Osaühingu MAKET KINNISVARA hagi Osaühingu Priva ja osaühingu SCROLL vastu võla välja mõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2023 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing MAKET määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Osaühing MAKET KINNISVARA (registrikood 10846131), lepinguline esindaja Kaili Siilak Kostja I Osaühing Priva (registrikood 10038239), seaduslik esindaja ULV Kostja II osaühing SCROLL (registrikood 10711311), seaduslikud esindajad NP ja YS
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
KINNISVARA
02.08.2023
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.06.2023 kohtumäärus menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades Osaühingu Priva ja osaühingu SCROLL kanda.
2.Harju Maakohtu 30.06.2023 kohtumäärus on jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu hagist loobumise, lõpetas tsiviilasja menetluse ja tagastas Osaühingule MAKET KINNISVARA pool riigilõivust (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1, 2 ja menetluskulude jaotuse punkt 2).
3.Kehtiv kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Võtta vastu Osaühingu MAKET KINNISVARA hagist loobumine.
3.2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-12696 - Osaühingu MAKET KINNISVARA hagi Osaühingu Priva ja osaühingu SCROLL vastu võla välja mõistmiseks.
3.3.Maakohtus kantud menetluskulud jätta võrdsetes osades Osaühingu Priva ja osaühingu SCROLL kanda.
3.4.Tagastada Osaühingule MAKET KINNISVARA hagimenetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 297,50 eurot ning kanda see samale arveldusarvele, millelt riigilõiv tasuti.
4.Määruskaebus rahuldada.
5.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta võrdsetes osades Osaühingu Priva ja osaühingu SCROLL kanda.
6.Rahuldada Osaühingu MAKET KINNISVARA riigilõivu tagastamise taotlus ning tagastada Osaühingule MAKET KINNISVARA määruskaebuselt enam tasutud riigilõiv 5 eurot Osaühingu MAKET KINNISVARA arvelduskontole EE432200221019501612 Swedbank AS-is. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates (TsMS § 178 lg 1). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli Osaühingu MAKET KINNISVARA (hageja) hagi Osaühingu Priva (kostja I) ja osaühingu SCROLL (kostja II) vastu võla välja mõistmiseks.
2.Hageja esitas 22.06.2023 maakohtule avalduse hagist loobumiseks TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 alusel seoses kostjate poolt põhinõude peaaegu täieliku rahuldamisega. Hageja palus jätta menetluskulud kostja I kanda ning taotles menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist.
3.Kostjad asusid seisukohale, et hageja moonutab fakte ning hagi esitamise ajendiks ei olnud kostjate kohustusest kõrvale hoidmine, vaid see oli põhjustatud hageja raamatupidamise vigadest ja soovimatusest neid parandada. Kostjad on püüdnud jõuda hagejaga kohtuvälisele lahendusele täiendavaid kulutusi tegemata. Kostjate ettepanek on jätta menetlusosaliste kulud poolte endi kanda. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus võttis 30.06.2023 määrusega vastu hageja hagist loobumise ning lõpetas tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ning tagastas hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool.
5.Maakohus leidis TsMS § 168 lg-le 4 viidates, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda ning seetõttu menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määra. Määruskaebus
6.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse menetluskulude jaotamise osas ning palus teha uue lahendi, milles jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Kohtumäärusest ei nähtu ühtki põhjendust, mis kaalutlustel on kohus menetluskulud jaotanud erinevalt TsMS § 168 lg-s 5 sätestatud põhimõttest. Arvestades kostjate kirjalikke vastuväiteid hagile, ei saa olla vaidlust, et kostjate esmane positsioon oli nõuetele vastu vaielda. Kuigi kostjad ei nõustunud sõlmima kompromissilepingut, tasuti hageja nõue valdavas ulatuses. Seega täitsid kostjad oma kohustuse kohtumenetluse tulemusel ja alles pärast seda, kui hageja oli kostjate vastu esitanud hagi.
8.Lisaks märkis hageja, et tasus kohtumääruse esitamisel riigilõivu 5 eurot rohkem, mistõttu taotles selle tagastamist samale kontole, millelt oli makse tehtud. Kostjate seisukoht
9.Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid jätta see rahuldamata.
10.Kostjad tõid välja, et ei ole kordagi hagile täies ulatuses vastu vaielnud. Kostjad on korduvalt hagejale kinnitanud, et ei hoidu arvete maksmisest kõrvale, vaid tasuvad koheselt, kui arved on õigesti vormistatud. Kostjad on korduvalt hagejat palunud teha arved korda, kuna segadus ligi 300 erineva arvega põhjustas palju probleeme kostjate raamatupidamises. Kostjad on hagejale tasunud enamuse nõudesummast juba eelnevalt suuremas summas üldmaksena, kuna arved olid sel hetkel hageja poolt veel õigesti vormistamata.
11.Kohtumenetluse käigus jõudsid kostjad arusaamale, et vaatamata selgitustele arvete parandamise osas, ei soovi või ei ole võimeline hageja arveid korrigeerima. Soovist jõuda kompromissini, tegi kostja I ise kõik vajalikud parandusarvestused võttes aluseks kehtiva haldusteenuste lepingu. Kostja esitas tehtud arvutused nii tabelis kui ka selgitustena hagejale ja tasus sellest tuleneva lõppjäägi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Määruskaebus rahuldatakse.
13.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas, täpsemalt osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes jõustunud.
14.Maakohus jättis määruses, millega kinnitas hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse, poolte menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus lähtunud menetluskulude jaotuse otsustamisel asjakohastest menetlusõiguse normidest ega ole kuidagi põhjendanud ka nendest kõrvale kaldumist. Seega tuleb maakohtu määrus vaidlustatud osas tühistada ning jaotada maakohtus kantud menetluskulud kooskõlas TsMS § 168 lg-tega 4 ja 5 jättes need võrdsetes osades kostjate kanda.
15.Tsiviilasja materjalidest ilmneb, et hageja loobus 22.06.2023 hagist põhjusel, et kostjad on hageja nõude täitnud. Menetluskulude jaotuse hagist loobumise (TsMS § 429 lg 1) korral sätestavad TsMS § 168 lg-d 4 ja 5, mille kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Seega, kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (vt nt RKTKm 18.11.2022, 2-20-5007, p 14).
16.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagejal oli käesoleval juhul õigus pöörduda kohtusse poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste kostjate poolt täitmata jätmise tõttu ning nõuda kostjatelt võla välja mõistmist. Hageja 22.06.2023 hagist loobumise avaldusest selgub, et hageja soovib loobuda hagist põhjusel, et kostjad on hageja nõuded rahuldanud. Kostjad ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud. Seega kohaldub käesoleval juhul TsMS § 168 lg-s 4 ja 5 sätestatu, mille kohaselt tuleb hageja menetluskulud jätta kostjate kanda. Kuivõrd hageja esitas kostja I ja kostja II vastu nõuded ligikaudu sarnases ulatuses ning hageja loobus mõlema kostja vastu esitatud nõudest, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostjate kanda võrdsetes osades.
17.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg-t 4 (vt nt RKTKm 18.11.2022, 2-20-5007, p 15). Asjaolu, et kostjatele esitatud arved olid väidetavalt raamatupidamislikust vaatevinklist vigased ja hageja ei soovinud arveid parandada, mistõttu jätsid kostjad arved tasumata, ei anna olukorras, kus nõue oli õigustatud, alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ning menetluskulude jaotamiseks muul, kui TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatud viisil.
18.Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus vaidlustatud määruse menetluskulude jaotuse osas ja teeb uue määruse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda ning rahuldab hageja määruskaebuse.
19.Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda.
20.Menetluskulud määrab TsMS § 174 lg 4 alusel kindlaks maakohus.
21.Määruskaebusele lisatud maksekorraldusest ning Kohtute Infosüsteemist nähtub, et hageja on määruskaebuselt tasunud riigilõivu 5 eurot rohkem, mistõttu palub selle tagastamist. Ringkonnakohus rahuldab TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel hageja taotluse ning tagastab hagejale enam tasutud riigilõivu 5 resolutsioonis märgitud arvelduskontole.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.