lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-12616/17

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-12616/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
837
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 23. jaanuar 2024

Tsiviilasja number

2-23-12616

Tsiviilasi

Sillar Korsari hagi Kersti Jõgi vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

498 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. novembri 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kersti Jõgi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (kostja)

XXXXXXXXXXXX)

Kersti

Jõgi

(isikukood

Vastustaja (hageja)

XXXXXXXXXXXX)

Sillar

Korsar

(isikukood

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda Kersti Jõgi Tartu Maakohtu 24. novembri 2023. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Kersti Jõgi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud apellatsioonimenetluses puuduvad.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sillar Korsar (hageja) esitas 4. septembril 2023. a Tartu Maakohtule hagi Kersti Jõgi (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.

Kostja vaidles hagile vastu.

3.Tartu Maakohus rahuldas 24. novembri 2023. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 498 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 140 eurot.
4.Kostja esitas 2. jaanuaril 2024 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tsiviilasi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda. Kohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 2 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.
6.Kostja sai maakohtu otsuse kättetoimetamisportaali vahendusel 25. novembril 2023 kätte. Kostja pidi TsMS § 632 lg 1 kohaselt esitama maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates maakohtu otsuse kostjale kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev oli TsMS § 62 lg 1 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi seega 27. detsember 2023 (k.a). Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp (TsMS § 62 lg 2). Menetlusdokument peab jõudma kohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval kell 24.00 (vt RKTKm 07.03.2018, 2-17-7049/137, p 15).
7.Kostja saatis 2. jaanuaril 2024 Tartu Ringkonnakohtule kirja, milles märkis, et ta oli esitanud Tartu Ringkonnakohtule varasemalt apellatsioonkaebuse ja tasunud riigilõivu. Kostja edastas samal kuupäeval e-toimiku vahendusel Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Kostja väitis 2. jaanuari 2024. a kirjas, et ta esitas 2023. a novembri lõpus menetlusse uue taotluse. Kostja märkis 28. novembril 2023 Tartu Ringkonnakohtu e-postile [email protected] saadetud kirjas, et ta soovib saata Viljandi kohtumaja otsuse uue otsuse tegemiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kostja märkis, et ta tegi vastava taotluse e-toimikus, kuid ei tea, kui suur on riigilõiv. Kostja soovis saada teavet riigilõivu suuruse kohta. Kostja väljendas 28. novembri 2023. a kirjas küll soovi esitada maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebus, ent märkis selgelt, et esitas kaebuse e-toimikus. Kostja
28.novembri 2023. a kirja ei saa seega käsitleda kostja esitatud apellatsioonkaebusena, vaid üksnes päringuna riigilõivu suuruse kohta. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse vastusest ringkonnakohtu päringule nähtub, et kostja alustas e-toimikus

apellatsioonkaebuse loomist 28. novembril 2023 kell 11.51, nagu kostja oma

28.novembri 2023. a e-kirjas väidab. Kostja esitas apellatsioonkaebuse aga alles
2.jaanuaril 2024, s.o samal päeval, mil see Tartu Ringkonnakohtusse jõudis. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse vastus langeb kokku kostja esitatud e-toimiku ekraanitõmmistega, millelt nähtub, et kostja alustas 28. novembril 2023 apellatsioonkaebuse koostamist, ent jättis selle pooleli. Apellatsioonkaebus oli e-toimikus mustandite kaustas. Etoimikus oli selgelt kirjas, et apellatsioonkaebus oli dokumentide hulgas, mille esitamine oli kostjal pooleli. Kostja maksis 30. novembril 2023 Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu 140 eurot selgitusega "Riigilõiv Tartu Ringkonnakohus". Kostja ei teatanud Tartu Ringkonnakohtule riigilõivu tasumisest enne 2. jaanuari 2024. Ainuüksi riigilõivu tasumist ei saa pidada apellatsioonkaebuse esitamiseks, seda eriti olukorras, kus maksest ei ole aru saada, mis eesmärgil Tartu Ringkonnakohtule lõivu tasutakse.
8.Kostja apellatsioonkaebus jõudis Tartu Ringkonnakohtusse seega 2. jaanuaril 2024, s.o pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Kaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu ei analüüsi kohus kaebuse sisulisi väiteid.
9.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal ei ole praeguses apellatsioonimenetluse etapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Seetõttu ei ole vaja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.
10.TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Kuna menetlusdokument esitati elektrooniliselt, loeb ringkonnakohus selle käesoleva määrusega kostjale tagastatuks.
11.Ringkonnakohus selgitab, et kostjal on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda apellatsioonkaebuse eest tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb märkida pangakonto number, millele riigilõivu tagastamist soovitakse, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja