26.10.2023 kohtuistungil; istungil osalesid avaldaja X, avaldaja lepinguline esindaja Tanel Riivits, puudutatud isiku lepinguline esindaja Aleksei Smelov, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi (X) avaldus Tallinn, Seemne tn 2 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Xi kanda.
3.Välja mõista Xilt Tallinn, Seemne tn 2 korteriühistu kasuks menetluskulud 1080 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1080 eurolt tuleb Xil Tallinn, Seemne tn 2 korteriühistule tasuda käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebe kord Määruskaebuse esitamine Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.
2-22-8221
AVALDUS JA AVALDAJA SEISUKOHAD
1.13.03.2023 avalduses toodud asjaolude kohaselt kuulub avaldajale korteriomand asukohaga xxx xx-xx, Tallinn, Harju maakond. 23.12.2021 leidis korteris aset kahjujuhtum. Veeavarii põhjustas soojustamata veetoru lõhkemine kortermaja pööningul. Vesi tungis läbi lae korterisse ja selle tuvastas avaldaja üürnik, kes tegi toimunu osas video. Kuivõrd maja pööningule oli ligipääs üksnes MTÜ Seemne 2 elamu haldamise ühingul sai viivimatult teavitatud MTÜ Seemne 2 elamu haldamise ühingut, kes korraldas pikema perioodi vältel elamu asukohaga Seemne 2, Tallinn elamu haldamist. Seega kahjujuhtumi toimumine ning põhjus ei saanud puudutatud isikule olla üllatuslik. Kahjujuhtumi toimumise hetkel korteriomandil kehtiv kahjukindlustuse leping puudus. Korterit kasutati alaliseks elamiseks. Kahjujuhtumi toimumise hetkel oli korteri kasutamiseks sõlmitud kehtiv üürileping. Avaldaja selgitas, et tähtajaline üürileping muutus ajaks tähtajatuks, tingimusi ei muudetud. Kahjujuhtumi tagajärjel said kahjustada korteri lagi, seinad ja põrand, elutoas olev mööbel seadmed ja sisustuse detailid ning korter muutus elamiskõlbmatuks ja potentsiaalselt eluohtlikuks (vee ja elektri lõimumise tõttu). Korterit ei olnud kahjujuhtumi tõttu võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ja üürnik ütles tähtajatu üürilepingu üles, mille tõttu jäi avaldajal saamata üüritulu. Korteri ennistamise maksumuseks oli 4971,30 eurot, mis hõlmas ehitustöö- ja materjali maksumust, mille avaldaja tasus sularahas täies ulatuses ehitustöö teostajale. 04.03.2022 esitas avaldaja MTÜ-le Seemne 2 elamu haldamise ühingule, kes korraldas elamu haldamist ja esitas avaldajale arveid majandamiskulude kandmiseks, kahjunõude koos alusdokumentidega, mis sisaldas korteri seisukorra taastamise maksumust. MTÜ Seemne 2 elamu ühing kahjunõudele ei vastanud ja seejärel pöördus avaldaja olukorra lahendamiseks lepingulise esindaja poole. Avaldaja lepinguline esindaja esitas 22.04.2022 MTÜ Seemne 2 elamu haldamise ühingule nõudekirja (nõudeavalduse) ja 06.05.2022 korduva nõudekirja, milles nõuti materiaalse kahju hüvitamist, kuid viimane nõudekirjadele ei reageerinud. Samuti ei vastanud MTÜ Seemne 2 elamu haldamise ühingu esindaja avaldaja lepingulise esindaja telefonikõnedele. Avaldajal õnnestus viimase nõudekirja järgselt MTÜ Seemne 2 elamu haldamise ühinguga saada kontakt ja lepiti kokku kohtumine. Kohtumisel vastas MTÜ Seemne 2 elamu haldamise ühingu esindaja, et ei kavatse (põhjendusi esitamata) nõuet täita, misjärel pöördus avaldaja kohtu poole. Kohus asendas 27.02.2023 kohtumäärusega puudutatud isikud (MTÜ Seemne 2 elamu haldamise ühing asendati puudutatud isikuga Tallinn, Seemne tn 2 korteriühistuga). Avaldaja selgitas avalduses, et kahju tekkimise põhjuseks oli veetoru lõhkemine pööningul. Veetorud on vajalikud korteriomandite ühiseks kasutamiseks ning on korteriomandite kaasomandis. Seega kuulub avaldajale tekkinud kahju hüvitamisele korteriomanike poolt ühiselt ehk puudutatud isiku kaudu, millise vastutusalas on muuhulgas veetorude töökorras olek, nende konditsiooni tagamine vähemalt keskmisele kvaliteedile jms. Avaldaja ei saanud kahjujuhtumit ette näha ega rakendada meetmeid kahju ärahoidmise või vähendamise tähenduses. Tegemist oli avaldaja jaoks täielikult ettenägematu sündmusega. Kui puudutatud isik oleks veetorusid hooldanud kohaselt või asendanud need õigeaegselt kvaliteetsematega, siis ei oleks kahjujuhtumit aset leidnud ja avaldajale seeläbi varalist kahju tekkinud. Seega eksisteerib põhjuslik seos puudutatud isiku tegevusetuse, kahjujuhtumi toimumise ning seeläbi tekkinud kahju vahel. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kahjude hüvitamist, mis on tekkinud puudutatud isiku poolse mittekohase täitmisega. Alternatiivselt ebapiisava täitmisega. Kahjunõuded: avaldaja nõuab puudutatud isikult kahju hüvitamist korteriomandi ennistamise maksumuse ulatuses, so summas 4971,30 eurot (kahjuhüvitis I). Kahjuhüvitis I hõlmab ehitustöö- ja materjali maksumust. Nimetatud kulu on avaldaja täies ulatuses kandnud oma isiklike rahaliste vahendite arvelt. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kahju hüvitamist summas 548 eurot (kahjuhüvitis II). Kahjuhüvitis II hõlmab diivani ja televiisorilaua soetamismaksumust. Mõlemad esemed kuulusid korteriomandis elavale üürnikule. Avaldaja on kahju kandnud, hüvitades üürilepingu lõppemisel üürnikule nimetatud esemete soetamismaksumuse. Hüvitamine leidis aset sularahas, mistõttu vastavasisulisi tõendeid avaldajal avalduse juurde lisade ei ole. Kuivõrd korteriomandit ei olnud võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, ütles üürnik erakorraliselt üles kahjujuhtumi hetkel kehtinud tähtajatu üürilepingu. Seoses sellega jäi avaldajal saamata ootuspärane üüritulu. Üürilepingu alusel oli omanikul õiguspärane ootus üüritulule 340 eurot kalendrikuus. Avaldaja selgitas, et kuigi üür perioodi 01.12.2021 kuni
2-22-8221 31.12.2021 kohta oli kahjujuhtumi toimumise hetkel tasutud, oli avaldaja sunnitud selle üürnikule täies ulatuses tagastama eluruumi kasutamise võimatuse ning ebamugavuse tekitamise kompensatsioonina. Seega on avaldajal jäänud saamata ootuspärane üüritulu perioodi 01.12.2021 kuni 10.03.2022 kohta (so üürilepingu lõppemisest uue üürilepingu sõlmimiseni). Avaldaja nõuab puudutatud isikult saamata jäänud tulu kompenseerimist (kahjuhüvitis III). Kahjuhüvitise III moodustab saamata jäänud üüritulu perioodi 01.12.2021 kuni 10.03.2022 kohta kokku 1129,70 eurot (s.o saamata jäänud üüritulu perioodi 01.12.2021 kuni 31.12.2021 kohta summas 340 eurot + saamata jäänud üüritulu perioodi 01.01.2022-31.01.2022 kohta summas 340 eurot + saamata jäänud üüritulu perioodi 01.02.2022-28.02.2022 kohta summas 340 eurot + saamata jäänud üüritulu perioodi 01.03.2022 kuni 10.03.2022 kohta summas 109,70 eurot). Avaldaja kasutas oma õiguste maksmapanekuks õigusabi. Selles osas tekkis avaldajal kulu 432 eurot, mis vastab lepingulise esindaja kolmele töötunnile koos käibemaksuga. Tasu vastab õigusteenuste mõistlikule turuhinnale. Ajakulu seisnes asjaolude analüüsimises, nõudeavalduse esitamises ning kohtuväliste läbirääkimiste pidamises puudutatud isikuga ning hõlmab endas avaldaja õigusnõustamist kohtuväliste läbirääkimistega seoses. Kõnealused kulutused õigusabile on avaldaja esindajale tasunud. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kahju hüvitamist seoses kantud kuludega kohtuvälisele õigusabile (kahjuhüvitis IV). Kahjuhüvitis IV on summas 432 eurot. Avaldaja hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et kohtuväline nõue esitati MTÜ Seemne 2 elamu haldamise ühingule. Seda põhjusel, et nähtavalt toimetas elamu haldamisega pikema perioodi vältel, sh ainuisikuliselt MTÜ Seemne 2 elamu haldamise ühing. Seega oli avaldajal õiguspärane ootus, et nõue tuleb esitada MTÜ Seemne 2 elamu haldamise ühingule (puudutatud isiku all puudus absoluutselt igasugune majandustegevus kuni möödunud aasta teise pooleni). Äriregistrist nähtuvalt on MTÜ Seemne 2 elamu haldamise ühingul ja puudutatud isikul ka sama seaduslik esindaja – Y. Kahjunõuded on kokku summas 7081 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 528,46 eurot (periood 30.04.2022-13.03.2023) (I kd, tlk 140 kuni 144 pöördel). Avalduse ese on järgnev: mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjunõue I (korteriomandi seisukorra ennistamine) summas 4971,30 eurot; viivis kahjunõudelt I (so 4971,30 eurolt) perioodi 30.04.2022 kuni 13.03.2023 eest summas 371,01 eurot; kahjunõue II (kahju hüvitamine üürnikule) summas 548 eurot; viivis kahjunõudelt II (so 548 eurolt) perioodi 30.04.2022 kuni 13.03.2023 eest summas 40,90 eurot; kahjunõue III (saamata jäänud üüritulu) summas 1129,70 eurot; viivis kahjunõudelt III (so 1129,70 eurolt) perioodi 30.04.2022 kuni 13.03.2023 eest summas 84,31 eurot; kahjunõue IV (kohtuvälised õigusabikulud) summas 432 eurot; viivis kahjunõudelt IV (so 432 eurolt) perioodi 30.04.2022 kuni 13.03.2023 eest summas 32,24 eurot. Rahuldatud kahjunõuetelt I-IV (kogusummas 7081 eurolt) kohustada puudutatud isikut tasuma avaldajale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.03.2023 kuni kahjunõuete täieliku tasumiseni (I kd, tlk 140 ja tlk140 pöördel).
2.24.04.2023 seisukohas osundas avaldaja, et puudutatud isiku vastusest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et 23.12.2021 lõhkes korterelamu pööningul veetoru (so kaasomandi ese). Kaasomandi eseme korrashoiu ja remondikohustus on puudutatud isikul (korteriühistul) ja kohustuse rikkumisel lasub vastutus puudutatud isikul. Puudutatud isik on kahju toimumise ja vastutuse omaks võtnud, kuigi puudutatud isiku positsioon on vastuoluline. Puudub põhjus puudutatud isiku vastutuse olemasolus kahelda, sest puudutatud isik ei eita oma vastuses vastutust, kuid seab kahtluse alla kahju ulatuse. Avaldaja selgitas, et videost nähtuvalt ei olnud kahjujuhtumi näol tegemist pelgalt ühe, vaid kogu lage hõlmava vee niredega, millega on ammendavalt tõendatud kahju toimumise fakt, sisu ja eelduslik ulatus, mh kahju teke eluruumile ja selles asuvale inventarile ning tõendatud on eluruumis elamise võimatus. Avaldaja esitas arve tõendamaks kahju suurust. Puudutatud isiku vastuväited arve osas on põhjendatud üksnes osaliselt, st osas, mis puudutab arvel olevate rekvisiitide puudumist. Arvel olevad materjalide loetelu ja summad on esitatud arusaadavalt ja need on eluliselt usutavad ning vastavad kahju olemusele ning arve sisu ei anna alust kahelda selle autentsuses. Ehitaja kirjalike ütlused täiendavad arvel olevaid ridu ja selgitavad põhjusliku seose olemasolu. Avalduse lisasid 5 ja 5.1 tuleb vaadata koos tervikpildi kujundamiseks. Video korterist tõendab seda, et kahjud on likvideeritud ja fakt, et avaldaja kandis kulusid korteri seisukorra ennistamiseks, on tõendatud. Avaldaja jaoks jäi arusaamatuks puudutatud isiku seisukoht, mille
2-22-8221 kohaselt on põhjendatud arvestada kahjuna üksnes tegelikult kahjustatud osa. See on meelevaldne ning vastuolus mistahes kahju hüvitamise praktikaga. Veekahju puhul ei pruugi ega antud juhul ei ole ka 1 m2 ulatuses kahju likvideerimine mitte ühelgi mõistlikul skaalal mõistlik ja võimalik. Kui kahjujuhtumi tulemusena on saanud kahjustusi lagi ning see eeldab lae uuendamist tervikuna, ei ole tegemist rikastumisega. Puudutatud isiku taoline arvamus on väär. Ka tuleb arvestada, et igakord ei ole ainuüksi ehitustehniliselt võimalik osaline taastamine. Ka ei ole eluliselt usutav, et professionaalne ehitaja ei suuda eristada veekahju tavalisest kahjust. Avaldaja ei osanud ette näha kahjujuhtumit ja sellele järgnevat tõendamiskoormist. Sel põhjusel ei ole avaldajal esitada fotosid 23.12.2021 eelsest korteriomandi seisukorrast ning olukorrast vahetult peale kahjujuhtumit, leides et esitatud videomaterjal on selleks piisav. Küll aga võimaldavad avalduse lisad nr 2, 3 ja 3.1 anda mh hinnangu korteriomandi ja selle inventari seisukorrale. Seega on vähemalt osaliselt ainetu mh puudutatud isiku poolt avaldatud kriitika seisukorra tõendamatusele. Avaldaja hinnangul esitas ta piisavalt tõendeid kahju toimumise, tekkinud kahju ja põhjusliku seose kohta (I kd, tlk 191 kuni 192).
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD
3.01.04.2023 vastuses leidis puudutatud isik, et nõue on põhjendamatu, kahju tekkimine ja kahju suurus on ebaselge ja tõendamata. Vaidlust ei ole selles, et 23.12.2021 leidis korteris aset veeavarii, mille põhjustas veetoru lõhkemine korterelamu pööningul, kuid eelnev ei tähenda aga seda, et veetoru lõhkemine põhjustas avaldajale avalduses loetletud kahjustusi. Puudutatud isik leidis, et avaldaja poolt esile toodud väited lae, seinte, põranda, elutoas mööbli (diivan, diivanilaud), seadmete (laelamp, tahvelarvuti, televiisor jne inventar), sisustuse detailide kahjustuste ja saamata jäänud üüritulu (sh asjaolud, et korter muutus kahjujuhtumi järel elamiskõlbmatuks/eluohtlikuks, üürniku poolt lepingu erakorraline ülesütlemine) osas ei ole tõendatud ning tegemist on paljasõnaliste väidetega. Asjaolud, et kahjustused lael, seintel ja põrandal tekkisid just 23.12.2021, on tõendamata. Avaldaja poolt esitatud fotod ja arve seisukorra ennistamise eest ei tõenda kahju olemasolu ega kahju suurust. Arve on raamatupidamislik dokument ja arvest ei teki kohustusi. Arves on loetletud tööd, millised olid avaldajal plaanis teha, kuid arve ei tõenda seda, et tööde vajadus oli väidetava veelekkega põhjuslikus seoses. Arve on koostatud 07.02.2022, kuid millal toimus ülevaatus, sh kelle juuresolekul, ei ole arves sõnagi kirjas ning kahjustuste ulatust ei ole arves ka kirjeldatud. Kui arve koostamise eesmärgiks oli tõendada kahju tekkimise fakti ja kahju suurust, siis ei ole selles arves kahju suurusest sõnagi kirjas. Täiendavalt märkis puudutatud isik, et arvest ei nähtu kelle poolt on arve koostatud (võib järeldada, et hinnapakkumine ei ole üldse käesoleva vaidlusega seotud), arves toodud summad ei ole usaldusväärsed. Materjalide ja töötasu summade kujunemine on ebaselge (st ebaselge on see, milliseid materjale kasutatakse ja kui palju ja mida tähendavad töötasude summad, kas tegemist on tunnitasuga või muude ühikutega). Nii ei ole selge, millest materjalide summad igas reas koosnevad ja kuidas on need kujunenud. Videost nähtuvalt laest voolava vee osas märkis puudutatud isik, et see ei tähenda ka automaatselt seda, et selle sündmuse läbi sai avaldaja kahju avalduses esitatud mahus. Kahjustuste maht ei ole tuvastatud ja tõendatud ning kahju (remondi) suurus ei ole põhjendatud. Kahju olemasolu tuvastatakse väidetavale rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Millises seisundis oli avaldaja korter ja mööbel enne ja vahetult pärast 23.12.2021, ei ole teada. Puudutatud isik palus arvestada kahju suuruse määramisel tegeliku kahju ulatusega, st nt terve lae ja seina remontimisel saaks avaldaja kasu. Järelikult tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel arvestada. Kuivõrd avaldaja põhinõuded ei ole põhjendatud ega tõendatud, siis ei kuulu rahuldamisele ka muud avaldaja nõuded (õigusabikulud ja viivised) (I kd, tlk 183 kuni tlk 185 pöördel).
4.28.05.2023 täiendavas seisukohas märkis puudutatud isik, et kuivõrd avaldaja poolt esitatud nõudest tuleb välja, et avaldaja soovib faktiliselt teha oma korteri remondi selliselt, et paigaldada uued materjalid ja osta uus mööbel, kasutades selleks professionaalseid ehitajaid, siis on ilmselge et läbi selle saab avaldaja kasu. Avaldaja poolt esitatud fotodelt nähtub, et tegemist on nö „vana“ ja amortiseeritud mööbliga ja korteri siseviimistluseks (mis on väidetavalt kahjustatud) olid kasutatud
2-22-8221 odavaid materjale. Samas on avalduse juurde lisatud hinnapakkumises kajastatud hinnad vastavuses uueväärse tööga ehk kaasaegse kvaliteediga, mis on korduvalt kallimad enne kahju tekkimist olnud viimistluse konditsioonist. Puudutatud isik palus vähendada kahju hüvitist avaldaja säästu suuruse võrra kohtu siseveendumuse kohaselt. Puudutatud isik leidis omalt poolt, et säästu suurus võib antud juhul olla mitte vähem kui 70% remonditööde hinnapakkumisest arvestades eelkõige avaldaja korteri siseviimistluse ja mööbli seisundit enne 23.10.2022 kahju tekitamist. Puudutatud isik oli seisukohal, et kasu, mida avaldaja saab kahju tekitamise tagajärjel, võib tuvastada ka läbi avaldaja korteri turuhinna muutumise (protsentides). Selleks tuleb tuvastada, kas ja millises ulatuses (protsentides) muutub avaldaja korteri turuhind pärast remondi tegemist avaldaja nõutud ulatuses. Muutuse protsendi võrra on võimalik vähendada kahju hüvitise suurust (I kd tlk 198 kuni tlk 199 pöördel).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud (vt Riigikohtu 19.03.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-18-13649/57 p 20). TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise (TsMS § 436 lg 7). Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (TsMS § 463 lg 2).
7.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse (vt Riigikohtu 27.03.2015.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Torustik on ehitise oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 55 lg 1 mõttes, mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või torustikku oluliselt kahjustamata. KrtS § 35 lg 2 p 1 sätestab, et tavapärase valitsemisena käsitatakse muuhulgas eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 alusel (vt Riigikohtu 19.03.2021 lahend nr 2-18-13649, p 17). Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla ühistu tegevusetus, sh kaasomandi eseme korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-129-13, p 51). Olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud (st korteriomanik korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega seonduvalt sh korrashoiukohustust KrtS § 31 lg 1 p 1, AÕS § 72 lg 5 ja KrtS § 12 lg 2 kohaselt ning korteriühistu korteriomandite kaasomandi eseme valitsemise kohustust, sh korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont jne KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 alusel) saab kahju nõuda korteriühistult (vt Riigikohtu 19.03.2021 lahend nr 2-18-13649 p 18).
2-22-8221
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise eeldused on järgmised: 1) võlgnik on kohustust rikkunud; 2) võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest; 3) võlausaldajale on tekkinud kahju; 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga; 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 1, lg 3 ja lg 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ära jäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav, eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Avaldaja kui kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning VÕS § 127 ja 128 alusel nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud kõik kahju eeldused ning eeltoodu tõendamiskohustus lasus avaldajal. Kohus on avaldajale 06.06.2023 eelistungil selgitanud, et avaldajal on iga kahju liigi (mh eelduste) osas tõendamiskoormis (II kd tlk 2). Kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks pidi puudutatud isik seevastu tõendama, et rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1) ja et puudutatud isik ei ole oma kohustusi rikkunud ning ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja avaldajal kahju tekkimist vältida, nt kontrollida torustiku seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega. Kaasomandi eseme korrashoidmise kohustuse täitmiseks ei piisa ka sellest, et korteriühistu sõlmib elamu haldamiseks ja hooldamiseks lepingu kolmanda isikuga. Puudutatud isikul on eelnimetatud kohustuse raames kohustus jälgida, et kolmas isik täidaks oma lepingulisi kohustusi, mis on suunatud puudutatud isiku kui korteriühistu kohustuse täitmisele (vt Riigikohtu 18.12.2019 lahend nr 2-17-15364 p 12 ja 13).
9.13.03.2023 avalduses palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista kahju summas 4971,30 eurot (kahjunõue I; korteriomandi seisukorra ennistamine) (I kd tlk 140). Vaidlustamata asjaoluna kuulub avaldajale korter asukohaga xxx xx-xx, Tallinn, Harju maakond (I kd tlk 140 pöördel ja I kd tlk 146). Viidatud kahjunõuet I esitades on avaldaja avalduses tuginenud sellele, et kahjujuhtum leidis aset 23.12.2021 ja veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluval (korterelamu) pööningul lõhkenud soojustamata veetorust ja elamu haldamist teostas MTÜ Seemne 2 elamu haldamise ühing (I kd tlk 140 pöördel) ning vastavat asjaolu puudutatud isik vaidlustanud ei ole (I kd tlk 183 pöördel). Puudutatud isik on 06.06.2023 toimunud kohtuistungil märkinud, et: „Puudutatud isik on teinud kõik endast oleneva kahju likvideerimiseks ja toru, mis purunes asendati hiljem teise toruga, seejuures hakati avariiga koheselt tegelema“ (II kd, tlk 3 pöördel). Avaldaja 26.10.2023 kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt plahvatas külma tõttu avaldaja korteri peal pööningul olev soojustamata toruosa (II kd tlk 46). Vaidlust ei ole ka selles, et kahjujuhtumi ajal korteril kindlustuskaitse puudus (I kd tlk 140 pöördel; II kd tlk 48). Korterelamu pööningul veetoru lõhkemisest tingituna jooksis vesi läbi lae korterisse, seda tõendavad asjas esitatud video ja fotod (I kd tlk 147 ja 148 fotod, so avalduse lisa 2, 3 ja 3.1). Fotod (I kd tlk 147 ja 148) on failiteavetest nähtuvalt tehtud 23.12.2021 ehk sündmuse toimumise päeval. Esimeselt fotolt nähtub, et vesi jookseb läbi lae mööda laelampi alla ja laes on veekahjustused. Teisel fotol
2-22-8221 kajastuvalt on vesi jooksnud põrandale olevasse ämbrisse. Eeltoodud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks ja tõendatuks, et 23.12.2021 leidis aset kahjujuhtum ja kahju põhjuseks oli korterelamu pööningul (so avaldaja korteri peal) lõhkenud üldkasutuses olnud soojustamata toru osa. Puudutatud isik oli korterelamu pööningul lõhkenud torust teadlik ja see vahetati välja ning avariiolukord likvideeriti. Puudutatud isik ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber tema kohustuste rikkumist. Kohus asub seisukohale, et puudutatud isik rikkus KrtS § 35 lg 2 p-s 1 sätestatut (kaasomandi eseme korrashoiu kohustust), kuivõrd puudutatud isik pidi mõistlikult ette nägema pööningul üldkasutataval torustikul esinevaid puudusi ja mõistma remonditööde (so nt külmal ajal soojustamise vm) vajalikkust. Puudutatud isiku kohustuseks oli jälgida üldkasutataval pinnal ehk pööningul toru seisukorda, vältimaks korteriomanikule tekkivat kahju. Puudutatud isik ei võtnud kasutusele meetmeid, mille tulemusel ei oleks pööningul toru lõhkenud. Kohus on seisukohal, et asjas on tuvastatud puudutatud isiku tegevusetus (korterelamu pööningul jäeti ennetavalt torustik kontrollimata, vajalikud meetmed teostamata, mille tõttu lõhkes veetoru ning seeläbi jooksis pööningult läbi elutoa vesi ning avaldajal tekkis kahju). Seega on asjas tuvastatud ja tõendatud kahjujuhtumi toimumine ning puudutatud isikupoolne kaasomandi eseme korrashoiu kohustuse rikkumine ning puudutatud isik on kahju tekkimise eest vastutav.
10.VÕS § 127 lõike 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama § lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. VÕS § 132 lg 3 reguleerib kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramist asja kahjustamise korral. Viidatud sätte esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-121-08, p 15). Menetlusosalistel esineb vaidlus eeskätt kahju ulatuse ja sellest tulenevalt kahjuhüvitise suuruse üle. Kahjustuste ulatust ja suurust tuli TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada avaldajal. Puudutatud isiku vastuväited põhinesid sellel, et avaldaja ei ole tõendanud, et korterelamu pööningul lõhkenud toru põhjustas avaldaja omandis olevale korterile (lael, seintel põrandal) avalduses toodud ulatuses kahjustusi. Fotod ja arve ei tõenda kahju olemasolu ja suurust. Arvest, kui raamatupidamislikust dokumendist ei nähtu selle koostajat, arvest ei teki kohustusi ja kahju ulatust ei ole arves kirjeldatud. Kuna arve on esitatud eraisiku poolt, siis arvel näidatud käibemaks 585 eurot ei ole põhjendatud. Materjalide ja töötasu kujunemine on ebaselge. Kokkuvõtvalt leidis puudutatud isik, et kahjustuste maht (ulatus) ning kahju suurus ei ole põhjendatud ega tõendatud.
11.23.12.2021 toimunud kahjujuhtumi osas puudub kahjustuste osas ülevaatuse akt, mis kirjeldaks kahjustuste täielikku ulatust (suurust) sündmuse toimumise ajahetkel või vahetult pärast seda. Kahju ulatuse ja suuruse tõendamisel on avaldaja tuginenud järgmistele tõenditele: video ja 2 fotot (I kd tlk 147 ja 148 fotod, so avalduse lisad 2, 3 ja video avalduse lisa 3.1); 07.02.2022 arve nr 1 (I kd, tlk 151); 30.11.2022 W seletus (I kd tlk 152); ehitisregistri väljavõtted (II kd tlk 12-21); 16.10.2023 toimunud kohtuistungil avaldaja vande all antud ütlused (II kd tlk 46-50) ja tunnistaja W ütlused (II kd tlk 50-55). 30.11.2022 W (tööde teostaja) seletuses on kirjas, et arve nr 1 on avaldaja poolt tasutud; enne tööde alustamist avastas ta elutoa lae kahjustused, mis viitasid sellele, et toimunud oli veeavarii. Põrandal oleva parketi ääred olid üles tursunud, kahe toa vahelisel seinal (sh elutoa aknapoolsel seinal) oli kipsplaat veekahjustusest pundunud ja kipsplaadil olid vuugikohad lahti rebenenud. Ehitustööde osas on seletuses kirjas järgnev: kahjustatud materjali eemaldamine (kivivill, kipsplaat, parkett, puitkonstruktsioon osaliselt), materjali utiliseerimine, puitmaterjali kaitse hallitusvastase ainega, konstruktsiooni osaline taastamine, põranda aluspinna ettevalmistus,
2-22-8221 soojustuse, OSB plaadi panek, kipsplaatide paigaldus, juhtmestiku kontroll, lae ja seinte soojustamine, maalritööd, pahteldused, värvimine, põranda parketi, põranda- ja ukse liistude paigaldus, 4 päevane tööseisak, pidev tuulutus, igapäevaselt vaatlus (I kd tlk 152). Materjalide kogus ja maksumus (sh tööd) tulenes 07.02.2022 arvest nr 1 (I kd, tlk 151) ja arve sisaldas järgmisi materjalide: laminaatparkett 17 pakki, hind 17,40 eurot, kokku 295,80 eurot; laminaatparketi alusvaip 2 tk, hind 78,80 eurot, kokku 157,60 eurot; põrandaliistud 15 tk, hind 7 eurot, kokku 105 eurot; kipsplaat 14 tk, hind 10 eurot, 140 eurot; värv 3 tk, hind 81,60 eurot, 244,80 eurot; pahtel 4 tk, hind 21,30 eurot, kokku 85,20 eurot; kipsplaadi vuugivõrk 3 tk, hind 16,60 eurot, kokku 49,80 eurot; kattepapp 1 rull, hind 31,40 eurot, kokku 31,40 eurot; kipsplaadikruvid 3 karpi, hind 16,30 eurot, kokku 48,90 eurot; aurutõkkepaber 2 rulli, hind 13,40 eurot, kokku 26,80 eurot; aurutõkketeip 2 rulli, hind 28 eurot, kokku 56 eurot; prahi utiliseerimine hind 120 x 3, kokku 360 eurot; ehitustööd 25 päeva, hind 117 eurot, kokku 2925 eurot. Summa 4386,30 eurot, millele lisandub käibemaks 585 eurot, kogusumma 4971,30 eurot. 26.10.2023 kohtuistungil vande all antud ütluste järgi avaldaja sündmuskohal ei olnud. Kohalemineku aega täpselt avaldaja ei mäletanud, kuid läks korterisse esimesel võimalusel, so järgneval päeval. Korteris elanud üürnik teavitas veeavariist avaldajat. Teavituse kohaselt vesi pandi kinni ja veeleke kestis kaua. Kohapealse seisukorra osas vastas avaldaja, et kahjustused olid suured. Laes oli palju vett, lagi hakkas alla kukkuma, laes oli suur auk. Vesi levis terve korteri peale (vesi levib kõikjale). Teisalt aga ei ütle, et terve korteri peale või et terve korter sai kahjustatud. Kogu parkett tuli välja vahetada (II kd tlk 46 pöördel ja tlk 47). Laminaatparketi paigaldus ulatus magamistuppa ja esikusse, kuna elutuba ja magamistuba on lähestikku ja sealt oli otsetee, st uksest tuli see vesi. 17 pakki läks seda parketti (II kd tlk 48). Kahjustatud ruumideks olid elutuba ja magamistuba kogu ulatuses. (II kd, tlk 48). Remonditööde eest tasus avaldaja sularahas (II kd, tlk 48). Suure toa pindala oli 33m2 (II kd tlk 48). 26.10.2023 kohtuistungil tunnistaja W poolt antud ütlused: Isegi siis sellel momendil veel tilkus laest vett läbi. Lae kipsiplaadid olid juba pundunud. Maalrivärv oli ka juba lahti tulnud, põrandal oli laminaadi kohad juba ülesse pundunud. Esmapilgul olid kahjustused ainult ühes ruumis (II kd tlk 50 pöördel). Kogu arvel näidatud materjalide kogus kulus korteri taastamiseks ära. Remonditööd toimusid mitmes ruumis. Kahjustus oli läinud ka edasi. Et kui võtta juba suure toa ja magamistoa vahesein üheltpoolt lahti, siis ka kindlasti on kahjustatud ka teisel pool seina kipsplaat, kuna villa sisse vesi minnes läheb ka juba, imbub juba teisele poole seina, et ei ole ainult, et võtad üheltpoolt seina lahti ja selle villa, peab ka minema teisele poole, siis tähendab, et töid teostati ka magamistoas ja esiku seinaga. Kui suure toa poole pealt sein lahti võtta, on ka kahjustus läinud koridori poole peale nii, et mõlemalt poolt tuli seinad lahti võtta. Esikupoolne kipsplaat algul võis tunduda jah, et seal ei ole mingit niiskust midagi, aga ütleme, et läheb paar nädalat mööda ja hakkab jälle punduma ja toob esile kõik maalritööd ja värvid hakkavad kooruma sealt maha, siis see oleks toonud jälle lisakulutust juurde. Miks teha seda pärast, kui võib selle korraga ära teha. Omast kogemusest saan aru, kuna olen töötanud ehitusel. Et kui teha, siis ära mõlemalt poolt korraga, et ei ole mõtet jätta pärastiseks seda ja tulla jälle uuesti tegema seda. Ja jätta seda niiskust sinna kipsplaadi sisse jälle mis on esikupoolne (II kd tlk 51 ja tlk 51 pöördel). Avaldajaga ei olnud vaidlusi, selgitas olukorda, kui kõik oli lahti võetud, mis kulutused tulevad ning sai ilusti aru, et ei tuleks aasta kahe pärast pretensioone, et näe siit hakkab punduma ja siit hakkab, siis tehti korralikult remont ära (II kd tlk 51 pöördel). Tööde algust täpselt ei mäletanud, oli enne uue aasta pidustusi, tasu maksti arvele, sellepärast esitatigi arve ja see on makstud (II kd tlk 51 pöördel). Arve maksmise osas kinnitas tunnistaja, et avaldaja tasus tunnistajale arve arvele, teisalt aga sularahas (II kd tlk 55). Tööd kestsid umbes kuu aega, töid teostas tunnistaja isiklikult. Arvesse kirjutas 25 päeva, mõni päev pärast tuli käia jälgimas, ei märkinud päevi täpselt üles (II kd tlk 53). Tunnistaja ei osanud selgitada, miks oli arvele märgitud käibemaks, arvestades, et arve väljastas eraisikuna (II kd tlk 53). Laminaatparketti kulus 17 pakki, ühes pakis on kuskil 1,6-1,7 ruutu ja see kulus suuretoa ja väikse toa peale (II kd tlk 52 pöördel). 14 tükki kipsplaati kasutati suuretoa laes, esiku (mõlemalt poolt)-, suure toa-, ja magamistoa vaheseina vahetamiseks.
2-22-8221 Magamistoa lae remondiga ei tegelenud (II kd tlk 53 pöördel). Remonditööde hinna kujunemise osas vastas tunnistaja, et kohapeal arvestas. Et kahjustus on niikuinii läinud rohkem, see maksab nii palju, see nii palju, see nii palju, enam-vähem kalkuleeritud peas ära. Enam-vähem, kui astud sisse siis enam-vähem kui sa tead, mõõt on nii palju, nii palju, nii palju, ruutmeetreid tuleb nii. Selle jaoks ei pea olema mõõdulinti ega midagi. Mõned sammud, mõned numbrid kokku lüüa, ongi. Hinnapakkumine oli tehtud umbkaudne (II kd tlk 53). Arvel näidatud ehitustööde ühe päevahind oli 117 eurot ja see kujunes selliselt, et tunnipalk korda päeva tehtud tööd, tunnid. Päevas töötas 8-10 tundi (II kd tlk 53 pöördel). Arvel näidatult utiliseeriti kolm koormat prügi (II kd tlk 54).
12.Kohus tuvastas, et failiteabe järgi on fotod tehtud 23.12.2021 (kahjujuhtumi toimumise ajal; avalduse lisad 2 ja 3) elutoast. Avalduse lisas 2 olevalt fotolt nähtub, et vesi voolab laest mööda laelampi alla, laes esineb veekahjustus (viirg), lisas 3 toodud fotol on põrandale asetatud käterätid ja ämbrid vee kogumiseks. Esimese foto (avalduse lisa 2) ja video (avalduse lisa 3.1) põhjal on võimalik tuvastada, et elutoa lagi on saanud terves ulatuses veekahjustusi (laematerjali pundumine ulatuslikus osas). Videost on täheldatav, et vee läbijooks laest põrandale on järjepidev ja ulatuslik. Teise foto (avalduse lisa 3) ja video vaatlusest ei saa tuvastada põranda kahjustusi (ei nähtu ka muid kahjustusi). Ainuüksi avalduse lisas 2 oleva fotoga ning videoga (avalduse lisa 3.1) on tõendatud, et elutoa lagi sai kahjujuhtumi tagajärjel suuremas ulatuses veekahjustusi. Kogumis on elutoa laekahjustused kinnitamist leidnud ka 30.11.2022 W (tööde teostaja) seletuses ja 26.10.2023 toimunud kohtuistungil avaldaja ning tunnistaja antud ütlustega. Avaldaja ütlused: elutoa laes oli palju vett ja auk, lagi hakkas alla kukkuma. Tunnistaja ütlused: elutoa lae kipsiplaadid olid juba pundunud ja maalrivärv oli ka juba lahti tulnud, mis ühtivad teatavas ulatuses videos nähtuga (laes oli palju vett ja laes oli maalrivärv lahti tulnud). Vaidlustamata asjaoluna on avaldaja kahetoaline II korrusel asuva korteri suuruseks 47,9 m2 (mh on korterelamu kahekorruseline) (II kd tlk 10 pöördel, II köide tlk 12 pöördel ja ehitisregistri väljavõte II kd tlk 16 pöördel). Avaldaja on 27.07.2023 menetlusdokumendis osundanud, et elutoa suurust ei tea täpsustada, kuna selliseid andmeid ehitusregistri väljavõte ei kajasta (II kd tlk 10 pöördel). Ehitisregistri väljavõttest ei nähtu avaldaja korteri ruumide suurusi (II kd tlk pöördel). Avaldaja on 26.10.2023 kohtuistungil öelnud, et suure toa pindala oli 33m2 (II kd tlk 48). Kohus on seisukohal, et eluliselt on ebausutav, et elutoa suurus oleks 33m2, kui arvestada korteri üldpinnaga 47,9 m2 suhestuvalt seda, et korteris oli lisaks veel magamistuba, esik, köök ja tualettruum. Kohtu hinnangul on avaldaja poolt väljendatu ebatõene ja ebaloogiline ning kohus jätab avaldaja poolt märgitu elutoa suuruse osas, asjas arvestamata. Seega ei ole avaldaja asjas tõendanud korteris oleva elutoa suurust, millisele avaldaja tõendamiskoormisele on kohus 06.06.2023 kohtuistungil viidanud (II kd tlk 2 pöördel), ega ka muude ruumide suurusi. 30.11.2022 W seletusest, 07.02.2022 arvest nr 1 (seletusel ja arvel nr 1 on W allkiri ja need on W koostatud) ja 26.10.2023 avaldaja ega tunnistaja ütlustest ei tulene eraldiseisvalt väljatooduna elutoa lae suurust, materjalide kogust, mis vajas väljavahetamist. Ka puuduvad tõendid selle kohta, millises seisus oli elutoa lagi (so laematerjalid) lahtivõtmise ajal ja selle eemaldamise järgselt, mistõttu ei ole võimalik hinnata ka eraldivõetuna ehitustööde ulatust ja tasu. Kohus selgitab siinjuures, et kohus ei saa tõendite puudumisel eeldada elutoa suurust ega väljavahetamisele kuulunud elutoa laematerjalide kogust ja elutoa laega seonduvalt ehitustööde (sh tasu) põhjendatust, so ka TsMS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohtu diskretsiooniõiguse alusel. Eeltoodule tuginevalt ei ole võimalik elutoa laega seonduvalt kahju suurust kindlaks määrata.
13.Avaldaja on 26.10.2023 kohtuistungil andnud vastuolulisi ütlusi, mis puudutab kahjustuste ulatust. Esmalt, et terve korter sai kahjustusi, teisalt aga kahjustatud ruumideks olid elutuba ja magamistuba kogu ulatuses (II kd tlk 48), mis ei ühti omakorda tunnistaja ütlustega (nt magamistoa lae remondiga tunnistaja ei tegelenud). Kohus on seisukohal, et avaldaja ütlustest ei ole võimalik kindlaks teha, millised kahjustused elutoas, magamistoas ja esikus (so põranda ja seinte, va elutoa lagi) täpsemalt esinesid. Vastuolulised on ka avaldaja ja tunnistaja ütlused 07.02.2022 arve nr 1 tasumise osas (sularahas või arvele), kuid viidatu ei ole asja lahendamisel
2-22-8221 määravaks. 07.02.2022 arves nr 1 näidatud summale on lisatud käibemaks 585 eurot, arve on väljastatud eraisiku W poolt ja W ei osanud 26.10.2023 kohtuistungil selgitada, mil põhjusel ta käibemaksu arves olevale summale lisas. Kohus nõustub siinkohal puudutatud isikuga, et eraisik ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu ei saa arves sisalduvale summale lisada käibemaksu ja käibemaksu summa 585 eurot on põhjendamatu. Elutoa põranda kahjustused on kohtu hinnangul tõendatud 30.11.2022 W seletusega (elutoa põranda parketi ääred olid üles tursunud) ja 26.10.2023 kohtuistungil antud tunnistaja W ütlustega: põrandal oli laminaadi kohad juba ülesse pundunud. Seega kohtu hinnangul esinesid elutoa põranda laminaatparketi kahjustused ja parketti ei ole võimalik välja vahetada osaliselt, vaid üksnes terves ulatuses. 30.11.2022 W seletuses on kirjas, et kahe toa vahelisel seinal on kipsplaat veekahjustusest pundunud, kuid millise vaheseinaga on tegemist, seda seletusest välja ei tule. Elutoa aknapoolsel seinal olid kipsplaadi vuugikohad lahti rebenenud. Eelmärgitu osas osundab kohus, et ühestki tõendist ei selgu, kui suures ulatuses nimetatud kahjustus siiski esines ja sellest tulenevalt ei saa selles osas kahju ulatust tõendatuks lugeda ja kahju suurust kindlaks teha. W ütlustest on järeldatav, et seinte niiskust ei mõõdetud ja seda, kas seinad olid veest läbiimbunud või niisked ei ole asjas tõendatud. Elutoa ja magamistoa, esiku vaheseina kahjustusi tunnistaja selgelt ei kinnitanud ja selles osas põhinesid tunnistaja ütlused oletustel (sh varasematel ehituslikel kogemustel). Tunnistaja väljaöeldu pinnalt vahetati igaks juhuks vaheseinte osas seinavill ja kipsplaadid välja (vältimaks tulevikus võimalikke tekkivaid kahjustusi ja avaldaja pretensioone). Vaheseinte kahjustuste (mh materjalide), ehitustööde teostamise osas dokumentaalseid tõendeid ei ole. Tunnistaja kinnitas, et teostas tööd isiklikult, kuid ei osanud 07.02.2022 arves nr 1 toodud ehitusmaterjalide ja ehitustööde maksumust ühelgi viisil ega arusaadavalt selgitada (so mitu päeva ta tegelikkuses iga ruumi osas töid teostas, tööpäevi üles ei märgitud ja kuidas on materjalide kogus (ruutmeetrite põhiselt vm) arvestatud ning ehitustööde hind kujunenud (sh ei fikseeritud tööpäevas tehtavaid tunde). Kokkuvõtvalt kinnitas tunnistaja (tööde teostaja), et arves sisalduv on umbkaudne. Kohus on seisukohal, et elutoa põranda laminaatparketi kahjustuste olemasolu on tõendatud. Arves nr 1 on toodud põranda laminaatparketi koguseks 17 pakki, kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist üksnes elutoa põranda laminaatparketi kogusega. Põranda laminaatparketi ja muude väljavahetamisele kuuluvate materjalide koguselise arvestuse, elutoa (sh põranda) suuruse kohta andmed puuduvad. Seetõttu asub kohus seisukohale, et põrandamaterjali väljavahetamisega seonduvalt kahju suurust (teadmata elutoa ja põranda suurust) ei saa kindlaks määrata. Eeltoodule tuginevalt ei ole avaldaja kahjunõue I summas 4971,30 eurot tõendatud ega põhjendatud.
14.Avaldaja nõuab puudutatud isikult kahju summas 548 eurot (kahjunõue II; I kd tlk 140). Avalduses esile toodult sai kahjujuhtumi tagajärjel kahjustada elutoas asunud inventar, so diivan ja televiisorilaud. Esemed kuulusid korteris elanud üürnikule. Avaldaja tasus üürilepingu lõppemisel üürnikule eelmärgitud esemete soetamismaksumuse sularahas, mille kohta avaldajal tõendeid ei ole (I kd tlk 142). Avaldaja on asjas kahjunõude II tõendamiseks esitanud järgmised tõendid: 11.06.2018 avaldaja ja Q vahel sõlmitud üürileping kehtivusega 12 kuud, so 11.06.2018-10.06.2019 (lep p 3.2.10 (I kd tlk 149-150); 25.09.2021 Diivaniparadiis OÜ arve nr 000944-21MUS2, Mustamäe kauplus, arve saajaks on märgitud eraisik ja arve sisaldab diivanit (Duna sinine samet) summas 290,83 eurot, TV alus (Nordi NRTV160) summas 165,83 eurot, kokku 456,66 eurot, lisanduv käibemaks 91,34 eurot, kogusummas 548 eurot, kauba vastuvõtja ees- ja perekonnanimi arvel puudub (I kd tlk 167, tlk 169). Puudutatud isik leidis, et kahjunõue II summas 548 eurot on tõendamata, st et esemed olid kahjustatud ja et avaldaja oleks üürnikule midagi tasunud. (I kd tlk 184; II kd tlk 3). Tõendamata on ka asjaolu, millises seisus oli mööbel pärast 23.12.2021 toimunud kahjujuhtumit (I kd tlk 184 pöördel). Avaldaja märkis, et avalduse lisa 3.1 videoga on tõendatud kahju tekkimine inventarile (I kd tlk 191 pöördel). Avaldaja 26.10.2023 vande all antud ütlused: „Kahjustada sai üürniku mööbel, kes tahtis rahad kätte saada, kahjustada sai diivan, diivani eest avaldaja tasus üürnikule. Üürnikuks oli S. “ (II kd, tlk 47 ja tlk 47 pöördel, tlk 48). Veekahjustus oli suur, et see ei kõlvanud enam, pidi selle ära viskama, vesi voolas diivanile ja diivan oli läbimärg, kui see seisab, siis see hakkab hallitama,
2-22-8221 haiseb ning seda ei ole võimalik kasutada (II kd tlk 49). Televiisori laua kahjustuste osas avaldaja ütlused puuduvad. Tunnistaja W ütlused: Mööbel oli ära eemaldatud, aga väidetavalt oli juba kahjustused tekkinud (II kd, tlk 50 pöördel). Teisalt aga tunnistaja nägi korteris mööblit, kõik mööbel oli alles, elutoas diivanid ja kapid olid kahjustunud, pundunud olid“ (II kd tlk 52). Kohus osundab, et tunnistaja ütlused mööbli osas on vastuolulised ja kohus tunnistaja ütlusi ei arvesta. Esemete kahjustuste kohta ei ole (23.12.2021 kahjujuhtumi toimumise ajal ega pärast seda) dokumentaalseid tõendeid. Fotodelt ega videost ei nähtu diivani ja televiisorilaua kahjustusi. 11.06.2018 üürilepingus toodud esemete seisukord kahjujuhtumiga seonduvaid kahjustusi ei tõenda. Kohus on seisukohal, et avaldaja ei ole TsMS § 230 lg 1 mõistes tõendanud, et esemed kuulusid üürnikule (sh Diivaniparadiis OÜ arves puuduvad ostja andmed), viidatud arves näidatud esemed olid korteris ja just vaidlusalused esemed said kahjustusi ning et avaldaja tasus sularahas üürnikule esemete (diivani ja televiisorilaua) maksumuse. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et avaldaja kahjunõue II summas 548 eurot on tõendamata ja põhjendamatu.
15.Avaldaja nõuab puudutatud isikult kahju summas 1129,70 eurot (kahjunõue III; saamata jäänud üüritulu 1129,70 eurot; I kd tlk 140). Avalduses esile toodud asjaolude kohaselt ei olnud korterit kahjujuhtumi tõttu võimalik kasutada, mistõttu ütles üürnik tähtajatu üürilepingu erakorraliselt üles (algselt oli üürileping tähtajaline ja see muutus tähtajatuks). Avaldaja viitas avalduse lisas 4 toodud üürilepingule, mis oli avaldajal sõlmitud Qga (I kd tlk 149-150). Eeltooduga kaasnevalt jäi avaldajal saamata üüritulu. Üürilepingu alusel oli avaldajal, kui korteriomanikul õiguspärane ootus üüritulule 340 eurot kuus. Avaldaja selgitas, et kuigi üür oli perioodil 01.12.2021-31.12.2021 kahjujuhtumi toimumise hetkel tasutud, siis oli avaldaja sunnitud üürnikule selle täies ulatuses tagastama eluruumi kasutamise võimatuse tõttu ning ebamugavuse tekitamise kompensiatsioonina. Kahjuhüvitis III on perioodi 01.12.2021 kuni 10.03.2022 kohta kokku 1129,70 eurot (so saamata jäänud üüritulu perioodi 01.12.2021 kuni 31.12.2021 kohta summas 340 eurot + saamata jäänud üüritulu perioodi 01.01.2022- 31.01.2022 kohta summas 340 eurot + saamata jäänud üüritulu perioodi 01.02.2022-28.02.2022 kohta summas 340 eurot + saamata jäänud üüritulu perioodi 01.03.2022 kuni 10.03.2022 kohta summas 109,70 eurot) (I kd tlk 142 ja tlk 142 pöördel). Puudutatud isik kahjunõudega III ei nõustunud. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine ja saamata jäänud üüritulu on tõendamata (I kd tlk 184). Kahjunõude (saamata jäänud üüritulu) osas on avaldaja esitanud järgmised tõendid: 11.06.2018 avaldaja ja Q vahel sõlmitud üürileping kehtivusega 12 kuud, so 11.06.2018-10.06.2019 (lep p 3.2.10), lepingu p 3.2.7 üüritasu 340 eurot kuus (I kd tlk 149-150). Avaldaja tagastas üürnikule tagatisraha 300 eurot (II kd tlk 10 pöördel); 28.12.2021 maksekorraldus nr 9 avaldaja ülekanne Cle, summas 300 eurot, makse selgituses, tagatise tagastus (II kd tlk 22). Avaldaja vande all antud ütlused: Üürnik lahkus päevapealt, sest korteris ei olnud võimalik elada; avaldaja viitas sellele, et Q üürileping oli eelmine leping, korteris elas kahjujuhtumi ajal üürnik S (perekonnanime avaldaja ei mäletanud II kd tlk 49 pöördel), kellega oli leping, aga avaldaja ei leidnud seda i-meili ajaloost. Sergeiga oli tähtajatu üürileping, mille algusaega avaldaja ei osanud öelda (teisalt võis leping alata 2020 II kd tlk 50), üürilepingu tingimused olid umbes samad, mis eelnevalt, aga seda peab üle kontrollima (II kd tlk 47 pöördel; II kd tlk 49 pöördel). Avaldaja hüvitas sularahas üürnik Sle tagatisraha, üüri, diivani, summaliselt viiesaja ringis (II kd tlk 48). VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ja lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Avaldaja nõue on VÕS § 128 lg 2 ja 4 alusel kvalifitseeritav üürilepingust saamata jäänud üüri kui saamata jäänud tulu hüvitamine. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-157-15 p-is 13 märkinud, et saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-55-11 p 12; lahend nr 3-2-1-94-08 p 12; lahend nr 3-2-1-60-09 p 14; lahend nr 3-2-1-100-13 p 13).
2-22-8221 Kohus on seisukohal, et avaldaja ütlustega, Q üürilepinguga ja Sle tagatisraha tagasimaksmisega ei ole otseselt tõendatud, et avaldaja ja S vahel oleks olnud tähtajatu üürileping sõlmitud, sh tingimusega, et üüritasu oli 340 eurot kuus. Ka ei nähtu asja materjalidest tõendeid, mis kinnitaksid, et üürniku poolt oli eelnevalt perioodi 01.12.2021-31.12.2021 eest üür tasutud ja et avaldaja oleks üüri üürnikule tagastanud (vt avaldaja ütluste järgi tagastati üürnikule tagatisraha ja lisaks üür II kd tlk 48). Märkivalt on avaldaja ütlus vastuolus dokumentaalse tõendiga, kuivõrd tagatisraha ei tagastatud sularahas, vaid pangaülekandega (28.12.2021 maksekorraldus nr 9, II kd tlk 22). Kui arvestada, et avaldaja tagastas enda sõnul üürnikule viiesaja euro ulatuses tagatisraha, üüri ja diivani eest, siis tagatisraha tagastamise summa maha arvestamisel saab järeldada, et väidetava üürniku S igakuiseks üüritasuks ei olnud 340 eurot (500-300=200 eurot) ja diivani maksumust (Diivaniparadiis OÜ arve nr 000944-21MUS2 näidatult oli diivani maksumuseks 290,83 eurot) avaldaja üürnikule ei ole seega tasunudki. Tagatisraha 28.12.2021 tagasimaksmisega ei ole tõendatud ka asjaolu, et üürnik ütles üürilepingu erakorraliselt päevapealt üles, kuivõrd üürniku sellekohast tahteavaldust tõendina esitatud ei ole. Kohus osundab, et isegi kui hüpoteetiliselt oleks üürileping sõlmitud ja lõpetatud, siis ei ole avaldaja tõendanud saamata jäänud tulu aluseks olevaid asjaolusid (saamata jäänud tulu nõudmisel ei ole tõendatud tulu saamise kavatsust ja võimalust). Ehk et avaldaja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaksid konkreetsete üüritehingu(te) sõlmimise võimalust. Tulu saamise kavatsuse ja võimaluse tõendamiseks ei piisa sellest, et viidatakse eelmises Q üürilepingus toodud üüritasule, eelnev ei tõenda tegelikku tahet tulu saada. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et avaldaja ei ole saamata jäänud üüritulu osas tõendeid esitanud ja kahjunõue III jääb rahuldamata.
16.Viimaseks kahjunõudeks on avaldajal puudutatud isiku vastu kohtuväliste õigusabikulude eest nõue summas 432 eurot (kahjunõue IV; I kd tlk 140 pöördel). Avaldaja selgitas avalduses, et kasutas õigusabi, misläbi tekkis tal õigusabikulu 432 eurot, mis vastab lepingulise esindaja 3 töötunnile koos käibemaksuga. Tasu vastab õigusteenuste mõistlikule turuhinnale. Ajakulu seisnes asjaolude analüüsimises, nõudeavalduse esitamises ning kohtuväliste läbirääkimiste pidamises puudutatud isikuga ning hõlmas ka avaldaja õigusnõustamist kohtuväliste läbirääkimistega seoses. Kulutused õigusabile on avaldaja oma esindajale tasunud (I kd tlk 142 pöördel; 11.04.2022 Themis Õigusbüroo arve nr 2022169, õigusteenus-kohtuväline nõue KÜ vastu 3x 120=360 + 72 käibemaks= 432 eurot; I kd tlk 170). 04.03.2022 on avaldaja edastanud e-kirja Seemne 2 majaühistule e-posti aadressile xxx nõudekirja kahjuhüvitise saamiseks, millele on lisatud W 03.03.2022 arve nr 1 summas 4971,30 eurot (I kd tlk 153, tlk 154 ja tlk 154 pöördel). 22.04.2022 on MTÜ Seemne 2 elamu haldamise ühingule esitatud nõue ja hoiatus, milles nõutakse kahjuhüvitist 4971,30 eurot, saamata jäänud üüritulu 1129,70 eurot, kahju (üürnikule) 548 eurot, õigusabikulud 432 eurot, kokku summas 7081 eurot (I kd tlk 155, tlk 156 ja tlk 156 pöördel ja tlk 159-160 pöördel; I kd tlk 158 22.04.2022 e-kiri on edastatud avaldaja lepingulise esindaja poolt e-posti aadressidele: xxx ja xxx). Nõudeavaldus koos arvetega on veelkordselt edastatud ka 06.05.2022 avaldaja lepingulise esindaja poolt e-posti aadressile: xxx (I kd tlk 168). Avalduse p-is 6.3 esile toodud selgituste kohaselt ei oma avaldaja hinnangul tähtsust asjaolu, et kohtuväline nõue esitati MTÜ Seemne 2 elamu haldamise ühingule, seda põhjusel, et elamu haldamisega tegeles pikema aja vältel MTÜ Seemne 2 elamu haldamise ühing, mistõttu oli avaldajal õiguspärane ootus, et nõue tuleb esitada eelmärgitud isikule. Lisaks puudus ühingul majandustegevus kuni möödunud aasta teise pooleni. Äriregistrist nähtuvalt oli puudutatud isikul ja MTÜ Seemne 2 elamu haldamise ühingul sama seaduslik esindaja Y (I kd tlk 142 pöördel). Avaldaja on tõendina esitanud Tallinn, Seemne tn 2 korteriühistu osas äriregistri väljavõtte (II kd tlk 58). Avaldaja selgitas 26.10.2023 kohtuistungil, et äriregistri väljavõttest nähtub e-posti aadress: xxx oli nõudekirjade esitamise ajal puudutatud isiku ametlikuks e-posti aadressiks ja sellest kantuna sai õige isik (korteriühistu) nõudekirjad kätte ning sellest tulenevalt on õigusabikulude nõue põhjendatud. Puudutatud isik oli seisukohal, et avaldajal ei esinenud takistusi puudutatud isikule nõudekirja esitamiseks. Seda enam, et nõudekiri oli koostatud avaldaja esindaja (juristi) poolt, kes pidi kontrollima korteriühistu olemasolu. Kuivõrd nõudekiri on esitatud elamu
2-22-8221 halduse ühingule (so teisele juriidilisele isikule), siis ei ole kohtuväliselt tekkinud õigusabikulusid võimalik puudutatud isikult välja nõuda. Nõue on esitatud vale isiku vastu ja korteriühistuga need seotud ei ole. Puudutatud isikul ei tekkinud nõudekirjale vastamise kohustust, sõltumata sellest, et ühingul ja korteriühistul oli samad juhatuse liikmed (II kd tlk 3 ja tlk 3 pöördel). Menetlusosalistel ei ole vaidlust selles, et avaldaja nõudekirjadele MTÜ Seemne 2 elamu haldamise ühing ega puudutatud isik ei ole vastanud ja et nõudekirjad olid suunatud MTÜ-le Seemne 2 elamu haldamise ühingule ning nõudekirjad edastati seejuures mh e-posti aadressile: xxx, milline oli äriregistri andmetel ka puudutatud isiku e-posti aadressiks. Kohtuväliselt avaldaja lepingulise esindaja poolt esitatud kahjunõue oli kogusummas 7081 eurot, so sama, mis kohtule esitatud avalduses. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus märgib, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine on võimalik VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-138-10 p 29). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-79-08 p-s 18 leidnud, et kohtuväliste õigusabikulude nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi. Kohus selgitab, et ainuüksi kohtuvälise õigusabi kasutamise fakt ei loo alust selle kahjuna puudutatud isikult väljamõistmiseks. Nõudekirjade adressaadiga seonduv ei ole antud juhul nõude lahendamisel määravaks. Kohus peab siiski vajalikus märkida, et nõudekirjad tulnuks esitada õigele, so vastutavale puudutatud isikule. Asjaolu, et MTÜ Seemne 2 elamu haldamise ühingul ja puudutatud isikul oli äriregistri andmetel sama e-posti aadress ning seaduslik esindaja, ei muuda kohtu hinnangul seda, et nõudekiri tuli esitada siiski õigele adressaadile. Seejuures oli avaldajal võimalik äriregistrist tuvastada puudutatud isiku olemasolu ja esitada nõuded õigele isikule. Kohus on seisukohal, et kuna kahjunõudeid ei rahuldatud, siis ei ole põhjendatud ka avaldaja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Kohus jätab avaldaja kohtueelse õigusabikulude nõude summas 432 eurot rahuldamata.
17.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata menetlusosaliste muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust avalduse rahuldamata jätmise osas. Kokkuvõtvalt jätab kohus avalduses esitatud kahjunõuded kogusummas 7081 eurot (4971,30+548+1129,70+432, so kahjunõuded I kuni IV) rahuldamata. Kuivõrd kahjunõuded ei ole põhjendatud, siis jätab kohus ka sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 528,46 eurot (371,01+40,90+84,31+32,24) ning edasiulatuva viivise alates 14.03.2023 kahjunõuetelt 7081 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahjunõuete täitmiseni, rahuldamata.
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuivõrd kohus jättis avalduse täies ulatuses rahuldamata, siis on põhjendatud menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 30.11.2023 menetluskulude avalduses palus puudutatud isik avaldajalt välja mõista menetluskulud
2-22-8221 summas 1192,50 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Puudutatud isikule osutas õigusabiteenust lepinguline esindaja Aleksei Smelov, Companion Õigusbüroo OÜ kaudu (II kd tlk 71 ja tlk 71 pöördel). Avaldaja esitas puudutatud isiku menetluskuludele vastuväited. Avaldaja leidis, et puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas on ebavajalikud või ajaliselt ülemäärased toimingud järgnevad: 01.04.2023 vastus 3 h, mis sisaldab samu seisukohti, millised esitati 30.10.2022 menetlusdokumendina ja selles osas on kohus menetluskulude küsimuse lahendanud. Praegusel juhul küsiks puudutatud isik sisuliselt juba sama töö eest uuesti tasu, olgugi et varasem kulu puudutas nõuet teise isiku vastu, siis vaidluse sisu on jäänud samaks. Mitte, et puudutatud isik oleks esitanud täiesti uusi seisukohti võrreldes 30.10.2022 menetlusdokumendiga. Põhjendatud saaks olla kuni 1 h ajakulu, sest ennekõike oli tegemist teksti vorminduse küsimusega. 28.05.2023 menetlusdokument 2 h. Sisulist osa antud dokumendis on 1,5 lehte arvestades suurt reavahet vormistusel. Ning esitatud taotluse jättis kohus täielikult rahuldamata. Avaldaja palus selles osas jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku enda kanda. 26.10.23 kohtuistungi ettevalmistamine ja osalemine 3 h. Avaldaja leidis antud kulu olevat pisut üleliigsena. Põhjendatud saaks olla kuni 2,5 h. 30.11.2023 kohtuvaidluste teeside koostamine 3 h, ajakulu on ülemäärane, kui arvestada dokumendi mahtu ja sisu, põhjendatud saaks olla kuni 2 h (II kd tlk 77 pöördel). Kohus märgib, et õigusabile tehtud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei ole kohtul kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Väljamõistetavate õigusabikulude suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Kohus hindab toiminguid (sh vastavalt toimingutele, ajakulu jms) kogumis lähtudes asja olemusest, mahust ja keerukusest. Kohus hindab toiminguid eraldiseisvalt üksnes vajadusel. Kohus nõustub avaldajaga selles, et puudutatud isiku menetluskulude avalduses näidatud menetlustoimingud (sh ajakulu) on põhjendatud osaliselt. Puudutatud isiku lepingulise esindaja õigusteenuse tunnihind 90 eurot (käibemaksuta) on kohtu hinnangul mõistlik ja millele ei ole avaldaja vastuväiteid esitanud. Puudutatud isiku põhjendatud menetluskulud on järgnevad: -asja materjalidega tutvumine, analüüs ja kliendi konsultatsioonid 1h x 90=90 eurot; -01.04.2023 avaldusele vastuse koostamine, komplekteerimine ja kohtule esitamine 3h x 90= 270 eurot. Kohus leiab, et 01.04.2023 ja 30.10.2022 menetlusdokumendid ei ole identsed ja asjaolu, et 01.04.2023 sisaldab osaliselt samu seisukohti, mis on esitatud 30.10.2022 menetlusdokumendis ja 27.02.2023 kohtumääruses on 30.10.2022 toimingu kulu lahendatud, ei ole hagita asja läbivaatamisel oluline (tegemist on erinevate menetlustega). Seda enamgi, et puudutatud isiku poolt 01.04.2023 vastuse esitamine oli hagita menetluses vajalik ja põhjendatud ning eelnev oli avaldajale ettenähtav. Märkivalt on puudutatud isik 01.04.2023 vastuse koostamise ja esitamise ajakulu võrreldes 30.10.2022 menetlusdokumendi koostamiseks näidatud ajakulu 2 h võrra vähendanud. Seega kohus ei nõustu siinkohal avaldaja vastuväidetega ning puudutatud isiku 01.04.2023 vastuse koostamisele/esitamisele näidatud menetluskulu 3h x 90= 270 eurot, on põhjendatud. -28.05.2023 menetlusdokumendi koostamine 2h x 90=180 eurot. Arvestades vastuse sisu, mahtu ja keerukust on kohus seisukohal, et 28.05.2023 menetlusdokumendi koostamiseks põhjendatud ajakuluks on 1 h x 90= 90 eurot. -06.06.2023 kohtuistungil osalemine 1h x 90= 90 eurot; -26.10.2023 menetluskulude nimekirja koostamine 0,25h (so 15 min/60) x 90=22,50 eurot; -26.10.2023 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine 3h x 90= 270 eurot; Kohus on seisukohal, et piisavaks on kohtuistungi ettevalmistusajaks 1h x 90= 90 eurot ning kohtuistungil esindamine on põhjendatud järgnevalt: 26.10.2023 kohtuistung algas 11:00 ja lõppes 12:45, so 60 min + 45 min= 105 minutit / 60 x 90= 157,50 eurot, kokku 247,50 eurot (90+157,50= 247,50 eurot). -30.11.2023 kohtuvaidluste teeside koostamine 3h x 90= 270 eurot. Kohtu hinnangul on kohtu
2-22-8221 teeside koostamiseks näidatud ajakulu menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokkuvõtvalt mõistab kohus avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja puudutatud isiku põhjendatud menetluskulud summas 1080 eurot. Kohus jätab rahuldamata puudutatud isiku menetluskulud 112,50 euro ulatuses (1192,50 -1080=112,50). Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt puudutatud isiku taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.