Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-112482
Tsiviilasi
AS Aktiva Portfolio hagi Elena Kovtuni vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
6962 eurot 68 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. oktoobri 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Elena Kovtuni apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Apellant: Elena Kovtun (kostja) ik XXXXXXXXXXX; esindaja Inna Bodagovskaja Vastustaja: AS Aktiva Portfolio (hageja), rk 16013522; esindaja Alla Žulinskaja
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kostja selgitas, et tal puudub võimalus oma õiguse kaitsmiseks, kuna hageja pole esitanud kohtule esmase laenuandja andmeid.
korduvalt e-kirju meeldetuletustega võla kohta, kus on selgelt ja üheselt märgitud võlausaldajaks hageja. Hageja palub jätta tähelepanuta kostja esitatud uus asjaolu, mille kohaselt ei ole nõue loovutatud hagejale. Kostjal on kogu kohtumenetluse vältel olnud esindajaks laialdaste õigusteadmistega isik. Seega ei ole kohus rikkunud selgitamiskohustust. Kostja vastuväiteid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise osas on alusetud ja asjakohatud ega kuulu kohaldamisele. Hageja näol ei ole tegemist krediidiandjaga, mistõttu ei ole tarbijakrediidi sätted asjakohased. Hagi aluseks ei ole tarbijakrediidileping, vaid võlatunnistus. Hageja ei ole kohustatud konstitutiivse võlatunnistuse alusel tunnustatud võla sissenõudmiseks esitama muid tõendeid ja asjaolusid peale võlatunnistuse. Kostja viited lepingu tühisusele on otsitud ja asjakohatud. Hageja ei ole loonud endale võimalust sama võlga mitu korda sisse nõuda, kuivõrd hageja avaldab alati nõude loovutamise teatega, millisest lepingust nõue tuleneb. Kostja nimetatud laenulepingud nr XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX ei ole nõude aluseks, mistõttu ei saa eeldada, et tegemist on mh lepingus nr XXXXXXXXXXXX kokku lepitud intressimääraga 14,90% aastas. Tegemist on kostja poolt esitatud uue vastuväitega. Võlatunnistuses kokku lepitud viivitusintressi määr ei ole tühine ega vastuolus hea usu põhimõttega. Menetluskulude väljamõistmine kostjalt on igati põhjendatud.
seadusjärgset intressimäära ületav intressikokkulepe tarbijaga, kui tarbijakrediidilepingu sõlmimisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 7 esimene lause). Sellist kokkulepet ei saa muuta kehtivaks sõltumata sellest, mitu korda tarbija erinevate võlatunnistuste või muude sarnaste lepingutega seda nõuet tunnistab. VÕS § 421 esimese lause järgi on VÕS 23. ptk esimeses jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega ei saa tarbija loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, mistõttu on tühine ka deklaratiivne võlatunnistus, millega võlgnik on vastuväidetest loobumisega lihtsustanud sellise võla sissenõudmist, mille tekkimist seadus ei luba.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.