OÜ Telliskivi Maja hagi OÜ Esplan vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
22 248 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: OÜ Telliskivi Maja (registrikood 11164934), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal (Ellex Raidla Advokaadibüroo; e-post: [email protected]) Kostja: OÜ Esplan (registrikood 10458912), lepinguline esindaja Tuulikki Laesson (OÜ Laesson ja Partnerid, epost: [email protected]). Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984, e-post: [email protected]) 24. november 2021 kohtuistung ja seejärel kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista OÜ-lt Esplan kahjuhüvitis 20 600 eurot OÜ Telliskivi Maja kasuks.
3.Välja mõista OÜ-lt Esplan viivis põhivõlalt 20 600 eurolt 8% aastas kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni.
4.Määrata hageja OÜ Telliskivi Maja menetluskulude suuruseks 16 778,50 eurot.
5.Määrata kostja OÜ Esplan menetluskulude suuruseks 7861,98 eurot.
6.Mõista kostjalt OÜ-lt Esplan välja OÜ-le Telliskivi Maja menetluskulu 16 778, 50 eurot.
7.Määrata, et OÜ Esplan on kohustatud OÜ Telliskivi Maja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses nimetatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni OÜ-le Telliskivi Maja. 1(8)
2-18-11120
8.Jätta OÜ Esplan menetluskulu tema enda kanda.
9.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Poolel on õigus esitada käesolevale kohtuotsusele apellatsioonkaebus Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest arvates.
Tallinna
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.06.2016. a töövõtulepingu Tallinnas XXX asuva Lift99 (dokumentides on kasutatud ka nime Garage48) ruumide ümber- ja juurdeehitustööde eskiis-, eel- ja põhiprojekti koostamiseks. Töö pidi sisaldama ka ventilatsiooniprojekti. Kostja andis eelprojekti ja põhiprojekti hagejale üle ning hageja tasus selle eest kostjale 20 600 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja projekti alusel tehtud ehitustööd valmisid novembris 2016 ja 18.09.2017. a teatas ruume kasutav üürnik, et ürituste alal ei varusta ventilatsioon ruumi piisava õhukogusega, et sellest jätkuks ürituse alal viibivale 72 inimesele. Hageja esitas kostjale kohtuväliselt lepingu täitmise ja kahju hüvitamise nõude aga kostja vaidles sellele vastu põhjusel, et puudus kokkulepe ventilatsiooni projekteerimiseks ürituste alal 72 inimesele. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kuigi hageja tegelik kahju on suurem, on hageja kahju hüvitamise nõue piiratud töövõtulepingu punktide 5.1.12 ja 4.1 alusel tasutud 20 600 euroga, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Lisaks nõuab hageja kostjalt VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel viivise väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Ehitusseadustiku § 13 lg 3 annab delegatsiooninormi majandus- ja taristuministri määrusele, mille kohaselt koosneb ehitusprojekt eelprojektist, põhiprojektist ja tööprojektist. Kostja pidi poolte vahel sõlmitud lepingu alusel tegema eel- ja põhiprojekti. Ehitamise aluseks oleva tööprojekti loomise kohustust kostjal ei olnud. Ehitustööde peatöövõtjaks oli Ehita OÜ kes kasutas erinevateks etappideks alltöövõtjaid. Ventilatsioonitööde teostajaks oli Fresh-Est OÜ. Ventilatsioonitööde tööprojekti pidi koostama kas peatöövõtja Ehita OÜ või ventilatsioonitööde teostaja Fresh-Est OÜ. Hageja on faktiliste asjaoludena välja toomata jätnud oma nõude odavama ventilatsiooniseadme kasutamiseks ja ventilatsiooniseadme mõõtudele seatud piirangud, mis mõjutavad ventilatsiooniseadme tootlikkust. Täiendavalt esitas kostja hagile järgmised vastuväited: Kostja ei pidanud sõlmitud lepingu alusel projekteerima ürituste alale õhuvahetust vähemalt 75 inimesele. Lähteülesande kohaselt pidi kostja projekteerima muu hulgas avatud 2(8)
2-18-11120 bürooruumid, avatud köögi ja ürituste ala, kusjuures bürooruumid olid inimestega koormatud pidevalt ning teised ruumid mitte. Hageja esindaja vaidlusaluse projekteerimise juures omas erialateadmisi ning tellija ise vähendas teadlikult ventilatsiooniseadme võimekust seoses ette antud eelarvega. Tellija (hageja) on ise peale probleemi ilmnemist kinnitanud, et ventilatsiooniseade on piisav. Kostja ei vastuta lepingutingimustele mittevastavuse eest, sest hageja ei ole tähtaegselt puudusest kostjat teavitanud. Kostja vabaneb vastutusest kas VÕS § 644 lg 3 või VÕS § 641 lg 3 alusel. Kostja võimaliku vastutuse ülempiir saab olla ainult ventilatsiooniprojekti koostamise maksumus 2100 eurot, mitte kogu projekti maksumus 20 600 eurot. Samuti on kostja seisukohal, et esineb VÕS § 139 lg 1 järgne alus kahjuhüvitise vähendamiseks. Kohtuotsuse põhjendus
1.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: a. Pooled sõlmisid 27.06.2016. a töövõtulepingu Tallinnas XXX asuvate ruumide ümber- ja juurdeehituse eel- ja põhiprojekti koostamiseks; b. Kostja andis eelprojekti hagejale üle 05.08.2016. a; c. Kostja andis põhiprojekti hagejale üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle 01.09.2016. a.
2.Poolte vaidluse lahendamine taandub küsimusele „millistele nõuetele pidi töövõtulepingu kohaselt vastama ürituste ala ventilatsioon?“ Kui nõuded olid selgelt kokku lepitud aga valminud projekti kohaselt ei suuda ventilatsioon neid nõudeid täita, siis tuleb hagi rahuldada. Kui projekteeritud ventilatsioonisüsteem vastab kokku lepitud tingimustele, siis tuleb hagi jätta rahuldamata.
3.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu, milline kannab kuupäeva 22.06.2016 aga on lõplikult kõikide esindajate poolt allkirjastatud 27.06.2016 punkti 1.1 järgi on lepingu objektiks EVS 811:2012 kohase arhitektuurse-, konstruktiivse-, vee- ja kanalisatsiooni-, kütte-, jahutuse- ja ventilatsiooniprojekti koostamine eskiisi, eel- ja põhiprojekti staadiumis Garage 48 büroo („Hoone“) ümber- ja juurdeehituse osas (I kd, tl 6-20). Lepingu punktidest 1.1.3 ja 1.3 nähtub, et kostja s.o töövõtja kohustuseks oli eelprojekti ja põhiprojekti koostamine. Lepingu punkti 3.1 järgi on töö tegemise aluseks töövõtja poolt tehtud projekteerimistööde hinnapakkumine, projekteerimise lähteülesanne, projekteerimistööde teostamise kalendergraafik ja ruumiprogramm.
4.Töövõtulepingu lisaks nr 1 oleva lähteülesande joonisest (I kd, tl 12) nähtub, et hoone esimesel korrusel asuvale ürituste alale („event area“) on märgitud 90 ringi, mis sümboliseerivad 90 istekohta. Lähteülesande joonistest hoone I ja II korruse kohta (I kd, tl 1213) nähtub, et hoonesse on kavandatud lisaks ürituste ala 90 istekohale veel 111 istekohta töölaua taga ja koosolekuruumid ning avatud köök.
5.Kuigi töövõtulepingu punktis 19.4 on viidatud selle lisaks nr 4 olevale ruumiprogrammile, siis pooled sellist dokumenti allkirjastanud või vähemalt kohtule esitanud ei ole. Töövõtulepingu lisaks nr 1 olevas lähteülesandes ega töövõtulepingus ei ole lisaks joonisele muul viisil täpsustatud töökohtade või ruumis viibivate inimeste arvu. Järelduse ruumi kasutusotstarbe ja seda kasutatavate inimeste arvu kohta peab tegema üksnes lähteülesande joonise alusel.
3(8)
2-18-11120
6.Poolte kokkuleppe sisu saab lisaks töövõtulepingu ja selle lisadele välja selgitada projekteerimisnõupidamise protokollide ja muude seonduvate dokumentide sisu kaudu. 14.06.2016. a projekteerimisnõupidamise protokollis nr 1 (I kd tl 44) punktis nr 4 on märgitud, et: „Üheaegselt kontorihoones võivad viibida ca 100 + 75 inimest.“ Projekteerimisnõupidamisel osales kostja esindajana LL, kes töövõtulepingu punkti 17.3 järgi oli ka kostja esindajaks tehnilistes/tööalastes küsimustes. 21.06.2016. a projekteerimisnõupidamise protokolli nr 2 (I kd, tl 50 pöördel) punktis 4.4 alapunktis „b“ lepiti kokku ventilatsiooniagregaadis ca 220 inimese jaoks. Kostja poolt koostatud eelprojekti seletuskirja (I kd, tl 58-77) punktist 3.3.5 (I kd, tl 64 pöördel) nähtuvalt on: „Ürituste ala on ette nähtud kuni 75 inimese kasutuseks.“ Seletuskirja punkti 4.7 ja selle alapunktide kohaselt (I kd, tl 67) võib bürooruumides viibida kuni 180 inimest, esimesel tasapinnal kuni 130 inimest ja bürooruumide teisel tasandil kuni 50 inimest. Samad inimeste arvud ürituste ala ja bürooruumides korraga viibivate inimeste kohta korduvad ka põhiprojekti seletuskirja (I kd, tl 80-90) punktides 3.3.5 (I kd, tl 85 pöördel) ja 4.7.1 (I kd, tl 88).
7.Ülaltoodust järeldab kohus, et töövõtulepinguga leppisid pooled kokku, et ürituste alal viibib vähemalt 75 inimest. Nimetatu nähtub töövõtulepingu lisaks nr 1 olevast lähteülesande joonisest, projekteerimisnõupidamistel arutatust ning eel- ja põhiprojekti seletuskirjadest. Kostjale kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule pidi olema aru saada, et ürituste alale on tellija ette näinud vähemalt 75 inimese kohalolu ning see arv oli läbiv poolte nõupidamistel ja muudes dokumentides. Isegi kui mingil joonisel oli kujutatud ürituste alale pinksilauda, siis järgnevates tegevustes lähtuti sellest, et ürituste alal viibib 75 inimest. Joonistele on töölauaga töökohti märgitud 111 ning tuleohutuse osas on kostja poolt märgitud, et hoones võib viibida kuni 180 inimest. Arv 180 vastab hoone kahel korrusel olevale töökohtade arvule ning ürituste alal viibiva 75 inimese arvule. Seega oli kostja teadlik, et ürituste alal võib viibida 75 inimest ja pidi oma tegevustes lähtuma nimetatud arvust.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole oma vastuväidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kokkuleppe puudumine ürituste ala 75 inimese mahutamise kohta või mõne muu inimeste arvu suuruse kohta. Kostja sellekohased vastuväited on paljasõnalised.
10.Järgnevalt tuleb vastata küsimusele kas kostja poolt tellijale pakutud ventilatsiooniseade oli ettenähtud otstarbeks sobilik ning kas kostja vastutab seadme valiku eest arvestades seda, et kostja ülesanne oli koostada üksnes eel- ja põhiprojekt.
11.Ehitusseadustiku § 13 lg 3 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määruse „Nõuded ehitusprojektile“ § 5 lg 1 kohaselt on ehitusprojekti staadiumiteks eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Sama paragrahvi 3. lõike järgi on eelnevas staadiumis koostatud ja tellijaga kooskõlastatud ehitusprojekt koos võimalike lisatingimustega siduvaks lähteülesandeks järgneva ehitusprojekti staadiumi koostamiseks.
12.Eeltoodust tulenevalt oli kostja poolt koostatud eel- ja põhiprojekt siduvaks lähteülesandeks järgnevale tööprojektile. Käesoleval juhul ei oma tähtsust kas ja milline isik koostas ventilatsiooni tööprojekti, sest selle koostamise kohustuslikuks aluseks oli kostja poolt koostatud põhiprojekt. 4(8)
2-18-11120
13.Kostja oli teadlik nii ürituste alale planeeritud inimeste arvust kui ka kogu bürooruumis viibivate inimeste arvust. Eel- ja põhiprojekti seletuskirjade kohaselt oli tuleohutuse tagamiseks planeeritud evakuatsioonilahendus 180 inimese jaoks (I kd, tl 67 ja 88). Nimetatu tähendab, et evakuatsiooniteed pidid võimaldama ruumidest väljuda 180 inimesel, kes kõik viibisid vaidlusaluses bürooruumis. Kuna ruumis võis korraga viibida kuni 180 inimest, siis järelikult pidi ka ventilatsioon võimaldama tagada nõuetekohase õhuvahetuse 180 inimese jaoks.
14.Asjakohatu on kostja vastuse punktides 3.2.3.-3.2.6 (I kd, tl 128-129) toodud väited selle kohta, et ventilatsiooni toimivuse juures ei pea lähtuma üksnes ruumis viibivate inimeste arvust vaid ka sellest kus ruumis ning kui kaua nad asuvad. Kuna kostja projekteeris evakuatsiooniteed 180 inimese jaoks, siis pidi ka ventilatsioonisüsteem tagama nõutava õhuvahetuse nii suure hulga inimeste jaoks. Kuna lauaga töökohti oli 111, siis evakuatsioonilahenduses nimetatud 180 inimese kokkusaamiseks pidi järelikult viibima ca 75 inimest ürituste alal. Seega oli ette nähtud, et suvalisel ajahetkel võis ruumides viibida ca 180 inimest. Järelikult pidi ka ventilatsiooniseade vastama nii suure hulga inimeste teenindamise võimekusele.
15.Kostja esitas vastuse punktis 3.2.3 vastuväite, mille kohaselt nõudis hageja ventilatsiooniseadme valimist, mis mahuks ette nähtud ruumi (seadme maksimaalsed gabariidid). Hagiavalduse lisaks olevate projekteerimisnõupidamiste protokollidega nr 1 ja nr 2 (I kd tl 44 ja 50) on tõendatud, et pooled leppisid kokku, et ventilatsiooniagregaat tuleb valida selline (ja vastavad inimkoormused), et ta mahuks ventruumi kahe ribi vahele (protokoll nr 1 punkt 12 ja protokolli nr 2 punkt 2.0 alapunkt „e“). Kostja 16.06.2016. a e-kirjaga hagejale (I kd, tl 48 ja tõlge lk 49) on tõendatud, et kostja tegi hagejale ettepaneku konkreetse ventilatsiooniseadme kohta, mis oli ette nähtud maksimaalselt 210 inimese jaoks. Talavik OÜ 28.07.2016. a e-kirja ning selle lisaga (I kd, tl 54-57) on tõendatud ventilatsiooniagregaadi Komfovent pakkumise saatmine hagejale ja kostjale koos seadme spetsifikatsiooniga.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 2 sätestab, et töövõtulepingule kohaldatakse teatud käsunduslepingu sätteid, s.h ka VÕS §-i 620. VÕS § 620 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks eeltoodule toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.
17.Kostjale oli teada ruumis viibivate inimeste arv (180) ning kostja lähtus sellest projekti tuleohutuse peatükis evakuatsiooniteede loomise juures. Samuti oli kostjale teada hageja poolt seatud piirang ventilatsiooniseadme suuruse kohta. Kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna pidi eelnimetatud lähteandmetest ja piirangutest tegema järelduse kas tema poolt välja pakutud ventilatsiooniseade on võimeline ülesande täitma või mitte. Juhul kui kostjale, kui asjatundjale, selgus, et nõudeid ja piiranguid arvestades ei ole võimalik õigusaktidest tulenevaid nõudeid täita, siis oleks kostja pidanud sellest hagejat teavitama. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks hagejat teavitanud, et ventilatsiooni 5(8)
2-18-11120 ei ole ette antud nõuete ja piirangute raames võimalik teostada või et ventilatsioon tuleks lahendada õigusaktidest tulenevate nõuete täitmiseks teisiti.
18.Asjaolu, et kostja poolt koostatud ventilatsiooniprojektid ei vasta lähteülesandele, õigusaktidele, heale tavale ja muudele standarditele (s.h asjakohastele standarditele) on tõendatud asjatundja arvamusega (I kd, tl 105-110).
19.Kostja tugineb vastuväitena asjaolule, et töö teostamise ajal kehtinud standardi EVS 906:2010 kohaselt võis bürooruumides kasutatava õhuvahetusmäära väljendada nii liitrit sekundis ruutmeetri kohta kui ka liitrit sekundis inimese kohta. Kostja lähtus ruumide projekteerimisel määrast 3 l/s m2 kohta ja kostja poolt projekteeritud ventilatsiooniseade vastas sellele nõudele. Standardi EVS 906:2010 lisa A kohaselt näeb standard kontoriruumide saali õhuvahetuse määrana ette kas 10 l/s inimese kohta või 3 l/s m 2 kohta (I kd, tl 11). 10 l/s näeb standard ette ka kontorile, nõupidamisruumile ja puhkeruumile. Kostja poolt esitatud volitatud kütte- ja ventilatsiooniinseneri PKi arvamuse (I kd, tl 136) kohaselt lähtub insener ruumide projekteerimisel vaikimisi II sisekliima klassist, mille puhul on õhuvahetuse nõue 7 l/s inimese kohta. Hoone puhul, kus kontorites on arvestatud 3-4 m 2 ühe inimese kohta tuleb õhuvahetuse määraks umbes 10 l/s inimese kohta. Töövõtulepingu lisaks nr 1 olevast lähteülesandest nähtub, et kõnealuse bürooruumi I korrus on pindalaga 468 m2 ja teine korrus 284 m2, kokku 752 m2. Plaanidelt nähtub, et büroo II korrus on poolkorrus s.t II korruse põranda pindala ei ole sama suur kui I korruse oma ning ruumid on omavahel ühendatud suurte õhuruumidega. Joonistest nähtuvalt pidi projekteeritav ventilatsiooniseade varustama samaaegselt õhuga nii bürooruumide I korrust kus asub ka ürituste ala, kui ka bürooruumide II korrust (töökohad, koosolekuruumid ja puhkeala). Kui lähtuda kostja asjatundja selgitusest, et vaikimisi kohaldatava sisekliima II klassi järgi peab kontoriruumides arvestama 3-4 inimest ühe ruutmeetri kohta, mis vastab õhuvahetusel 10 l/s õhuvahetusmäärale, siis vaidlusalustes ruumides on ette nähtud 4,17 m 2 ühe inimese kohta (752:180=4,17). Seega pidi kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutsejana lähtuma vaikimisi sisekliima II klassi nõuetest, millest tulenevalt on õhuvahetusmäära nõue 10 l/s inimese kohta, mitte 3 l/s ruutmeetri kohta. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et poolte vahel oleks olnud teistsugune kokkulepe õhuvahetuse nõuete kohta. Kuna büroo 2 korrust on omavahel suurte õhuruumidega ühendatud, siis pidi ventilatsiooniseade tagama õhuvahetuse kogu pinnale sõltumata sellest kas tegu on ajutiselt kasutatava ürituste alaga või pidevalt kasutatava bürooruumina. Iga mõistlik isik pidi joonist vaadates aru saama, et ventilatsiooniseade peab olema pigem võimas, et tagada nii ürituste ala õhuvahetus kui ka kogu avatud bürooruumi õhuvahetuse.
20.Kostja väidab, et hageja tellijana oleks pidanud aru saama, et kostja poolt projekteeritu ei vasta nõuetele. Kostja ei ole tõendanud, et hageja esindajad/projektijuhid omaks eriteadmisi ventilatsiooni küsimustes. Asjaolu, et tellija esindaja kinnitas e-kirjas (kostja vastuse p 3.2.15), et õhuhulki võib arvutada nii ruutmeetrite kui inimeste arvu järgi, ei tõenda, et tegemist oleks erialaspetsialistiga. Asjaolu, et vajalikku õhuvahetuse määra mõjutab nii ruutmeetrite arv kui ka inimeste arv, selgub kostja asjatundja arvamusest ning kostja erialaspetsialistina oleks pidanud teadma millise metoodika alusel välja arvutada vajalik õhuvahetuse määr. Hageja 6(8)
2-18-11120 tellijana pidi eeldama, et kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutsejana kasutab õigeid arvutusmetoodikaid ning valmistab töö, mis vastab lähteülesandele ja õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
21.VÕS § 620 lg 2 teise lause kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 3 järgi, kui käsundiandja juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hageja tähelepanu juhtinud asjaolule, et hageja seatud piirangud ventilatsiooniseadme maksumusele, võimekusele ja gabariitidele ei võimalda täita ventilatsioonile õigusaktides sätestatud tingimusi.
22.Kohtu hinnangul ei ole hageja rikkunud VÕS § 643 ega § 644 lg 1 nõudeid. Hageja, kellel puudusid ventilatsioonialased eriteadmised, ei pidanud märkama, et kostja projekteeritud ventilatsioonilahendus on aladimensioneeritud. Isegi kui hageja teadis standardi sisu ja seda, et õhuhulkasid on võimalik arvutada kahe eri näitaja alusel, nõudis õige õhuvahetuse määra väljaarvutamine ventilatsioonile ja kütteseadmetele spetsialiseerunud inseneri teadmisi, mida hagejal ei pea olema. Kohus on seisukohal, et puudus ventilatsiooniseadme võimekuses ei ole selline asjaolu mis peaks avalduma kohe ruumide kasutamise esimesel päeval. Käesolevas asjas on selgunud, et ventilatsiooniseadme võimekus või võimetus ilmneb eelkõige siis, kui ruumides on palju inimesi. Käesolevas asjas ei ole esile toodud ega tõendatud, et ruumid oleks nende kasutamise algusest alates olnud pidevalt maksimaalselt inimestega koormatud ja puudus ventilatsioonis oleks selle tõttu selgunud koheselt. Kohtu arvates on 9-kuuline periood mõistliku pikkusega probleemi avastamiseks ja selle iseloomust aru saamiseks. Tõendamata on ka see, et hageja oleks olnud probleemi olemasolust teadlik varasemast ajast ja hoidnud seda informatsiooni enda teada.
23.Ülaltoodust tulenevalt jõudis kohus järeldusele, et kostja poolt projekteeritud ventilatsioonilahendus ei vasta projekteerimise ajal kehtinud standardi EVS 906:2010 nõuetele kuna ventilatsiooniagregaat ei suutnud vajalikul määral (10 l/s inimese kohta) tagada ruumides õhuvahetust.
24.Kohus loeb hageja esitatud hinnapakkumistega (I kd, tl 111-114 ja II kd, tl 35-36 ja tl 55108) tõendatuks hagejale tekkinud kahju 20 600 eurot. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja vastutus on piiratud üksnes ventilatsiooniprojekti maksumusega, mitte kogu töö maksumusega. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkti 5.1.12 kohaselt peab töövõtja hüvitama tellijale eseme vigade parandamisest või puudulikkusest tulenenud kahju täies ulatuses, aga mitte rohkem kui projekteerimise üldtingimustes sätestatud töövõtja vastutuse ülempiir, milleks on töövõtjale lepinguga ette nähtud tasu. Kahju hüvitamine ei vabasta töövõtjat viiviste ja leppetrahvide tasumisest. Vaidlus puudub selles, et kostjale makstud tasu suurus oli 20 600 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kahju ületab kostjale makstud tasu suurust, mistõttu on kostja vastutus piiratud kostjale makstud tasu suurusega.
7(8)
2-18-11120 Kohus on seisukohal, et kostja poolt tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele, hageja pidi ventilatsiooni nõuetele vastavaks viimiseks tegema kulutusi, mis on hageja kahju. Seega peab kostja tekkinud kahju hagejale hüvitama. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju 20 600 eurot ja viivise 8% aastas alates 24.07.2018 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja suuruse kindlaksmääramine
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis mõistab kohus kõik hageja menetluskulud välja kostjalt.
26.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
27.Hageja 08.12.2023. a menetluskulude nimekirja (II kd, tl 156-161) kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks kokku 16 778, 50 eurot. Hageja kinnitab, et kulud on kantud üksnes käesoleva tsiviilasjaga seoses, hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist ning hageja palub välja mõistetavatelt kuludelt märkida viivise tasumise kohustus VÕS § 113 lg 1 nimetatud määras. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud õigusabi tunnitasu suurus on turul kehtivas suuruses. Saadud õigusabi maht vastab asja keerukusele ja menetlustoimingute arvule, mistõttu kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab hageja menetluskulude suuruseks 16 778, 50 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viivise kindlaksmääramiseks.
28.Kostja 15.12.2023. a menetluskulude nimekirja järgi on kostja menetluskulude suuruseks ilma käibemaksuta 7861, 98 eurot. Kohtu hinnangul on kostja saanud õigusabi mõistliku tunnihinnaga ning töö maht vastab asja keerukusele ja menetlustoimingute arvule. Kohus määrab kostja menetluskulude suuruseks 7861, 98 eurot. Kohtu selgitus kompromissi kohta Kohus selgitab pooltele, et pooltel on tulenevalt TsMS § 430 lg 1õigus sõlmida kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni kompromiss.
/allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2025. a otsusega nr 2-1811120. 8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.