Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

2-21-6002 Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtumenetluses on V B hagi D K (endine V B) vastu kahju hüvitamise nõudes. Haginõue Hagiavalduse kohaselt viibib hageja alates 13.10.2015 vanglas. Hageja ja kostja sõlmisid abielu 10.06.2016. Viru Maakohus lahutas abielu 28.05.2020. a otsusega, mis jõustus 04.07.2020. 20.07.2016. a volikirja alusel esindas kostja hagejat tsiviilasjas nr 2-16-13462 (hageja hagi O O vastu ühisvara jagamise nõudes ning O O vastuhagi hageja vastu ühisvara jagamise nõudes). Kostja sõlmis tsiviilasjas nr 2-16-13462 hageja nimel O O kompromissi, mille Viru Maakohus kinnitas 29.06.2017. a määrusega. Tsiviilasjas nr 2-16-13462 kompromissi kinnitava 29.06.2017. a kohtumääruse punkti 1.1.9 kohaselt oli O O kohustatud hagejale ühisvara jagamisega seotud omandi kaotamise eest tasuma hüvitisena 11 500 eurot hiljemalt 01.09.2017. Hagejale teadmata põhjusel on kohtumääruse samas punktis märgitud, et hüvitis tuleb tasuda kostja poja A G pangakontole. Hageja ei ole volitanud kostjat andma hageja vara üle kellelegi teisele peale hageja. Volikirjas on märgitud, et kostja on volitatud esindama hageja huve ja tegema toiminguid hageja huvides. Hageja huvides ei olnud hüvitise kandmine A G pangakontole. Võlaõigusseaduse § 619 kohaselt on kostja poolt tsiviilasjas nr 2-16-13462 hageja esindamisel tegemist käsundi täitmisega. Hageja ei ole andnud kostjale juhist hagejal saadaoleva raha kostja poolt endale jätmiseks ega üleandmiseks kellelgi kolmandale, sh A G . Kostja ei ole hagejalt küsinud heakskiitu raha ülekandmiseks A G kontole. Hageja ei ole talle kuuluva raha ülekandmist A G kontole heaks kiitnud. Kuna kostja ei ole hagejale tsiviilasja nr 2-16-13462 Viru Maakohtu 29.06.2017. a määruse punktis 1.1.9 märgitud hüvitist 11 500 eurot üle andnud, nõuab hageja nimetatud summa koos viivisega üleandmist käesoleva hagiga. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei kavatsenud esindada hagejat tasuta ning tasuma hageja lepingulistele esindajatele oma raha. Hageja volitas kostjat esindama teda kõikides menetlustes ühisvara jagamisest saadud raha eest. Raha suunati teise isiku pangakontole selleks, et hageja saaks vältida elatise tasumist kriminaalmenetluses kannatanuks turra kasuks, vältida hüvitise tasumist kriminaalmenetluses kannatanuks turra kasuks ning kriminaalmenetlusega kaasnenud menetluskulude kandmist. Seoses hageja pikaajalise vanglakaristuse kandmisega oli hageja teadlik, et talle on vajalikud ka raha ja tugi ka vanglas. Ühisvara jagamisest saadud raha olid ette nähtud ka hageja vanglas toetamiseks. Ülaltoodu alusel moodustavad kostja V B esindamisega seotud kulud, sh juriidilised kuluvad 13 360 eurot. Raha on kulutatud V B vanglas heaolu tagamiseks 2852,57 eurot. Kokku 16 212,57 eurot. Ülaltoodu alusel kulutas käsundisaaja ehk kostja käsundi täitmisel käsundiandja ehk hageja huvides 16212,57 eurot. Kostja on täitnud hageja käsundi korralikult vastavalt hageja korraldustele.

2-21-6002 Kõik kostja toimingud olid hagejaga kooskõlastatud ning olid täitnud vastavalt hageja otsuste korraldusetele. Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks Kostja esitas 19.09.2023 kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks, kuna nõue on aegunud. Kuna hageja tugineb käsundita asjaajamise sättele, tuleb arvestada ka nõude esitamise aegumist. Taotluse kohaselt kinnitas hageja, erinevalt hagiavalduses toodust, et sai teada ühisvara jagamise kohtumenetluse tulemusest kohe pärast kohtulahendi tegemist. Kohtumäärus oli tehtud 29.06.2017 a. Kuna hageja tugineb käsundita asjaajamise sättele, tuleb arvestada ka nõude esitamise aegumist TsÜS § 151 p 1 kohaselt. Kuna hagi oli kohtule esitatud 16.04.2021, on hageja nõue aegunud alates 30.06.2020. Enne asja sisulise arutlemise lõpetamist palub kostja kohtul lahendada aegumise taotlus eraldi kohtumäärusega. Hageja seisukoht taotluse kohta Hageja esitas 4.10.2023 kohtule vastuse kostja taotlusele, mille kohaselt tuleb kostja taotlus aegumise kohaldamiseks jätta rahuldamata. Hageja vastuse kohaselt on kostja 19.09.2023. a seisukohtades eksitavalt ja ebaõigesti väitnud, et hageja kinnitas 05.09.2023. a istungil, et sai ühisvara jagamise kohtumenetluse tulemusest teada kohe pärast kohtulahendi tegemist. Hageja ütles nimetatud istungil, et sai kohtumenetluse tulemusest teada pärast kohtuotsust, aga ei öelnud, et kohe pärast kohtuotsuse tegemist. Tsiviilasjas nr 2-16-13462 tehti kompromissi kinnitav kohtumäärus 29.06.2017. Käesolevale on lisatud hageja poolt tsiviilasjas nr 2-16-13462 kohtule 21.01.2020 esitatud kiri-taotlus nimetatud tsiviilasja lahendi saamiseks (kirja kolmanda lõike tõlge : „/Palun Teid saata mulle/ kohtuotsuse koopia vara jagamisest O O .“). Pärast nimetatud taotluse saamist toimetas Viru Maakohus 29.06.2017. a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-16-13462 hagejale tähitult väljastusteatega kätte 28.01.2020. Ülaltoodust lähtuvalt ei olnud hageja Viru Maakohtu 29.06.2017. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-13462 enne 28.01.2020 tutvuda saanud, sest vastasel korral poleks olnud vajadust kohtult kohtumääruse saatmist taotleda. Järelikult sai hageja O O vara jagamise kohtulahendi sisust teadlikuks ja aegumistähtaeg hakkas kulgema 29.01.2020 ning ilma peatumisteta oleks aegumistähtaeg lõppenud 29.01.2023. TsÜS § 164 lg 1 sätestab, et abikaasade vaheliste nõuete aegumine on abielu kestel peatunud. Hageja ja kostja sõlmisid abielu 10.06.2016. Abielu lahutas Viru Maakohus 28.05.2020. a otsusega, mis jõustus 04.07.2020. Järelikult aegumistähtaeg tegelikult kulgema hakkamisel koheselt ka peatus, kuna hageja ja kostja olid aegumistähtaja algamisel abielus. Kuna abielu lahutamine jõustus 04.07.2020, siis samal päeval aegumise peatumine lõppes ja aegumistähtaeg kulges edasi. Hagi esitamisel 16.04.2021 oli aegumistähtajast kulunud 8 kuud ja 18 päeva. Isegi kui aegumistähtaeg oleks alanud kostja poolt väidetud kuupäeval ehk 29.06.2017, oleks ka siis aegumistähtaeg koheselt peatunud ja hakanud uuesti kulgema abielu lahutamise jõustumisel 04.07.2020, kuna pooled olid abielus 10.06.2016 - 28.05.2020. Järelikult ei olnud aegumistähtaeg hagi esitamise ajaks lõppenud ja kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja leiab ka, et kostja on aegumise kohaldamise taotluse esitamisega ebamõistlikult viivitanud ning ka seetõttu tuleks kostja taotlus jätta rahuldamata. Kostja seisukoht hageja vastuväidetele aegumise kohaldamiseks

2-21-6002 Hageja väidab, et kostja on 19.09.2023. a seisukohtades eksitavalt ja ebaõigesti väitnud, et hageja kinnitas 05.09.2023 istungil, et sai ühisvara jagamise kohtumenetluse tulemusest teada koheselt pärast kohtulahendi tegemist. Kostja palub kohtul tutvuma istungi audiosalvestisega. Hageja kinnitas isiklikult 1:32 - 1:33, et oli kursis ühisvara jagamise protsessi käigust ning tulemusest. 1:33.40 - 1:34 – hageja kinnitas isiklikult, et sai teda kohtuprotsessi tulemusest koheselt pärast kohtulahendi tegemisest. Järelikult sai hageja O O vara jagamise kohtulahendi sisust teadlikuks pärast kohtulahendi tegemist ja aegumistähtaeg hakkas kulgema alates kohtulahendi tegemisest. Täiendavalt märgib kostja, et ühisvara jagamise kohtulahend oli kätte toimetatud hageja lepinguliste esindajatele ja seda kinnitatud hageja esitatud väljavõttega e-toimikust. Vastavalt TsMS-le loetaks, lepingulise esindajale kätte toimetatud dokumendid ka menetlusosalise poolt kätte saaduks. Asjaolu, et hageja palus kohtul kohtulahendi koopia edastamiseks hiljem ei tähenda mitte midagi, kuna menetlusosaline saab taotleda kohtul igal ajal vajalike dokumentide koopiate edastamiseks. Seega aegumistähtaeg hakkas kulgema alates kohtulahendi tegemise ajast. Kostja leiab, et on väär hageja lepingulise esindaja TsÜS arusaam ja viide TsÜS § 164 lg-le 1, mille kohaselt abikaasade vaheliste nõuete aegumine on abielu kestel peatunud, on asjakohatu. Volikirja väljastamise päeva seisuga ei olnud hageja ja kostja abielus. Hageja nõue tuleneb käsundita asjaajamisest, mitte aga abikaasade vahelistest suhtest. Seega tuleneb hageja nõue VÕS sättest aga mitte PKS-s ettenähtud abikaasade vaheliste nõuetest teine teisele. Ülaltoodu alusel palub kostja rahuldada kostja aegumistaotlus ning tunnistada hageja nõue kostja vastu aegunuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades poolte esitatut asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et aegumine tuleb jätta kohaldamata ja kostja taotus rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 449 lg 3 alusel võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et vaheotsuse tegemine on põhjendatud, arvestades, et poolte vahel on nõude aegumise üle vaidlus. Kohus käsitleb seetõttu alljärgnevalt TsMS § 449 lg 3 järgi üksnes nõude aegumist. Kohus selgitab, et aegumise kohaldamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus poolte vaidlust sisuliselt. Kohus hindab vaheotsuse tegemisel vaidluse asjaolusid ja poolte väiteid üksnes nõude aegumisega seotud piirides ning kontrollib vaid, kas hageja eeldatavad nõuded on aegunud või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik oma kohustuse täitmisest keelduda. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Kostja taotles aegumise kohaldamist. Riigikohus on selgitanud, et aegumise kohta tehtud vaheotsuse eeldusena tuleb kohtul hagi aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (vt Riigikohtu 1. oktoobri

2-21-6002 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-08, p 14). Seega kvalifitseerib kohus esmalt pooltevahelise võlasuhte. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on aga kohtu kohustus, kes ei ole seejuures poolte väidetega seotud (vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause, § 442 lg 8 esimene lause; Riigikohtu 21. detsembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086/52, p 13). Kuna aegumistähtajad on sõltuvalt nõude kvalifikatsioonist erinevad, lahendab kohus esmalt õigussuhte kvalifitseerimise küsimuse. TsMS § 438 sätestab, et otsust tehes hindab kohus, millist õigus-akti tuleb asjas kohaldada. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 7 ei ole kohus otsust tehes poolte esitatud õiguslike väidetega seotud. Hageja põhjendab nõuet kostja vastu väitega, et 20.07.2016 väljastatud volikirja alusel esindas kostja hagejat tsiviilasjas nr 2-16-13462. Hageja leiab, et kostja poolt on tsiviilasjas nr 2-16-13462 hageja esindamisel tegemist käsundi täitmisega. Kostja leiab, et hageja nõue tuleneb käsundita asjaaja-misest. Kohus tuvastas, et hagiavaldusele lisatud 20.07.2026. a volikirja kohaselt volitab hageja kostjat esindama hagejat kohtumenetluses kohtuprotsessis ühisvara jagamise nõudes, esindama hageja nimelt avaldusi, hagiavaldusi, samuti tegema kõiki teisi seadusega ettenähtud protsessitoiminguid, hagiavaldusest ja avaldusest loobumine, kokkuleppe sõlmimine, kohtuotsuse või määruse peale määruskkaebuse esitamine ning esindama hageja huve ja teostama kõiki vajalikke toiminguid hageja huvides. Volikiri on kehtiv kuni 20.07.2017. Lisatud 29.06.2017. a kompromissmääruse kohaselt osales kostja tsiviilasjas nr 2-16-13462 (hageja hagi O O vastu ühisvara jagamise nõudes ning O O vastuhagi hageja vastu ühisvara jagamise nõudes) hageja lepingulise esindajana. TsÜS § 115 lg 1 esimese lause kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus). Üldjuhul vastab leping, mille täitmiseks üks isik kohustub tegema teise isiku jaoks ja nimel teatud tehingu või teatud tehinguid, käsunduslepingu tunnustele ning lepingulise esinduse puhul tuleb kohaldada võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätteid. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. VÕS § 621 lg 2 kohaselt, kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja andnud kostjale juhist hagejal saadaoleva raha kostja poolt endale jätmiseks ega üleandmiseks kellelgi kolmandale, sh A G . Kostja ei ole hagejalt küsinud heakskiitu raha ülekandmiseks A G kontole. Kuna kostja ei ole hagejale tsiviilasja nr 2-16-13462 Viru Maakohtu 29.06.2017. a määruse punktis 1.1.9 märgitud 11 500 eurot hüvitist üle andnud, nõuab hageja nimetatud summa üleandmist käesoleva hagiga. Kostja leiab, et ta on täitnud hageja

2-21-6002 käsundi korralikult vastavalt hageja korraldustele. Kõik kostja toimingud olid hagejaga kooskõlastatud ning olid täitnud vastavalt hageja otsuste korraldusetele. VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. VÕS § 626 lg 2 kohaselt, kui käsundisaaja kasutab enda huvides raha, mida ta peab käsundiandja huvides kasutama või mille ta peab edaspidi käsundiandjale välja andma, peab ta raha kasutamise aja eest maksma intressi seadusega sätestatud suuruses. Seega vastutab käsundisaaja väljaandmiskohustuse rikkumise korral. Kui saadu väljaandmine on võimatu, peab ta hüvitama kahju. Kui käsundisaaja keeldub saadut välja andmast, on käsundiandjal täitmisnõue, seda nii asjade üleandmise, õiguse loovutamise kui raha maksmise osas. Kohus on seisukohal, et pooled sõlmisid kostja kui hageja lepingulise esindajana kohtumenetluses osalemiseks käsunduslepingu. Kohtu hinnangul on kostja poolt tsiviilasjas nr 2-16-13462 hageja esindamise puhul tegemist käsundi täitmisega VÕS § 619 kohaselt ja hagejal kui käsundiandjal on kostja kui käsundisaaja vastu kahju hüvitamise nõue. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Tehingust tulenevad nõuded on TsÜS § 146 mõttes esmalt kõik eraõiguslikest võlaõiguslikest lepingutest (sh eellepingust) tulenevad nõuded. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Nõude sissenõutavus tähendab seda, et võlausaldaja võib võlgnikult nõuda tema kohustuse täitmist, mh on see üldiselt ka nõude hagetavuse eeldus. Arvestades, et TsÜS 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist, tuleb esmalt selgitada välja, millal hagejal - õigustatud isikul ja käsundiandjal - tekkis võimalus (õigus) nõuda kostjalt kui käsundisaajalt käsundile vastava kohustuse täitmist, s.o. millal hageja sai teada ühisvara jagamise kohtumenetluse tulemusest. Kostja väitel kinnitas hageja kohtuistungil, et ta sai teada ühisvara jagamise kohtumenetluse tulemusest koheselt pärast kohtulahendi tegemist. Kohtumäärus tehti 29.06.2017. Kuna hagi oli kohtule esitatud 16.04.2021, on hageja nõue aegunud alates 30.06.2020 a. Kostja palub kohtul tutvuda istungi audiosalvestisega. Hageja kinnitas isiklikult 1:32 - 1:33, et oli kursis ühisvara jagamise protsessi käigust ning tulemusest. 1:33.40 - 1:34 - hageja kinnitas isiklikult, et sai teda kohtuprotsessi tulemusest kohe pärast kohtulahendi tegemisest. Hageja vastuse kohaselt on kostja seisukohtades eksitavalt ja ebaõigesti väitnud, et hageja kinnitas 05.09.2023. a istungil, et sai ühisvara jagamise kohtumenetluse tulemusest teada koheselt pärast kohtulahendi tegemist. Hageja ütles nimetatud istungil, et sai kohtumenetluse tulemusest teada pärast kohtuotsust, aga ei öelnud, et koheselt pärast kohtuotsuse tegemist. Kohus tuvastas, et 5.09.2023 kohtuistungi protokolli kohaselt vastas hageja kostja esindaja küsimustele järgmist: „Kas teid informeeriti vara jagamise menetluse käigust?; - ma olin teadlik pärast kohtuistungit, kuidas toimus istung ma ei teadnud, D K tegeles ise; Millega lõppes vara

2-21-6002 jagamise menetlus? kas teil on teada? - jah, minu tingimused jäeti rahuldamata; Millal te saite sellest teada? - pärast kohtuotsust“. Kohus tuvastas, et kohtuistungi protokoll vastab istungi 1:32-1:34 helisalvestusele. Hageja kinnitas istungil, et ta oli teadlik vara jagamise menetluse käigust pärast kohtuistungit, kuidas toimus istung ta ei teadnud, kostja tegeles ise. Hageja teadis, et tema tingimused jäeti rahuldamata ja sellest sai teada pärast kohtuotsust. Kohus nõustub hagejaga, et hageja ütles eelnimetatud istungil, et sai kohtumenetluse tulemusest teada pärast kohtuotsust, aga ei öelnud, et koheselt pärast kohtuotsuse tegemist. Hageja esitatud tõendite alusel tuvastas kohus, et tsiviilasjas nr 2-16-13462 tegi kohus kompromissi kinnitava kohtumääruse 29.06.2017. Kohtumääruse kättetoimetamise teatise kohaselt saadeti kohtumäärus kostjale 29.06.2017 AETi kaudu ja hagejale 22.01.2020. Käesolevale on lisatud hageja poolt tsiviilasjas nr 2-16-13462 kohtule 21.01.2020 esitatud kiri-taotlus nimetatud tsiviilasja lahendi saamiseks (kirja kolmanda lõike tõlge : „/Palun Teid saata mulle/ kohtuotsuse koopia vara jagamisest O O .“). Pärast nimetatud taotluse saamist edastas kohus 22.01.2020 hagejale 29.06.2017 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-16-13462. Hageja sai kohtumääruse isiklikult kätte 28.01.2020. Kohus järeldab, et hageja ei olnud tsiviilasja nr 2-16-13462 Viru Maakohtu 29.06.2017. a määrusega enne 28.01.2020 tutvuda saanud. Kohus ei nõustu kostja väitega, et ühisvara jagamise kohtulahend oli kätte toimetatud hageja lepinguliste esindajatele ja et vastavalt TsMS sättele loetakse lepingulese esindajale kätte toimetatud dokumendid ka menetlusosalise poolt kätte saaduks. TsMS § 217 lg 5 ja 6 kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse esindatud menetlusosalise tehtuks. /.../ Esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Arvestades asja sisu, et hagi on esitatud hageja endise lepingulise esindaja vastu seoses käsundi täitmisega teises kohtuasjas, peab kohus hindama, kas kostja tegutses teises kohtumenetluses hageja esindajana hageja õiguste kaitsel ja huvides ja et puuduvad muud andmed ja tõendid, et hagi sai teatavaks kohtulahendist oma lepingulise esindaja-kostja kaudu, leiab kohus, et kostja viide eelnimetatud TsMS sätetele ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Järelikult sai hageja vara jagamise kohtulahendi sisust teadlikuks ja aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 29.01.2020 ning ilma peatumisteta oleks aegumistähtaeg lõppenud 29.01.2023. Hagi on esitatud kohtule 16.04.2021. Kohus leiab, et 3-aastane hagi esitamise periood ei olnud enne kohtule hagi esitamist lõppenud. Hagi on esitanud kohtule tähtaegselt. Lähtudes ülaltoodust ei ole hageja nõue aegunud. Kohus jätab kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. TsMS § 449 lg 2 alusel on vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kuna hageja nõue ei ole aegunud, jätkab kohus asja menetlusega.

2-21-6002 TsMS § 173 lg 5 kohaselt ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses, kui kohus jätkab neil juhtudel asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses. Kuna kohus jätkab tsiviilasja menetlemist, otsustab kohus menetluskuludesse puutuvad küsimused lõpplahendi tegemisel.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.