Advokaadibüroo LEXTAL OÜ hagi Heavy Industry Estonia OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.11.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Heavy Industry Estonia OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
18 230,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Advokaadibüroo LEXTAL OÜ (registrikood 10992652), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok Kostja Heavy Industry Estonia OÜ (registrikood 12869341), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Heavy Industry Estonia OÜ taotlus edukustasu 7200 eurot nõude läbivaatamata jätmiseks.
2.Muuta Harju Maakohtu 23.11.2022 otsuse põhjendusi, täiendades neid. Jätta otsuse resolutsioon hagi rahuldamata jätmise kohta muutmata.
3.Heavy Industry Estonia OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Heavy Industry Estonia OÜ kanda.
5.Määrata Advokaadibüroo LEXTAL OÜ ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 1170 eurot.
6.Välja mõista Heavy Industry Estonia OÜ-lt Advokaadibüroo LEXTAL OÜ kasuks 1170 eurot.
7.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-21-18362 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Advokaadibüroo LEXTAL OÜ (hageja) esitas 23.11.2021 (täpsustatud 22.04.2022) Heavy Industry Estonia OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista võla 16 125,20 eurot, seisuga 22.04.2022 sissenõutavaks muutunud viivise 814,92 eurot ja põhivõlalt (16 125,20 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.05.2021 kliendilepingu, mille eesmärk oli nõustada ja esindada kostjat lepingulises vaidluses Hollandi äriühinguga Mammoet Europe BV (kostja lepingupartner) seoses sõlmitud töövõtulepinguga. Õigusteenuse esemeks oli õigusvaidluse lahendamine kostjale võimalikult varaliselt vähemkoormaval viisil ja jooksev nõustamine kõikides küsimustes seoses tekkinud vaidlusega. Vastavalt lepingule osutasid kostjale õigusabi vandeadvokaat ja partner Üllar Talviste tunnihinnaga 200 eurot, mille lisandub käibemaks 20% ja advokaat Ave-Ly Kõuts tunnihinnaga 175 eurot, mille lisandub käibemaks 20%. Teenust osutati kostjale tunniarvestuse põhiselt. Lisaks kohustus kostja tasuma advokaadibüroole edukustasu 6000 eurot (millele lisandub käibemaks), kui õnnestub sõlmida kokkulepe töövõtulepingu jätkamiseks või täitmisega seotud kõigi vaidluste lõpetamiseks olenemata saavutatava kokkuleppe vormist.
3.Pooled leppisid kokku, et kostjal on kohustus maksta edukustasu juhul, kui saavutatakse lepingupartneriga kompromiss töövõtulepingu jätkamiseks olenemata saavutatava kokkuleppe vormist (lepingu täiendus, kompromiss, protokoll jne). Tekkinud faktilist olukorda ja kostja 17.05.2021 ülesütlemisehoiatust arvestades peeti töövõtulepingu jätkamise all silmas mistahes moel selle jätkamist ehk edukustasu kuulus maksmisele juhul, kui õnnestub vältida selle ülesütlemist kostja või lepingupartneri poolt. Töövõtulepingu jätkumises saavutati kokkulepe 01.06.2021.
4.Hageja täitis endale võetud kohustused korrektselt, kuid kostja ei ole osutatud õigusteenuse eest täielikult tasunud. Täielikult on tasumata 31.07.2021 arve nr 202107029 1560 eurot ja 11.11.2021 arve nr 202111015 1440 eurot ning osaliselt on tasumata 30.06.2021 arvest nr 202106079 925,20 eurot ja 18.06.2021 arvest nr 202106025 5000 eurot, kokku 16 125,20 eurot. Samuti on tasumata hageja poolt 19.11.2021 väljastatud arve nr 202110028 7200 eurot edukustasu eest, arves märgiti maksetähtajaks 26.11.2021. Hageja on kostjale saatnud iganädalaselt meeldetuletusi arvete tasumiseks, kuid kostja on hagejat ignoreerinud või andnud katteta lubadusi.
2-21-18362 Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
6.Hageja edukustasu nõue on alusetu ja tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Kliendilepingu kohaselt kohustus kostja edukustasu tasuma üksnes juhul, kui kostja saavutab lepingupartneriga kompromissi töövõtulepingu jätkamiseks. Sellist kompromissi ei saavutatud. Kostja ja lepingupartner lõpetasid lepingu 18.06.2021. Isegi, kui kostjal on kohustus edukustasu maksta, ei olnud hagi esitamise ajaks edukustasu tasumise nõue sissenõutavaks muutunud. Hageja on väljastanud edukustasu eest arve 19.11.2021, maksetähtajaga 26.11.2021. Seega muutus edukustasu sissenõutavaks 27.11.2021. Hagiavaldus esitati 23.11.2021, mil hagejal puudus õigus edukustasu tasumist nõuda.
7.Kostja on jätnud arved osaliselt tasumata, kuna hageja täiendavad tegevused osutusid vajalikuks üksnes hageja poolt ebakvaliteetselt osutatud õigusabiteenuse tõttu. Hageja selgitas kostjale alles ca kuu pärast töövõtulepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimist telefonis, et töövõtulepingu lõpetamise kokkuleppe alusel ei kohustu notar kostja lepingupartneri poolt makstud kompromissisummat kostjale tasuma. Hageja tehtud vea tõttu oli töövõtulepingu lõpetamise kokkuleppe täitmiseks vajalik täiendavate tegevuste tegemine hageja poolt. Seega arve nr 202111015 summas 1440 eurot on esitatud hageja enda tegevusetuse, s.t õigeaegselt andmata jäetud nõuande, tagajärjel. Arve nr 202107029 summas 1560 eurot, arve nr 202106079 osaliselt summas 925,50 eurot ja arve nr 202106025 summas 5000 eurot on esitatud ebakvaliteetselt osutatud õigusteenuse eest. Hageja esitatud arvetes ja õigusteenuse osutamise aluseks olevas kliendilepingus esinevad puudused. Arvete spetsifikatsioonis ei kajastu arve kujunemine, s.t täpsed tegevused, ajakulu ja tunnihind konkreetse tegevuse eest. Osadest arvetest ei ole tuvastatav, kes on hagejale väidetavat õigusabi osutanud. Kliendileping ei ole kooskõlas advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg-ga 4. Lisaks on kostja nõusolekuta koostanud menetlusdokumente vandeadvokaat, keda ei ole kliendilepingus nimetatud (AdvS § 56 lg-d 1 ja 2).
8.Hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, sest arvutuses on mitmeid vigu. Viivist nõutakse põhinõudelt suuremas summas. Arvel nr 202106025 on ebaõige viivisearvestus. Edukustasult ei olnud hagi esitamise ajaks viivis veel sissenõutavaks muutunud. Maakohtu otsus
9.Maakohus jättis 23.11.2022 otsusega rahuldamata kostja taotluse hagi osaliselt läbivaatamata jätmiseks ja kostja vastuväite kohtu tegevusele ning rahuldas hagi. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 4778 eurot ja viivise.
10.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude käsunduslepingust (VÕS § 619) tuleneva nõudena. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid õigusabiteenuse osutamiseks kliendilepingu ja et hageja on lepingut täitnud. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja on lepingut nõuetekohaselt täitnud.
11.Kohtule esitatust nähtus, et hageja saatis kliendile igakuuliselt arve konsultatsioonide eest ja tellitud töö kohta avati eraldi tähistatud projekt (kaasus) ning kõik vastava kaasusega seonduvad tööd ja kulutused kajastati arvel eraldi koostatud aruandes kirjelduse all. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et tasumata arvete näol on tegemist hageja enda poolt ebakvaliteetselt osutatud õigusabiteenuse tõttu vajalike täiendavate tegevustega.
2-21-18362
12.Vaidlust ei olnud selles, et kompromissleping kostja ja Mammoet Europe BV vahel sõlmiti 18.07.2021. Kostja on terve menetluse vältel tõstatanud teema, et kui nimetatud äriühing oleks soovinud, siis ta oleks võinud küsida notari deposiiti kantud raha tagasi. Maakohus leidis, et selline kostja väide pole asjakohane. Kostja sai kokkulepitud rahasumma notari deposiidist kätte ja seda hageja osutatud õigusabi tulemusena. Kostja vastuväited olid üldsõnalised ja otsitud. Kõikidel hageja esitatud arvetel olid konkreetselt kajastatud tehtud toimingud ja neile kulunud tundide arv. Kostja ei väida, et arvetel kajastatud toiminguid pole hageja poolt kostjale osutatud. Sellest tulenevalt oli hageja nõue 8925,20 eurot osutatud õigusabi eest põhjendatud.
13.Maakohus ei nõustunud kostjaga selles, et edukustasu nõue on alusetu, kuivõrd selle tasumise eelduseks oli, et kostja saavutab lepingupartneriga (Mammoet Europe BV) kompromissi sõlmitud töövõtulepingu jätkamiseks, kuid sellist kompromissi ei sõlmitud. Vastupidi, kompromiss sõlmiti ja lepingu täitmist jätkati. Esitatud asjaoludest tulenes, et eelpool nimetatud lepingupartner oli jätnud kostjale tehtud tööde eest tasumata põhjendusega, et kostja ei pidanud tähtaegadest kinni (kostja seda ei eita). Hageja töö tulemusena saavutati olukord, et kostja lepingupartner oli valmis asuma läbirääkimistesse, et leida kompromiss töövõtulepingu täitmise jätkamiseks ning lepiti kokku tööde valmimise uus tähtaeg 01.05.2021 asemel 01.06.2021. Seega oli tõendatud, et tööleping jätkus ja seda täideti. Sellest tulenevalt oli põhjendatud hageja edukustasu nõue 7200 eurot.
14.Põhjendatud ei ole kostja taotlus jätta hagi osaliselt läbivaatamata, kuivõrd edukustasu nõue ei olnud hagi esitamise seisuga (23.11.2021) muutunud sissenõutavaks, kuna arvel kajastatud maksetähtaeg on 26.11.2021. Maakohus leidis, et kuna arve tasumise tähtaeg on möödunud, kostja arvet tasunud ei ole ning vaidleb sellele vastu, siis puuduvad alused selles osas nõude läbivaatamata jätmiseks.
15.Põhjendatud oli kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis seisuga 22.04.2022 kokku 814,92 eurot ning alates 23.04.2022 (hagi täpsustamisest) viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus
16.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub jätta hagi edukustasu nõuet puudutavas osas läbivaatamata, maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
17.Hageja edukustasu nõue tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, kuna hagiavalduse esitamise ajal puudus hagejal õigus edukustasu tasumist nõuda.
18.Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 619 ja VÕS § 621 lg 1 ning jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 620 lg-d 1-2 ja VÕS § 621 lg 3.
18.1.Ebaõige on maakohtu järeldus, et kostja poolt tasumata õigusteenuste arvete näol ei ole tegemist hageja enda poolt ebakvaliteetselt osutatud õigusabiteenuse tõttu vajalike täiendavate tegevustega.
18.2.Hageja ei juhtinud töövõtulepingu lõpetamise kokkuleppe nõustamise käigus kostja tähelepanu kordagi asjaolule, et töövõtulepingu lõpetamise kokkuleppe p 4.2 kohaselt kohustus Mammoet Europe BV tasuma kompromissisumma kindla tähtaja jooksul notari deposiidikontole, aga tegemist oli ühepoolse (Mammoet Europe BV) hoiustamisavaldusega, mistõttu oli Mammoet Europe BV-l raha hoiustamise järel õigus soovi korral hoiustatud raha
2-21-18362 notarilt tagasi küsida. Hageja kui professionaalne käsundisaaja oleks pidanud vastavat asjaolu juba töövõtulepingu lõpetamise kokkuleppe nõustamise käigus märkama ja seda läbirääkimistel arvestama.
18.3.Õigusnõustamise käigus hageja poolt esile toomata ja arvesse võtmata jäänud risk realiseerus kostja jaoks asjaolus, et Mammoet Europe BV ei andnud notarile korraldust raha edasikandmiseks kostja pangakontole, mistõttu tekkis pooltel täiendav vaidlus kompromissisumma ülekandmise kohustuse üle ja sellega seoses vajas kostja täiendavat õigusabi. Vastava asjaolu on kohus jätnud ebaõigesti tähelepanuta.
18.4.Hageja 11.11.2021 arves nr 202111015 kajastatud tegevustest nähtub, et õigusteenuse sisuks oli hageja poolt nn „vigade parandamine“, mitte esialgse kokkulepitud käsundi täitmine. Ka ülejäänud vaidlusalused arved on esitatud ebakvaliteetselt osutatud õigusteenuse eest. Kui hageja oleks käsundi täitmisel olnud hoolas ja tegutsenud üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, ei oleks kostja vajanud hagejalt täiendavat õigusabi.
18.5.Maakohus asus väärale seisukohale, et kuivõrd vaidluses osales lisaks kostjale ka teine pool (Mammoet Europe BV), siis ei saa hageja garanteerida ega ka vastutada teise vaidlusosalise huvide ega käitumise eest. Hageja kui professionaalne nõustaja oleks pidanud juhtima kostja tähelepanu asjaolule, mis võis potentsiaalselt tuua hagejale kaasa täiendava õigusvaidluse pidamise ja seeläbi kulude suurenemise.
18.6.Sarnaselt esinevad puudused hageja esitatud arvetes ja õigusteenuse osutamise aluseks olevas kliendilepingus, mis iseloomustab hageja osutatud teenuse kvaliteeti. Hageja esitatud arvete spetsifikatsioonis ei kajastu arve kujunemine, st täpsed tegevused, ajakulu ja tunnihind konkreetse tegevuse eest.
19.Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 29 lg 1 ja asus seetõttu väärale seisukohale, et kostja ja Mammoet Europe BV sõlmisid kompromissi töövõtulepingu jätkamiseks. Maakohus tõlgendas vastavat protokolli ebaõigesti töövõtulepingu täitmise jätkamisena. Tegemist oli üksnes läbirääkimiste pidamisega kuniks pooled sõlmivad lõpliku kokkuleppe töövõtulepingu jätkamise või selle lõpetamise osas. Hiljem sõlmisidki pooled kokkuleppe töövõtulepingu lõpetamiseks. Kohus jättis tähelepanuta kostja väite, et edukustasu kokkuleppe sõlmimisel ei olnud kostja eesmärgiks Mammoet Europe BV-ga koostöö lõpetamine.
20.Olukorras, kus tasu saamise eeldused ei ole täidetud, ei ole kostja tasu maksmise kohustust rikkunud. Kostjal puudub kostja vastu tasu maksmise kohustus VÕS § 108 lg 1 alusel. Seetõttu ei ole põhjendatud ka viivisenõue.
21.Maakohus rikkus otsuse põhjendamiskohustust, jättes analüüsimata kostja vastuväited ja osaliselt need ka tähelepanuta. Lisaks rikkus maakohus tõendite hindamise reegleid edukustasu nõude lahendamisel. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks. Vastustaja seisukoht
22.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
2-21-18362
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse hagi rahuldamise kohta tühistamiseks, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
24.Kostja palus edukustasu (7200 eurot) nõude jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi läbivaatamata, kuna hagi esitamise ajal (23.11.2021) ei olnud edukustasu nõue muutunud sissenõutavaks. Nõue muutus sissenõutavaks 27.11.2021. Vaidlust ei ole, et menetluse ajal on edukustasu nõue muutunud sissenõutavaks, kostja hageja nõuet rahuldanud ei ole ja poolte vahel on nõude üle vaidlus. Eeltoodu tõttu ei ole tegemist TsMS § 423 lg 2 p-s 1 sätestatud olukorraga ja puudub alus jätta nõue edukustasu 7200 eurot saamiseks läbivaatamata. Kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata.
25.Hageja on esitanud kostja vastu käsunduslepingust tuleneva tasunõude. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kuna advokaat osutab õigusteenust kutsetööna, siis reguleerib pooltevahelist suhet ka AdvS, mille § 55 lg 3 järgi kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades AdvS-s sätestatud erisusi. AdvS § 55 lg 1 sätestab, et õigusteenuse osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. AdvS § 55 lg 4 järgi ei või suulist lepingut sõlmida kliendi kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses. Kirjaliku lepingu sõlmimisel kirjutavad lepingule alla advokaadibüroo pidaja, ülesande täitmiseks võtnud advokaat ja klient.
26.Kostja heitis maakohtule ette, et maakohus ei hinnanud otsuses kostja väiteid kliendilepingu kohta, sh seda, et lepingut ei olnud advokaadibüroo pidaja ega ülesande täitmiseks võtnud advokaat alla kirjutanud ja kostjat esindas tsiviilasjas nr 2-21-9437 vandeadvokaat, keda ei olnud kliendilepingus märgitud. Ringkonnakohus leiab, et AdvS § 55 lg 4 kehtestab küll advokaadibüroo poolt kliendiga sõlmitavale kliendilepingule kirjaliku vormi, kui lepingu esemeks on advokaadibüroo poolne kliendi esindamine kohtus, ent sättes nimetatud kirjaliku vormi järgimata jätmine ei too kaasa muus vormis sõlmitud kliendilepingu tühisust. AdvS § 55 lg 4 tingimus, mille kohaselt ei või suulist lepingut sõlmida kliendi esindamiseks kohtus, kaitseb nii klienti kui advokaati juhtumite korral, kui kliendi esindamisega seoses tekib küsimus advokaadi vastutusest. Lisaks on kostja ka ise lähtunud kliendilepingust kui kehtivast lepingust. Kuigi kliendilepingu järgi esindasid kostjat advokaadid Üllar Talviste ja Ave-Ly Kõuts, on kostjat menetluses nr 2-21-9437 esindanud vandeadvokaat Diana Minumets (I kd, tl 95). Tsiviilasjas nr 2-21-9437 esitas kostja, keda esindas vandeadvokaat Diana Minumets, maakohtule avalduse Mammoet Europe B.V vastu vahekohtusse esitatava hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Kuigi AdvS § 56 lg 2 järgi võib asendustäitja määrata üksnes kliendi kirjalikul nõusolekul, ei tähenda see, et osutatud teenuse eest ei oleks pidanud kostja tasuma. Kostja ei ole enne käesolevat menetlust avaldanud, et ta ei nõustuks sellega, et teda esindab vandeadvokaat Diana Minumets ega osutatava teenuse kvaliteediga. Lisaks on kostja 11.01.2022 tasunud 108 eurot, mis kuulus tasumisele 31.07.2021 arve nr 202107062 (I kd, tl 147) järgi seonduvalt garantii vaidlusega ja seal esitatud hagi tagamisega, kus oli tema esindajaks vandeadvokaat Diana Minumets. Eeltoodut arvestades ei anna kostja väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
27.Nõude rahuldamiseks tuli maakohtul kindlaks teha, mida hageja pidi lepingu alusel tegema ja mida ta tegelikult tegi ning kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (RKTKo
2-21-18362 07.10.2009, 3-2-1-93-09, p 12). Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja advokaadid pidid lepingu alusel osutama kostjale õigusnõustamist seoses vaidlusega, mis oli kostja ja Hollandi äriühingu Mammoet Europe B.V vahel seoses töövõtulepingu täitmisega. Käsundi sisu oli fikseeritud 25.05.2021 sõlmitud kliendilepingus (I kd, tl 31).
28.Käsundisaaja tasu saamise õigus sõltub sellest, kas käsundisaaja on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud (VÕS Komm III, 2021, § 627, p 3.1). Käsundisaaja üldised kohustused on sätestatud VÕS §-s 620, mille lg 1 kohaselt peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Seega käsunditäitja hoolsuskohustus tähendab mh seda, et käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks (RKTKo 15.12.2016, 3-2-1-127-16, p 13). Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (VÕS § 620 lg 2 teine lause). Seega on hoolsuskohustuse täitmise hindamisel oluline vahet teha, kas käsundi täitmine toimus kutse- ja majandustegevuses tegutseva professionaali poolt või mitte. Advokaadi kohustused käsundi täitmisel tulenevad lisaks võlaõigusseadusele ka advokatuuriseadusest. AdvS § 44 lg 1 näeb muu hulgas ette, et advokaat on kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise ning teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Professionaalsete käsundisaajate hoolsuskohustuse hindamisel on oluline lähtuda ka sellest, et nad peavad näitama ise üles initsiatiivi käsundi täitmisel, mitte ootama käsundiandja juhiseid (RKTKo 24.04.2006, 3-2-1-33-06, p-d 11 ja 13).
29.Kostja väitel ei tegutsenud hageja advokaadid teenuse osutamisel hoolsalt, mistõttu ei ole hageja õigustatud saama kogu kokkulepitud tasu, ja edukustasu tasumise tingimus ei olnud täidetud. Ringkonnakohus kontrollib esmalt maakohtu otsust osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude osutatud teenuse eest tasumata 8925,20 euro saamiseks.
30.Hageja advokaadid tegid õigusteenuse osutamisel kostja ja tema lepingupartneri vaidlusega seoses erinevaid toiminguid, mis on kajastatud arvetel märgitud spetsifikatsioonides (I kd tl 147-151). Ringkonnakohus nõustub nõude tasu 8925,20 eurot saamiseks osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid TsMS § 654 lg 6 järgi käesolevas otsuses. Ringkonnakohus ei tuvastanud kostja poolt väidetud VÕS § 619, § 621 lg 1, § 620 lg-te 1 ja 2 ning § 621 lg 3 ebaõiget kohaldamist või kohaldamata jätmist. Kostja väidetest ei saa järeldada, et hageja oleks osutanud teenust, mis ei vastanud advokaatidelt eeldatavale kvaliteedile.
31.Kostja ei ole esitanud konkreetseid vastuväiteid spetsifikatsioonides märgitud hageja advokaatide toimingute kohta, kuid kostja väidete kohaselt on spetsifikatsioonides märgitud toimingud liiga üldiselt ja neist ei nähtu täpsed tegevused, teostajad, ajakulu ja tasumäär. Lisaks väitis kostja, et alates 18.07.2021 on hageja advokaadid teinud toiminguid ainult selleks, et kõrvaldada ebakvaliteetsest teenuse osutamisest tekkinud vigu, kuna hageja ei selgitanud kostjale, et Mammoet Europe B.V poolt kompromissilepingu täitmiseks notari deposiitkontole kantud raha kostjale väljamaksmine sõltus Mammoet Europe B.V tahteavaldusest ja selle tõttu pidid hageja advokaadid ja kostja tegema täiendavaid toiminguid, mis käsundi kohasel ja hoolikal täitmisel poleks olnud vajalikud.
32.Vaidlust ei ole, et kostjale on tema ja Mammoet Europe B.V vahelises 18.07.2021 kompromissis (I kd, tl 99–106) kokkulepitud raha notari deposiitarvelt välja makstud.
2-21-18362 Kompromissi kohaselt tuli kostjal täita oma kohustused ja pärast seda on Mammoet Europe B.V mõistliku aja jooksul teinud notarile korralduse deposiidis olev raha välja maksta. Arvestades seda, et kompromiss sõlmiti 18.07.2021, ei saa kostja poolt esiletoodust leida põhjusi, miks ta ei ole tasunud teenuste eest mais ja juunis 2021. Mai ja juunikuu teenuse eest on esitatud 30.06.2021 arve nr 202106079, millest on tasumata 925,20 eurot, ja 18.06.2021 arve 202106025, mis on tasumata kogu ulatuses, s.o 5000 eurot. 31.07.2021 arve nr 202107029 järgi tuli kostjal tasuda 1560 eurot. Arve selgitusena on märgitud, et perioodil 01.07.2021– 30.07.2021 on hageja poolt osutatud 6,5 tundi konsultatsioone. Kuna kompromissi sõlmimisele eelnevalt oli vajalik hageja poolt teenuse osutamine, et vormistada kompromiss, ja kompromissi järgi lasusid kostjal kohustused (kompromissilepingu p 3), on ringkonnakohtu meelest usutav, et hageja konsultatsioonid olid vajalikud nii kompromissi sõlmimiseks kui ka selle kohaseks täitmiseks. 11.11.2021 arve nr 102111015 järgi on vandeadvokaat Üllar Talviste osutanud teenust 03.08.2021, 09.08.2021 ja 17.08.2021–31.08.2021 kokkuleppe täitmisega abistamisel, sh kohtumine Enefiti esindajatega (I kd, tl 151). Vandeadvokaat Üllar Talviste ja Mammoet Europe B.V esindaja vandeadvokaat Kadri Michelsoni kirjavahetusest tuleneb, et Üllar Talviste on osutanud kostjale teenust seoses kompromissi täitmisega augustis 2021 (II kd, tl 108–109). Kohtule ei ole küll esitatud kompromisslepingu p-des 4.2 ja 4.4 kostja ja Mammoet Europe B.V poolt kokku lepitud akti (deed of declaration), mis tuli kompromissi poolte poolt allkirjastada siis, kui kostja poolsed kohustused on täidetud, ja mis oli aluseks notari deposiidist kostjale maksete tegemiseks, kuid kostja on ise esile toonud, et kompromisslepingust tulenevaid kohustusi täideti veel septembri 2021 lõpus. Eeltoodu tõttu ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et Mammoet Europe B.V oleks teinud notarile korralduse kostjale raha maksmiseks hilinemisega. Kui isegi oleks raha ülekandmine toimunud hilinemisega, siis ei saaks sellest järeldada, et tegemist oleks hageja poolt mittekohase teenuse osutamisega. Kompromisslepingu täitmine sõltus selle lepingu pooltest ja hageja ei saa vastutada nende käitumise eest. Kompromisslepingule oli kostja poolt alla kirjutanud juhatuse liige ML ja kostja pole esile toonud, et allakirjutanud isik poleks lepingu sisu mõistnud või et hageja oleks talle seda ebaõigesti selgitanud. Maakohus on õigesti rõhutanud, et kohtule esitatud tõenditest ei saa järeldada, et kostjal oleks olnud enne käesoleva hagi esitamist hagejale pretensioone teenuse kvaliteedi osas.
33.Seega on maakohus hagi 8925,20 euro saamiseks õigesti rahuldanud ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust jätta nõuet rahuldamata.
34.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude edukustasu 7200 eurot saamiseks. Pooled on kliendilepingus kokku leppinud, et kostja maksab hagejale tulemustasu 6000 eurot, millele lisandub käibemaks, juhul, kui saavutatakse kliendi lepingupartneriga kompromiss sõlmitud töövõtulepingu jätkamiseks olenemata saavutatava kokkuleppe vormist (lepingu täiendus, kompromiss, protokoll jne). Edukustasu kantakse üle koos viimase õigusabi arvega või seitsme päeva jooksul arvates soovitud kokkuleppe sõlmimisest. Vaidlust ei ole, et kostja ja Mammoet Europe B.V vaheline töövõtuleping oli sõlmitud tähtajaga 01.05.2021, Mammoet Europe B.V oli nõus pikendama tähtaega kuni 01.06.2021 ja lepinguliste kohustuste lõpetamiseks sõlmiti 18.07.2021 kompromiss. Maakohus tuvastas, et tingimused tulemustasu saamiseks olid täidetud, kuna hageja tegevuse tulemusel ei lõppenud leping 01.05.2021, nagu oli algselt kokku lepitud, vaid lepiti kokku uus tähtaeg 01.06.2021.
35.Kostja leiab, et maakohus on ebaõigesti tõlgendanud lepingut ja leidnud, et tingimused tulemustasu maksmise kohustuse tekkimiseks olid täidetud, kuna hageja tegevuse tulemusel pikenes leping kuni 01.06.2021, jättes arvestamata selle, et leping lõppes ikkagi 18.07.2021 kompromissiga.
2-21-18362
36.Õige on kostja väide, et maakohus ei ole otsuses jälgitavalt tuvastanud poolte tahet tulemustasu kokkuleppimisel. Lepingu tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada muu hulgas lepingu sõlmimise asjaolusid ning lepingu olemust ja eesmärki (VÕS § 29 lg 5 p-d 1 ja 4).
37.Ringkonnakohtu arvates tuleb pooltevahelist lepingut tulemustasu tingimuste osas tõlgendades arvestada, et kostja ja Mammoet Europe B.V vaheline leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 01.05.2021. Kostja ei ole usutavalt esile toonud ega tõendanud, et temal ja Mammoet Europe B.V-l oleks olnud kavatsus pärast lepingu tähtaega lepingut jätkata viisil, kus kostja jätkaks Mammoet Europe B.V uute tellimuste täitmist ka pärast lepingu tähtaja saabumist. 01.05.2021 seisuga oli kostja töövõtulepingut rikkunud ja oli tööde tegemisega viivituses, mistõttu oli tal põhjus karta Mammoet Europe B.V poolt sanktsioonide rakendamist. Sellises olukorras tuleb ringkonnakohtu arvates tõlgendada kliendilepingu edukustasu kokkulepet selliselt, et poolte eesmärgiks oli saavutada hageja tegevuse tulemusena kostja lepingupartneriga kompromiss, mille kohaselt kostja ja Mammoet Europe B.V vahelist lepingut jätkatakse kuni kostja saab oma kohustused täidetud ja Mammoet Europe B.V ei ütle lepingut üles ega rakenda kostja suhtes sanktsioone. Eeltoodud osas täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.
38.Kuna hageja tegevuse tulemusena pikendati lepingu tähtaega kuni 01.06.2021, siis oli hageja täitnud tulemustasu saamise tingimuse ja kostja oli kohustatud tasuma hagejale 6000 eurot, millele lisandub käibemaks 1200 eurot, kokku 7200 eurot.
39.Kostja tõi apellatsioonkaebuses esile, et maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata taotlused tunnistajate ML ja AT ülekuulamiseks. Kostja tahtis tunnistajate ütlustega tõendada hageja käsunduslepingu rikkumist. Ringkonnakohtule ei ole kostja esitanud taotlust tunnistajate ülekuulamiseks, mis tähendab, et juhul, kui maakohus oleks isegi rikkunud taotlust rahuldamata jättes menetlusõiguse norme, ei ole kostja soovinud, et ringkonnakohus rikkumise kõrvaldaks.
40.Kostja väitel on maakohus välja mõistnud ebaõigesti viivise, kuna põhinõue ei kuulu rahuldamisele. Hageja esitas täpsustatud viivise nõude 22.04.2022 menetlusdokumendis (II kd, tl 4 pöördel), millele kostja sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Ringkonnakohtu arvates on maakohus rahuldanud hageja viivise nõude õigesti, kuna esitatud hagi oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.Seoses hagi rahuldamisega on maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud menetluskulud kostja kanda. Väljamõistetud menetluskulude suurust ei ole kostja vaidlustanud.
42.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta kostja kanda.
43.Hageja (vastustaja) menetluskulude nimekirjast nähtub, et ta on kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 1170 eurot (käibemaksuta), mis moodustub esindajatasust 6,5 tunni töö eest tunnitasuga 180 euro.
44.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja
2-21-18362 kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud. Toimikust nähtuvalt on hageja esindaja koostanud põhjaliku vastuse apellatsioonkaebusele, milleks ta pidi tutvuma maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega. Kuna kõik eelviidatud dokumendid on pikad ja põhjalikud ning tsiviilasi oli keskmise keerukusega, siis saab hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu pidada põhjendatuks. Ringkonnakohus peab hageja esindaja tunnitasu mõistlikuks ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks. Hagejale tuleb hüvitada menetluskulud käibemaksuta.
45.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu 1170 eurot (6,5x180). Hageja on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
46.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2024 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-18362 resolutsiooni punkti 2 teine lause ja lugeda otsuse resolutsiooni punkt 2 õigeks järgmises sõnastuses: Muuta Harju Maakohtu 23.11.2022 otsuse põhjendusi, täiendades neid. Jätta otsuse resolutsioon hagi rahuldamise kohta muutmata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.