lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-140238/16

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 24.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-140238/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1874
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-140238

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi V K vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3665,72 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Dmitri Santašev Kostja V K (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud OK Incure OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).

apellatsioonkaebuse

esitamiseks

Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Samuti juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja poolte seisukohad

1.OK Incure OÜ (hageja) nõuab V Klt (kostja) põhivõla summas 2808,43 eurot, intressi 410,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 396,69 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot tasumist. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: -

kostja ja IPF Digital AS sõlmisid 29.10.2019 laenulepingu xxx portaali www.credit24.ee kaudu. Krediidiandja on teinud selle lepingu alusel kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil 29.10.2019 kuni 28.04.2021 summas 3310 eurot;

-

kostja kohustus laenu koos intressidega tagastama 60 kuu jooksul 129 euro suuruste osamaksetega. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 45,96% aastas;

-

krediidi kulukuse määr (KKM) on 57,98% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 45,96% ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot. Andmed KKM-i kohta on välja toodud tarbijakrediidi teabelehes punktis 3 „krediidiga seotud kulud“. Hageja märgib, et leping ei ole tühine, kuivõrd KKM kohaldamisel tuleb lähtuda 31.05.2019 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt KKM kolmekordne määr on 58,11%;

-

kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kuivõrd kostja jättis tasumata mai, juuni ja juuli osamaksed tasumata. Võlgnevus oli selleks hetkeks 386,09 eurot. Seetõttu saatis krediidiandja kostjale 01.08.2022 lepingu ülesütlemise teate, milles krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 21.08.2022. Kuna kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, loetakse leping ülesöelduks 22.08.2022;

-

kostja tasus lepingu kehtivuse ajal krediidisumma katteks kokku 501,57 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset võlgnevuse katteks. Seega on kostja võlgnevus hageja ees 2 808,43 eurot (3310,00 – 501,57);

-

hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress summas 410,60 eurot (263,29 + 147,31), mis tuleneb seisuga 08.06.2022 intressi jäägist summas 147,31 eurot ning alates viimasele tagasimaksele järgnevast päevast, so 09.06.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 22.08.2022 summas 263,29 eurot;

-

hageja hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Laenu taotluse esitamisel märkis kostja, et tema netosissetulek on 2000 eurot, igakuised kohustused on 1300 eurot, millest 600 eurot koosnevad elamiskulud. Kostja märkis, et elab koos vanematega. Kostja töötas täistööajaga, tööandjaks on A T OÜ. IPF Digital AS tegi arvutisüsteemi kaudu päringu Creditinfo andmebaasi, kust selgitada välja kas isikul on maksehäireid. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid. Krediidivõimelisuse analüüsi teostamiseks palus krediidiandja kostjal esitada pangakonto väljavõtte perioodil 29.04.2019 – 29.10.2019 kohta. Väljavõtte kohaselt sai kostja stabiilselt palka taotluses märgitud tööandjalt. Analüüsi teostamisel tuvastas krediidiandja, et kostja keskmine sissetulek oli 1853 eurot ning igakuised kohustused on 866 eurot. Arvesse tuleb

võtta ka see asjaolu, et igakuise tagasimakse suurus krediidiandjale on 129 eurot, mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava krediidi osamakse. Andmete kogumis jõudis krediidiandja tulemusele, et kostja on krediidivõimeline ja suudab tagastada krediiti kokkulepitud tingimustel. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on kokku 455 eurot (riigilõiv). Kostja vaidles hagile vastu osaliselt. Kostja peamised vastuväited olid järgmised: -

kostja on hagejalt võtnud laenu 3000 eurot ja tagastanud summas 2498,99 eurot, seega hageja nõue summas 3665,72 eurot on alusetu rikastumine. Hageja käitumine on hea usu põhimõtte vastane.

Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu seisukoht

2.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
3.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude – hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 2808,43 eurot, intressi 410,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 396,69 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.
4.Kostja ja IPF Digital AS sõlmisid 29.10.2019 laenulepingu xxx portaali www.credit24.ee kaudu, mille kohaselt sai kostja kasutada krediiti summas 3000 eurot (dtl 198-205). Esiletoodud asjaoludel andis IPF Digital AS oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on IPF Digital AS ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.
5.Laenuandja on lepingu alusel väljastanud kostjale laenu 29.10.2019 3000 eurot (dtl 44), 03.09.2020 150 eurot ja 28.04.2021 160 eurot (dtl 45), st kokku 3310 eurot. Vastavalt lepingule tuli kostjal laen tagastada igakuiste maksetega, mille suurus kujunes vastavalt kasutusele võetud krediidi suurusest (krediidi põhiosa ja intress) (krediidikonto üldtingimuste p 1, dtl 37). Kasutusele võetu laenu tagasimaksete kohta tuli krediidiandjal edastada kostjale igakuine arve, milles toodud tingimustel tuli laenumakse igakuiselt teostada (krediidikonto üldtingimuste p 7, dtl 38).
6.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 14). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2019 avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 19,37%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3*19,37% = 58,11%. Kostjale antud laenu KKM oli 57,98% aastas (dtl 41), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
7.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-2113098, p-d 13 ja 17).

Hageja on kohtule selgitanud, et on teinud järgnevaid toiminguid kontrollimaks kostja krediidivõimelisust: arvutisüsteemi kaudu on tehtud päring Creditinfo andmebaasi maksehäirete kohta (dtl 228) ning paluti kostjal esitada pangakonto väljavõte perioodi 29.04.2019 – 29.10.219 kohta (dtl 229-238). Hageja selgituse kohaselt on krediidiotsuse tegemisel lähtutud kostja poolt laenutaotluses märgitust, päringu vastusest ning kostja pangakonto väljavõtte analüüsist. Hageja toob välja, et pangakonto väljavõtte alusel tuvastas ta, et kostja keskmine sissetulek oli 1853 eurot ning igakuised kohustused 866 eurot. Igakuise krediidi tagasimakse suurus oli 129 eurot. Sellest lähtuvalt järeldas hageja, et kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid, et krediit tagasi maksta. Kohus hageja järeldustega ei nõustu. Kohtu hinnangul on krediidiandja rikkunud käesoleval juhul vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 pd 17). Esmalt on krediidiandja rikkunud teabe saamise kohustust. Hageja on küll nõudnud kostja käest viimase pangakonto väljavõtet, kuid saadud väljavõtet sisuliselt analüüsides ning võrreldes kostja laenutaotluses tooduga pidanuks hageja nõudma kostjalt esinevate vastuolude kohta täiendavat teavet (vt ka Riigikohtu 24.11.2023 määrust asjas nr 2-21-13098 p-d 21). Nii nähtub hageja laenutaotlusest, et tema igakuised sissetulekud on 2000 eurot, kuid pangakonto väljavõtte järgi on tema keskmine ühe kuu sissetulek 1853,63 eurot. Laenutaotlusest järeldub, et kostja igakuised kohustused on 1300 eurot, kuid hagiavalduses toodu järgi on hageja jõudnud pangakonto analüüsi tulemusel järeldusele, et kostja igakuised kohustused on 866 eurot. Seega esines vastuolu kostja poolt esitatud andmetes ja hageja kogutud andmetes. Olukorras, kus krediidiandja tuvastab, et kostja kohustused on väiksemad kui kostja enda taotluses välja toob, tulnuks krediidiandjal kostja sissetuleku ning kohustuste kohta täiendavalt andmeid koguda ja/või kostjalt lisateavet küsida. Kohtu hinnangul ei saa krediidiandja võtta laenuotsuse tegemisel arvesse enda tuvastatud andmeid kostja kohustuste kohta, kui kostja poolt toodu kohaselt on tema kohustused suuremad kui hageja on suutnud andmete kogumisel tuvastada. Nimetatud vastuolud viitavad kohtu hinnangul üheselt, et kogutud andmed kostja krediidivõimelisuse kohta pole piisavad. Kohus märgib seejuures täiendavalt, et kostja pangakonto väljavõtte alusel on ka tuvastatav, et kostjale kuulub veel vähemalt üks pangakonto, millega ta arveldab. Toodud olukorras saanuks krediidiandjal küsida kostjalt ka tema teise pangakonto väljavõtet. Kohtu hinnangul polnud ka krediidiandja kogutud andmete järgi kostja krediidivõimeline. Kostja pangakonto väljavõtte alusel on tuvastatav, et juba üksnes tema igakuised laenu- ja ülalpidamiskohustused on ca 1072 eurot (väikelaenulepingud xxx, xxx, xxx, xxx, kohustus I ASi, M OÜ ning B AS-i ees ning elatisraha lapsele). Laenutaotluse järgi on kostja igakuised kohustused aga kokku 1300 eurot. Kostja keskmine ühe kuu sissetulek pangakonto väljavõtte järgi on 1853,63 eurot. Hagiavalduses toodud vaidlustamata asjaolude kohaselt on laenulepingu nr xxx igakuine makse 129 eurot. Pärast laenu võtmist kulus seega kostjal igakuiste kohustuste katteks 77,12% tema sissetulekust (100*1429/1853,36). Muude kulude katmiseks jäi kostjale igakuiselt seega kätte 424 eurot, mida ei saa kohtu hinnangul pidada piisavaks. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et krediidivõimelisuse määramisel saab lähtuda põhimõttest, et kui isikule jääb pärast igakuiste kohustuste katmist laenumakse võrra raha üle, siis saab teda krediidivõimeliseks pidada. Isikut, kellele ei jää pärast igakuiste kõikide kohustuste katmist üle piisavalt rahalisi vahendeid, et katta enda igapäevaseid vajadusi (toit, riided, ravimid jms), ei saa pidada krediidivõimeliseks (vt ka Riigikohtu 24.11.2023 määrust asjas nr 2-21-13098, p-i 22). Eeltoodut arvestades, aga eelkõige pidades silmas asjaolu, et pärast laenu andmist kulus kostjal igakuiste kohustuste katteks 77,12% tema sissetulekust, on kohus seisukohal, et krediidiandja ei

saanud ka kogutud andmete analüüsi tulemusel pidada tõenäoliseks, et kostja suudab krediidilepingust tulenevaid kohustusi täida lepinguga nõutavatel tingimustel.

8.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hagiavalduses toodud vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja tasunud laenulepingu järgselt kostjale kokku 3947,44 eurot (dtl 212). Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, siis sai kostja laenu kokku 3310 eurot. VÕS § 94 järgne intressimäär on lepingu kehtivuse ajal 0%1. Seega on kostja hagejale tagastanud põhivõla koos seaduses sätestatud intressiga. Järelikult pole kostjal hageja eest kohustust, mille täitmist hageja saaks nõuda. Seetõttu jääb hagiavaldus rahuldamata.
9.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik

Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja