Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud 71,75% ulatuses kostja kanda ja 28,25% hageja kanda.
7.Mõista kostjalt X hageja OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulu summas 401,80 eurot.
8.Mõista kostjalt X hageja OK Incure OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine
2-23-119347 Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi X vastu võla nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja IPF Digital AS (krediidiandja) laenulepingu nr xxx, mille järgi on kostja saanud laenu 750,00 eurot. Kostja soovides refinantseerida eelpool mainitud lepingut sõlmis 27.04.2018 laenulepingu nr xxx, mille järgi sai kostja täiendava laenu summas 2 394,06 eurot. Kostja kohustus koos intressidega tagastama laenu 36 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 43,20% aastas. Krediidi kulukuse määr on 56,31% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidisumma võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus, krediidisumma on 2500,00 eurot, lepingutasu on 50,00 eurot, lepingu kestus on 36 kuud ja intressimäär on 43,20% aastas. Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on 43,20% aastas. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil 08.08.2017 kuni 21.04.2018 kogu summas 3 144,06 eurot. Kostja tasus laenusumma katteks 644,06 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 23.03.2018 summas 107,54 eurot. Kostja ei teinud ühtegi tagasimakset pärast lepingu refinantseerimist.
3.Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega. Krediidiandja saatis 02.10.2018 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 23.10.2018. Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud
2-23-119347 krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loeti leping ülesöelduks 24.10.2018. Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja nõude hagejale.
4.Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kostja esitas laenu taotluse 750 eurot saamiseks. Laenu taotluse esitamisel, s.o 07.08.2017 märkis kostja, et tema netosissetulek on 3600,00 eurot, igakuised kohustused on 1000,00 eurot, mis koosnevad üksnes majapidamiskuludest. Kostja töötas ettevõtjana ettevõttes M M. Ülalpeetavaid ei ole. IPF Digital AS tegi päringu Creditinfo andmebaasi maksehäirete väljaselgitamiseks. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid. Ametlikes teadaannetes oli 2 täitekutset. Taotletud laenusumma oli vaid 750 eurot ning 8-kuu pikkuse laenuperioodi kohta kujunes igakuise tagasimakse suuruseks 109,71 eurot, mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava krediidi osamakse. Analoogilised toimingud olid läbi viidud ka laenulepingu refinantseerimisel. Hageja märkis, et laenu suurendamist võimaldatakse vaid neile klientidele, kes tasuvad arveid tähtaegselt ehk täidavad lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostja esitas 27.04.2018 väikelaenu summa suurendamise taotluse. Kostja ei muutnud andmeid võrreldes eelmise taotlusega. Uueks laenusummaks on 2500 eurot, perioodiks 36 kuud. IPF Digital AS tegi päringu taust.ee andmebaasi maksehäirete väljaselgitamiseks. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid. Limiidisuurendamine on mahtunud 20% tõusu sisse ning sel ajal kehtinud IPF Digital AS sisereeglite kohaselt ei ole olnud vajadust küsida lisaks nt pangakontoväljavõtet. Taotletud laenusumma oli vaid 2500 eurot ning 36-kuu pikkuse laenuperioodi kohta kujunes igakuise tagasimakse suuruseks 129,27 eurot, mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava krediidi osamakse.
5.Hageja nõuab põhivõlgnevuse 2500 euro, intressi 531,88 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 1968,12 euro tasumist Hageja palus kostjalt alternatiivselt välja mõista võlgnevuse 2355,92 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 927,39 eurot, mis on arvestatud alates 24.10.2018 – 24.09.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud 03.01.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
2-23-119347
7.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes alternatiivse põhinõude osas. Alternatiivne sissenõutavaks muutnud viivisenõue ei ole põhjendatud.
8.Kohus asub esitatud asjaolude järgi seisukohale, et kostjaga sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 2 lg 2 ja 3 kohaselt kui krediidivahendaja vahendab tarbijale krediiti, mida annab osaliselt või täielikult tarbija, kohaldatakse krediidilepingule käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja ehk hageja.
9.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et IPF Digital AS ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis IPF Digital AS kontrollimata kostja igakuisete sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. KAVS § 50 lg 3 paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Üksnes maksehäirete andmebaasi päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661 p 55). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Lähtudes VÕS § 4034 lõikes 7 sätestatust rahuldab kohus tagaseljaotsusega hageja alternatiivse põhinõude, mille kohaselt arvestab hageja kõik kostja poolt lepingu kehtivuse ajal tasutud osamaksed põhiosa katteks ning jätab arvestusest välja lepingu kehtivuse ajal tekkinud intressi. Eelnimetatud arvestuse järgselt on põhiosa võlgnevus summas 2355,92 eurot.
10.Hageja palus mõista alternatiivselt sissenõutavaks muutunud viivise 927,39 eurot, mis on arvestatud alates 24.10.2018 – 24.09.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tallinna Ringkonnakohus on 07.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-119187 (p 13) asunud seisukohale, et viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral
2-23-119347 põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
12.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
13.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 560 eurot. Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse alternatiivsete nõuete osas osaliselt, s.o ligikaudu 71,75% ulatuses (2355,92/3283,31), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 71,75% ulatuses kostja kanda ja 28,25% ulatuses hageja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 401,80 eurot (560*71,75%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
14.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.