AS PlusPlus Capital hagi A Pi vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
11 216,05 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht: Tartu mnt 83601, Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja:
J L (e-post: xxx
A P (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kostja:
RESOLUTSIOON
1.AS PlusPlus Capital hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A Pilt AS PlusPlus Capital kasuks A Pi ja xxx AS vahel 28.04.2021. a sõlmitud väikelaenulepingust nr xxx tulenev kohusvõlgnevus 9 691 (üheksa tuhat kuussada üheksakümmend üks) eurot 69 senti (s.h põhinõue 6 960,57 eurot, intress 928,23 eurot, lepingu haldustasu 18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1 749,89 eurot, sissenõudekulu 35 eurot).
Menetluskulud jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Kostja kanda jätta 86,4% AS PlusPlus Capital menetluskuludest.
4.1.Välja mõista A Pilt AS PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulude katteks menetluskuludest 1 088 (üks tuhat kaheksakümmend kaheksa) eurot 64 senti.
5.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx AS ja kostja 28.04.2021. a väikelaenulepingu nr xxx, mille alusel väljastati kostjale laenu 8 000 eurot. Kostjale on laen välja makstud. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste maksetena alates 15.05.2021. a summas 200,72 eurot kuni viimase osamakseni 15.04.2027. a summas 200,23 eurot. Lepingu sõlmimise hetkest lepingu kohaselt oli intressimäär 21,90% aastas või 0,06% päevas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360 päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 1,50 eurot kuus. Lepingujärgne krediidikulukuse määr on 25,67 % aastas ja krediidi kogukulu 14 611,35 eurot. Kostja tasus lepingu alusel kokku 2 273,73 eurot, mida pank arvestas summas 839,43 põhiosa, summas 1386,80 eurot intressi, summas 7,50 haldustasu ja summas 40 eurot sissenõudmiskulude maksete katteks. Kostja rikkus lepingu tingimusi ning ei tasunud osamakseid täielikult alates 15.06.2022. a. Vastavalt lepingule on pangal õigus leping üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgnevale makse või selle osa tasumisega. Kostja rikkus lepingut ja pank ütles lepingu üles 28.09.2022. a. Peale lepingu ülesütlemist oli kostjal võlgnevus põhiosamaksetes 7 160,57 eurot, intress 928,23 eurot ja lepingu haldustasu 18 eurot. Pank loovutas 28.09.2022. a oma nõude kostja vastu hagejale. Pärast nõude loovutamist hagejale on kostja tasunud 200 eurot, mida hageja arvestas põhivõlast maha ning kostja põhivõlgnevuse jäägiks on 6 960,57 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu tingimuste punktist
9.3.VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 35 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1 000
eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on põhivõlaga 11 216,05 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist: 12.10.2022. a, 12.12.2022. a, 10.02.2023. a hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 6 960,57 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 29.09.2022. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 21.11.2023. a lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 21,90% kooskõlas laenulepingu tingimustega ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 1 749,89 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1 749,89 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt, s.o 6 960,57 eurolt kuni põhinõude tasumiseni alates 22.11.2023. a lepingujärgses viivisemääras, s.o 21,90% aastas. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Pank hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja EMTA päringu alusel. Pank kasutas kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel sisemisi kui ka pangale kättesaadavaid avalikke andmebaase. Rahvastikuregistrist selgus kostja elukoht ja kehtivate dokumentide andmed. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Creditinfo Eesti AS-i ja taust.ee andmebaasist selgus, et kostjal puudusid varasemad ja aktiivsed maksehäired. Kostja laenu taotlemisele eelneva 12 kuu töötasu oli 1 111 eurot neto ja tööandja xxx, töösuhte algus 04.04.2017. a, mis ühtis kostja laenutaotluses märgituga. Tuginedes laenutaotluses esitatud andmetele, teostab otsustusalgoritm automaatsed päringud nii xxx (xxx, xxx ja xxx) finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete andmebaasidesse kui kolmandate osapoolte andmebaasidesse, seejärel talletab ning töötleb saadud andmeid ja otsustab kogutud info ning otsustusalgoritmi eelseadistuste põhjal kogumis, kas ja kui suurt krediiditoodet saab laenutaotluse esitajale võimaldada. Otsustusmootori moodul, mis otsustab, kas kogutud andmete puhul on alus kahtlustamiseks, et kostja võib lähiajal kaotada töökohta ja kas kliendil tuleb esitada pangakonto väljavõte. Käesoleval juhul ei tekkinud pangal kahtlust kostja esitatud andmete õigsuses, kuna kostja laenutaotlusel kajastatud sissetulek ühtis EMTA andmetega ja kostjal ei olnud ühtegi varasemat ega aktiivset maksehäiret. Seega pidas pank päringutele automaatvastustena kogutud teavet ja kostja enda poolt esitatud teavet piisavaks laenuotsuse tegemiseks. Pank arvestas kostja finantskohustusena kostja laenutaotluses märgitud andmeid ehk 120 eurot. Seejärel hindas pank kostja vabaraha osakaalu ning arvutas maksimaalselt lubatud finantskohustuste kuumakset, mis oli kostja sissetulekut arvestades 563,50 eurot. Sõlmitava lepingu kuumakse oli väiksem 200,72 eurot ja pärast kuumakse tasumist jäi kostjal vaba raha 790,28 eurot (1111 - 200,72 - 120). Alates veebruarist 2022. a oli Statistikaameti andmetel elatusmiinimumi määr 233,57 eurot. Seega jäi kostjale kolm korda elatusmiinimumist suurem vaba raha. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud kreeditoril kahtlust saadud andmete õigsuses ja kreeditor jõudis järelduseni, et kostja koondreiting on aktsepteeritav, kostja on krediidivõimeline ja suuteline oma igakuisest sissetulekust kuumakseid tasuma. Lisaks on pank selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ning edastanud kostjale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, mille kostja allkirjastas 28.04.2021. a ja kinnitas, et lepingu tingimused on temale arusaadavad.
Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 6 960,57 eurot, intress 928,23 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, lepingu haldustasu 18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1 749,89 eurot ja viivis alates 22.11.2023. a kuni põhinõude summas 6 960,57 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 21,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 1 260 eurot, millest 840 eurot on tasutud riigilõiv ja 420 eurot õigusabikulu.
2.A P palub 21.11.2023. a järelpäringus maksegraafiku sõlmimist.
3.12.12.2023. a kirjaga andis kohus pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Kohus tegi ettepanku kompromissi esitamiseks hiljemalt 29.12.2023. a. Kohus selgitas kostjale, et kompromissi mittesõlmimisel tuleb kostjal esitada kohtule kirjalik korrektne vastus hagiavaldusele ja kas kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses hiljemalt 29.12.2023. a (vt 21.11.2023. a kohtumäärust). Kohus edastas kostjale kohtunõude kostja enda poolt avaldatud e-posti aadressile. 29.12.2023. a teavitas hageja esindaja, et hageja on proovinud kostjaga ühendust võtta nii telefoni kui ka e-kirja teel, kuid hagejal ei ole õnnestunud kostjaga ühendust saada. Kostja ei vasta hageja poolt saadetud e-kirjadele.
4.02.01.2024. a kirjaga selgitas kohus kostjale, et kuna kostja ei ole reageerinud hageja poolt pakutud kompromissi läbirääkimistele ja ei esitanud kohtule korrektset kirjalikku vastust, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. Kostja ei ole kohtunõuetele reageerinud, kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
7.Hageja nõuab kostjalt laenulepingust tuleneva võlga koos kõrvalnõuetega kokku 9 691,69 eurot (põhivõlgnevus 6 960,57 eurot, intress 928,23 eurot, lepingu haldustasu 18 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1 749,89 eurot) ja lisanduvat viivist TsMS § 367 alusel alates 22.11.2023. a kuni põhinõude summas 6 960,57 euro täitmiseni lepingujärgses määras 21,90% aastas.
8.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist.
9.Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. VÕS § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil selle tahteavaldusega nõustub. xxx AS ja A P sõlmisid 26.04.2021. a väikelaenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 8 000 euro ulatuses intressimääraga 21,90% aastas. Lepingujärgne viivisemäär oli 21,9% aastas ehk 0,06% päevas. Kostja ei ole vastu vaielnud laenu saamisele.
10.Hagiavalduse kohaselt ütles laenuandja 28.09.2022. a poolte vahel sõlmitud lepingu üles kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu. xxx AS saatis kostjale hoiatuse laenulepingu ülesütlemise kohta kui kostja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ehk hiljemalt 22.09.2022. a. Kostja on tasunud lepingu kehtivuse ajal 2 273,73 eurot, millest laenuandja arvestas põhivõla katteks 839,43 eurot, intressi katteks 1 386,80 eurot, lepingu haldustasu katteks 7,50 eurot, sissenõudmiskulude katteks 40 eurot. 28.09.2022. a teatise kohaselt loovutas xxx AS nõude A P vastu üle AS-ile PlusPlus Capital. Peale nõude loovutamist tasus kostja põhivõlgnevuse katteks 200 eurot.
11.A P füüsilise isikuna sõlmis lepingu tarbijana võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 tähenduses.
12.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtul kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist, mille võimalikele rikkumistele on pool viidanud (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 12). Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele.
13.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kumbki pool ei ole tühisusele tuginenud. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1). Aprillis 2021. a, so poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 60,27% aastas.
Hagiavaldusele lisatud lepingu järgi on kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr 25,67%. Kuivõrd lepingujärgne krediidikulukuse määr ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, ei ole pooltevaheline leping tühine VÕS 4062 lg 1 alusel krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
14.Kostja ei heida hagejale ette vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, mistõttu kohus VÕS § 4034 jj ei käsitle.
15.Saadud laenust 8 000 eurost on kostja tasunud kokku 2 473,73 eurot, millest põhivõlgnevuse katteks on arvestatud 1 039,42 eurot.
16.Kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus sätestatule (VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1). Kuivõrd kostja ei ole lepingujärgseid makseid tasunud ja hageja on lepingu üles öeldud, siis on kostja oma maksekohustust VÕS § 100 mõistes rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel tuleb kostjal hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 6 960,57 eurot.
17.Hageja nõuab kostjalt viivist 1 749,89 eurot. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lisaks ei luba VÕS § 415 lg 1 tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Eeltoodud lahendis on Riigikohus tuginedes VÕS § 41 selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Käesoleval juhul ei üle tüüptingimustes toodud viivisemäär viidatud lahendis toodud määra, seega mõistab kohus kostjalt välja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel viivise 1 749,89 eurot.
18.Hageja nõuab hagis lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele ka lisanduvat viivist TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 kohaselt võib esitada viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja on oma laenulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, vaidlust ei ole ka selles, et kohustust rikkunud lepingupoole suhtes on võlausaldajal õigus rakendada õiguskaitsevahendeid. Pooled on selleks (maksete tasumisega viivitamise või tasumata jätmise puhuks) lepingus kokku leppinud viivise tasumise kohustuse. Kohus arvestab aga asjaolu, et lepingujärgne viivisemäär on suurem seadusjärgsest määrast ning kohtu hinnangul ei ole õiglane tarbijat viivisenõuetega asetada olukorda, kus põhikohustus ei vähene, küll aga tuleb tasuda viivisemakseid (VÕS § 88 lg 8).
Lisaks eeltoodule ei täidaks viivis enam oma olemuslikku kompensatsioonilist iseloomu võlausaldaja ning kohustuse täitmise distsiplineeriva vahendina võlgniku jaoks, vaid seaks võlgniku olukorda, kus pidevalt jooksva / suureneva viivise tõttu ei ole ta suuteline põhikohustust täitma. Kohus jätab rahuldamata hageja TsMS § 367 alusel esitatud viivise nõude.
19.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on järelmaksulepingus kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi 20,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus 928,23 eurot. Intressinõue on põhjendatud.
20.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude tasumist 35 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu teenustingimuste punktist VI 4 ja hinnakirjas . VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. VÕS 1132 lg 2 p 3 kohaselt on hageja arvestanud sissenõudmiskulu kostjale saadetud kolme meeldetuletuskirja eest 35 eurot (25+5+5). Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu kokku 35 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulu 35 eurot on põhjendatud.
21.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt.
Menetluskulude jaotus
22.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
23.Kohus rahuldab hagi osaliselt 86,4% ulatuses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 jäävad menetluskulud poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, st 86,4% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda.
24.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu 1260 eurot, millest 840 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 420 eurot õigusabikulu. Kohus mõistab kostjalt hageja menetluskulude katteks 1088,64 eurot (86,4% 1260-st).
25.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.