Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Aleksandr Kondrašov
Otsuse tegemise aeg ja koht 23.01.2024, Tallinn Tsiviilasja number
2-23-141592
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi P. N. (N.) vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
3 622,30 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindajad esindaja Anu Volmer Kostja P. N. (isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused
kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingutest. Hagiavalduse kohaselt teostas esialgne laenuandja enne hagi aluseks olnud lepingute sõlmimist laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja hindas laenusaaja krediidivõimelisust laenutaotluste (dtl 39-40, 62-63), kliendi Swedbanki konto väljavõtte ning telefoninõustamise alusel. Esialgne laenuandja tuvastas, et lepingu nr 21-059108AL alusel antud laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja kontole sissetulek tööandajalt B OÜ ja keskmine töötasu suurus oli 1200 eurot. Laenuandja tuvastas, et igakuised kohustused väljaspool Swedbanki enne kõnealuse lepingu sõlmimist puudusid ning igakuine kohustus Swedbanki ees enne kõnealuse lepingu sõlmimist oli autolaenu kohustus kuumaksega 317,13 eurot. Uue lepingu 21-059108-AL kuumakse oli 157,17 eurot. Lepingust tulenev igakuine makse ja igakuised muud krediidikohustused moodustasid ca 39,5% laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest. Samuti tuvastas esialgne laenuandja, et lepingu nr 21-065440-VL alusel antud laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja kontole sissetulek tööandajalt B OÜ, keskmine töötasu suurus oli 1233 eurot, igakuised kohustused väljaspool Swedbanki enne kõnealuse lepingu sõlmimist puudusid. Igakuised kohustused Swedbanki ees enne lepingu nr 21-065440-VL sõlmimist oli autolaenude kohustused kuumaksetega 474,30 eurot. Uue lepingu 21-065440-VL kuumakse 93,75 eurot, seega lepingust tulenev igakuine makse ja igakuised muud krediidikohustused moodustasid ca 46,1% laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest. Creditinfo maksehäired krediitide väljastamise ajal puudusid. Esialgne laenuandja kinnitas, et teostas kliendi krediidivõimelisuse kontrolli, krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave on olnud piisavalt selge ning krediitide väljastamisel oli laenusaaja maksevõimeline. Eelnevat kinnitas laenuandja hinnangul ka asjaolu, et laenuvõtja täitis lepingutest tulenevaid kohustusi ca 1,5 aastat. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid summas 157,15 eurot ja 93,75 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.