Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
23. november 2022.a, Tallinnas
Tsiviilasi
Advokaadibüroo LEXTAL OÜ hagi Heavy Industry Estonia OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
18 230,14 eurot
Menetlusosalised esindajad
2-21-18362
ja
nende Hageja: Advokaadibüroo LEXTAL OÜ (registrikood 10992652) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raiko Lipstok Kostja: Heavy Industry Estonia OÜ (registrikood 12869341) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaidar Sultson Kohtuistungi toimumise aeg 27.09.2022.a, edasi kirjalik menetlus Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Raiko Lipstok Kostja lepinguline esindaja Maiki Virks
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata kostja taotlus hagi osaliselt läbivaatmata jätmiseks.
2.Jätta rahuldamata kostja 25.10.2022.a vastuväide kohtu tegevusele.
3.Võtta kõik kohtule esitatud tõendid asja materjalide juurde.
4.Hagi rahuldada.
5.Välja mõista Heavy Industry Estonia OÜ-lt Advokaadibüroo LEXTAL OÜ kasuks kliendilepingust tulenev võlgnevus summas 16 125,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 814,92 eurot.
6.Välja mõista Heavy Industry Estonia OÜ-lt Advokaadibüroo LEXTAL OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 16 125,20 eurolt alates 23.04.2022.a kuni põhinõude täitmiseni.
7.Jätta kõik menetluskulud kostja Heavy Industry Estonia OÜ kanda.
8.Välja mõista Heavy Industry Estonia OÜ-lt Advokaadibüroo LEXTAL OÜ kasuks menetluskulu summas 4778 eurot.
9.Välja mõista Heavy Industry Estonia OÜ-lt Advokaadibüroo LEXTAL OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4778 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Harju Maakohtule 23.11.2021.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.05.2021.a õigusteenuselepingu nr 25024, mille eesmärk oli nõustada ja esindada kostjat lepingulises vaidluses Hollandi äriühinguga (kostja lepingupartner) seoses sõlmitud töövõtulepinguga. Õigusteenuse esemeks oli õigusvaidluse lahendamine kostjale võimalikult varaliselt vähemkoormaval viisil ning jooksev nõustamine kõikides küsimustes seoses tekkinud vaidlusega. Lisaks kohustus kostja tasuma advokaadibüroole edukustasu, kui õnnestub sõlmida kokkulepe töövõtulepingu jätkamiseks või täitmisega seotud kõigi vaidluste lõpetamiseks olenemata saavutatava kokkulepe vormist. Hageja täitis endale võetud kohustusi korrektselt, kuid kostja ei ole osutatud õigusteenuse eest täielikult tasunud. Tasumata on kokku 16 125,20 eurot. Hageja on kostjale saatnud iganädalaselt meeldetuletusi arvete tasumiseks, kuid kostja on hagejat ignoreerinud või andnud katteta lubadusi. Pooled leppisid kokku, et kostjal on kohustus maksta edukustasu juhul, kui saavutatakse lepingupratneriga kompromiss töövõtulepingu jätkamiseks olenemata saavutatava kokkuleppe vormist (lepingu täiendus, kompromiss, protokoll jne). Tekkinud faktilist olukorda ja kostja 17.05.2021.a ülesütlemisehoiatust arvestades peeti töövõtulepingu jätkamise all silmas mistahes moel selle jätkamist ehk edukustasu kuulus maksmisele juhul, kui õnnestub vältida selle ülesütlemist kostja või lepingupartneri poolt. Töövõtulepingu jätkumises saavutati kokkulepe 01.06.2021.a. Hageja palub kostjalt võlgnevus välja mõista. Tasumata summadest tulenevate võlgnevusega palub hageja kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivised ja edasiulatuva viivise. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja edukustasu nõue on alusetu ja kostja palub jätta selle läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Kliendilepingu lõik 4 sätestas, et kostja kohustub edukustasu tasuma üksnes juhul, kui kostja saavutab lepingupartneriga kompromissi töövõtulepingu jätkamiseks. Seda aga ei ole sõlmitud. Kostja ja lepingupartner hoopis lõpetasid lepingu 18.06.2021.a. Kliendileping ei sätesta edukustasu maksmise kohustust juhuks, kui saavutatakse kostja lepingupartneriga kompromiss sõlmitud töövõtulepingu lõpetamiseks. Isegi, kui kostjal on kohustus edukustasu maksta (millega kostja ei nõustu), ei olnud hagi esitamise ajaks edukustasu tasumise nõue sissenõutavaks muutunud. Hageja on väljastanud edukustasu eest arve 19.11.2021.a, maksetähtajaga 26.11.2021.a. Seega muutus edukustasu sissenõutavaks 27.11.2021.a. Hagiavaldus esitati 23.11.2021.a, mil hagejal puudus õigus edukustasu tasumist nõuda. Kostja on jätnud arved osaliselt tasumata, kuna hageja täiendavad tegevused osutusid vajalikuks üksnes hageja poolt ebakvaliteetselt osutatud õigusabiteenuse tõttu. Hageja selgitas kostjale alles ca kuu pärast töövõtulepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimist telefonis, et töövõtulepingu lõpetamise kokkuleppe alusel ei kohustu notar kostja lepingupartneri poolt makstud kompromissisummat kostjale tasuma. Hageja tehtud vea tõttu oli töövõtulepingu lõpetamise kokkuleppe täitmiseks vajalik täiendavate tegevuste teostamine hageja poolt. Seega arve nr 202111015 summas
1440 eurot on tekkinud hageja enda tegevusetuse, st õigeaegselt andmata jäetud nõuande, tagajärjel. Arve nr 202107029 summas 1560 eurot, arve nr 202106079 osaliselt summas 925,5 eurot (50% ulatuses on vastav arve tasutud) ja arve nr 202106025 summas 5000 eurot on esitatud ebakvaliteetselt osutatud õigusteenuse eest. Hageja esitatud arvetes ja õigusteenuse osutamise aluseks olevas kliendilepingus esinevad puudused. Arvete spetifikatsioonis ei kajastu arve kujunemine, st täpsed tegevused, ajakulu ja tunnihind konkreetse tegevuse eest. Osadest arvetest ei ole tuvastatav, kes on hagejale väidetavat õigusabi osutanud. Kliendileping ei ole kooskõlas AdvS § 55 lg 4 ja § 56 lg 1 ja 2 sätetega. Hageja viivisenõue tuleb jätta kogu ulatuses rahuldamata, sest viivisearvutuses on mitmeid vigu. Viivist nõutakse põhinõudelt suuremas summas. Arvelt nr 202106025 on ebaõige viivisearvestus. Edukustasult ei olnud aga hagi esitamise ajaks viivis veel sissenõutavaks muutunud. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 07.12.2021.a kohtumääruses (I köide t/l 163-164).
5.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale 25.05.2021.a kliendilepingust (I köide t/l 31) tulenevalt tasu summas 16 125,20 eurot.
6.Riigikohus on 13.04.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-181-15 punktis 40 selgitanud, et kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga õigusteenuse osutamise lepingu, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
8.25.05.2021.a kliendilepingu kohaselt advokaadibüroo on valmis osutama kostjale õigusabi, millise eesmärgiks on nõustada klienti lepingulises vaidluses Hollandi äriühinguga Mammoet Europe BV seoses sõlmitud töövõtulepinguga nr. 4511538829. Õigusabi osutavad advokaadid Üllar Talviste ja Ave-Ly Kõuts. Rakendatavad tunnihinnad on järgmised: 200 eurot partneril, 175 eurot advokaadil, milledele lisandub käibemaks (I köide t/l 6-30). Seega on pooled leppinud kokku, et kostjale osutatakse nõustamisteenust ajatasu eest.
9.Samuti on pooled kokku leppinud, et kostja maksab hagejale edukustasu 6000 eurot, millele lisandub käibemaks, juhul kui saavutatakse kliendi lepingupartneriga kompromiss sõlmitud töövõtulepingu jätkamiseks olenemata saavutatava kokkuleppe vormist (lepingu täiendus, kompromiss, protokoll jne). Edukustasu kantakse üle koos viimase õigusabi arvega või 7 päeva jooksul arvates soovitud kokkuleppe sõlmimisest (I köide t/l 31). Osundatust nähtub, et pooled leppisid kokku lisaks ajatasu kokkuleppele ka tulemustasus.
10.Asjaolu, et kohtule esitatud 25.05.2021.a kliendilepingul puudub hageja allkiri, ei
tähenda, et pooled ei ole lepingut sõlminud. Hageja on teinud kostjale omapoolse pakkumise, millega kostja on nõustunud ning allkirjastanud (I köide t/l 32). Seega on pooled saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes. Puudub vaidlus, et hageja on lepingut täitnud. Antud juhtumil on pooled erimeelt selles, kas hageja on lepingut nõuetekohaselt täitnud.
11.Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud hagejale osutatud õigusteenuse eest vaid osaliselt, tasumata on kokku summas 9958,40 eurot esitatud arvete nr 202107062, nr 202107029, nr 202106079, nr 202106025 ja nr 202111015 alusel ning edukustasu 19.11.2021.a arve nr 202110028 alusel maksetähtajaga 26.11.2021.a summas 7200 eurot (I köide t/l 147-152). Vaidlust ei ole, et kostja pole hageja poolt väljastatud arveid saanud kätte.
12.Kohtu ette toodu kohaselt on kostja pärast hagi kohtule esitamist 11.01.2022 tasunud 31.07.2021 arve nr 202107062 summas 108 eurot (I köide t/l 147, II köide t/l 125) ning osaliselt 11.01.2022 tasunud 30.06.2021 arve nr 202106079 summas 925,20 eurot (I köide t/l 149, II köide t/l 125).
13.Kostjal on hagejale täielikult tasumata järgmised arved: •
31.07.2021 arve nr 202107029 summas 1560 eurot (I köide t/l 148),
•
11.11.2021 arve nr 202111015 summas 1440 eurot (I köide t/l 151),
•
19.11.2021.a arve nr 202110028 summas 7200 eurot (I köide t/l 152).
Osaliselt on kostjal tasumata hagejale järgmised arved: •
30.06.2021 arve nr 202106079 summas 925,20 eurot (I köide t/l 149),
•
18.06.2021 arve nr 202106025 summas 5000 eurot (I köide t/l 150).
14.Seega võlgneb väidetavalt kostja hagejale kokku 16 125,20 eurot. Kostja hageja nõudega ei nõustu. Kostja väidetel on hageja arve nr 202111015 summas 1440 eurot tekkinud hageja enda tegevusetuse, st õigeaegselt andmata jäetud nõuande tagajärel. Arved nr 202107029 summas 1560 eurot, nr 202106079 osaliselt summas 925,20 eurot ja arve nr 202106025 summas 5000 eurot on esitatud ebakvaliteetselt osutatud õigusteenuse eest ning need tuleb jätta rahuldamata. Arve nr 202110028 summas 7200 eurot tasumiseks puuduvad alused, samuti ei olnud see arve hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud.
15.Lisaks on kostja seisukohal, et hageja arvete spetsifikatsioonis ei kajastu arve kujunemine, st täpsed tegevused, ajakulu ja tunnihind konkreetse tegevuse eest. Osadest arvetest ei ole tuvastatav, kes on väidetavat õigusabi osutanud.
16.Kohtule esitatust nähtub, et hageja saatis kliendile igakuuliselt arve konsultatsioonide eest. Samuti nähtub, et tellitud töö kohta avati eraldi tähistatud projekt (kaasus) ning kõik vastava kaasusega seonduvad tööd ja kulutused kajastati arvel eraldi koostatud aruandes kirjelduse all (I köide t/l 147-152).
17.Hageja poolt kohtule esitatud 31.07.2021.a arvelt nr 202107029 nähtub, et juulis perioodil 01.07.2021 – 30.07.2021.a on hageja esitanud kaasusega 9239, Mammoet Europe BV töövõtuleping nr 4511538829 kostjale arve kokku 6,5 tunni konsultatsioonide eest kogusummas 1560 eurot (I köide t/l 148). Kostja ei ole tuginenud sellele, et nimetatud mahus konsultatsioone ei ole talle juulis 2021.a osutatud.
18.30.06.2021.a arve nr 202106079 kajastab juunikuu perioodil 01.06.2021 – 30.06.2021.a nõupidamisi, konsultatsioone ning dokumentide koostamist, 21.06.2021 Final Settlementi koostamine vastavalt kliendi juhistele, 28.06.2021 Kliendi palvetele vastavalt täienduste koostamine Full and Final Settlement Agreementile, 29.06.2021 Settlement agreementi muutmine (track versioon kliendile), ning 30.06.2021 Final Settlement muutmine
vastavalt kliendi 30.06 kirjale (I köide 149). Seega on arve kirjeldusel kenasti lahti kirjutatud konkreetsed toimingud, mida on esindaja teinud ja kui palju on selleks kulunud kokku aega 8,24 tundi summas 1850,40 eurot.
19.18.06.2021.a arvel nr 202106025 kajastub 25.05.2021 mai 2021 - dokumentide koostamine, koosolekutel osalemine, töönõupidamised Üllar Talvistega, 31.05.2021 mai 2021 - nõupidamised ja konsultatsioonid, 02.06.2021 Annexi koostamine vastavalt kliendi soovile, nõupidamised Üllar Talvistega, juuni 2021 - nõupidamised ja konsultatsioonid kokku 31,35 tundi summas 6943,50 eurot (I köide t/l 150). Ka sellel arvel on teostatud toimingud selgelt lahti kirjutatud ning kajastatud on tundide arv.
20.11.11.2021.a arve nr 202111015 (lõpparve) kajastab eraldi garantii vaidlust ning kirjalduse kohaselt on osutatud õigusteenust 03.08, 07.08, 09.08, 17.08 – Final Settlement täitmisega abistamine, sh kohtumine Enefit esindajatega kokku 6 tundi summas 1440 eurot (I köide t/l 151).
21.Kostja on asunud seisukohale, et tasumata arvete näol on tegemist hageja enda poolt ebakvaliteetselt osutatud õigusabiteenuse tõttu vajalike täiendavate tegevustega. Kohus sellise kostja käsitlusega ei nõustu.
22.Vaidlust ei ole, et kompromissleping kostja ja Mammoet Europe BV vahel sõlmiti 18.07.2021.a (I köide t/l 99-146). Kostja on terve menetluse vältel tõstatanud teema, et kui nimetatud äriühing oleks soovinud, siis ta oleks võinud küsida notari deposiiti kantud raha tagasi. Kohus leiab, et selline kostja väide pole asjakohane.
23.Kohtu ette toodu kohaselt sai kostja kokkulepitud rahasumma notari deposiidist kätte ning seda hageja osutatud õigusabi tulemusena. Seega on kostja vastavad vastuväited üldsõnalised ning otsitud. Kõikidel hageja poolt esitatud arvetel on konkreetselt kajastatud tehtud toimingud ning neile kulunud tundide arv. Kostja ei väida, et arvetel kajastatud toiminguid pole hageja poolt kostjale osutatud. Sellest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue osutatud õigusabi eest kogusummas 8925,20 eurot.
24.Kohus ei anna hinnangut kostja väidetele, mis puudutavad 31.07.2021 arvet nr 202107062, kuna kostja on vaatamata etteheidetele selle arve kohtumenetluse kestel hagejale tasunud.
25.Riigikohus on 13.04.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-181-15 punktis 41 leidnud, et VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel üldjuhul järgima käsundiandja juhiseid, kuid kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste kohta. Sama kohtulahendi punktis 43 on Riigikohus selgitanud, et kuigi advokaadil on kutsealased teadmised ja kliendil selliseid teadmisi üldjuhul ei ole, ei vastuta advokaat ja advokaadibüroo pidaja mitte alati kõigi kliendi soovitud teenuste tagajärgede eest.
26.Kohus selgitab, et kuivõrd vaidluses osales lisaks kostjale ka teine pool (Mammoet Europe BV), siis ei saa hageja garanteerida ega ka vastutada teise vaidlusosalise huvide ega käitumise eest.
27.Kostja on ka välja toonud, et edukustasu nõue summas 7200 eurot on alusetu, kuivõrd selle tasumise eelduseks oli, et kostja saavutab lepingupartneriga (Mammoet Europe BV) kompromissi sõlmitud töövõtulepingu jätkamiseks. Sellist kompromissi ei sõlmitud.
28.Kohus on seisukohal, et kohtu ette toodud asjaolud kostja sellist väidet ei toeta. Vastupidi, kompromiss sõlmiti ning lepingu täitmist jätkati. Esitatud asjaoludest tuleneb, et eelpool nimetatud lepingupartner oli jätnud kostjale teostatud tööde eest tasumata põhjendusega, et kostja ei pidanud tähtaegadest kinni (kostja seda ei eita). Hageja töö tulemusena saavutati olukord, et kostja lepingupartner oli valmis asuma
läbirääkimistesse, et leida kompromiss töövõtulepingu täimise jätkamiseks ning lepiti kokku tööde valmimise uus tähtaeg 01.05.2021.a asemel 16.06.2021.a (I köide t/l 33-73, 80, 95-98). Seega on tõendatud, et tööleping jätkus ning seda täideti. Sellest tulenevalt on ka põhjendatud hageja edukustasu nõue summas 7200 eurot.
29.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
30.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
31.Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt ka viivise väljamõistmist. Kostja on esitanud hageja viivisenõudele vastuväited. Kostja väidetel on hageja eksinud arvelt nr 202106025 viivise arvestusega, kuna õige arvestus viiviseraporti kohaselt on 164,38 eurot (II köide t/l 181). Ka on kostja väidetel hageja ekslikult arvestanud viivist ka edukustasu arvelt nr 202110028 alates 11.01.2021.a, kuid arvel kajastub makse tähtaeg 26.11.2021.a (I köide t/l 152). Tulenevalt kostja vastuväidetest täpsustas hageja viivise arvestust 22.04.2022.a (II köide t/l 4 pöördel- 5, 13-15).
32.Hageja palub sissenõutavaks muutunud viivise (seisuga 22.04.2022.a) summas 814,92 eurot kui ka edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 16 125,20 eurot alates täpsustatud nõude esitamisest (23.04.2022.a) kostjalt väljamõistmist. Kuna hageja põhinõue rahuldatakse, siis on viivise nõudmine põhjendatud, sest kostja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ei ole.
33.Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis seisuga 22.04.2022.a kokku summas 814,92 eurot ning alates 23.04.2022.a tuleb välja mõista edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt 16 125,20 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätastatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
34.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kliendilepingust tulenev võlgnevus summas 16 125,20 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 814,92 eurot. Samuti tuleb alates 23.04.2022.a kostjalt hageja kasuks välja mõista edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt 16 125,20 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätastatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
35.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
36.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
37.Kostja on palunud jätta hagi osaliselt läbivaatamata, kuivõrd edukustasu nõue summas 7200 eurot ei olnud hagi kohtule esitamise seisuga (23.11.2021) muutunud sissenõutavaks, sest arvel kajastatud maksetähtaeg on 26.11.2021.a (I köide t/l 152, II köide t/l 116, 117). Hageja vaidleb kostja taotlusele vastu. Kohus leiab, et kuna möödunud on arve tasumise tähtaeg, kostja arvet tasunud ei ole ning vaidleb sellele vastu, siis puuduvad alused selles osas nõude läbivaatamata jätmiseks.
38.Kostja on esitanud peale 27.09.2022.a toimunud kohtuistungit vastuväite kohtu tegevusele
seoses sellega, et kohus jättis rahuldamata kostja tunnistajate ülekuulamise taotluse (II köide t/l 122-124). Hageja vaidleb ka sellele taotlusele vastu.
39.Kohus märgib, et antud juhtumil ei esitanud kostja seda vastuväidet kohtuistungil, millisel see taotlus jäeti rahuldamata (II köide 120-121). Kuigi TsMS § 333 lg 2 sõnastuse kohaselt võib vastuväidet esitada ka järgnevalt esimeses kirjalikus menetlusdokumendis, siis antud juhul määras kohus kooskõlas menetlusosalistega asja arutamise jätkumise kirjalikus menetluses uut istungiaega määramata, võimaldades pooltel eelnevalt sõlmida kompromiss (II köide t/l 121).
40.Kohus jääb 27.09.2022.a kohtuistungil avaldatud seisukoha juurde, et tunnistajate ülekuulamine ei ole antud juhtumil vajalik. Kohtule on esitatud piisavalt kirjalikke tõendeid, mis võimaldavad kohtul asi lahendada. Seega jääb kostja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
41.Lisaks on kostja esitanud peale 27.09.2022.a toimunud kohtuistungit uusi tõendeid (II köide t/l 125-146), mis omakorda on tinginud selle, et ka hageja esitas uue tõendi (II köide t/l 150), kuigi kohus on võimaldanud pooltel esitada üksnes lõplikud seisukohad, kui pooled kompromissi ei saavuta (II köide t/l 121). Kohus leiab, et 25.10.2022.a ja 08.11.2022.a kohtule esitatu tuleb võtta asja materjalide juurde, kuivõrd need on asjakohased. Samuti võtab kohus kõik ülejäänud asja juurde esitatud tõendid asja materjalide juurde. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
42.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 18 230,14 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
43.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
44.Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete alusel (Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14).
45.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 800 eurot ja esindajakulud summas 5553 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 180 eurot (km-ga). Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: kliendi esitatud dokumentide lugemine, hagiavalduse koostamine ja esitamine (9 tundi), hagi tagamise taotluse koostamine (30 minutit), hagivastuse analüüs ja 22.04.2022.a seisukoha koostamine sellele, kliendi saadetud e-kirjade analüüs, kohtule esitatava 22.04.2022.a seisukoha täiendamine ja lisade komplekteerimine (12 tundi), kostja täiendava seisukoha analüüs ja küsimused kliendile (2 tundi), e-kirjavahetus kliendiga tunnistajate ülekuulamise teemal (36 minutit), kohtuistungi ettevalmistus ja kohtuistung (2,30 tundi), kostja 25.10.2022.a menetlusdokumendi analüüs ja vastuse koostamine (3,30 tundi), menetluskulu nimekirja koostamine (45 minutit). Kokku 30 tundi ja 51 minutit.
46.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 800 eurot.
47.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu
kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
48.Hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi tunnitasu määr on 180 eurot (km-ga). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 180 eurot (km-ga) on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
49.Hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 30 tundi ja 51 minutit. Kostja hageja esindajakuludele vastu ei vaidle, küll aga on kostja 19.09.2022.a menetlusdokumendi p 24 palunud menetluskulude jaotuse määramisel arvestada asjaoluga, et hageja esitas esialgselt mõned viivisearvutused valesti ning hiljem parandas vead 22.04.2022.a menetlusdokumendis.
50.Kohus arvestab kostja taotlusega ning lisaks sellele leiab, et hageja esindaja ajakulu kõikide menetlustoimingute osas ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole järgmised ajakulud: −
ajakulu, mis on tekkinud seoses kliendi esitatud dokumentide lugemisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega (9 tundi). Arvestades asjaolu, et asja materjalid ei ole keerulised ega väga mahukad, siis leiab kohus, et hagi materjalide läbitöötamiseks ja hagi koostamiseks ei saanud kuluda 9 tundi. Näiteks on hageja ka ise hagiavalduse p 40 märkinud, et kostja ja tema lepingupartneri vahelise töövõtulepingu sisu ja kompromissleping ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, mis tähendab seda, et neid materjale ei pidanud hageja esindaja põhjalikult läbi töötama. Kohus leiab, et hagi aluseks olevate materjalide ja hagi koostamise peale sai kuluda kokku 7 tundi.
−
hagivastuse analüüs ja 22.04.2022.a seisukoha koostamine sellele, kliendi saadetud ekirjade analüüs, kohtule esitatava 22.04.2022.a seisukoha täiendamine ja lisade komplekteerimine (12 tundi). Kostja vastuse sisulist osa on üksnes 3 lehekülge ning tõenditeks on esitatud 2 maksekorraldust, viiviseraport ja üks lühike e-kiri. Hageja seisukoht vastusele on sisuliselt 8 lehekülge ja enamus tõenditeks esitatud kirjavahetused. Kohus leiab, et põhjendatud kuluks saab siin nimetatud menetlustoimingute puhul lugeda 7 tundi.
−
kostja 25.10.2022.a menetlusdokumendi analüüs ja vastuse koostamine (3,30 tundi). Kostja seisukoht sisaldas vastuväidet kohtu tegevusele ning kostja on korranud lühidalt varasemaid seisukohti. Samuti on hageja oma 3 lehekülje pikkuses seisukohas korranud enamjaolt oma varasemaid seisukohti. Seega põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda siin 2 tundi.
−
menetluskulu nimekirja koostamine (45 minutit). Kohus leiab, et menetluskulude nimekirja tabeli koostamiseks sai kuluda 30 minutit.
51.Ülejäänud hageja esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 22 tundi ja 6 minutit ehk 3978 eurot (22 tundi ja 6 minutit x 180 eurot).
52.Eeltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 4778 eurot, millest riigilõiv on 800 eurot ja esindajakulu 3978 eurot.
53.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.