Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-112482
Tsiviilasi
AS Aktiva Portfolio hagi Elena Kovtuni vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
6962 eurot 68 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. oktoobri 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Elena Kovtuni apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Apellant: Elena Kovtun (kostja) ik XXXXXXXXXXX; esindaja Inna Bodagovskaja Vastustaja: AS Aktiva Portfolio (hageja), rk 16013522; esindaja Alla Žulinskaja
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 26. oktoobri 2022 otsus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Rahuldada Elena Kovtuni apellatsioonkaebus.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asja uuel arutamisel.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 16.05.2022 Viru Maakohtule hagi, milles palus mõista Elena Kovtunilt (kostja) hageja kasuks välja võlgnevuse 5334,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 851,34 eurot ning viivise tasumata põhivõla jäägilt (3274,37 eurot) alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni kokkuleppes sätestatud määras 0,065% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja selgitas, et esitas 12.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku vastu võlgnevuse nõudes, mille kohus jättis määrusega rahuldamata ja mis anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.11.2020 võlatunnistuse ning maksekokkuleppe. Kostja võlatunnistusest tulenevaid kohustusi ei täitnud. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 5836,04 eurot, millest on põhisumma 3775,91 eurot, viivis 1817,89 eurot, sissenõudekulu 50,00 eurot, intress 112,24, lisandub lepingutasu 80 eurot. Vastavalt võlatunnistusele on pooled s.o hageja ja kostja kokku leppinud, et võlatunnistus on konstitutiivne võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 tähenduses. Seega ei ole hageja kohustatud tunnustatud võla sissenõudmiseks esitama muid tõendeid ja asjaolusid peale võlatunnistuse. Hageja leiab, et mõjuvaid kaalutlusi viivise vähendamiseks ei ole kostja esitanud. Kostja välja toodud laenulepingud nr XXXXXXXXXXXX) ja XXXXXXXXXXXX ei ole kuidagi antud vaidlusega seotud. Hageja esindaja on saatnud 27.11.2020 kostjale teate nõude loovutamise kohta, kus on selgelt välja toodud, kuidas nõue kujuneb ning samal päeval on kostja sõlminud hagejaga võlatunnistuse. Mitte ühetegi vastuväidet nõude suuruse osas ei ole enne hagivastust esitatud.
2.Kostja nõuet ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja eeldab, et tal võib olla hageja ees võlgnevus, kuid kostja ei ole nõus märgitud võlatunnistuses võlgnevuse (põhivõla ja viiviste) suurusega. Kostjale jääb arusaamatuks põhinõude 3775,91 eurot kujunemine. Kostja selgitab, et võttis AS-st Inbank 2 laenu: 18.03.2016 3087 eurot (laenuleping nr XXXXXXXXXXXX) ja 30.09.2016 2000 eurot (laenuleping nr XXXXXXXXXXXX), mis on ühtlasi põhivõla summaks. Kostja juhtis kohtu tähelepanu, et hageja nõudis maksekäsu kiirmenetluses põhinõudena 3775,91 eurot ning hagimenetluses 3274,37 eurot.
Kostja selgitas, et tal puudub võimalus oma õiguse kaitsmiseks, kuna hageja pole esitanud kohtule esmase laenuandja andmeid.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 26.10.2022 hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6185,50 eurot, millest 5334,50 eurot on 27.11.2020 võlatunnistusest tulenev võlg ja 851,34 eurot viivis ajavahemiku 14.04.2021-16.05.2022 eest; viivise põhivõlalt (3274,37 eurot) 0,065% iga tasumisega viivitatud päeva eest alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast (17.05.2022) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1050 eurot ja viivise kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel 27.11.2020 sõlmitud võlatunnistusest. Võlatunnistusega tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 5836,04 eurot, millest on põhisumma 3775,91 eurot, viivis 1817,89 eurot, sissenõudekulu 50 eurot, muud kulud 192,24 eurot. Kostja kohustus võlga tagastama kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja on tasunud 501,54 eurot, mille hageja arvestab põhinõude katteks (3775,91-501,54= 3274,37). Maakohtu hinnangul kinnitab käesoleval juhul kostja tahet sõlmida konstitutiivne võlatunnistus (algkohustusest sõltumatu uus iseseisev kohustus) lisaks võlatunnistuses kokkulepitule (tekstile) ka asjaolu, et kostja on võlatunnistuse sõlminud nõude omandajaga, sõlminud maksegraafiku, nõustunud ka lisanduva lepingutasu maksmise kohustusega, on osaliselt kokkulepet täitnud, st tasunud 501,54 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja avaldanud tahet võlatunnistust anda ja võla suurusega nõustunud (sh leppinud kokku maksegraafikus). Kostja ei vaidlustanud enne käesolevat kohtumenetlust nõude suurust. Kostja vastuväited võlatunnistuses ja hagiavalduses märgitud võlgnevuse (põhivõla, viiviste, kahjuhüvitiste, intresside) suurusele, ei ole asjakohased. Need vastuväited tulnuks kostjal esitada võlausaldajale enne võlatunnistuse andmist. Millegagi ei ole tõendatud, et võlatunnistuse aluseks olev tehing (põhikohustus) ja sellest tulenevalt ka võlatunnistus on tühised, ei ole tõendatud ka seda, et kostjal ei ole võlatunnistusega tunnustatud võlga või see on lõppenud. Võlatunnistusega on kostja loobunud vastuväidetest nõude suurusele. Pooled on võlatunnistuses ja selle lisaks olevas maksekokkuleppes leppinud kokku viivisemääras 0,065% tasumata põhinõudest kalendripäevas. Hageja on arvestanud viivist põhivõla summalt 3274,37 eurot alates viimasele tagasimaksele järgnevast päevast s.o 12.04.2021 kuni hagi esitamiseni 16.05.2022 kokkulepitud viivisemääras s.o. 0,065%. Hageja nõuab viivist 851,34 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 17.05.2022 (hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast) kokkulepitud viivisemääras s.o 0,065%. Eeltoodud põhjendustel oli maakohus seisukohal, kostja on võlasuhtest tulenevat kohustust rikkunud ning hageja nõue põhjendatud. Maakohus rahuldas hagi. Arvestades hagihinda, menetles maakohus asja lihtmenetluses. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 1050 eurot (630 riigilõiv + 420 õigusabikulu).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei võtnud maakohus selgelt seisukohta, kas tegemist oli konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega. Kostjal on palju tarbijakrediidilepingutest tulenevaid võlgu, mistõttu kostja ei orienteeru enam oma võlgades. Võlatunnistus ei sisalda viidet võlatunnistuseks vormistatud võlale. Võlatunnistuse näol on tegemist täies mahus kostjat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimustel sõlmitud tühise kokkuleppega. Kohus on rikkunud selgitamiskohustust ja valesti jätnud hagejalt algse võla kohta andmed ja tõendid küsimata. Maakohus on jätnud kostja tarbijakrediidi sätetest tuleneva kaitseta. Kostja tõi juba vastuses hagiavaldusele esile, et võlatunnistuse aluseks võivad olla kaks laenulepingut. Maakohus on tõendeid valesti hinnanud. Praeguseks hetkeks on kostja arvates tõendatud, et hagejal ei ole võlatunnistusest tulenevat nõuet. Muuhulgas toob kostja esile, et kostja poolt tõendina esitatud laenulepingud (nr XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX) on sõlmitud intressimääraga 14,90 % aastas. Kostjal ei ole hageja viidatud laenulepingut ja hageja pole seda tõendina esitanud, kuid eelduslikult on selleski sama intressimäär. Kuivõrd tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva võlaga, oleks kohus pidanud võla kujunemises selgust looma. Kuna kohus pole seda teinud, on ta asja lahendamisel eksinud nii menetlus- kui materiaalõiguse vastu. Muuhulgas on kohus otsuses jätnud tähelepanuta kostja väite, et hageja nõudis maksekäsu kiirmenetluses suuremat põhivõlga (3775,91 eurot) kui hagiavalduses (3274,37 eurot). Hageja nõude kujunemine ja summad on ebaselged. Laenuleping ja ka varasemad laenulepingud sõlmiti kostjaga vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes. Samuti on asjas jäänud ebaselgeks, kas laenuleping on üles öeldud ja võlg sissenõutavaks muutunud. Kui ülesütlemine üldse tehti, on see sellisel juhul tühine. Kuivõrd maakohtu menetluses seda kõike välja ei selgitatud ja kostjal hageja väidetud lepingule maakohtus vastuväidete esitamise võimalus puudus, tuleb seda teha ringkonnakohtus või asi maakohtusse tagasi saata asja algusest peale uueks läbivaatamiseks. Eeltoodu tõttu palub kostja kohtult nõuda hagejalt välja laenuleping nr XXXXXXXXXXXX ning detailsed andmed ja tõendid selle lepingu laenusumma kostjale väljamakse või algse põhivõla (laenusumma) kujunemise kohta, ning andmed lepingu sõlmimise eelselt vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta. Kui laenulepingusse nr XXXXXXXXXXXX on refinantseeritud kostja poolt tõendina esitatud lepingutest nr XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX tulenev võlg, siis palub kostja samad andmed hagejalt välja nõuda ka varasemate laenulepingute kohta. Kostja sõlmis võlatunnistuse hagejaga põhjusel, et arvas, et hageja on kostja võlausaldaja. Kostja sai oma eksimusest aru alles pärast hageja poolt 24.10.2022 esitatud seisukoha ja tõendiga tutvumist 30.11.2022. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja hagi rahuldamata jätta. Kostja ei nõustu maakohtu määratud menetluskulude jaotuse ja suurusega.
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja ei nõustu kostjaga, et hagejal ei olnud üldse võlanõuet ning tegelikuks võlausaldajaks on OÜ Aktiva Finants. Hageja on maakohtule esitanud 24.10.2022 tõendi nõude loovutamise kohta, millel on nimetatud ka õige võlausaldaja, st hageja. Samuti on hageja edastanud kostjale
korduvalt e-kirju meeldetuletustega võla kohta, kus on selgelt ja üheselt märgitud võlausaldajaks hageja. Hageja palub jätta tähelepanuta kostja esitatud uus asjaolu, mille kohaselt ei ole nõue loovutatud hagejale. Kostjal on kogu kohtumenetluse vältel olnud esindajaks laialdaste õigusteadmistega isik. Seega ei ole kohus rikkunud selgitamiskohustust. Kostja vastuväiteid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise osas on alusetud ja asjakohatud ega kuulu kohaldamisele. Hageja näol ei ole tegemist krediidiandjaga, mistõttu ei ole tarbijakrediidi sätted asjakohased. Hagi aluseks ei ole tarbijakrediidileping, vaid võlatunnistus. Hageja ei ole kohustatud konstitutiivse võlatunnistuse alusel tunnustatud võla sissenõudmiseks esitama muid tõendeid ja asjaolusid peale võlatunnistuse. Kostja viited lepingu tühisusele on otsitud ja asjakohatud. Hageja ei ole loonud endale võimalust sama võlga mitu korda sisse nõuda, kuivõrd hageja avaldab alati nõude loovutamise teatega, millisest lepingust nõue tuleneb. Kostja nimetatud laenulepingud nr XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX ei ole nõude aluseks, mistõttu ei saa eeldada, et tegemist on mh lepingus nr XXXXXXXXXXXX kokku lepitud intressimääraga 14,90% aastas. Tegemist on kostja poolt esitatud uue vastuväitega. Võlatunnistuses kokku lepitud viivitusintressi määr ei ole tühine ega vastuolus hea usu põhimõttega. Menetluskulude väljamõistmine kostjalt on igati põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks TsMS § 657 lg 1 p-i 3 järgi eelmenetluse staadiumis.
7.Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud olulises osas täitmata TsMS § 392 lg 2 p-des 1-3 sätestatud eelmenetluse ülesanded, jättes piisavas ulatuses välja selgitamata poolte seisukohad oluliste asjaolude kohta, jätnud täitmata selgituskohustuse ning otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus võis tõendeid ebaõigesti hinnates jõuda ekslikule järeldusele, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega.
8.Hageja tugines nõude alusena konstitutiivsele võlatunnistusele (VÕS § 30). Maakohus on ebaõigesti tuvastanud kostja tahte konstitutiivse võlatunnistuse andmisel võlatunnistuse endaga. Riigikohus on märkinud, et tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (RKTKo 03.06.2021 2-19-5601/61, p 16.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt on kostja tunnistanud enda võlga väidetavalt laenulepingust XXXXXXXXXXXX, nimetatud lepingut ei ole kohtule menetluse käigus esitatud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus võlatunnistus võib olla sõlmitud krediidilepingust tuleneva nõude täitmiseks, ei piisa asja lahendamiseks kohtule üksnes nõude aluseks märgitud lepingu numbri esitamisest. Seda enam, et kostja on menetluse käigus tuginenud asjaolule, et temale ei ole arusaadav võla kujunemine ning pole teada esmase laenuandja andmeid. Ka apellatsioonkaebuses on kostja seisukohal, et viidatud laenulepingut tal ei ole ning selle alusel kostja laenu saanud ei ole. Tarbija ei saa ühegi lepinguga (sh võlatunnistusega) võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud. Seaduse järgi on tühine
seadusjärgset intressimäära ületav intressikokkulepe tarbijaga, kui tarbijakrediidilepingu sõlmimisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 7 esimene lause). Sellist kokkulepet ei saa muuta kehtivaks sõltumata sellest, mitu korda tarbija erinevate võlatunnistuste või muude sarnaste lepingutega seda nõuet tunnistab. VÕS § 421 esimese lause järgi on VÕS 23. ptk esimeses jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega ei saa tarbija loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, mistõttu on tühine ka deklaratiivne võlatunnistus, millega võlgnik on vastuväidetest loobumisega lihtsustanud sellise võla sissenõudmist, mille tekkimist seadus ei luba.
9.Riigikohus on leidnud, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sealjuures on Riigikohus kokkuvõtvalt selgitanud, et ei ole vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral tugineb võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. novembri 2023 määruse p-d 28-29). Kui hageja tugineb võlatunnistusele, mille aluseks on olnud tarbijakrediidilepingust tuleneva võla tunnistamine või millega on loodud uus võlasuhe, peab kohus hagiavalduse menetlemisel arvestama tarbijakrediidilepingust tuleva nõude lahendamisele kohaldatavate sätetega. Maakohus ei ole seda teinud. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel välja selgitada võlatunnistuse aluseks oleva lepinguga seonduvad asjaolud, andes selleks hagejale ja seejärel kostjale täiendava tähtaja tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Kui võlatunnistuse aluseks on tarbijakrediidileping, tuleb maakohtul kontrollida selliste nõuete lahendamisel seadusest tulenevaid eelduseid. Maakohtul tuleb täita sealjuures selgituskohustust ning otsuse tegemisel hinnata kõiki poolte väiteid ja tõendeid (TsMS §-d 348 ja 351).
10.Kostja on esitatud apellatsioonkaebuses taotluse tõendite väljanõudmiseks ja menetlusosalised on esitatud ringkonnakohtule täiendavaid tõendeid. Kuna ringkonnakohtule ilmnes asja läbivaatamisel, et asi tuleb saata tagasi maakohtule eelmenetluse staadiumisse, mil pooled saavad niikuinii uusi seisukohti ja tõendeid esitada, tuleb asjas tähtsust omavad tõendid ja taotlused esitada maakohtule. Maakohus saab otsustada ka ringkonnakohtule esitatud tõendite vastuvõtmise.
11.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb tühistada ka maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.