Aktiva Finance Group OÜ hagi D Oi (O) vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
5439,02 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Aktiva Finance 10746479), lepinguline esindaja S R
Group
(registrikood
Kostja: D O (isikukood xxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Grupp 19.01.2024 taotlus tähtaja pikendamiseks.
2.Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Group hagi D Oi (O) vastu võlgnevuse nõudes.
3.Jätta menetluskulud OÜ Aktiva Finance Group kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
2-23-130142 kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-23-138274, OÜ Aktiva Finance Group hagi D O vastu võlgnevuse nõudes.
Vastavalt 03.11.2023 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt:
2.1.xxx AS ja kostja D O vahel 08.01.2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxx tulenevat põhivõlgnevust 90,85 eurot, intresse 1,43 eurot, lepingu haldustasu 1,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 13,97 eurot, sissenõudekulusid 30 eurot, edasiulatuvat viivist alates 04.11.2023 kuni põhinõude (90,85 eurot) täitmiseni määras 18,90% aastas;
2.2.xxx AS ja kostja D O vahel 11.06.2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxx tulenevat põhivõlgnevust 1839,49 eurot, intresse 161,40 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 228,85 eurot, sissenõudekulusid 50 eurot, edasiulatuvat viivist alates 04.11.2023 kuni põhinõude (1839,49 eurot) täitmiseni määras 23,90% aastas;
2.3.xxx ja kostja vahel 22.01.2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxx tulenevat põhivõlgnevust 1157,17 eurot, intresse 72,69 eurot, lepingu haldustasu 22 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 125,54 eurot, sissenõudekulusid 50 eurot, edasiulatuvat viivist alates 04.11.2023 kuni põhinõude (1157,17 eurot) täitmiseni määras 18% aastas;
2.4.xxx OÜ ja kostja vahel 17.08.2017 sõlmitud krediidikontolepingust nr xxx tulenevat põhivõlgnevust 500 eurot, intresse 62,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 121,01 eurot, sissenõudekulusid 40 eurot, edasiulatuvat viivist alates 04.11.2023 kuni põhinõude (500 eurot) täitmiseni määras 39,97% aastas.
3.Kokku nõuab hageja kostjalt eeltoodud lepingute alusel põhivõlgnevust 3587,51 eurot, intresse 297,69 eurot, lepingu haldustasu 29,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 489,37 eurot, sissenõudekulusid 170 eurot, edasiulatuvat viivist alates 04.11.2023 kuni põhinõuete täitmiseni lepingujärgses määras ning menetluskulusid koos viivistega.
4.Kohus kohustas 29.11.2023 kohtumäärusega hagejat esitama kohtule 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust ning kuidas hageja on arvestanud krediidi kulukuse määra (sh arvutuskäik).
5.Hagiavalduses ja 27.12.2023 esitatud andmete ja tõenditest nähtuvate andmete alusel asus kohus esialgsele seisukohale, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud. Kohus selgitas, et hageja esitatud andmed ei ole piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus andis hagejale 12.01.2024 kohtunõudega tähtaja kuni 19.01.2024 ja kohustas hagejat täpsustama haginõuet ja esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 sätestatuga.
6.Hageja esitas 19.01.2024 kell 16:18 taotluse tähtaja pikendamiseks põhjusel, et tegi endisele võlausaldajale päringuga täiendavate tõendite ning selgituste saamiseks, mis puudutab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, kuid ei ole vastust taotluse esitamise ajaks saanud. Hageja selgitab, et endise võlausaldaja vastus on oluline kohtunõudele vastamiseks, mistõttu palub hageja TsMS § 64 lg 1 alusel menetlustähtaja pikendamist.
2-23-130142
7.Kostjale D Oile olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 16.12.2023, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 02.01.2024) ega käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
8.Hagiavalduse punktis 4.3 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus jätab hageja taotluse 12.01.2024 kohtunõude täitmise menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata. TsMS § 64 lg 1 kohaselt võib kohus menetlustähtaega pikendada mõjuval põhjusel. Hageja ei ole oma taotluses mõjuvat põhjust esile toonud. Asjaolu, et hageja on nõude seniselt krediidiandjalt omandanud nõude kostja vastu ilma, et koos nõudega oleks hagejale üle antud kõik asjassepuutuvad tõendid, on hageja riisiko. Veel enam, tähtaeg tõendite esitamiseks oli hagejale määratud menetlusse võtmise määrusega 29.11.2023 ehk hagejal oli menetluses piisavalt aega ja võimalust esitada täiendavaid tõendeid ning selgitusi puutuvalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisse. Ühtlasi pikendas kohus hagejale tähtaega 29.11.2023 menetlusse võtmise määrusest tuleneva kohtunõude täitmiseks. Mõjuva põhjuse esile toomata tõttu jätab kohus hageja taotluse menetlustähtja pikendamiseks rahuldamata.
10.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
11.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
12.Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas tõendina xxx AS krediidianalüüsid (lisad 1314, dtl 337-356), AS xxx laenutaotluse (lisa 15, dtl 357), xxx OÜ krediidianalüüsi (lisa 16, dtl 358382) ja kostja pangakonto väljavõtte, mis on jätkuvalt sellises formaadis, et sellega ei ole kohtul võimalik tutvuda ega selle sisu mõista ja hinnata.
13.Hageja esitatud tõendite kohaselt on xxx AS hinnanud üksnes laekumisi kostja kontodele, mitte aga kostja väljaminekuid.
14.Hageja on oma hagiavalduses ja 27.12.2023 seisukohas välja toonud, et krediidiandja lähtus kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja laenutaotluses esitatud andmetest, samuti kontrollis krediidiandja maksehäireregistrit, mille kohaselt kostjal kehtivad maksehäired puudusid. Maksuja Tolliameti (MTA) andmete alusel oli: lepingu nr L385231 osas kostja igakuine keskmine sissetulek 2331 eurot, väljaminekuteks arvestati 300 eurot, igakuiseks osamakseks kujunes 93,75 eurot – kostjale jäi raha reservi vähemalt 1937,25 eurot (2331,00- 300,00-93,75); lepingu nr xxx osas kostja igakuine keskmine sissetulek 2321 eurot, väljaminekuteks arvestati 393,75 eurot,
2-23-130142 igakuiseks osamakseks kujunes 66,55 eurot – kostjale jäi raha reservi vähemalt 1860,70 eurot (2321,00-393,75-66,55); lepingu nr xxx osas kostja igakuine keskmine sissetulek 1303,43 eurot, väljaminekuteks arvestati 535,21 eurot, igakuiseks osamakseks kujunes 51 eurot – kostjale jäi raha reservi vähemalt 717,22 eurot (1303,43-335,21-200,00-51,00).
15.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Üksnes kostja täidetud laenutaotluse andmetest lähtumine pole piisav veendumaks kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
16.Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 12.01.2024 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 19.01.2024. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
17.Hageja on kohtunõude kätte saanud, kuid otsustatud oma nõuet mitte ümber arvestada ega teavet esitada. Hageja taotluse tähtaja pikendamiseks jättis kohus TsMS § 64 lg-s 1 sätestatud mõjuva põhjuse puudumisel rahuldamata. TsMS § 66 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati.
18.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
19.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
20.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
21.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
22.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
2-23-130142
23.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
24.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
25.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 12.01.2024 kohtunõudest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
28.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.