Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post [email protected]) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

OK Incure OÜ (hageja) esitas 1. augustil 2023 Tartu Maakohtule hagi R. M. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 28. mail 2021 IPF Digital AS-ga (krediidiandja) krediidikontolepingu nr 5082769, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1300 eurot. Krediidikonto leping sõlmiti sidevahendi kaudu. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 47,16%. Lepingu kohaselt viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on 47,16% aastas. Krediidi kulukuse määr on 59,84% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 47,16% ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot. Krediidiandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Laenu taotluse esitamisel 28. mail 2021 märkis kostja, et tema netosissetulek on 600 eurot, igakuised kohustused on 230 eurot. Kostja töötas osalise tööajaga. Creditinfo päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel kostja kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid. Lisaks tehti päring Eesti pensionikeskusesse ning saadud andmete kohaselt oli kostja sissetulek 516 eurot 45 senti. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Credit24 krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks. Igakuise tagasimakse suuruseks kujunes 56 eurot 97 senti. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal veendumus, et kostja on krediidivõimeline.

Krediidiandja on teinud perioodil 19. juunist 2021 kuni 21. juunini 2021 kostja arvelduskontole väljamakseid summas 1300 eurot. Kostja sattus viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kuivõrd kostja jättis tasumata detsember (summas 56 eurot 97 senti, maksetähtaeg oli 15. detsember 2022), jaanuar (summas 56 eurot 97 senti, maksetähtaeg oli 16. jaanuar 2023) ja veebruar (summas 56 eurot 97 senti, maksetähtaeg oli 15. veebruar 2023) osamaksed tasumata. Krediidiandja saatis 16. veebruaril 2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 8. märtsini 2023. Krediidiandja hoiatas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Kostja ei tasunud võlgnevust. Leping on seega ülesöeldud 9. märtsil 2023. Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja nõude hagejale. Kostja sai krediiti summas 1300 eurot ning tasus lepingu kehtivuse ajal krediidisumma katteks 121 eurot 60 senti. Kostja tagasimaksete kogusumma oli 21. novembri 2022 seisuga 847 eurot 49 senti. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset krediidisumma katteks. Kostja põhivõlgnevus on hagi esitamise seisuga 1178 eurot 40 senti (1300 – 121,60), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1178 eurot 40 senti, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates 22. novembrist 2022 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o 8. märtsini 2023 summas 162 eurot 91 senti. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 9. märtsist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 31. juulil 2023 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 220 eurot 77 senti. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja sissenõudmiskulud kujunevad järgmiselt: 1) nõudekiri 9. märtsil 2023 – 0 eurot; 2) pretensioon 3. aprillil 2023 – 25 eurot; 3) meeldetuletus 13. aprillil 2023 – 5 eurot; 4) hagihoiatus 24. aprillil 2023 – 5 eurot; 5) teade 2. mail 2023 – 5 eurot; 6) teade 19. mail 2023 – 5 eurot; 7) teade 2. juunil 2023 – 5 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis summas 50 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 2. detsembril 2023 KÄPO kaudu. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja jooksul, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja IPF Digital AS (krediidiandja) 28. mail 2021 krediidikontolepingu, mille alusel sai kostja krediiti 1300 eurot. Seega on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 mõistes. Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu

andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 29.3). Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut pensionikeskuse andmete kaudu, kuid ei kontrollinud kostja teiste rahaliste kohustuste suurust. Arvestades, et pensionikeskuse andmete kohaselt oli kostja sissetuleku suuruseks 516 eurot 45 senti (vähem kui kostja taotluses märgitud) ning kostja taotluses märgitud igakuiste rahaliste kohustuste suuruseks oli 230 eurot, jäi kostjal kätte 286 eurot 45 senti. Elukallidust arvestades on 286 eurot 45 senti toimetulekuks väga väike summa ning kui igakuise krediidi tagasimakse moodustab sellest niigi väikesest summast ca 20%, on kohtu hinnangul krediit kostjale antud vastutustundetult. Seejuures ei ole krediidiandja kontrollinud, kas kostja poolt antud andmed tema igakuiste kohustuste suuruse kohta on õiged või mitte. Arvestades, et kostja oli oma sissetulekuid näidanud taotluses suuremana, kui need tegelikkuses olid, oleks krediidiandja pidanud kontrollima, kas kostja on ka kohustusi näidanud väiksemana, kui need tegelikkuses olid. Kohustuste kontrollimiseks oleks krediidiandja pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 220-106661, p 55). Hageja on kinnitanud, et krediidiandja ei küsinud ega analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Eeltoodut arvestades on laenuandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidileping ei ole tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Asja lahendamiseks tuleb tuvastada, kui suure summa ulatuses väljastas krediidiandja kostjale lepingu järgi krediiti ja kui suure summa on kostja tagasi maksnud. Hageja kinnitusel tegi krediidiandja kostjale perioodil 19. juunist 2021 kuni 21. juunini 2021 väljamakseid kogu summas 1300 eurot. Hagiavalduse punktis 7 toodud tabelist nähtub, et kostja tegi 13. juulist 2021 kuni 21. novembrini 2022 krediidiandjale tagasimakseid summas 847 eurot 49 senti. Tagasimaksete tegemise ajal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär Eesti Panga andmetel 0% aastas. Seega tuleb tagasimaksed arvestada tervikuna põhivõla katteks. Seega on kostja tagastanud krediidiandjale 1300 euro suurusest põhivõlast 847 eurot 49 senti ning tagastamata on 452 eurot 51 senti. Kuna hagiavaldusest nähtuvalt on krediidiandja oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale, tuleb tagastamata põhinõude 452 euro 51 sendi osas *lo hagiavaldus rahuldada. Hageja nõuab intressi perioodi 22. november 2022 - 8. märts 2023 eest. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel 22. novembrist kuni 31. detsembrini 2022 0% aastas ning

alates 1. jaanuarist 2023 2,5% aastas. Hagejal on õigus tagastamata põhinõudelt 452 eurolt 51 sendilt saada intressi perioodi 22. november 2022 – 8. märts 2023 eest seega 2 eurot 8 senti. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu leiab kohus, et kostja ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb seega jätta rahuldamata. Hageja palub kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Kohus rahuldab antud nõude. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 452 eurot 51 senti, intress 2 eurot 8 senti ja sissenõudmiskulud 50 eurot, kokku 504 eurot 59 senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hagi rahuldati ligikaudu 31% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 31% ulatuses kostja ja 69% ulatuses hageja kanda. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 315 eurot. Riigilõiv 315 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kuna menetluskulud jäid 31% ulatuses kostja ja 69% ulatuses hageja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 31% hageja kindlaksmääratud menetluskuludest, s.o 97 eurot 65 senti. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.