Aktiva Finants Group OÜ hagi Õ. L. vastu põhivõlgnevuse 2541,47 euro, intressi 17,86 euro, lepingutasu 613,80 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 756,33 euro nõudes
Tsiviilasja hind
3979,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants Group (registrikood: 10746479; asukoht: A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: A. Ž. (Julianuse Õigusbüroo OÜ; registrikood: 11930038; A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; Telefon: 681 44 81; E-post: [email protected]); Kostja: Õ. L. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; epost: XXX; tegelik elukoht teadmata).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt Õ. L. hageja OÜ Aktiva Finants Group kasuks välja põhivõlgnevuse 2541,47 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata intressi 17,86 euro, lepingutasu 613,80 euro, sissenõudmiskulu 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 756,33 euro nõudes.
Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
5.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-23-6105
6.Jätta menetluskulud 63,86% ulatuses kostja kanda ja 36,14% hageja kanda.
7.Mõista kostjalt Õ. L. hageja OÜ Aktiva Finants Group kasuks välja menetluskulu summas 354,42 eurot.
8.Mõista kostjalt Õ. L. hageja OÜ Aktiva Finants Group välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finants Group OÜ hagi Õ. L. vastu põhivõlgnevuse 2541,47 euro, intressi 17,86 euro, lepingutasu 613,80 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 756,33 euro nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid: -
13.11.2018 laenulepingu nr 2101831826, mille alusel sai kostja laenu summas 1250 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määr 14,5% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 19,98%;
-
27.12.2018 laenuleping nr 2101842791, mille alusel sai kostja laenu summas 0 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määr 44,9% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 56,40%;
2-23-6105 -
18.04.2019 laenulepingu nr 2101869329, mille alusel sai kostja laenu summas 1005 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määr 44,9% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 56,40%;
-
07.11.2019 laenulepingu nr 2101926725, mille alusel sai kostja laenu summas 2205 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määr 41,3% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 56,43%;
-
13.12.2019 laenulepingu nr 2101938134, lepingus lepiti kokku intressi määr 42,2% aastas, mille alusel sai kostja laenu summas 113,00 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 56,43%.
3.Laenulepingute alusel sai kostja laenu summas kokku 4573 eurot (1250,00 + 1005,00 + 2205,00 + 113,00). Kostja on teostanud tagasimakseid summas kokku 2031,53 eurot. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 12.04.2020 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.04.2020 esialgne võlausaldaja lõpetas lepingu, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 11.03.2021 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid
4.Hageja arvestas kostja laekumised, st 2031,53 eurot põhiosa katteks. Seega on põhivõlg summas 2541,47 eurot (4573 - 2031,53).
5.Hageja nõuab intressi 17,86 euro tasumist. Hageja arvestas intressi laenulepingu nr 2101938134 alusel laenu väljastamise päevast 13.12.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o kuni 27.04.2020 laenusummalt 113 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 42,2% aastas summas 17,86 eurot.
6.Hageja nõuab lepingutasu 613,80 eurot. Hageja selgitas, et esialgne võlausaldaja ja kostja leppisid kokku lepingutasus: -
lepingutasu laenulepingu nr 2101831826 sõlmimise eest on summas 62,50 eurot;
-
lepingutasu laenulepingu nr 2101926725 sõlmimise eest on summas 269,32 eurot;
-
lepingutasu laenulepingu nr 2101938134 sõlmimise eest on summas 281,98 eurot.
7.Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot: -
25.03.2021 tasulise kirja saatmine 25 eurot
-
3.05.2021 tasulise kirja saatmine 5 eurot
-
18.05.2021 tasulise kirja saatmine 5 eurot
-
muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot
2-23-6105
8.Hageja nõuab viivist 756,33 eurot põhivõla kogusummalt 2541,47 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o. alates 28.04.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 24.04.2023 lepingus nr 2101831826 kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o. 14,5%.
9.Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Krediidiandja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded kättetoimetatud 22.12.2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohtu põhjendused
11.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kuna lepingutest nähtub, et BB Finance OÜ, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
12.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja.
2-23-6105 Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale, mistõttu tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
13.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis BB Finance OÜ kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. Hageja märkis küll, et krediidiandja kogus andmeid avalikest andmebaasidest, kuid jättis selgitamata, milliseid konkreetseid andmeid ja kust täpsemalt esialgne võlausaldaja kontrollis.
14.Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse (nt maksehäire register) päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus esialgne võlausaldaja VÕS § 4034 lg 6. Kohtule teadaolevalt ei ole hageja ega BB Finance OÜ maksete ümberarvestust teinud.
15.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on teostanud makseid kokku 2031,53 eurot. Kohus arvestab nimetatud summa põhinõude katteks, kuna nimetatud perioodil oli VÕS 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär 0% aastas. Seega on hageja põhinõude suurus 2541,47 eurot (4573 - 2031,53).
16.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
2-23-6105 BB Finance OÜ ja kostja on lepingute sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku summas 17,86 euro tasumist. Hageja arvestas intressi laenulepingu nr 2101938134 alusel laenu väljastamise päevast 13.12.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o kuni 27.04.2020 laenusummalt 113 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 42,2% aastas summas 17,86 eurot. Kuna kohus tuvastas, et hageja õiguseellane ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast. Hageja taotletud perioodist 13.12.2022 – 27.04.2020 oli VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressmäär 0%. Seega kostjalt ei ole võimalik intressi välja mõista. Hageja intressi nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata
17.Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot ning lepingutasu 613,80 eurot. Tallinna Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3) asunud seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 II lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid. Kohtu hinnangul VÕS § 4034 lg 7 II lause hõlmab ka lepingutasu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 50 eurot ja lepingutasu summas 613,80 eurot.
18.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Tallinna Ringkonnakohus on 07.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-119187 (p 13) asunud seisukohale, et viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata.
19.Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus summas 2541,47 eurot. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
22.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2-23-6105
23.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud 676 eurot, kokku 1131 eurot. Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulu on summas 555 eurot. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 63,86% ulatuses (2541,47 /3979,46), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 63,86% ulatuses kostja kanda ja 36,14% ulatuses hageja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 354,42 eurot (555*63,86%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
24.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.