni 13.04.2023 st kuni lepingu lõppemiseni. Intressi suuruseks oli 6% aastas, järelikult on laenulepingu ülesütlemsiega sissenõutavaks muutunud intress 10 980.82 eurot (668 päeva * 6% aastas). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtulahendis ning TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest kohus rahuldab hagi 99,09 % ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja tasunud riigilõivu 2 100, dokumentide tõlkekulu on 310 eurot ning postikulu 35 eurot. Samuti on menetluskuluks reisikulud 437,66 eurot. Õigusabi on hagejale osutatud 4823,24 eest, kokku on menetluskulud 7,705.90 eurot. Kostja vaidleb hageja menetluskulude vastu. Hageja ei ole selgitanud tunnihinda määra ega lahti kirjutanud mille toimingu kui palju aega kulunud. Arves on ka laevapiletid, hotellimajatus kui ka tõlketeenused ja muud teenused sh riigilõivu tasumine, mis ei ole õigusabikulud. Samuti kõike

väidetavate kuludele lisatud käibemaks ning puudub hageja kinnitus, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvutada. Kostja seisukohalt ei ole hageja tõendatud ega põhistanud enda menetluskulud, mille tõttu tuleb neid täielikult rahuldamata jätta. Kostja seisukohalt võinud hageja palju odavamalt Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude suurus mõistlik ja põhjendatud. Hageja on Soome Vabariigi resident, seega on põhjendatud tema sõidukulu kohtuistungile. Sõidukulud ja hotellimajutuse hind ei ole ülepaisutatud ja kuuluvad hüvitamisele TsMS 144 p 2 alusel. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka tõlke- ja postikulude tegemine TsMS § 143 p 1 ja § 144 p 2 alusel. Riigilõivu hüvitamine on põhjendatud, sest hoolimata hagi osaliselt rahuldamisest, on riigilõivu määr hagi rahuldatud osalt sama, mis haginõudelt. Kohtu hinnangul on õigusabikulu põhjendatud ja mõistlik. Hageja esindaja ajahinnang menetlustoimingute tegemisele on tavapärane, hageja esitatud menetlusdokumendid ja tõendid on asjakohased. Asjaolu, et hageja on ühele arvele kokku pannud kõik kulunimetused, ei muuda neid asjakohatuks. Hageja ei ole sõidu- ja reisikuludelt käibemaksu, seega saab pidada 31.10.2023 arvet (lasku) pidada menetluskulud nimekirjaks. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulu 7705,90 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi hind TsMS § 124 lg 1 järgi on hagi hind 112 000 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.