I&P Õigusbüroo OÜ hagi Antonov Logistics SALIS GmbH vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
563 479,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: I&P Õigusbüroo OÜ (endine nimi Ilyashev & Partners Õigusbüroo, registrikood 14159721; asukoht Jõe tn 9, 10151 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Maria Veermäe (e-post: [email protected]); Kostja: Antonov Logistics SALIS GmbH (välisriigi registrikood HRB 35295; asukoht Terminal-Ring 11, Flughafen Leipzig-Halle, 04435 Schkeuditz, Saksamaa Liitvabariik) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Alice Salumets ja advokaat Kristiina Reinson (e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
2.1.Jätta menetluskulud hageja I&P Õigusbüroo OÜ kanda.
2.2.Mõista hagejalt I&P Õigusbüroo OÜ välja kostja Antonov Logistics SALIS GmbH kasuks menetluskulud summas 9521,5 eurot. 2.3 Hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 9521,5 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui
2-23-5504 kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja Ilyashev & Partners Õigusbüroo OÜ (uus nimi I&P Õigusbüroo OÜ) esitas 11.04.2023 Harju Maakohtule hagi Antonov Logistics SALIS GmbH vastu võla ja viivise nõudes. Arvestades ka 17.04.2023 hagi täpsustust, taotleb hageja mõista Antonov Logistics SALIS GmbH ́lt (reg kood HRB 35295) välja hageja (reg kood 14159721) kasuks põhivõlgnevus summas 439 809,26 EUR. Samuti taotleb hageja mõista Antonov Logistics SALIS GmbH ́lt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 77 489,80 EUR. Võlgnevus ja viivis on 11.04.2023 kuupäeva seisuga 517 299,06 EUR.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid Ilyashev & Partners Õigusbüroo OÜ (edaspidi hageja) ja Antonov Logistics SALIS GmbH (edaspidi kostja) 01.11.2018 „Õigusteenuse lepingu nr 1300-062“ ja selle lisaks oleva „Õigusbüroo Ilyashev ja Partners püsikliendi lepingu tingimused“ (edaspidi koos leping) (vt Lisa 1 ja Lisa 1.1), mille p-i 1.1 kohaselt kohustus hageja osutama alates 01.01.2019 õigusteenust ning kostja omalt poolt kohustus maksma osutatud teenuse eest vastavalt lepingu tingimustele. Vastavalt lepingu p-le 4.1 oli igakuine tasu teenuste eest 16 000 EUR (edaspidi õigusteenus). Lepingu p-i 4.2. kohaselt „Klient kannab Õigusbüroo teenustasu üle 5 kalendripäeva jooksul ettemaksuna iga kalendrikuu eest.“ Seega kostja pidi fikseeritud kuutasuga õigusteenuse tasu maksma iga kuu esimese 5 kalendripäeva jooksul, ettemaksuna algava kuu eest. Vastavalt lepingu p-le 4.4 lisakulude nagu riigilõivud, notaritasud, tõlketeenus jms (edaspidi õigusteenuse kulu) esinemisel kooskõlastas hageja arved eelnevalt kostjaga. Lisakulude eest pidi kostja tasuma õigusteenuse leping nr 1300-062 punkti 4.4 kohaselt vastavalt püsikliendi lepingu tingimuste punktile 8.5, mis sätestab „Arved tasutakse 5 päeva jooksul alates arve saamisest, kui ei ole teisiti kokku lepitud.“
3.Kostja ei ole täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. 2019. aastal osutatud õigusteenuste eest tasus kostja kooskõlas lepinguga kõik 12 kuu tasud. 2020. aastal tasus kostja vaid jaanuaris osutatud õigusteenuste eest, st 2020. aasta veebruarist detsembrini osutatud õigusteenuste eest kostja ei tasunud 176 000 EUR (s.o. 11*16 000). 2021. aastal ei saanud hageja kostjalt ühtegi makset, st tasumata 12 kuu õigusteenuse tasud summas 192 000 EUR (s.o. 12*16 000). 2022. aastal jäid kostja poolt maksmata märtsi õigusteenuse tasu koos õigusteenuse kuludega kogusummas 19 458,21 EUR (s.o. 16 000 + 3 143,83), mai õigusteenuse tasu koos õigusteenuse kuludega kogusummas 20 351,05 EUR (s.o. 16 000 + 3 955,50) ja juuli ning augusti õigusteenuse tasu kokku summas 32 000 EUR (s.o 2*16 000), ehk 2022. aasta koguvõlgnevus on 71 809,26 EUR. Seega kostja võlgnevus kokku on 439 809,26 EUR.
4.18.01.2023 kinnitas kostja juhatuse liige V. C. notariaalselt tõestatud avaldusega (vt Lisa 2 ja Lisa 2.1), et hageja ja kostjal vahel sõlmitud lepingu alusel kohustub kostja tasuma iga kuu õigusteenuse eest 16 000,00 EUR hiljemalt iga kuu 5 (viiendaks) kuupäevaks ettemaksuna. Kostja juhatuse liige kinnitas, et leping on kehtiv ning hageja on osutanud õigusteenust vastavalt lepingule, kuid kostja ei ole tasunud saadud õigusteenuse eest vastavalt lepingule, mistõttu on kostja hagejale võlgu.
2-23-5504
5.Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolusid, on kostja viivituses lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Kostja poolt on täitmata rahaline kohustus summas 439 809,26 EUR. Nimetatud võlgnevusele lisandub kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis. VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Püsikliendi lepingu tingimuste punktist 8.5 on sätestatud „Õigusbürool on õigus nõuda tasumata arvete tõttu hilinenud summadelt viivist kahekordse Eesti Panga arvestusmäära ulatuses.“ Euroopa Keskpanga intressimäär 2020, 2021 ja 2022 aastatel oli 0,00%, seega seadusjärgne viivise määr neil aastatel on 8% aastast (s.o. 0% + 8%) ja lepingu kohane viivisemäär samuti 8% aastas (s.o. 2 x 0% + 8%). Euroopa Keskpanga intressimäär 2023 aastal on 2,5%, seega seadusjärgne viivise määr on 10,5% (s.o. 2,5% + 8%) aastast ja lepingu järgne viivisemäär 13% aastas (s.o. 2 x 2,5% + 8%).
6.Hagi õiguslike põhjenduste osas märgib hageja, et kostja kohustus tasuma õigusteenuse ja selle kulu arveid vastavalt lepingule. Lähtudes VÕS § 76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega oleks kostja nõuetekohaselt Lepingu p-i 4.1 ja 4.2 täites pidanud tasuma hagejale igakuiselt 5 kalendripäeva jooksul õigusteenuse eest summas 16 000 EUR. Õigusteenuse kulu esinemise korral oleks kostja pidanud tasuma 5 kalendripäeva jooksul õigusteenuse kulu. Kostja kohustus tasuma õigusteenuse ja selle kulu arveid 5 päeva jooksul. VÕS § 82 lg 1 järgi kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja pidi tasuma igakuise õigusteenuse eest vastavalt lepingule 16 000 EUR iga kuu alguses ettemaksuna 5 kalendripäeva jooksul. Õigusteenuse kulu kohustus kostja tasuma lepingus sätestatud 5-kalendripäevase maksetähtaja jooksul.
7.Hagejal on õigus nõuda õigusteenuse ja selle kulu arvete tasumist nende maksetähtaja möödumise tõttu. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hagiavalduse punktis 7 loetletud õigusteenuse arved on muutunud sissenõutavaks kuu alguses oleva 5-kalendripäevase maksetähtaja möödumise tõttu. Maksetähtaeg on toodud hagiavalduse punktis 7. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud arvete tasumist. Hageja nõuab kostjalt ka viivist arvete tasumisega viivitamise tõttu. VÕS § 113 lg 1 lause 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
8.30.08.2023 menetlusdokumendis märkis hageja, et hageja ja kostja on lepingus kokku leppinud Eesti õiguse kohaldamises lepingule. Leping koosneb kahest dokumendist, n.ö. eritingimusi sisaldavast dokumendist nimega „LEGAL SERVICES AGREEMENT NO. 1300-062“ (edaspidi „eritingimused“) üldtingimusi sisaldavast dokumendist „ILYASHEV & PARTNERS LAW FIRM TERMS RETAINER“ (edaspidi „üldtingimused“). Eritingimuste punkt 6.1. sätestab: „Käesolev Leping on koostatud vastavalt Eesti seadustele ja selle suhtes kohaldatakse Eesti seadusi.“ Üldtingimuste punkt 11 sätestab: „Õigusbüroo ja Kliendi vahelistele suhetele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte“. Hageja ja kostja on 01.11.2018 sõlminud lepingu, mille punkt 6.1 ja 11 sätestab selgesõnaliselt, et leping on koostatud lähtudes Eesti seadustest ning lepingule kohaldatakse Eesti seadusi, seega ei oma tähtsust kostja väited, et leping on tühine, kuna on vastuolus Saksa seadustega nagu BGB, StGB, BRAO ja BORA. Lepingule ei kohaldata Saksamaa seadusi. Hoolimata sellest esitas hageja siiski põgusad vastuväited kostja toodud argumentidele miks leping on vastuolus Saksamaa seadustega.
9.Hageja sõlmis lepingu ja osutas õigusteenuse kostjale Antonov Logistics SALIS GmbH. Hageja on lepingu sõlminud kostjaga Antonov Logistics SALIS GmbH ning õigusteenuse eest tasus arveid samuti kostja. Hagejal ei ole õigusteenuse osutamise lepingut sõlminud Aircargonet International
2-23-5504 GmbH-ga, Cargo Air Solutions S.L.-ga (reg nr BE768.784.881) ega Ukraina riigiettevõttega Antonov (reg nr 14307529), kellele kostja viitab. Isegi, kui hageja oleks eelnimetatud ettevõtetele õigusteenust osutanud (mida hageja ei ole), ei ole asjasse puutuvad kostja väljatoodud viited Saksa kriminaalkoodeksile, BRAO-le, BORA-le ja BGB-le, kuna lepingule kohaldub Eesti õigus.
10.Hageja ja kostja on lepingus kokku leppinud Eesti kohtualluvuses. Eritingimuste punkt 6.2. sätestab: „Kõik käesolevast Lepingust tulenevad või sellega seonduvad Lepinguosaliste vahel tekkinud vaidlused ja erimeeldused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui vaidluste lahendamine läbirääkimiste teel ei õnnestu, lahendab vaidlused Harju Maakohus Eestis.“ Lepingu punktist 6.2 nähtub, et hageja ja kostja on lepingus kokku leppinud Eesti kohtualluvuses vastavalt Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-le 71. Nimelt, TsMS § 71 sedastab: „Seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe. Kohtualluvuse kokkulepe on kokkulepe lahendada vaidlus kindlas kohtus.“ Seadus, mis näeb ette kas kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimise on lubatud TsMS ja Brüsseli I määrus1 (art 25) alusel juhul kui kohtualluvuse kokkuleppe pooled on eri riikidest. Hageja ja kostja on kokku leppinud, et lepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks on pädev Harju Maakohus ning lepingus punktis 6.2. olev kohtualluvuse kokkulepe on Eesti õiguse kohaselt kehtiv, seega on hageja ja kostja vaheline kohtualluvuse kokkulepe kehtiv. Nii TsMS § 104 lg 4 kui Brüsseli I määruse art 25 (1) sätestavad, et kokkulepitud kohtualluvus on erandlik. See tähendab, et poolte vahelist lepingust tulenevat vaidlust ei saa lahendada kohtus kuhu on õigus pöörduda üldise- või valikulise kohtualluvuse kohaselt. Seega ei oma tähtsust kostja poolt välja toodud asjaolud, et kostja asub Saksamaal, kostja osutab teenuseid Saksamaal või et lepingu alusel osutatav teenus ei ole ainult Eesti õiguse alane nõustamine. Muuhulgas TsMS § 104 lg 2 kui ka Brüsseli I määruse art 25 (1) sätestavad, et tähtsust ei oma, kus on kohtualluvuse kokkuleppe poolte asukoht.
11.Hageja ja kostja leppisid kokku fikseeritud kuutasus hoolimata osutatud teenuse tundide mahust. Kostja väidab, et hageja ei ole kostjale osutanud teenust aastatel 2020, 2021, 2022 ega 2023. Hageja ei pidanudki kostjale iga kuu teenust osutama, lepingust ei tulene sellist kohustust hagejale. Kostjal on kohustus tasuda fikseeritud kuutasu 16 000 EUR, kui töötundide arve jääb 0 kuni 100 töötunni sisse. Kostja poolt 16 000 EUR tasumiskohustust ka 0 töötunni korral, kinnitab ka lepingu punkti 4.2, mille kohaselt tasub kostja kuutasu ettemaksuna. Lepingus sätestati ettemaks ehk 16 000 EUR tasumine juba enne kui teada olid reaalsed töötunnid, kuna hageja ja kostja teadsid, et 100 töötundi kuus tavaoludes ei ületata seega tasu on alati minimaalselt 16 000 EUR. Kostja on ise lepingut 2019, 2020 ja 2022 aastal täitnud vastavalt lepingus sätestatule, mis kinnitab, et kostja on lepingust saanud aru samamoodi kui hageja.
12.Hageja on saatnud kõik lepingu alusel esitatud arved kostjale, mida tõendab asjaolu, et kostja on tasunud kõik 2019. aasta õigusteenuse arved, 2020. aasta jaanuari kuu arve ja 2022. aasta jaanuari, veebruari, aprilli ja juuni kuu arve. Lepingu sõlmimise ajal oli kostja juhatuse liige O. G., käesoleval hetkel on kostja juhatuse liige A. V. p C. Hageja on näiteks edastanud 2022. aastal arved juhatuse liikme A. V. p C. e-posti aadressile xxx ja xxx (vt Lisa 1 „FW ANTONOV LOGISTICS SALIS Gmbn“). Kostja on ka tasunud hageja poolt eelnimetatud e-posti aadressidele edastatud arveid, nt kostja tasus 20 048 EUR arve (vt Lisa 1 „FW ANTONOV LOGISTICS SALIS Gmbn“, Lisa 2 „Invoice 36818“), mis esitati perioodi eest 01.04.2022-30.04.2022, kuupäeval 14.06.2022 (vt Lisa nr 3 „account statement account XXXXXXXXXXXXXXXX“2) 16 000 EUR arve, mis esitati perioodi eest 01.01.2022-31.01.2022, kuupäeval 06.05.2022 ning 16 000 EUR arve, mis esitati perioodi eest 01.02.2022-28.02.2022, kuupäeval 17.05.2022 jne. Seega ei vasta tõele kostja väide, et kostja juhatuse liikmed pole teadlikud tasumata arvetest.
13.Kostjal on sõlmitud leping hagejaga ning kostja kohustus hagejale tasuma lepingu alusel esitatud arveid. Seega ei oma tähtsust kostja poolt välja toodud asjaolu, et Ukrainas tegutseb samuti Ilyashev & Partners õigusbüroo. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et kostjal ei tegutse igapäevaselt
2-23-5504 Eestis, nagu hageja on juba varasemalt välja toonud. Kostjale on alates lepingu sõlmimisest 01.11.2018 olnud teada igakuine kohustus maksta fikseeritud kuutasu. Kostjale on olnud teada kuutasu suurus 16 000 EUR (sh KM) (vt lepingu eritingimuste punkti 4.1), kuutasu tasumise tähtaeg vt lepingu eritingimuste punkti 4.2) ja kostjale on esimese arve esitamisega 2019. aastal teatavaks tehtud hageja pangakonto number. Seega ei ole kostjal mingeid takistusi ega vabandusi tasumaks iga kuu 16 000 EUR, mida kostja ka terve 2019. aasta tegi.
14.Kostja 28.10.2020 dateeringuga dokument „Supplemental Agreement No. 1, Dated 28 October 2020, to Legal Services Agreement nr. 1300-062“ (vt kostja vastuse lisa B6), ei ole lepingu ühepoolse ülesütlemise teade (VÕS § 195 ja 196) nagu väidab kostja. Dokumendist nähtub, et tegemist on lepingu lisaga, milles pooled lepivad ühiselt kokku, et lõpetavad lepingu. Dokumendi preambula sedastab „[...] now it is hereby agreed as follows [...]“ ehk pooled (ülaltoodud hageja ja kostja) on nüüd alates kokku leppinud järgnevas. Lepingu lisa sõnastus lähtub mõlema poole kokkuleppest ning lepingu lisa on vormistatud viisil, et mõlemad pooled peavad kokkulepet sisaldava lisa allkirjastama. Seega dokumendi näol on tegemist lepingu punkti 8.1.1 alusel poolte kokkuleppel lepingu lõpetamise mustandiga (VÕS § 207). Hageja ei ole sellist kokkulepet lepingu lõpetamiseks kätte saanud, ning nagu lisa kokkuleppest endast nähtub ei ole hageja seda ka allkirjastanud. Seega ei ole kokkulepe lepingu lõpetamiseks jõustunud. Kostja esitatud lisast B7 ja B8 ei nähtu, et hagejale oleks kokkulepe allkirjastamiseks edastatud. Kostja tasus veel 2022. aasta juuni kuus lepingu alusel esitatud arved (vt Lisa 3), mis tõendab, et ka kostja ei lugenud lepingud lõppenuks 2020. aastal ega hiljem. Selleks, et poolte kokkuleppel lepingu lõpetamine oleks kehtiv peab hageja olema kokkuleppe kätte saanud ja selle ka omalt poolt allkirjastanud, kuid hageja sellist kokkulepet ei ole allkirjastanud.
15.Hageja ei ole kätte saanud kostja 30.06.2022 kirja. Kostja väidab, et lepingu üles öelnud edastades hagejale 30.06.2022 koostatud teate (vt kostja vastuse lisa B9) nii tavaposti kui elektronposti teel. Hageja ei ole tavaposti teel edastatud teadet kätte saanud nagu nähtub ka kostja vastuse lisast B10 ja nagu tõdeb ka kostja ise. Aadress, millele kostja teate edastas on korrektne. Hageja aadress oli see aeg Harju maakond, Tallinn, Tartu mnt 25, 10117 (vt Lisa 4 „Ilyashev Partners Õigusbüroo OÜ_business register extract“). Hagejal puudub informatsioon, mille pinnalt saaks kindlalt vastata miks teate edastame hagejale ei õnnestunud. Hageja ei ole kätte saanud ka e-posti aadressile edastatud e-kirja. Põhjus võib olla selles, et kostja esitatud lisast B11 nähtub, et kostja on saatnud kirja e-posti aadressile [email protected], mitte hageja e-posti aadressile [email protected]. Kuna hageja ei ole kostja e-kirja kätte saanud, ei ole hageja kostjale ka kinnitanud e-kirja kättesaamist.
16.Hageja rõhutab, et on esitanud hagiavalduse lisana 2 kostja juhatuse liikme A. V. p C. 18.01.2023 avalduse, mille on tõestanud Ukraina notar T. O. Muzheidova ning mille kohaselt kostja juhatuse liige kinnitab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingut pole juhatuse liikme poolt lõpetatud, hageja on lepingut täitnud vastavalt lepingu tingimustele ning kostja on hagejale jätkuvalt võlgu.
17.Hageja kinnitab, et pooltevahelise lepingu puhul ei ole tegemist raamlepinguga ning raamlepinguna ei ole lepingut tõlgendanud ka hageja ja kostja. Tegemist ei ole raamlepinguga samadel põhjustel, mis hageja on eelnevalt välja toonud, lepingu eritingimuste punkt 4.1 koostoimes punktiga 4.2 kohustab kostjat tasuma fikseeritud minimaalset kuutasu 16 000 EUR ettemaksuna ka siis kui kostjale lepingu punkti 1.1 kohaselt õigusteenust ei osutata. Lepingus on ettenähtud kõik lepingu täitmise tingimused. Kostja tasub minimaalselt fikseeritud kuutasu, pluss nende esinemisel õigusteenusekulud (vt hagiavalduse punkt 3), mille eest kostja saab kuus 0-100 tundi õigusalast nõustamisteenust Ukraina, Eesti, Saksa, Euroopa Liidu, teiste välisriikide ja rahvusvahelise õiguse alal, sh sisaldab õigusalane nõustamisteenus nii läbirääkimisi alltöövõtjatega, esindamist riigiasutustes ja vahekohtus ning kõikvõimalikke muid teenuseid mis
2-23-5504 kuuluvad õigusteenuse alla. Täiendavaid kokkuleppeid ei sõlmitud. Juhul, kui kohus on siiski arvamusel, et tegemist on raamlepinguga, siis täpsustab hageja, et hoolimata raamlepingu olemusest oli kostjal siiski kohustus tasuda fikseeritud kuutasu ka siis kui kostja antud kuus teenust ei tellinud. Õigusteenuse sisu võidi täpsustada kostja poolt e-kirja või telefoni teel, kuid teenuse fikseeritud maksumus ja töötundide maht kuus oli juba kokku lepitud Lepingus. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping on ülesehituselt ja sisult täiesti tavapärane õigusteenuse osutamise leping, mille sarnaseid lepinguid kasutavad ka advokaadibürood. Samuti on levinud, eriti just pikaajaliste äriklientide puhul, fikseeritud kuutasu kokkulepe, kuna sellisel juhul on kulu kliendi jaoks ettenähtav.
18.Hageja peab oluliseks rõhutada, et kostja on tuntud rahvusvaheline ettevõte, kes ostab juriidilist nõustamisteenust pikaajaliselt ja igapäevaselt mitmetest riikidest. Kostja sõlmib oma majandustegevuses pidevalt lepinguid partneritega teistest riikidest. Kostja tegutseb ka juriidilisest aspektist vaadatuna keerulises valdkonnas, kus peab teadma rahusvahelist õigust ning orienteeruma erinevate riikide siseriiklikes õigusaktides. Kostja oli 01.11.2018 hagejaga lepingu sõlmimisel täiesti teadlik lepingus sisalduvatest kohustustest ning õigustest ning mõistis nende sisu, mida näitab lisaks kostja taustale ka kostja poolne korrektne lepingu täitmine kuni 2020. aastani. Seega ei ole eluliselt usutavad kostja väited, et kostja ei mõistnud, et peab maksma fikseeritud kuutasu hoolimata osutatud töötundide mahust ning, et kostja on lepingu üles öelnud.
19.30.10.2023 menetlusdokumendis esitas hageja oma 30.08.2023 seisukohale täiendava seisukoha kostja täiendavas 16.10.2023 vastuses olevatele väidetele seoses lepingu näilikkusega, lepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel, lepingu kostja poolt ülesütlemisega, kohtualluvuse kokkuleppe vastuoluga heade kommetega ja hinna alandamise taotlusega. Hageja leidis, et hageja on sõlminud lepingu õigusteenuse osutamiseks, mida lepingu alt on ka osutatud. Leping ei saa olla näilik, kuna nii hageja kui ka kostja on lepingut täitnud. Kostja väidab, et leping on näilik, kuna poolte huvi ei olnud õigusteenuse osutamise võimaldamine. Samas, kostja ei ole väitnud, et kostja ei oleks saanud lepingu alusel õigusteenust. Hageja on osutanud lepingu alusel kostjale õigusteenust, hageja esitab mõned näited. Näiteks, 2019. aastal vaatas hageja kostja jaoks üle ja täiendas Silk Way Airlines LLC konfidentsiaalsuskokkulepet (inglise k „Non-Disclousure Agreement (NDA)“) (vt Lisa 1 „Re Fwd Fw Обсуждение вопроса использования Ил-76 по программе SALIS“). Näiteks, 2020. aasta novembris koostas ja edastas hageja, kui kostjale õigusteenuse pakkuja, kostja palvel kostjat auditeerivale ettevõttele, Ernst & Young GmbH, kinnituse selle kohta, et kostjal ei ole 31.12.2019 aasta seisuga pooleliolevaid kohtuvaidlusi (vt Lisa 2 „Kinnitus_Antonov Logistics Salis GmbH.eml“).
20.Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu eritingimuste1 punkt 1.1 sätestab: „Õigusbüroo kohustub osutama Kliendi [...] korraldusel õigusteenuseid, [...]“. Eritingimuste punkt 2.2. sätestab: „Kliendi korraldusel täidab Õigusbüroo teisi selle Lepingu objektist tulenevaid kohustusi.“ Eritingimuste punkt 3.1.2. sätestab: „Klient kohustub: Edastama Õigusbüroole sellest Lepingust tulenevate teenuste nõuetekohaseks osutamiseks vajalikku teavet.“ Lepingust nähtub, et selleks, et hageja saaks õigusteenust lepingu alusel osutada peab kostja andma korralduse ehk sisendi õigusteenuse osutamiseks, samuti vajalikud teabe õigusteenuse osutamiseks. Õigusteenuse sisseostmise korral väliselt teenusepakkujalt on sellised õigusteenuse lepingud praktikas täiesti tavapärased. Hagejal on olnud võimalik lepingu alusel õigusteenust osutada vaid siis kui kostjal on olnud vajadus õigusteenuse järele. Perioodidel, mil kostjale õigusteenust ei osutatud, tulenes see asjaolust, et hageja ei tellinud õigusteenust. Lepingut ei muuda näilikuks see, et hageja ei kasutanud teenust pidevalt.
21.Kostja väidab, et ei ole arveid saanud. Nagu hageja tõi välja 30.08.2023 esitatud seisukoha punktis 13, on hageja edastanud arveid kostja juhatuse liikmele ning kostja on neid vahelduva eduga ka tasunud, mis samuti tõendab, et kostja on arved kätte saanud. Kostja ei ole kordagi
2-23-5504 lepingu kehtivuse aja jooksul teavitanud hagejat, et ei ole kätte saanud lepingu alusel esitatavat arvet. Kuna kostjal on olnud kohustus tasuda fikseeritud kuutasu, ei saaks arve mitte kätte saamine (mida hageja ei tunnista) olla takistuseks arve tasumisel. Hagejal pole lepingu alusel kohustus esitada spetsifikatsiooni (vt lepingu üldtingimuste punkti 8.2).
22.Kostja väidab, et lepingu alusel pole olnud võimalik teenust osutada kuna hagejal on olnud keskmisel kolm töötajat ja õigusteenust osutatakse seoses erinevate riikide õigustega. Hagejal on kohutus lepingu alusel tagada õigusteenuse osutamine ning hageja on seda ka teinud. Kostja ei ole lepingu kehtivuse ajal kordagi esitanud pretensioone seoses hageja suutmatusega osutada õigusteenust. Hagejal on vabadus otsustada, kui ta tagab kliendile ehk kostjale kvaliteetse õigusteenuse pakkumise. Hagejal ei ole keelatud kasutada teenus osutamiseks alltöövõtjaid (vt lepingu eritingimuste punkti 2.3). Lepinguga on kaetud kolme erineva riigi õiguse alusel nõustamine, mis on kolme töötajaga täiesti teostatav. Võttes arvesse, et hageja töötajatel on teadmisi Ukraina, Eesti ja Saksa õigusest. Lisaks, hagejal on partnerbüroo Ilyashev & Partners Ukrainas ja Luther Rechtsanwaltsgesellschaft mbH3 Saksamaal, kellede ekspertteadmisi on hageja vajadusel kasutanud (vt Lisa 3 „IP_Oigusburoo_OU-aruanne_2022“). Arvesse tuleb osutatava õigusteenuse mahtu, mis kostjaga sõlmitud lepingu alusel ei ole olnud üle jõu käiv.
23.Seda, kas kostjal oli vajadus Eesti õiguse alusel nõustamisteenuse saamiseks või mitte, sai hinnata vaid kostja. Hageja rõhutab siiski, et lepingu alusel ei pakuta vaid Eesti õiguse alusel õigusnõustamist, seega ei ole kostja poolt lepingu sõlmimine ilmselgelt kantud vaid vajadusest saada nõustamist Eesti õigusaktide alusel. Mistõttu on meelevaldne otsida seost vaid Eesti õigusega. Hagejal ei ole kohustust osutada peamiselt vaid õigusteenust, siiski on hageja seda teinud. Vastupidiselt kostja väidetule, lepingut ei muuda näilikuks see, et lepingu alusel õigusteenust osutav ettevõte tegeleb ka teiste tegevusaladega. Hageja 2022. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et hageja müügitulud oli 2022. aastal 1 387 190 EUR, millest 1 371 190 EUR moodustas õigusalane konsultatsioon ja 16 000 EUR kinnisvara üürileandmine (vt Lisa 3 „IP_Oigusburoo_OU-aruanne_2022“). Hageja ei ole väitnud, et on kostjale osutanud iga kuu õigusteenust kuni 2022. aastani nagu väidab kostja. Hageja on õigusteenust osutanud vaid siis kui kostja on andnud vastava korralduse. Küll aga on kostjal olnud kohustus tasuda igakuist fikseeritud õigusteenuse kuutasu 16 000 EUR hoolimata sellest, kas kostja tellib hagejalt õigusteenust või mitte (vt hageja 30.08.2023 seisukoha punkti 12).
24.Selleks, et leping saaks näilik olla peavad mõlemad lepingu pooled olema soovinud, et leping ei tekitaks pooltele lepingus sisalduvaid kohustusi. Kostja on vastavalt vajadusele lepingu alusel õigusteenust tellinud ning hageja on õigusteenust osutanud. Kostja on lepingu alusel fikseeritud kuutasu tasunud järjepidevalt 2020. aasta alguseni ja sealt edasi jätnud osade aastate/kuude eest tasumata. Kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta miks hageja ja kostja pidanuks 01.11.2018 sõlmima näiliku lepingu. Lepingu sõlmimisel esindas kostjat O. G., kes on taas kostja juhatuse liige (vt Lisa 5 “SN-Leipzig_HRB_35295+AD-20231025135601“ ja lisa 5.1 „SN-Leipzig_HRB_35295+AD-20231025135601“). Hagejat esindasid I. M. ja V. G., kelles viimane on ka jätkuvalt hageja juhatuse liige. Midagi ei ole muutunud võrreldes lepingu sõlmimise ajaga, v.a. see, et kostja ei soovi enam täita enda lepingulisi kohustusi.
25.Hageja leiab, et leping on kehtiv, seda pole kehtivalt lõpetatud ega üles öeldud. Hageja ja kostja ei ole 2020. aasta jaanuaris lepingut poolte kokkuleppel lõpetanud. Esiteks, R. M.-l ei ole olnud 2020. aasta jaanuaris ega hiljem hageja esindusõigust. Hageja esindusõigus on olnud vaid I. M.-l ja V. G.-l (vt Lisa 4 „IP_Oigusburoo_OU-Registrikaardi_ajalugu“). Seega R. M. ei saanud hageja nimel leppida kokku lepingu lõpetamises. Teiseks, nagu hageja on 11.04.2023 hagiavalduse punktis 4 ja 30.08.2023 seisukoha punktis 13 välja toonud, on kostja tasunud 2022. aasta jaanuari, veebruari ja aprilli kuu eest esitatud arveid. Miks pidanuks kostja arveid tasuma, kui leping lõpetati juba 2020. aasta alguses. Kolmandaks, nagu hageja on 11.04.2023 hagiavalduse punktis 5 ja
2-23-5504 30.08.2023 seisukoha punktis 20 välja toonud, on kostja juhatuse liige A. V. p C. 18.01.2023 notariaalselt tõestatud avaldusega kinnitanud, et lepingut ei ole lõpetatud. Neljandaks, hageja seisukoha lisast 2 nähtub, et 2020. aasta novembris osutas hageja kostjale veel õigusteenust ning kinnitas kostja nimel kostjat auditeerivale ettevõttele, et on kostja õigusteenusepakkuja.
26.Kostja väidab, et kohtualluvuse kokkulepe on talle üllatuslik, pole sellesse süvenenud, hageja soovitas kostjale Eesti kohtualluvust ning, et võõrale õigusele tuginemine kohtuvaidluses on kostja jaoks ebasoodne. Hageja ei vastuta selle eest kui kostja ei süvene lepingutesse, mida sõlmib. Hoolimata sellest on eluliselt raske uskuda, et rahvusvaheline ettevõte nagu seda on Antonov esindaja ei süvene lepingutesse, mida sõlmib, eriti kui lepingu teiseks pooleks on välisriigi ettevõte, kellele hakkab lepingu aluse edastama tundliku infot. Hageja ei ole soovitanud kostjale Eesti kohtualluvust, vaid Eesti kohtualluvus on hageja lepingutes n.ö. vaikimisi, kuna hageja on Eesti ettevõte. Kostjal on olnud võimalus rääkida läbi lepingu tingimustes sh kohtualluvuses, kostjale ei ole Eesti kohtualluvust sunnitud ega otseselt soovitatud. Kostja on lepingu sõlmimisega nõustunud Eesti kohtualluvusega ning väljendanud seda nõustumust ka enda poolt 28.10.2020 koostatud dokumendis. Kostjal pole olnud põhjust hagejat mitte usaldada, kuna hageja ei ole Eesti kohtualluvuse sätestamisega lepingus kuidagi kuritarvitanud kostja usaldust. Juhul, kui lepingu pooled on eri riikidest, sisaldab kohtualluvuse kokkulepe alati vähemalt ühe poole jaoks välismaist elementi, see ei tee kohtualluvuse kokkulepet äärmiselt ebasoodaks. Vastasel juhul oleks alati ühe poole (ettevõtte) jaoks kohtualluvuse kokkulepe äärmiselt ebasoodne. Ühe poole jaoks võõras õigusruum on sageli paratamatus piirüleste lepingute puhul. Mõlemad lepingu pooled on juriidilised isikud, kellel on piisavalt pikaajaline rahvusvahelise majandustegevuse kogemus, seega ei tule kohtualluvuse kokkuleppe puhul pidada kostjat n.ö. nõrgemaks pooleks. Kohtualluvust ei muuda heade kommetega vastuolu olevaks asjaolu, et rahvusvahelise lepingu puhul on ühe poole jaoks vaidluse korral lepingule kohalduv õigus võõras. Kostja pole tõendanud, et tal oleks lepingu ja selles sisalduva kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks olnud erakorraline vajadus, sõltuvussuhe kostjast, oleks teinud kohtualluvuse kokkuleppe oma kogenematusest või muust sellisest asjaolust.
27.Kostja väidab, et on võtnud vastu mittekohase täitmise. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks oma lepingulisi kohustusi rikkunud, st täitnud lepingud puudulikult. Kostja väidab, et alates 01.02.2020 tellis tööd kolmandalt isikult või tegi ise. Kostjal ei ole keelatud tellida õigusteenust ka kolmandalt isikult või lahendada tekkinud õiguslikud küsimused ise. Hageja ei ole sätestanud lepingus, et kostja peab kogu õigusteenuse, mida vajab, tellima hagejalt. Hageja ei saanud kostjale õigusteenust osutada ajal, mil kostja ise seda ei tellinud hagejalt. Hinna alandamine ei ole rakendatav, kuna hinna alandamise eelduseks on, et lepinguline kohustus on täietud, kuid mitte nõutava kvaliteediga. Kostja aga väidab, et ei ole õigusteenust üldse saanud, mistõttu nõuab hinna alandust. Kui kostjale ei ole teenust üldse osutatud, pole kostjal olnud võimalik ka vastu võtta kokkulepitust madalama kvaliteediga teenust.
28.13.11.2023 esitas hageja vastuse kohtunõudele, milles märkis, et fikseeritud kuutasu tasumine ei kohusta teenuse saajat teenust kasutama. Kohus on väljendanud seisukohta, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud käsundusleping. Käsundusleping on teenuse osutamise leping, mis on suunatud protsessile ehk teenuse osutamisele endale, mitte tulemi saavutamisele. Käsundusleping sõlmitakse näiteks ka juhul, kui teenuse saajal on vaja spetsiifilist teenust valdkonnas, milles teenuse saajal pädevus puudub. Hageja ja kostja vahelise lepingu alusel kohustub hageja osutama õigusteenust. Lisaks õigusteenuse osutamisele sõlmitakse käsunduslepinguid veel näiteks raamatupidamisteenuse osutamiseks, koristusteenuse osutamiseks, internetiteenuse osutamiseks või teleteenuse osutamiseks. Kõiki neid teenuse osutamise lepinguid iseloomustavad järgmised näitajad: 1. teenuse pakkuja teeb teenuse kättesaadavaks, mis ei tähenda, et teenust tellija poolt iga kuu tarvitatakse; 2. teenust osutatakse või võidakse osutada1 fikseeritud kuutasu eest, mis ei sõltu teenuse tarbimise hulgast, teenuse saaja peab tasuma ka siis kui teenust ei tarbi – teenuse lepingu
2-23-5504 sõlmimine tekitab tasu maksmise kohustuse; 3. teenuse tarvitamise vajadus/tahe sõltub teenuse saajast – teenuse osutaja ei saa sundida teenuse saajat teenust kasutama.
29.Kostjal on olnud alates lepingu sõlmimisest kohustus tasuda iga kuu õigusteenuse eest 16 000 EUR ka siis kui kostja õigusteenust ei soovi ega selle osutamiseks vajalikku sisendit hagejale ei anna. Lepingu sõlmimisega on kostjale loodud õigus saada iga kuu õigusteenust, selle õiguse eest kohustub kostja hagejale tasuma iga kuu 16 000 EUR. Kostja valik on kui palju õigusteenust kuus ta vajab, kas null tundi või kuni 100 tundi.
30.Kohtu hinnang, et lepingu eritingimuste punkt 8.2, mis reguleerib vaid lepingu lõpetamise kuu tasu arvestust, prevaleerib lepingu eritingimuste punktide 4.1-4.3 üle, mis reguleerivad tasu arvestust lepingu kehtivuse ajal, on vastuolus lepingust nähtuva poolte tahtega ja pooltevahelise praktikaga. Kohus on asunud lõpetamise punkti 8.2 alusel sisustama lepingu täitmist reguleerivad punkte jõudes tulemuseni, mis on vastuolus lepingu olemusega. Lepingu punkt 4.3 sätestab selgelt, et ainult juhul, kui kostjale osutatakse rohkem kui 100 tunni mahus õigusteenust kuus (mille eelduseks on, et kostjale õigusteenust see kuu osutati), lisandub fikseeritud kuutasuarvestusele veel tunnitasu põhine arvestus ületundide tasu arvestamiseks. Kui 100 tundi kuus ei ületata siis tunni põhist tasustamist ei lisandu ning see kui palju tunde või kas üldse õigusteenust kostjale kuu osutati ei ole tähtis. Kohtu hinnang on vastuolus ka poolte praktikaga, mida hageja on kohtule tõendanud. Kostja on tasunud 16 000 EUR kuus õigusteenuse eest ka siis kui on õigusteenust saanud null tundi, näiteks: 1. kostja on tasunud 2022. aasta jaanuari kuu eest esitatud arve (vt hageja 30.08.2023 seisukoha lisa 1 ja 3 ning Lisa 24 „Invoice 36787 ET“, Lisa 24.1 ja Lisa 24.2); 2. kostja on tasunud 2022. aasta veebruari kuu eest arve.
31.Kostja on tasunud arved hoolimata sellest, et õigusteenust pole saanud, seega on ilmeselgelt kostja mõistnud lepingu tasu maksmise regulatsiooni sarnaselt hagejaga. Samas on kostja tasunud ka 2022. aasta aprilli kuu eest esitatud arve nr 36818, mil kostjale õigusteenust osutati (vt hageja 30.08.2023 seisukoha lisa 1 ja 2). Seega on kostja oma käitumisega kinnitanud, et mõistab oma kohustust tasuda 16 000 EUR kuus hoolimata sellest millises mahus õigusteenust kuus saab. Lisaks, tõendab 2022. aasta aprilli kuu arve tasumine, et kostja on teadlik, et leping on kehtiv ning kostja on lepingu alusel ka õigusteenust ka tellinud. Hageja on seisukohal, et kohtu viidatud Tartu Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-23-103183 ei ole asjakohane, kuna hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud õigusteenuse lepingut, kus teenuse saaja poolt kuus makstava tasu suurus sõltub ostutatud õigusteenuse tundide arvust kuus. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu puhul pole oluline, mitu tundi kuus kostja õigusteenust sai, igakuine tasu on sama. Hagejal puudub lepingu järgi ka kohustus tunniarvestust pidada. Tunniarvestuse pidamine ei täidaks ka eesmärki, kuna töötundide arvust ei sõltu kuutasu.
32.Kui jaatada kohtu loogikat, et kostja pidanuks fikseeritud kuutasu tasuma vaid siis kui õigusteenust osutati, tähendaks see, et piisaks nt kümne minutilisest kõnest hageja ja kostja vahel, kus hageja nõustab kostjat nt ühes õiguslikus küsimuses ning õigusteenus oleks osutatud ning kostjal oleks kohustus tasuda 16 000 EUR kuu eest. Lepingu eritingimuste pt 4 ei sisalda üheski punktis regulatsiooni selle kohta, mis ajaühiku peab hageja minimaalset õigusteenust osutama selleks, et tekiks õigus küsida fikseeritud kuustasu. Sellist regulatsiooni ei ole, kuna minimaalset ajaühikut ei olegi ette nähtud. Ei ole vahet, kas kostja sai kuus null minutit, 10 minutit, 10 tundi või 100 tundi õigusteenust, kuutasu oli siiski 16 000 EUR. Fikseeritud kuutasu mõte seisnebki selles, et hageja ei pea pidama arvestust osutatud õigusteenuse mahu üle, samas kokkulepitud kuutasu suurus on selline, et hageja ei jää kahjumisse (selleks on seatud töötundide maksimumpiir). Kostja samas hindab lepingut sõlmides, et teenust on vaja ühes kuus niivõrd tihti, et fikseeritud kuutasuga tuleb teenuse hind soodsam kui tunnikaupa ostes.
Veelgi enam, hagejal on kohustus tõendada asjaolusid, millele hageja tugineb. Sealjuures
2-23-5504 hageja ei saa tõendada negatiivseid asjaolusid, kui hageja väidab, et õigusteenust ei osutatud ning kuutasu maksmise kohutus oli kostjal jätkuvalt siis hageja ei saa tõendada seda, kuidas õigusteenust ei osutatud. Hageja on esitanud lepingu (tõendi), mis tõendab, et õigusteenuse osutamise kohustus igakuiselt puudub ja õigusteenuse eest tasumise igakuine kohustus eksisteerib. Hageja on esitanud tõendina ka pangaväljavõtte, et tasu maksti ka siis õigusteenus ei osutatud. Hageja on tõendanud enda poolt esitatud asjaolusid. Sellise juhul ei ole kostjal õigust jätta tõendamata enda poolt väidetud. Kostja ei ole kordagi lepingu kehtivuse aja jooksul vaidlustanud lepingu tasumise regulatsiooni. Kostja on käitunud lausa vastupidiselt ning tasunud kuutasu ka siis õigusteenust ei ole osutatud. Kostja juhatuse liige on 2023. aastal kinnitanud, et kostjal on võlgnevuse hageja ees (vt hagiavalduse lisa 2).
34.Kohtule on jäänud selgusetuks, miks hageja on esitanud 2019. aastal koostatud dokumendi. Hageja on 30.10.2023 esitanud 2019. aasta juulis hageja poolt koostatud ja kostjale edastatud konfidentsiaalsuskokkuleppe tõendamaks vastupidist kostja väidetule, et faktiliselt õigusteenust kostjale üldse ostutatud ei ole. Hageja on lisanud 13.11.2023 menetlusdokumendile 30.10.2023 seisukoha lisast 1 tõlke eesti keelde (vt Lisa 2 „NDA_SWA_SALIS Project_July12'2019_SW response of July16'2019_EST“ ja Lisa 2.1 „Обсуждение вопроса использования Ил-76 по программе SALIS ET“). Lisaks on hageja 30.10.2023 seisukoha lisana 2 esitanud hageja poolt antud kinnituse kostjat auditeerivale ettevõttele. Lisast 2 nähtub, et hageja on kinnituse edastanud ehk õigusteenust osutanud 2022. aasta novembris. Hageja on lisanud 13.11.2023 menetlusdokumendile 30.10.2023 seisukoha lisast 2 tõlke eesti keelde (vt Lisa 3 „Antonov Logistics Salis GmbH ET“ ja Lisa 3.1 „IP_Letter to Auditors of ALS ET“). Kohus on seisukohal, et tõendist ei nähtu millal, millises mahus ja mis tasuga õigusteenust kostjale osutati. Hageja on õigusteenuse osutamise aja – 2022. aasta november toonud välja nii 30.10.2023 seisukoha punktis 10 kui ka tõendist endast nähtub, millal dokument on kostjale edastatud. Õigusteenuse tasu on sätestatud lepingu punktis 4.1, milleks on 16 000 EUR kuus ja millele hageja on korduvalt viidanud. Hageja rõhutab, et õigusteenuse ajakulu ja seda millal ajakulu tekkis, üle arvestust hageja lepingu kohaselt pidama ei pea, kuna õigusteenuse tasu arvestus kuus pole tunnitasu põhine ehk õigusteenuse tasu ei sõltu sellest millises mahus või kas üldse hageja õigusteenust kuus osutas.
35.Kohus on teinud hagejale ettepaneku tõendada, millal ja millist õigusteenust on hageja kostjale osutanud alates 2020. aasta algusest. Hageja on seisukohal, et kuna õigusteenuse igakuise tasu 16 000 EUR tasumine ei ole sõltuvusest sellest kas kostja õigusteenust kasutas ehk seda tellis, ei ole ka õigusteenuse osutamise tõendamine hageja poolt vajalik. Hoolimata sellest esitas hageja eelnimetatud perioodi kohta ülevaate kuude kaupa kas õigusteenust ja mis kuudel hageja kostjale osutas: 2020. aasta 1. hageja pole tuvastanud, et oleks veebruaris kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet. 2. hageja pole tuvastanud, et oleks märtsis kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet; 3. hageja pole tuvastanud, et oleks aprillis kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet; 4. hageja pole tuvastanud, et oleks mais kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet; 5. juunis vahendas hageja kostjale õigusteenust, mida pakkus advokaadibüroo Luther Rechtsanwaltsgesellschaft mbH (vt Lisa 4 „RE Lawyers confirmation in connection with the audit of the annual financial statements of Antonov Logistics Salis GmbH LUTHER-LAW_DE.FID3927664“). Kostja ei tasunud arvet; 6. hageja pole tuvastanud, et oleks juulis kostjale õigusteenust osutanud või vahendanud (vt Lisa 5 “SEA017.0001 and ANT022.0001 SE Antonov Antonov Logstics Salis GmbH lawsuits 05 O 272518 and 14 U 24419 LUTHERLAW_DE.FID3956884“). Kostja ei tasunud arvet; 7. august palus kostja hagejal üle vaadata info, mida soovis saata Lepzigi lennujaamale (vt Lisa 6 “FW Statistics“ ja Lisa 6.1 „Statistics ET“). Kostja ei tasunud arvet; 8. hageja pole tuvastanud, et oleks septembris kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet; 9. oktoobris vahendas hageja kostjale õigusteenust, mida pakkus advokaadibüroo Luther Rechtsanwaltsgesellschaft (vt Lisa 7 „mbH URGENT ALSG Settlement draft„). Kostja ei tasunud arvet; 10. novembris vaatas hageja läbi, täiendas ja edastas kinnistuskirja kostjat auditeerivale ettevõttele Ernst & Young kirja, mille hageja esitas ka 30.10.2023 seisukohas
2-23-5504 (vt Lisa 3). Lisaks tegeleti kostja ja Leipzigi politsei vahelise küsimusega seoses Antonovi esindajate saabumisega Saksamaale (vt Lisa 8 „FW Case in LEJ at 19 NOV 2020“ ja Lisa 8.1 „Case in LEJ at 19 NOV 2020 ET“ ). Kostja ei tasunud arvet. 11. detsembris pöördus kostja hageja poole seoses vaidlusega kostja ja kostja endise töötaja vahel (vt Lisa 17 „FW Scan from C505“, Lisa 17.1 „scan_23122020115935_et“, Lisa 17.2 „Scan from C505 ET“). Kostja ei tasunud arvet.
36.2021. aasta osas õigusteenuse osutamise kohta märgib hageja järgmist: 1. hageja pole tuvastanud, et oleks jaanuaris kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet; 2. veebruaris osutas hageja kostjale õigusteenust osaledes kostja aktsionäride koosolekul (vt Lisa 9 „Shareholders Meeting 1819.Feb 21“, Lisa 9.1 „Shareholders Meeting 18-19.Feb 21 ET“, Lisa 9.2 „_scan_17022021135204 ET“). Kostja ei tasunud arvet; 3. märtsis tegeles hageja kostja aktsiate ostu-müügiga (vt Lisa 10 „FW Antonov Logistik Salis GmbH“, Lisa 10.1 „FW Antonov Logistik Salis GmbH ET“, Lisa 10.2 „Representation notice ET“). Kostja ei tasunud arvet; 4. aprillis vahendas hageja kostjale kriminaalasjas õigusteenust, mida osutas advokaadibüroo Zoller Rechtsanwälte (vt Lisa 11 „099-21 D. P. und andere - and other peoples wg Antonov - German Criminal Proceedings“). Kostja ei tasunud arvet. 5. mais vahendas hageja kostjale kriminaalasjas õigusteenust, mida osutas advokaadibüroo Zoller Rechtsanwälte (vt Lisa 12 „RE Questions to A. O. an others - ProjektNr Antonov“ ja Lisa 12.2 „Questions to A., O. an others ET“). Kostja ei tasunud arvet; 6. juunis vahendas hageja kostjale kriminaalasjas õigusteenust, mida osutas advokaadibüroo Zoller Rechtsanwälte (vt Lisa 13 „L. L. - ProjektNr Antonov“). Lisaks tegeles hageja kostja osade ostu-müügiga (vt Lisa 19 „Dividend 2020 (Profit Share 20192020). Kostja ei tasunud arvet; 7. hageja pole tuvastanud, et oleks juulis kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet; 8. hageja pole tuvastanud, et oleks augustis kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet; 9. hageja pole tuvastanud, et oleks septembris kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet; 10. hageja pole tuvastanud, et oleks oktoobris kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet; 11. novembris vahendas ja osutas hageja kostjale õigusteenust seoses kosta juhatuse liikme vahetamisega (vt Lisa 14 „ANT022.0003 - RE Antonov Logistics Salis GmbH - Geschäftsführer LUTHER-LAW_DE.FID4589665“9 ja Lisa 14.1 „Lisa 14.1_ANT022.0003 - RE Antonov Logistics Salis GmbH - Geschäftsführer LUTHERLAW_DE.FID4589665“); 12. hageja pole tuvastanud, et oleks detsembris kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet.
37.2022. aasta osas õigusteenuse osutamise kohta märgib hageja järgmist: 1. hageja pole tuvastanud, et oleks jaanuaris kostjale õigusteenust osutanud. Kostja tasus arve; 2. veebruaris osutas hageja kostjale õigusteenust ja külastas kostjat SALI ́s programmi raames (vt Lisa 15 „Invitation_ALS“ ja Lisa 15.1 „ALS_SU Antonov_М._11.02.22_et“). Kostja tasus arve; 3. märtsis vaatas hageja üle ja redigeeris kostja saadetud dokumenti, millega lähetati Ukraina riigiettevõtte Antonov töötajaid kostja juurde tööle (vt Lisa 16 „RE Papers_urgent“, Lisa 16.1 „Наказ добові_ДП_на період проведення бойових дій_et“ ja Lisa 16.2 „Papers_urgent ET“). Lisaks koostas hageja teate, millega kinnitatakse, et kostja tegevjuhile on isiklikult (sh hageja poolt) kätte toimetatud lepingu ülesütlemise avaldus (vt Lisa 18 „Re Акт о вручении уведомления об увольнении“11). Kostja ei tasunud arvet; 4. aprillis kostjale osutati õigusteenust. Kostja tasus arve; 5. mais osutas hageja kostjale õigusteenust (vt Lisa 1 „Anotonov - Letter for Check“12). Kostja ei tasunud arvet; 6. juunis kostjale õigusteenust osutati. Kostja tasus arve; 7. hageja pole tuvastanud, et oleks juulis kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet; 8. hageja pole tuvastanud, et oleks augustis kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet.
38.Hageja rõhutab, et esitatud ülevaade on näitlik ehk ei sisalda ülevaadet absoluutselt kogu õigusteenusest, mida hageja on kostjale lepingu kehtivuse jooksul osutanud. Hagejal ei ole olnud kohustust pidada arvestust selle üle mis mahus ja asjades õigusteenust on kostjale on osutatud, seega pole hagejal võimalik tagant järele esitada ka täit ülevaadet osutatud teenusest. Hageja välja
2-23-5504 toodud õigusteenuse vahendamisel, mil õigusteenust on kostjale osutanud hageja koostööpartneritest advokaadibürood, on hageja olnud pidevalt kursis (e-kirjade koopias) kostjale osutatava õigusteenusega ning vajadusel aidanud protsessile kaasa või vahendanud infot, mis on samuti hageja poolne ajakulu seoses õigusteenuse osutamisega. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja on saanud kas otseselt hagejalt või hageja vahendusteenust kasutades õigusteenust ka pärast 2020. aasta algust.
39.Kohus tegi hagejale ettepaneku tõendada, milliseid konkreetseid õigusteenuse kulusid on hageja kandnud ja millise õigusteenusega seotult. Hageja on kandnud alates 2020. aasta algusest järgmisi õigusteenuse kulusid: 2022. aasta märtsis seoses punktis 30.26 nimetatud õigusteenusega kandis hageja järgmisi õigusteenuse kulusid (vt hagiavalduse lisa 3 „invoice 36787“), mida kostja ei ole hüvitanud: 1. Juristi päevaraha kliendile õigusabi osutamise eest välisriigis ajavahemikul 19.03-31.03.2022 (70 EUR/päev) (vastavalt leping punktile 5.2)– 910 EUR;. 2. Majutus ajavahemikul 20/21.03.2022 – 201,74 EUR; 3. Parkimine – 26 EUR; 4. Kütusekulu – 211,09 EUR;
5.Autotranspordi kulu ajavahemikul 19.03-21.03 ja 21.03-31.03 (vastavalt leping punktile 9.8) – 325 EUR; 6. Majutus ja parkimine – 29.03-13.04. (98 EUR/päev) – 1470 EUR; 7. Administreerimiskulu (10% õigusteenuse kulust vastavalt lepingu punktile 9.11) – 314,38 EUR. Hageja on lisanud kulusid tõendavad dokumendid oma 13.11.2023 menetlusdokumendile (vt Lisa 22 „Märtsi kuu õigusteenuse kulu arved“).
40.2022. aasta aprillis kandis hageja järgmisi õigusteenuse kulusid (vt hageja 30.08.2023 seisukoha lisa 2 ja Lisa 20 „Invoice 36818 ET“), mida kostja on hüvitanud (vt hageja 30.08.2023 seisukoha lisa 1 ja Lisa 25 „FYI ANTONOV LOGISTICS SALIS Gmbn ET“): 1. Juristi päevaraha kliendile õigusabi osutamise eest välisriigis ajavahemikul 01.04-30.04.2022 (70 EUR/päev) (vastavalt leping punktile 5.2) – 2100 EUR; 2. Parkimine – 418,10 EUR; 3. Kütusekulu – 412,23 EUR; 4. Autotranspordi kulu ajavahemikul 01.04-30.04.2022 (vastavalt leping punktile 9.8) – 750 EUR; 5. Administreerimiskulu (10% õigusteenuse kulust vastavalt lepingu punktile 9.11) – 368,03 EUR. 2022. aasta mais seoses punktis 30.28 nimetatud õigusteenusega kandis hageja järgmisi õigusteenuse kulusid (vt hagiavalduse lisa 3 „invoice 36995“ ja Lisa 23 „Invoice no. 36995 ET“), mida kostja ei ole hüvitanud: 1. Juristi päevaraha kliendile õigusabi osutamise eest välisriigis ajavahemikul 01.05-31.05.2022 (70 EUR/päev) (vastavalt leping punktile 5.2)– 2170 EUR; 2. Parkimine – 568,60 EUR; 3. Kütusekulu – 441,90 EUR; 4. Autotranspordi kulu ajavahemikul 01.05-31.05.2022 (vastavalt leping punktile 9.8) – 775 EUR; 5. Administreerimiskulu (10% õigusteenuse kulust vastavalt lepingu punktile 9.11) – 395,55 EUR. Hageja on lisanud kulusid tõendavad dokumendid 13.11.2023 menetlusdokumendile (vt Lisa 21 „Mai kuu õigusteenuse kulu arved“14).
41.05.01.2024 menetlusdokumendis leidis hageja, et kostja pole tõendanud varjatud tehingu olemasolu. Kostja ei ole tõendanud elulisi asjaolusid, millest nähtuks hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu näilikkus. Kostja on väitnud, et lepingu sõlmimisega on varjatud tehingut, mille eesmärgiks on kostjast raha välja viimine. Kostja ei ole esitanud elulisi asjaolusid ega neid tõendanud seoses varjatud tehinguga. Pole selgust, kes täpselt väidetavalt kostja poolt lepingu alusel raha välja viis, milleks, kuidas raha nende isikute jõudis, kes seda välja soovisid viia ning mis perioodil. Nimelt, lepingu kehtivuse perioodil on kostja juhtkond kahel korral vahetunud. Kostja pole tõendanud varjatud tehingu(te) olemasolu ega väidetavalt selle tehingu või tehingute varjamiseks sõlmitud lepingu õiguslike tagajärgede mitte saabumist.
42.Hageja ei ole pidanud lepingut näilikuks ning on seda täitnud. Poolte eesmärk, vähemalt hageja eesmärk, oli sõlmida leping õigusteenuse osutamiseks ja selle eest tasu saamiseks. Õigusteenust hageja ka lepingu alusel kostjale osutas, kui kostja seda vajas. Kostja ei ole väitnud, et ta ei oleks õigusteenust saanud terve 2019. aasta jooksul, 2020. aasta jaanuari kuus ja 2022. aasta jaanuari, veebruari, aprilli, juuli ja augusti kuus kostja poolt tasutud õigusteenuse arved).
2-23-5504 Hageja ei ole jätnud kostjale õigusteenust osutamata, kui kostjal on õigusteenuse järele vajadus olnud. Hageja on alati õigusteenust osutanud või seda vahendanud, seega on hageja tahe olnud täita lepingut selles toodud viisil. Hageja sai osutatud õigusteenuse eest tasu terve 2019. aasta st iga kuu, osaliselt 2020. aastal ja siis taas osaliselt 2022. aastal. Seega on mõlemad pooled lepingut täitnud vastavalt lepingus sätestatule. Kostja on jätnud lihtsalt osaliselt omapoolsed lepingulised kohustused üks hetk täitmata, mis ei tee lepingut seetõttu näilikuks. Lepingu rikkumine ei muuda lepingut näilikuks.
43.Lepingut ei muuda näilikuks asjaolu, et kostja esindusõiguslik isik ehk juhatuse liige oli lepingu täitmise vahepeal kostjale kahju põhjustanud A. V. C., kuna leping on sõlmitud enne A. C. juhatuse liikmeks saamist. Kostja juhatuse liige oli lepingu sõlmimise ajal ja on praegu O. G. Selleks, et kostja tahe saanuks olla näiliku lepingu sõlmimine pidanuks seda soovima kostja seeaegne esindaja O. G., kes lepingu sõlmis. Nimelt, TsÜS § 31 lg 5 kohaselt: „Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks.“ Vastutuse analoogia tuleneb TsÜS § 123 lgst 1, mis sedastab: „Kui tehingu tegemisel esines eksimus, pettus, ähvardus, vägivald või muud asjaolud, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks, või kui tehingu õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest, kas isik teadis teatud asjaolusid või pidi neid teadma, siis tuleb nende asjaolude hindamisel lähtuda esindaja, mitte esindatava isikust.“ Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et O. G. tahe oli sõlmida kostja nimel hagejaga näilik leping. O. G. ́l oli lepingu sõlmimise ajal kostja esindusõigus, seega A. C. hilisem tegevus lepingu täitmise ajal ei mõjuta lepingu kehtivust ega tee seda näilikuks. Samuti ei muuda näilikuks lepingut asjaolu, et väidetavalt kostja osanik ei lepingut heaks kiitnud. Tegemist on äärmisel juhul sisesuhtest tuleneva puudusega, millest kostja ei saa teadlik olla ja mistõttu pole tehing tühistatav.
44.Lepingut ei muuda näilikuks asjaolu, et kostja ühel hetkel enam õigusteenust lepingu alusel ei vajanud ja seda ei tellinud või asjaolu, et juhatuse liige käitus hooletult. Juhul, kui kostja õigusteenust ei vajanud tulnuks tal lepingu kehtivalt ühepoolselt üles öelda. Kehtiva lepingu alusel ühel hetkel teenuse tellimata jätmine ei muuda seda näilikuks ega lõpetanud kostja kohustust tasuda edasi kuumakseid. Samuti ei mõjuta lepingu kehtivust see, et juhatuse liige O. G. allkirjastas lepingu sellesse süvenemata. Kostja juhatuse liige O. G. pidi lepingut sõlmides rakendama juhatuse liikmena piisavalt hoolsust, et mõista, et võtab 16 000 EUR tasumise kohustuse igakuiselt isegi juhul õigusteenust lepingu alusel ei telli. Samuti oli juhatuse liikme kohustus hinnata kas kostja üldse õigusteenust vajab. Hageja ei vastuta kostja hooletu juhtimise eest.
45.Hageja väitel on lepingut täidetud. Kostja on arveid tasunud, seega ei saa olla arvete mitte kättesaamine lepingulise kohustuse rikkumise põhjuseks ning ammugi mitte kohustuse rikkumise vabanduseks või lepingu näilikkust tõendavaks asjaoluks. Kostja on arveid tasunud 2019. aastal, 2020. aastal, 2022. aastal, mis tõendab kostja on ka arved kätte saanud. Hageja on esitanud tõendid (vt 30.08.2023 hageja seisukoha lisa 1), mis näitavad, et arveid on esitatud kostja juhatuse liikmetele korduvalt ning kostja on ka korduva meeldetuletuse peale arveid tasunud 2022. aastal. Kostja on arveid tasunud nii ajal, mis leping sõlmiti ja kostja juhatuse liikmeks oli O. G., kui ka ajal, mil kostja juhatuse liikmeks oli A. C. Nagu hageja on välja toonud 30.08.2023 ja 30.10.2023 seisukohas ei ole kostja kordagi lepingu jooksul väitnud, et poleks arveid saanud ega palunud neid uuesti saata.
46.Hageja on esitanud hulgaliselt tõendeid enda koostööst teiste büroodega seoses kostjale õigusteenuse osutamisega, seega ei ole leping näilik. Hageja on esitanud kirjavahetusi, mis tõendavad, et hageja partnerbürood nagu Luther advokaadibüroo ja Ilyashev & Partners advokaadibüroo osutavad kostjale õigusteenust ja hageja poolseid isikuid on hoitud pidevalt kirjavahetuste koopiates eesmärgiga, et hageja oleks kursis oma kliendi ehk kostja asjade menetlemisega (vt hageja 13.11.2023 vastuse lisa 4, 5, 7, 11, 13, 14). Neis asjades, kus õigusteenust on osutanud Luther advokaadibüroo ja Ilyashev & Partners advokaadibüroo on kostja
2-23-5504 õiguslike küsimustega esmalt pöördunud hageja poole, misjärel on hageja suunanud kostja eelnimetatud büroode juurde, seetõttu on hagejat hoitud kursis toimuvaga. Hagejal puuduks vajadus olla osa kirjavahetustest, mis ei puuduta hageja poolt õigusteenuse osutamist või selle vahendamist hageja kliendile. Advokaadibürood ei kaasa teist advokaadibürood või õigusbürood õigusteenuse osutamisse (sh kirjavahetusse) kui teisel bürool puudub igasugune puutumus kliendiga, kellele teenust osutatakse või menetletava asjaga. Kostjale õigusteenuse vahendamine, sh õigusalaste probleemiga/küsimustega kursis olemine, nõuab ajaressurssi hageja poolt. Hageja ei osuta lisaks otsesele endapoolsele õigusteenusele tasuta õigusteenuse vahendamisteenust, sh kliendi asjade haldamise teenust. Selline teenuse kuulub lepingu alla ja kulu on arvestatud 16 000 EUR kuumakse sisse (vt hagiavalduse lisa 1 p 2.2, lisa 1.1 p 2).
47.Õigusteenuse osutamine on olnud ka hageja poolt kostjat auditeerivale firmale kinnituskirja esitamine seoses kostja õiguslike vaidlustega (30.10.2023 hageja seisukoha lisa 2), kostjale konfidentsiaalsuslepingu koostamine (30.10.2023 hageja seisukoha lisa 1), kostja juhatuse liikmele lepingu lõpetamise teate koostamine ja kättetoimetamine (13.11.2023 hageja vastuse lisa 18), kostja juhatuse vahetuse korraldamine (13.11.2023 hageja vastuse lisa 14), kostja külastamine hageja poolt SALIS programmi raame vajaliku õigusteenuse osutamiseks (13.11.2023 hageja vastuse lisa 15), kostjale töötajate lähetuse dokumentide koostamine (13.11.2023 hageja vastuse lisa 16). Lisaks on hageja pidanud arvestust vastavalt lepingulise kõigi õigusteenuse osutamisega kaasnevate kulude kohta ja edastanud kuludokumendid koos arvetega kostjale. Kostja on ka tasunud neid kulusid (vt 13.11.2023 hageja vastuse lisa 22). Mis tõendab taaskord seda, et lepingut on täidetud hageja poolt vastavalt lepingus ettenähtud tingimustele. Hageja esitas ka Luther advokaadibüroo ja Ilyashev & Partners advokaadibüroo kinnitused, millede kohaselt teevad nimetatud bürood hagejaga koostööd seoses kostjale õigusteenuse osutamisega (vt Lisa 1 „I&P Letter No 102263 dd 03.01.2024“, Lisa 1.1. „I&P Letter No 102263 dd 03.01.2024 ET“, Lisa 2 „Luther confirmation“ ja Lisa 2.1 „Luther confirmation ET“). Hageja mainib, et kliendi partnerbüroo juurde suunamiseks ei ole vajalik lepingu sõlmimine büroode vahel, eriti juhul kui klient sõlmib vahendatava bürooga ise otse lepingu õigusteenuse saamiseks, siis on kliendil leping nii bürooga, kes edasi suunas ja teenust vahendab kui ka uue bürooga, kes antud asjas otseselt teenust osutab. Klient maksab igale büroole teenuse eest otse ja vastavalt konkreetse bürooga kokkulepitud tingimustele.
48.Kirjavahetused seoses õigusteenuse osutamisega on toimunud kostja ja hageja vahel, mitte kolmandate isikute vahel. Kõigi õigusteenust puudutavate kirjade saajad on kas kostja praegune juhatuse liige O. G., e-posti aadressiga xxx, või endine juhatuse liige A. C., e-posti aadressiga xxx (vt hageja 30.10.2023 seisukoha lisa 1 ja 6, hageja 13.11.2023 vastuse lisa 4-19). Kostja e-posti aadressi lõpp on „[...]@antonov-logistics-salis.de“1. Seega on väär kostja väide, et kirjavahetused on peamiselt toimunud mitte kostjaga vaid Antonov Company või Antonov Salis GmbH ́ga. Kõikide kirjavahetuste pooled on hageja poolt olnud lepinguline kontaktisik õigusteenuse osutamisel – R. M., e-posti aadress xxx või L. G., e-posti aadress xxx (vt 30.08.2023 seisukoha lisa 1, 30.10.2023 seisukoha lisa 1, 13.11.2023 hageja seisukoha lisa 4-19). Nimelt „Õigusbüroo Ilyashev & Partners püsikliendi lepingu tingimused“ p 1 kohaselt on R. M. isik, kelle poole kostja peab pöörduma kui soovib hagejalt õigusteenust: „Õigusbüroo tunnustab Kliendi õigust võtta otse ühendust Õigusbüroo ükskõik millise spetsialistiga ja ükskõik millal. Lisaks nimetab Õigusbüroo tulemuslike ja tõhusate teenuste osutamise eesmärgil hr R. M. (e-post: xxx) isikuks, kes vastutab Kliendile teenuste osutamise eest – edaspidi „Kontaktisik“„. Hageja võib otsustada, millise juristi määrab õigusteenust osutama (vt hagiavalduse lisa 1.1 p 4), mistõttu on lisaks R. M. ́le õigusteenust osutanud ka L. G.. Hageja mainib selguse huvides, et nii Ilyashev & Partners advokaadibüroo kui ka hageja töötajate e-posti aadresside lõpp on „[...]@attorneys.ua“ (vt hagiavalduse lisa 1, lk 6 ja lisa 1.1 lk 6). Seega, vastupidiselt kostja väidetule (05.12.2023 kostja vastuse punkt 5 alapunktid 1, 4, 5, 8, 11, 12), e-kirjavahetuste pooled on tõenduseks, et tegemist on olnud hageja ja kostja vahelise suhtlusega lepingu raames õigusteenuse osutamisel.
2-23-5504
49.Õigusteenust on osutatud kostjale ja alates 2019. aastast. Hageja esitatud tõenditest vaid vähene osa on seotud õigusteenuse vahendamisega Luther advokaadibüroole ja Zoller advokaadibüroole. Hageja on ise kostjale (mitte Antonov Company ́le) õigusteenust osutanud, mida tõendavad hageja 13.11.2023 vastusega esitatud lisad 1, 2, 3, 4, 6, 8, 15, 16, 17, 18, 19. Nimetud kirjavahetustest ja koostatud dokumentidest nähtub selgesõnaliselt, et tegemist on Antonov Logistics Salis GmbH ́le ehk kostjale koostatud ja kostjaga seotud dokumentidega mitte Antonov Company ́le koostatud ega viimasega seotud dokumentidega nagu väidab kostja. Lisaks, jääb arusaamatuks, miks hageja peaks edastama mitte kostjaid puudutavaid dokumente kostja juhatuse liikmetele. Siiski hageja rõhutab, et on esitanud näitlikustamiseks vaid osa kirjavahetustest ja dokumentidest, mis on seotud kostjale õigusteenuse osutamisega või vahendamisega. Hageja ei ole esitanud tõendeid tehtud tööde kohta perioodil, mille eest esitatud arveid ja nende maksmist ei ole kostja kahtluse alla seadnud ehk mis ei ole vaidlusalused – 2019. aasta, 2020. aasta jaanuari kuu, 2022. aasta jaanuari, veebruari, aprilli, juuli ja augusti kuu.
50.Hageja kuulub suure Ukraina advokaadibüroo Ilyashev & Partners osanikule ning on Ilyashev & Partners haru Eestis. Hageja majandusaasta aruanne (vt 30.10.2023 hageja seisukoha lisa 3, lk 3) selgitab: „Ilyashev & Partners on äriõigusele spetsialiseerunud rahvusvaheline õigusbüroo, mille kontorid asuvad Kiievis, Odessas, Harkivis, Dnepros ja Tallinnas. Tallinna kontor oli loodud 2016. a novembris seoses Ukraina juhtiva advokaadibüroo Ilyashev & Partners oma tegevuse laiendamisega Euroopa Liitu. Kõik kontorid töötavad ühtse tervikuna, kui üks meeskond, mis tegutseb klientide huvides nii Ukrainas, kui ka Eestis.“ Eeltoodud koos kirjavahetustega tõendab, et hageja tegeleb õigusteenuse osutamisega ning selle raames teeb pidevalt koostööd Ilyashev & Partners advokaadibürooga, sh kostjale õigusteenuse osutamisel.
51.Kostja väide, et hageja üks töötaja teeb kuus 1 083 EUR tundi tööd lähtub mitmest väärarusaamast. Nimelt:1. Hageja juristide tunnitasu ei ole 90 – 100 EUR nagu väidab kostja. Näiteks kostjaga sõlmitud lepingust nähtub, et hageja juristide tunnitasu jäi 2019. aastal 120 – 360 EUR vahemikku (vt hagiavalduse lisa 1.1 p 6); 2. Kliendid ei tasu hagejale teenuste eest ainult tunnipõhiselt nagu eeldab kostja. Tunnipõhine ei ole ka kostja tasustamine, kostjal on lepingus fikseeritud kuutasu; 3. Hageja nimel ei osuta õigusteenust vaid üks isik, mis on käesolevas ja eelmistest hageja poolt esitatud dokumentides korduvalt tõendamist leidnud; 4. Hageja ei osuta ainult otseselt õigusnõustamise teenust.
52.Muus osas märgib hageja, et kostjale on õigusteenust osutatud kostjaga sõlmitud lepingu alt. Asjaolu, et kostjaga seotud ettevõttel (Antonov Company) on õigusteenuse osutamise leping hageja partneriga (Ilyashev & Partners advokaadibüroo), ei muuda näilikuks ega seetõttu kehtetuks kostja ja hageja vahelist lepingut. On tavapärane, et iga ettevõtte sõlmib endale õigusteenuse hankimiseks ise lepingu. Hageja on vahendanud kostjale Zoller advokaadibüroo õigusteenust. Zoller advokaadibüroo poolt menetluses kostja esindamata jätmine ei muuda olematuks ajakulu, mis on hagejal tekkinud seoses kostjale esindaja leidmisega ja esindajaga suhtlemisega kliendi nimel.
KOSTJA VASTUVÄITED
53.Kostja Eesti advokaatidest esindajad esitasid 16.10.2023 vastuse hagiavaldusele, paludes jätta hagi tervikuna rahuldamata. Kostja märgib seoses vaidluse asjaoludega, et hageja esitas kostja vastu võlgnevuse nõude tuginedes poolte vahel väidetavalt 01.11.2018 sõlmitud õigusteenuse osutamise lepingule 1300-062 (edaspidi Leping). Kostja vaidleb hageja nõudele tervikuna vastu. Kostja selgitas, et: a. Leping, millele hageja tugineb, on tühine näilikkuse tõttu (p 4); b. Alternatiivselt on Leping lõpetatud poolte kokkuleppel (p 5); c. Alternatiivselt on Leping lõppenud ülesütlemisega (p 6); d. Kohtualluvuse kokkulepe on tühine vastuolu tõttu heade kommetega (p
2-23-5504 7). Ühtlasi esitas kostja 16.10.2023 dokumendis kohtule taotluse teenuse hinna alandamiseks seoses mittekohase õigusteenuse osutamisega.
54.Kostja selgitab põgusalt vaidluse tausta. Kuna tegemist ei ole vaidluse lahendamisel määravat tähtsust omavate asjaoludega, ei esita kostja käesolevas punktis sisalduvate faktiväidete kohta tõendeid, vaid viitab üksnes avalikele artiklitele, mis kostja tegevust ja seotud konflikte käsitlevad. Kostja on ühing, mis pakub õhutranspordi teenust NATO SALIS (Strategic Airlift International Solution; tõlge: Strateegilise lennutranspordi rahvusvaheline lahendus) programmi raames teatavatele NATO riikidele. Kostja tänane juhatus on tuvastanud, et kostjat eelnevalt mõned aastad kontrollinud isikud panid toime erinevaid tegevusi kostja kahjustamiseks ja kolmandata isikute soodustamiseks kostja arvelt, sh näiteks eelmine juht S. B. on Ukrainas hetkel avalike andmete kohaselt sellise tegevusega (kostja kahjustamisega) seoses vangis. Kostja peab tõenäoliseks, et hageja on seotud isikutega, kes kostja üle kontrolli üritasid haarata. Kostja tänane juhatus on tuvastanud, et vaidlusalune Leping on osa kostja ühingust raha välja viimise skeemist, st õigusteenust ei ole kostjale tegelikult vähemalt alates 01.02.2020 osutatud.
55.Leping on tühine näilikkuse tõttu. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt: Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama sätte lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. Riigikohtu selgituste kohaselt (nt otsus ts.asjas 3-2-1-87-07) näiliku tehingu tõendamiseks tuleb tõendada, et poolte tegelik tahe lepingu sõlmimisel ei olnud suunatud selles lepingus märgitud tagajärgede esilekutsumisele. Käesoleval juhul kinnitavad järgnevad asjaolud, et poolte tegelik huvi ei olnud õigusteenuse osutamise tagamine/võimaldamine: a. Kokkulepitud õigusteenust faktiliselt kostjale ei osutatud. Kostja on läbi viinud sisemise uurimise ja ei ole tuvastanud ühtegi viidet, et hageja oleks kostjale (vähemalt alates 01.02.2020) mis iganes sisu või mahuga õigusteenust osutanud ja/või osutamist pakkunud ja/või et õigusteenuse osutamiseks oleks olnud mingi kavatsus (nt läbirääkimised, kooskõlastamised vm). Kostja on seega veendunud, et lepingudokumendi vormistamisel ei olnud tahe suunatud Lepingus märgitud tagajärgede esilekutsumisele TsÜS § 89 lg 1 tähenduses; b. Arveid (sh mis võiks spetsifikatsiooni vm viidet teenusele sisaldada) ei ole teenuse eest kostjale teadaolevalt kostjale esitatud; c. Kokkulepitud õigusteenust ei olnudki võimalik faktiliselt osutada. Hagejal on Lepingu väidetava kehtivuse perioodil Maksu- ja Tolliameti avalike andmete kohaselt olnud keskmiselt 3 töötajat (2-4). Kokkulepitud õigusteenuse sisuks oli nõutamisteenus Eesti, Ukraina, Saksamaa, EL-i ja rahvusvahelise õiguse valdkonnas ning osalemine läbirääkimistel, kohtutes, ja erinevates riigiasutustes. Õigusteenuse osutajatele on kostja esindaja hinnangul üldteada, et see on äärmiselt lai kompetentsi maht ning spetsialiseerumine neile kõigile valdkondadele eeldaks suurt ja tugevat meeskonda. Kindlasti ei ole võimalik sellist teenust tagada 3 töötajaga, sh on küsitav, millised eriteadmised saavad Eesti juristidel üldse olla nt Ukraina õiguse küsimustes või kuidas toimuks Eesti juristide poolt esindamine Saksamaa riigiasutustes ja kohtutes (või miks peaks ükski suur Saksamaa ettevõtte ostma kirjeldatud sisuga teenust Eesti juristidel).Teenuse osutamine sõlmitud Lepingu alusel on seega eluliselt äärmiselt ebausutav.
56.Lepingu näilikkusele viitavad kostja arvates veel järgmised asjaolud: d. Kokkulepitud õigusteenuse ostmiseks Eestist puudub igasugune vajadus või põhjus. Kostja tegevus on eelkõige seotud Saksamaa ja Ukrainaga ning kostjal ei ole mingit seost Eestiga; e. Hageja majandusnäitajad ei viita sellele, et õigusteenuse osutamine hageja põhitegevus oleks. Kostja on tutvunud Maksu- ja Tolliameti avalike andmetega, mille kohaselt hagejal on viimastel aastatel olnud 1 töötaja ning hageja kvartaalne käive on olnud stabiilselt vahemikus paarisajast tuhandest kuni 800-tuhandeni, ületades 2023. aasta kolmandas kvartalis miljoni piiri (1,2 miljonit eurot käivet). Makse on kvartaalselt tasutud enamasti paar tuhat eurot. Selline töötajate arv ja kirjeldatud majandusnäitajad ei ole iseloomulikud õigusteenuse osutajatele, kuid on iseloomulikud teatavatele teistele
2-23-5504 teenustele, nt abi osutamine rahade piiriülesel liigutamisel erinevatel eesmärkidel (maksueelised, sanktsioonide vältimine jm). Eeltoodu toetab kostja kahtlust, et Leping on näilik ja tehingu tegelik eesmärk oli viia rahalised vahendid kostja ühingust välja; f. Hageja väitel jätkas ta teenuse osutamist aastani 2022, kuigi arveid ei olnud tasutud alates 2020. aasta jaanuarist. Ka see ei ole usutav ning on äritegevuse loogikaga vastuolus.
57.Leping on poolte kokkuleppel lõpetatud. Pooled lõpetasid Lepingu poolte suulisel kokkuleppel 2020. aasta jaanuaris. Kostjat esindas kokkuleppe sõlmimisel juhatuse liige O. G. Hagejat esindas läbirääkimistel jurist R. M. kostja Kiievi kontoris.
58.Leping on üles öeldud. Kostja saatis hagejale 28.10.2020 Lepingu lisa Lepingu kokkuleppel lõpetamise kohta (kokkulepe - lisa 1). Alternatiivselt on Leping kostja hinnangul 28.10.2020 kokkuleppe projekti saatmisega üles öeldud. Lepingu üles ütlemise õigus esines ning kokkuleppes sisaldub kostja tahteavaldus Lepingu lõpetamiseks. Lepingu võis üles öelda Lepingule tuginedes. Lepingu p 8.1.2 kohaselt võib kostja Lepingu üles öelda 1-kuulise etteteatamistähtajaga. Lepingu lõpetamise tahte väljendamisel 28.10.2020 e-kirjaga on Leping seega lõppenud 1 kuu hiljem, 28.11.2020. Lepingu võis üles öelda ka rikkumisele tuginedes. VÕS § 196 lg 1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki pool mõjuval põhjusel üles öelda ning sama sätte lg 2 kohaselt ei ole täiendava tähtaja määramine vajalik VÕS § 116 lg 2 p 2-4 nimetatud juhtudel. VÕS § 116 lg 2 p 3 kohaselt on selliseks juhuks kohustuse tahtlik rikkumine ning p 4 kohaselt on selliseks juhuks olukord, kus rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Käesoleval juhul esinesid nii punkt 3 kui 4 nimetatud juht. Kostja hinnangul ei osutatud teenust al. Hiljemalt 01.02.2020 tahtlikult, kuna kogemata teenuse mitte osutamine juhtuda ei saa. Samuti andis rikkumine kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et Lepingut ei täideta ka edaspidi, kuna hageja ei olnud Lepingu täitnud kokkuleppe projekti saatmise ajaks juba 8 kuud. Eluliselt ei oleks usutav, et poolte vahel ootamatult sellele järgnevalt teenuse osutamine edukalt toimima hakkaks. Ülesütlemiseks piisav tahteavaldus on tehtud. TsÜS § 68 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil ning kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Sama sätte lg 3 kohaselt kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Edastatud kokkulepe sisaldab selget kostja tahet Leping lõpetada, st kostja on teinud teo, millest võib järeldada tema soovi Leping lõpetada.
59.Kohtualluvuse kokkulepe on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Kostja peab tühiseks ka kohtualluvuse kokkulepet eraldiseisvalt. Õigusteenuse osutaja on lisanud Lepingusse kohtualluvuse kokkuleppe, mille kohaselt Leping allub Eesti õigusele ja vaidlus lahendatakse vajadusel Eesti kohtus. Kostja on Lepingu allkirjastanud oma õigusnõustajat usaldades, Lepingu sisusse süvenemata, eeldades, et nõustaja lähtub kliendi huvidest. Eestis ja Eesti õiguse alusel vaidluse pidamine (olukorras, kus kostjal, kostja tegevusel ja kostjale osutataval teenusel puudub igasugune seos Eestiga) ei vasta kostja ettekujutusele Lepingu sisust ning on väga üllatav, kuna sellisel kokkuleppel puudub igasugune loogiline põhjendus. TsÜS § 86 lg 2 p 1 kohaselt: Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Käesoleval juhul: - Vaidlemine Eestis on kostja jaoks äärmiselt ebasoodne tingimus, kuna Eesti on tema jaoks võõras õigusruum; - Kostja allkirjastas Lepingu hageja kui nõustajaga hageja kui nõustaja soovitusele tuginedes, st hagejast (hageja teadmistest ja soovitustest) sõltudes. Kohtualluvuskokkulepe on seega tühine vastuolu tõttu heade kommetega.
60.Alternatiivne hinna alandamise taotlus. VÕS § 112 lg 1 kohaselt: „Kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse.
2-23-5504 Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.“ Kostja on võtnud vastu mittekohase täitmise, mille väärtust ei saa täpselt kindlaks teha. Kostja palub seega väärtuse määrata kindlaks kohtul, võttes arvesse, et: a. Kostja pidi kuutasu 16 000 euro eest saama õigusteenuse Lepingu p-s 2.1 kokkulepitud teenuseid, sh nõutamisteenus Eesti, Ukraina, Saksamaa, ELi ja rahvusvahelise õiguse valdkonnas ning osalemine läbirääkimistel, kohtutes, ja erinevates riigiasutustes. Kostja pidi saama seega laiaulatuslikku ja keerulist teenust; b. Kostja hiljemalt alates 01.02.2020 ei saanud mingit teenust, st hageja ei nõustanud ega esindanud kostjat mingis ulatuses, vaid kostja pidi selle töö tegema ise ja/või ostma kolmandatel isikutelt. Kostja hinnangul Lepingu täitmise tegelik ulatus/väärtus võrreldes Lepingu täitmise ootuspärase/kohase väärtusega on null kuni paar protsenti (so sisuliselt sümboolne summa). Eeltoodust tulenevalt, kui kohus peab põhjendatuks hagi osaliselt rahuldada, palub hageja teenuse hinda alandada vastavalt mittekohase täitmise väärtusele. Kui kohus peab põhjendatuks, et Leping on p 6 kohaselt al 2020. aasta novembrist üles öeldud, palub kostja hinna alandamist kohaldada perioodil 01.02.2020-28.11.2020 osutatud (st mitte osutatud) teenuse suhtes.
61.05.12.2023 menetlusdokumendis märkis kostja, et hageja vastus kinnitab tehingu näilikkust. Kostja leiab, et leping on näilik ja sõlmiti eesmärgiga kostja ühingust raha välja viia, st pooled oli leppinud kokku TsÜS § 89 lg 1 olukorras, kus tehingul ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi (igakuist, suuremahulist õigusteenuse osutamist), vaid tahtsid teha teist tehingut (raha väljamakse kolmandate isikute huvides). Kostja esitas 09.10.2023 dokumendis asjaolud, mis näilikkusele viitavad. Hageja ei ole esitatud vastustes kummutanud ühtegi kostja toodud näilikkusele viitavad asjaolu. Vastupidi, hageja vastused kinnitavad kostja hinnangul, et poolte tahe ei olnudki sõlmida lepingut, millega hageja osutaks kostjale õigusteenust, veel vähem kokkulepitud laiaulatusliku sisu ja mahuga. Kostja esitas tabeli vormis (a) 09.10.2023 dokumendis kostja hinnangul näilikkusele (mitte õigusteenuse lepingus kajastatud tahtele) viitava asjaolu; (b) hageja vastuväide neile asjaoludele 30.10.2023 ja 13.11.2023 dokumentides; ja (c) kostja seisukoht hageja vastuväitele.
62.Kostja selgitab kostja ja kostjaga seotud ühingute nimesid ja seotust, mis on vajalik, et kostja kommentaarid hageja esitatud kirjavahetuste suhtes oleksid arusaadavad. Kostjal (Antonov Logistic SALIS Gmbh) on 4 osanikku (väljavõte Saksa äriregistrist – lisa 1), kellest üks on riigiomandis olev ühing „Antonov“ (edaspidi Antonov Company). Lisaks omab kostjaga puutumust (osanike kaudu) kolmas sisuliselt sama nimega ühing Antonov Salis Gmbh (edaspidi Antonov 3), kelle osanikeks on K. S. ning P. M. (väljavõte – lisa 2), kes all kirjavahetustes kajastuvad. Kolm ühingut, mille kõigi nimedes sisaldub nimi „Antonov“ on juriidiliselt erinevad kehad, iseseisvate õiguste ja kohustustega, sh tasub igaüks ise oma õigusteenuse eest. Antonov Company ja Antonov 3 kohustused ei laiene kostjale.
63.Hageja ei ole kostjale teenust osutanud ega vahendanud. Hageja uue positsiooni kohaselt ei tegelenudki ta ise otseselt teenuse osutamisega, vaid tegeles eelkõige õigusteenuse vahendamisega teistelt büroodelt – hagejaga samanimelise advokaadibüroo Kiievis (kus mh töötasid R. M. ning A. G.), advokaadibüroo Luther ning advokaadibüroo Zoller. Hageja ei ole teenuse vahendamise kohta tõendeid esitanud (nt lepinguid vastavate büroodega, mis õigusteenuse ostmiseks arusaadavalt sõlmitakse; tööde edastamise juhiseid vm), vaid on esitanud üksnes erinevad kirjavahetused, mis peaksid tõendama, et viidatud bürood osutasid kostjale teenust. Kirjavahetused toimuvad viidatud büroode töötajate ning Antonov Company, Antonov 3 ning hagejaga seotud isikute vahel. Kostja juhatuse liikmed on osalised väikses ulatuses. Kostja hinnangul ei tõenda esitatud kirjavahetused mingis ulatuses teenuse osutamist või vahendamist vaidlusaluse õigusteenuse lepingu alusel. Esiteks hageja seotuse või puutumuse kohta nende töödega ei ole tõendeid esitatud. Töö tegemine ise ei tõenda hageja nõudeõigust tööga seoses.
2-23-5504
64.Lisaks märgib kostja, et: a. Hagejaga samanimelise Kiievi advokaadibüroo osas on Antonov Company väljastanud kinnituse (vastuskiri– lisa 3), mille kohaselt neil on olnud hagejaga samanimelise Kiievi bürooga õigusteenuste osutamise leping, mille alusel Kiievi büroo (sh advokaadid R. M. ning A. G.) töötas otse Antonov Companyle ja mille eest Antonov Company tervikuna tasus. Samuti ei ole Antonov Company (kostja enamusosanikuna) teadlik, et Kiievi büroo advokaadid oleks kostja huvides tegutsenud, sh ei ole Antonov Company (enamusosanikuna) õigusteenuse tellimist heaks kiitnud. Seega, Kiievi büroo ja selle töötajate kirjavahetus Antonov Companyga ei tõenda kostjale teenuse osutamist; b. Luther advokaadibüroo teenuse seotus menetluse pooltega on samuti tõendamata ning teenus ei ole osutatud kostja tegevusega seoses (täiendavalt kommentaarid tõenditele all, sh hageja 13.11.2023 lisale 5, millest nähtub, et Lutheri büroo on samuti arveid esitanud Antonov Company’le); c. Zoller advokaadibüroo ei ole samuti kostjale teenust osutanud. Hageja tõenditest nähtuv kontakt on võetud seoses Antonov Company töötajate kriminaalasjaga ning kostjale teadaolevalt advokaat Zoller viidatud asjas töötajaid siiski ei esindanud. Lisaks on Hr. Zolleri suhtlus toimunud hagejaga samanimelise Kiievi bürooga, mitte hagejaga (Kiievi büroo töötaja kiri Hr. Zollerile – lisa 4).
65.Kostja kommentaarid tõendite osas. Järgnevalt kostja kommenteerib 13.11.2023 dokumendi lisana esitatud tõendeid. • 13.11.2023 dokumendi lisa 2 – kirja kohaselt saatis kirja Kiievis asuv hagejaga samanimelise büroo töötaja. • 13.11.2023 dokumendi lisad 3 ja 4 – Audiitorite kinnituskiri ja seonduv kirjavahetus ei ole sisult õigusteenuse osutamine. Vastupidi, kui kogu kinnituse sisu on, et hagejal ei ole infot, siis kinnitab see, et hagejal ja kostjal puudus aktiivne äriline seotus. • 13.11.2023 dokumendi lisa 5 – tegemist on Luther advokaadibüroo e-kirjaga seoses arvetega. Esiteks on Lutheri büroo seotus hagejaga ebaselge. Teiseks – kirja sisu viitab, et arved on juba seotud töö eest Lutheri poolt Antonov Company’le esitatud – kirjas on välja toodud Lutheri büroo arved 1067060, 1061609, 105256, 1056631. Ükski neist arvetest ei sisaldu hageja arvete nimekirjas (hagi p 7). Seega selle töö eest on juba makstud. • 13.11.2023 dokumendi lisa 6 – kiri on saadetud R. M.le, kes töötab hagejaga samanimelises Kiievi büroos. • 13.11.2023 dokumendi lisa 7 - kiri on saadetud Luther büroo poolt ning sisust nähtub, et see on seotud Antonov Company’le osutatud teenusega, mitte kostjaga. • 13.11.2023 dokumendi lisa 8 – kiri on saadetud R. M.le, kes töötab Kiievi samanimelises büroos. Lisaks nähtub kirjavahetuse sisust (vt 25.11.2020 põhjalikum/pikem kirjavahetuse osa), et see on seotud Antonov Company tööga, mitte kostjaga. • 13.11.2023 dokumendi lisa 9 – koosolekul osales R. M., kes töötab Kiievi samanimelises büroos ega ole hageja töötaja. Lisaks osales ta aktsionäride koosolekul Antonov Company huvide esindajana, mitte kostja esindajana, st ka see töö on seotud Antonov Company, mitte kostjaga. Nagu näha dokumendi realt „Ettevalmistamise eest vastutavad isikud“ ei tegutsenud R. M. kostja poolel koosoleku ettevalmistamisel vm. • 13.11.2023 dokumendi lisa 10 - kiri on edastatud kostja juhatuse poolt R. M.le, kes töötab Kiievi samanimelises büroos ja esindas Antonov Company’t. • 13.11.2023 dokumendi lisad 11-13 – Suhtlus on seotud Antonov Company töötajate esindamisega, mitte kostjaga. Zolleri poole on pöördunud hagejaga samanimelise Kiievi büroo töötaja, sh Kiievi büroo nimel (vt vastuse lisa 4). • 13.11.2023 dokumendi lisa 14 - kiri on saadetud Luther büroo poolt. • 13.11.2023 dokumendi lisad 15-16 – hageja selgituste kohaselt tegemist dokumendiga, mis tõendab, et hageja tegeles Antonov Company töötajate kostja juurde saatmisega, st teenus on samuti tõenäoliselt osutatud Antonov Company’le. Teenuse osutajaks on hagejaga samanimeline Kiievi büroo, mitte hageja. • 13.11.2023 dokumendi lisa 17 - kiri on saadetud R. M.’le, kes töötab Kiievi samanimelises büroos. • 13.11.2023 dokumendi lisa 18 – on seotud Antonov Company töötajatega ja tõenäoliselt Antonov Company tellitud töö. Töö on teostanud hagejaga samanimeline Kiievi büroo. • 13.11.2023 dokumendi lisa 19 – saatja on Antonov 3 osanik ning saaja Antonov Companyga seotud isik. Tegemist on kostja osade ostumüügiga. Ostu-müügi tehingu eest tasuvad üldiselt ostjad ja müüjad, mitte ühing, kelle osasid võõrandatakse. • Kostja väidetavalt tasutud arvetega seonduv (13.11.2023 dokumendi lisad 20-24)– kostja laseb arvete tasumise fakti kontrollida, kuid kui tasumine on toimunud on see tõenäoliselt teise juhatuse liikme
2-23-5504 A. C. korraldatud tasumine, kes (nagu kostja hagi vastuses selgitas) on tänaseks vangis ning ei tegutsenud kostja parimates huvides. • 13.11.2023 dokumendi lisa 25 – viidatud kiri on adresseeritud hageja poolt kostja juhatuse liikmele 15.06.2022. hageja tänab tasutud arve eest ning viitab, et juuni 2022 seisuga on tasumata lisaks veel 2 arvet. Kostja hinnangul kinnitab see üheselt, et 2020-2021. aastate eest tasumiskohustust ei ole.
66.Kostja juhatuse liige oli lepingu allkirjastamise ajal ning on nüüd taas sama (O. G.; vahepealsed aastad O. G. hageja juhatuses ei olnud). Kostja on suur ettevõte ning juhatuse liige ei süvenenud teise juhatuse liikme V. C. ja tema õigusnõustaja poolt „ette antud“ lepingusse, vaid allkirjastas selle nö usalduse pealt, nagu praktikas tavaline.
67.05.01.2024 menetlusdokumendis märkis kostja, et pooled vaidlevad õigusteenuse osutamise lepingu alusel esitatud nõude üle. Hageja hinnangul on sõlmitud kehtiv, tähtajatu leping igakuise kuumakse tasumise kohustusega ning teenuse osutamine (või mitte osutamine) ei oma tähtsust. Kostja vaidleb nõudele vastu eelkõige vastuväidetega, et leping on näilik või lõppenud ja/või võlgnevus puudub. Alternatiivselt palub kostja menetluses hinda alandada. Selguse huvides kostja rõhutab, et kostja hinnangul puudub kostjal kohustus ühelgi õiguslikul alusel hagejale ühegi tasu maksmiseks. Sealjuures hageja ei ole teenuse osutamist ka mingil viisil tõendanud ning hageja esitatud tõendid on seotud üksnes hageja osanikule kolmandate isikute poolte poolt osutatud teenusega (täpsemalt p 2 (a)) ning ei ole kostja tegevusega seotud.
68.Kostja esitas koondseisukoha, mis võtab kokku kostja senised seisukohad ja vastused hageja vastuväidetele. Leping on näilik. Kostja selgitas 16.10.2023 vastuse (al. dtl 540 ) p-s 4, et leping on näilik ning näilikkusele (ehk poolte tahtele mitte luua lepinguga õigusteenuse osutamise lepingule iseloomulikke õiguslikke tagajärgi) viitavad järgnevad tunnused: (a) teenust ei osutatud; (b) arveid ei esitatud, (c) teenuse osutamine ei olnud lepingu sõlmimisel faktiliselt võimalik, (d) teenuse otsmiseks hagejalt puudus vajadus ning (e) hageja majandusnäitajad ei viita õigusteenuse osutamisele põhitegevusena. Pooled vahetasid neis küsimustes seejärel järgmiseid seisukohti: a. Teenuse mitte osutamine. Hageja leidis esmalt (al dtl 619), et (1) teenuse osutamine ei olnudki tasu saamise eeldus, kuna kokkulepe oli, et fikseeritud summa makstakse olenemata teenuse osutamisest. Lisaks (al dtl 622 p 33) (2) esitas hageja erinevaid e-kirjasid, mis sisaldasid märksõna „Antonov“. Kostja leidis ja leiab, et hageja esimene väide (teenust ei pidanudki lepingu alusel osutama) kinnitab lepingu näilikkust. Kui poolte tegelik kokkulepe oli, et lepingu sõlmimise õiguslik tagajärg ei ole õigusteenuse osutamine, kuid raha kostja ühingust välja igal juhul kantakse, ei sõlmitud järelikult õigusteenuse lepingut, vaid sooviti muud õiguslikku tagajärge (varjates tehingut, mida tegelikult teha soovitakse). Hageja teise väitega („Antonov“ märksõnaga kirjad) seoses viitas kostja, et esiteks ei ole need enamuses seotud kostja tegevusega, vaid kostjaga seotud samanimeliste ühingute tegevusega ning teiseks ei ole tegemist hageja tehtud ega vahendatud tööga. Hageja ei ole vastupidise tõendamiseks tõendeid esitanud. Kostjal ei ole võimalik esitada täiendavaid tõendeid negatiivse asjaolu (teenuse mitte osutamine) kohta, mistõttu tuleb lugeda tõendatuks, et teenust ei osutatud.
69.Arveid ei esitatud. Vastuseks arvete mitte esitamisele väidab hageja (dtl 556 p 12), et (a) arvete esitamist kinnitab asjaolu, et mõned arved on tasutud, (b) kostja pole varem arvete mitte saamisest teavitanud ja (c) fikseeritud kuutasu tõttu oleks siiski pidanud arveid tasuma. Kostja leiab hageja vastuväidete osas järgmist. Argument (a) osas: esiteks on see väide tõendamata; teiseks, kui mõni arve on tasutud, on selle tõenäoliselt korraldanud vahepealne juhatuse liige, kes (nagu kostja menetluses korduvalt on viidanud) ei ole tegutsenud kostja huvides ning on sellega seoses täna kriminaaluurimise all. Argumendid (b) ja (c) ei ole loogilised vastuväited olukorras, kus kostja tugineb asjaolule, et kostja hinnangul puudub leping, mida täita – kuna kostja ei teadnud, et teine pool lepingut kehtivaks peab (kuna õigusteenuse osutamise suhe puudus), ei saanud kostja ilmselgelt teavitada arvete mitte saamisest või hagejale ülekandeid teha. Sellistel hageja
2-23-5504 vastuväidetel ei ole seega käesoleva menetluse kontekstis sisu.
70.Teenuse ostmiseks hagejalt puudus vajadus. Hageja vastuväide sellele näilikkuse tunnusele on, et ainult kostja saab hinnata, kas tal on vajadus hagejalt õigusteenust osta. Esiteks see väide on vale – objektiivselt on võimalik igal mõistlikul isikul asjaolude teadmisel hinnata, kas mõnes riigis on õigusteenust vaja osta. Kui on teada, et riigiga puudub igasugune seos, ei ole objektiivset võimalik teenuse ostmise vajadust jaatada. Teiseks on ka see vastuväide menetluse kontekstis ebaloogiline. Pooled vaidlevad lepingu näilikkuse üle ja objektiivse vajaduse puudumine lepingu järele kinnitab näilikkust. Kolmandaks, kui hageja hinnangul kostja ise saab hinnata, kas tal oli lepingu järgi vajadus siis kostja saabki käesolevaga leida, et kostjal puudus lepingu järgi igasugune vajadus.
71.Hageja majandusnäitajad ei viita õigusteenuse osutamisele. Ei ole tõenäoline, et hageja tegelik põhitegevus on õigusteenuse osutamine. Asjaoludele tuginedes on eluliselt usutav, et hageja pakub mõnda rahade liigutamisega seotud teenust. Seda kinnitab ka hageja 2023. aasta kolmanda kvartali deklareeritud käive, mis oli EMTA avalike andmete kohaselt 1,2 miljonit eurot. Hagejal oli endiselt vaid üks töötaja. Sellises mahus õigusteenuse vahendamine on eluliselt võimatu ning ka õigusteenuse vahendamine on äärmiselt ebatõenäoline ning oleks väga raskelt saavutatav tulemus.
72.Leping on üles öeldud. Kostja jääb seisukoha juurde, et 28.10.2020 lepingu lisa saatmisega on kostja avaldanud tahet lepingu ülesütlemiseks (vt dtl 542p 6; dtl 938 p 8). hageja vastuväite kohaselt (al. dtl 360 p 16), ei ole hageja tahteavaldust (lepingu lisa) kätte saanud. Kostja esitas kirja saatmise tõendamiseks saatmise e-kirja (dtl 958, tõlge dtl 962). Kuna tahteavalduse tegemiseks puuduvad vorminõuded, ei saa hageja leida, et kostja peab lepingusse (mille ülesütlemine seaduse ja lepingu teksti alusel on lubatud) jääma nö kinni, kuna on teinud tahteavalduse vales vormis. Saadetud dokumendist nähtub selgelt, et kostja tahe on lepingulises suhtes mitte olla. Kostja juhib tähelepanu, et kostja 28.10.2020 tahteavaldus on saadetud advokaadile R. M. Hageja on menetluses hageja poolt õigusteenuse osutamise tõendamiseks (13.11.2023 seisukoht, al dtl 617) esitanud sama advokaadi kirjasid. Seega, hageja on ise tuginenud sellele, et R. M. tegutseb hageja huvides. Hageja ei saa samal ajal väita, et R. M. tegutseb hageja huvides, kuid R. M.le saadetud tahteavaldusi hageja kätte ei saa. Need argumendid ei saa samal ajal tõesed olla. Kui R. M. tegutseb hageja huvides, on tahteavaldus lepingu lõpetamiseks kätte toimetatud. Kui R. M. hageja huvides ei tegutse, ei ole tema kirjas hageja poolt õigusteenuse osutamise tõendamiseks relevantsed.
73.Kohustused on tasutud. Hageja esitas teenuse tõendamiseks hageja juhatuse liikme 15.06.2022 kirja (dtl 816), mille hageja juhatuse liige on saatnud kostja endiselt juhatuse liikmele ning R. M.le. Kirja kohaselt hageja juhatuse liige kinnitab arve 36818 tasumist ning teatav, et 15.06.2022 seisuga on tasumata veel 2 arvet. Seega, kui pidada lepingut kehtivaks, pidi 2022. aasta juunis olema tasumata üksnes maksimaalselt 2 arvet.
74.Kostja jääb esitatud (dtl 543 p 8) hinna alandamise taotluse juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
75.Kohus lahendab käesoleva tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-st 1. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda kohtuotsuse alljärgnevates punktides.
76.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid Ilyashev & Partners Õigusbüroo OÜ (hageja) ja Antonov Logistics SALIS GmbH (kostja) 01.11.2018 „Õigusteenuste lepingu nr 130021
2-23-5504 062“ ja selle lisaks oleva „Õigusbüroo Ilyashev ja Partners püsikliendi lepingu tingimused“ (dtl 832).
77.Kostja leiab, et õigusteenuste leping olevat tühine näilikkuse tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt on näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 on sätestatud, et näilik tehing on tühine. Kostja arvates kinnitavad järgnevad asjaolud, et poolte tegelik huvi ei olnud õigusteenuse osutamise tagamine/ võimaldamine: a. kokkulepitud õigusteenust faktiliselt kostjale ei osutatud. Kostja on läbi viinud sisemise uurimise ja ei ole tuvastanud ühtegi viidet, et hageja oleks kostjale (vähemalt alates 01.02.2020) mis iganes sisu või mahuga õigusteenust osutanud ja/või osutamist pakkunud ja/või et õigusteenuse osutamiseks oleks olnud mingi kavatsus (nt läbirääkimised, kooskõlastamised vm). Kostja on veendunud, et lepingudokumendi vormistamisel ei olnud poolte tahe suunatud lepingus märgitud tagajärgede esilekutsumisele TsÜS § 89 lg 1 tähenduses; b. arveid (sh mis võiks spetsifikatsiooni vm viidet teenusele sisaldada) ei ole teenuse eest kostjale teadaolevalt kostjale esitatud; c. kokkulepitud õigusteenust ei olnudki võimalik faktiliselt osutada. Hagejal on lepingu väidetava kehtivuse perioodil Maksu- ja Tolliameti avalike andmete kohaselt olnud keskmiselt 3 töötajat (2-4), mis ei olnud piisav kokkulepitud mahus teenuse osutamiseks; d. kokkulepitud õigusteenuse ostmiseks Eestist puudub igasugune vajadus või põhjus. Kostja tegevus on eelkõige seotud Saksamaa ja Ukrainaga ning kostjal ei ole mingit seost Eestiga; e. hageja majandusnäitajad ei viita sellele, et õigusteenuse osutamine oleks hageja põhitegevus. Eeltoodu toetab kahtlust, et leping on näilik ja tehingu tegelik eesmärk oli viia rahalised vahendid kostja ühingust välja; f. hageja väitel jätkas ta teenuse osutamist aastani 2022, kuigi arveid ei olnud tasutud alates 2020. aasta jaanuarist. Ka see ei ole usutav ning on äritegevuse loogikaga vastuolus.
78.Kohus märgib, et kostja poolt esile toodud asjaolud tekitavad küll põhjendatud kahtluse hageja poolt kostjale õigusteenuse reaalse osutamise osas, kuid kohtule ei ole siiski esitatud tõendeid, mille alusel oleks võimalik tuvastada õigusteenuste osutamise lepingu näilikkust. Kostja viitab õigesti, et näiliku tehingu tõendamiseks tuleb tõendada, et poolte tegelik tahe lepingu sõlmimisel ei olnud suunatud selles lepingus märgitud tagajärgede esilekutsumisele. Kohtu hinnangul pole käesolevas asjas esitatud selliseid tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et pooled ei soovinud õigusteenuste osutamise lepingu sõlmimisel esile kutsuda selles märgitud tagajärgi. Sellest, et hageja ei valmis õigusteenuse osutamiseks või et kostja kokkulepitud õigusteenust tegelikult ei vajanudki, ei tulene, et pooled oleksid juba lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et selle tegemisel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahtsid jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahtsid. Ei saa välistada, et õigusteenuste osutamise lepingu tegelik eesmärk oli tõepoolest kostjast kui äriühingust raha välja viimine, kuid tõendeid sellise kokkuleppe sõlmimise kohta kohtule esitatud ei ole.
79.Õigusteenuste lepingu p 6.1. kohaselt on leping koostatud vastavalt Eesti seadustele ja selle suhtes kohaldatakse Eesti seadusi. Lepingu punkti 6.2. kohaselt lepiti kokku, et lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse kokkuleppele mittejõudmisel Eestis Harju Maakohtus. Kostja leiab, et kohtualluvuse kokkulepe on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Kostja märgib, et on lepingu allkirjastanud oma õigusnõustajat usaldades, lepingu sisusse süvenemata, eeldades, et nõustaja lähtub kliendi huvidest. Kostja arvates Eestis ja Eesti õiguse alusel vaidluse pidamine (olukorras, kus kostjal, kostja tegevusel ja kostjale osutataval teenusel puudub igasugune seos Eestiga) ei vasta kostja ettekujutusele Lepingu sisust ning on väga üllatav, kuna sellisel kokkuleppel puudub igasugune loogiline põhjendus. Kostja leiab viitega TsÜS § 86 lg 2 p 1, et vaidlemine Eestis olevat kostja jaoks äärmiselt ebasoodne tingimus, kuna Eesti on tema jaoks võõras õigusruum ning kostja allkirjastas olevat allkirjastanud lepingu hageja kui nõustajaga hageja kui nõustaja soovitusele tuginedes, st hagejast (hageja teadmistest ja soovitustest) sõltudes.
2-23-5504 Seetõttu leiab kostja, et kohtualluvuse kokkulepe olevat tühine vastuolu tõttu heade kommetega.
80.Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe ja lähtumine Eesti seadustest tühine kokkulepe. Kohtu hinnangul on kostja vastuväited kohtualluvuse tühisuse osas paljasõnalised ja ka asjakohatud. Kohus nõustub hagejaga, et juhul, kui lepingu pooled on eri riikidest, sisaldab kohtualluvuse kokkulepe alati vähemalt ühe poole jaoks välismaist elementi, mis ei muuda aga kohtualluvuse kokkulepet äärmiselt ebasoodaks ja tühiseks. Mõlemad lepingupooled on juriidilised isikud, seega ei tule kohtualluvuse kokkuleppe puhul pidada kostjat n.ö. nõrgemaks pooleks. Kohtualluvuse kokkulepet ei muuda tühiseks ka asjaolu, et kostja esindaja lepingut allkirjastades sellega väidetavalt korralikult ei tutvunud ja lepingu sisusse ei süvenenud. Kohtu arvates tuleb eeldada, et lepinguid sõlmiv juriidilise isiku esindaja on piisavalt hoolikas ja saab aru, milliseid kokkuleppeid ta sõlmib. Kostja võimaliku hooletusega seotud riske ei saa panna hageja kanda. Kostja pole tõendanud, et tal olnuks lepingu ja selles sisalduva kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks erakorraline vajadus, sõltuvussuhe hagejast või et ta oleks sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe tulenevalt oma kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest.
81.Kostja väidab alternatiivse vastuväitena ka seda, et pooled lõpetasid õigusteenuste lepingu poolte suulisel kokkuleppel 2020. aasta jaanuaris. Kostja väidab, et kostjat esindas kokkuleppe sõlmimisel juhatuse liige O. G. ning hagejat esindas läbirääkimistel jurist R. M. kostja Kiievi kontoris. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud oma väidet, nagu oleks õigusteenuste leping poolte suulisel kokkuleppel 2020. a jaanuaris lõpetanud. Muuhulgas pole kostja tõendanud ka seda, et R. M. olnuks hageja volitatud esindaja, kellel olnuks pädevus hageja nimel lepingu lõpetamiseks.
82.Kohtu hinnangul on tõendamata ka kostja täiendav alternatiivne väide, et õigusteenuste leping olevat lõppenud kostjapoolse lepingu ülesütlemisega 28.10.2020. Kostja väidab, et 28.10.2020 lepingu lisa saatmisega advokaat R. M.le on kostja avaldanud tahet lepingu ülesütlemiseks (vt dtl 546-551). Sõltumata isegi sellest, kas 28.10.2020 lepingu lisa oli saadetud õigele adressaadile ja hageja poolt kätte saadud, nõustub kohus hagejaga, et viidatud dokument ei ole lepingu ühepoolse ülesütlemise avaldus, vaid ettepanek kahepoolseks kokkuleppeks, mida hageja ei ole allkirjastanud. Hageja märgib õigesti, et 28.10.2020 lepingu lisa sõnastus lähtub mõlema poole kokkuleppest ning on vormistatud viisil, et mõlemad pooled peavad kokkulepet sisaldava lisa allkirjastama. TsÜS § 75 lg 1 on sätestatud, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei pidanud hageja mõistma talle saadetud lepingu kokkuleppel lõpetamise projekti kui kostja ühepoolset tahtevaldust lepingu ülesütlemiseks. Kohus on seisukohal, et kostja tahtevaldust lepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel tuleb tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidanuks ehk lepingu poolte kokkuleppel lõpetamise ettepanek on lepingu poolte kokkuleppel lõpetamise ettepanek, mitte aga lepingu ühepoolse ülesütlemise avaldus.
83.Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et pooltevaheline õigusteenuste osutamise leping, sh selle kohtualluvuse ja Eesti õiguse kohaldamine kokkulepe oli sõlmitud kehtivalt. Seega lahendab kohus alljärgnevalt poolte vaidluse sisuliselt. Hageja nõue lähtub asjaolust, et õigusteenuste lepingu p 1.1 kohaselt kohustus hageja osutama alates 01.01.2019 kostja korraldusel õigusteenuseid ning kostja kohustus võtma need teenused vastu ja tasuma nende eest lepingus sätestatud viisil ja tingimustel. Vastavalt lepingu p-le 4.1 oli igakuine tasu teenuste eest 16 000 eurot. Hageja leiab, et kostja ei ole täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Hageja märgib, et (i) 2019. aastal osutatud õigusteenuste eest tasus kostja kooskõlas lepinguga kõik 12 kuu tasud; (ii) 2020. aastal tasus kostja vaid jaanuaris osutatud õigusteenuste eest, st 2020. aasta veebruarist detsembrini osutatud õigusteenuste eest ei tasunud kostja 176 000 eurot (s.o.
2-23-5504 11*16 000); (iii) 2021. aastal ei saanud hageja kostjalt ühtegi makset, st tasumata on 12 kuu õigusteenuse tasud summas 192 000 eurot (s.o. 12*16 000); (iv) 2022. aastal jäid kostja poolt maksmata märtsi õigusteenuse tasu koos õigusteenuse kuludega kogusummas 19 458,21 EUR (s.o. 16 000 + 3 143,83), mai õigusteenuse tasu koos õigusteenuse kuludega kogusummas 20 351,05 eurot (s.o. 16 000 + 3 955,50) ja juuli ning augusti õigusteenuse tasu kokku summas 32 000 eurot (s.o 2*16 000) ehk 2022. aasta koguvõlgnevus on 71 809,26 eurot. Seega on hageja arvates kostja võlgnevus kokku 439 809,26 eurot.
84.Tulenevalt eeltoodust on hagi aluseks väide, et kostja jättis hagejale tasumata õigusteenuste eest, mida osutati vastavalt pooltevahelisele õigusteenuste lepingu nr 1300-062. Hageja tugineb sellele, et vastavalt õigusteenuste lepingu p-le 4.1 oli igakuine tasu teenuste eest 16 000 eurot. Hageja väitel jättis kostja õigusteenuste eest tasumata alates 2020. aasta veebruarist ning hageja arvates ei tulene õigusteenuste lepingust hagejale kohustust kostjale iga kuu teenust osutada. Hageja leiab, et kostjal on lepingujärgne kohustus tasuda fikseeritud kuutasu 16 000 eurot ka siis, kui õigusabi on osutatud 0 tundi, mida hageja arvates kinnitab ka lepingu p 4.2, mille kohaselt tasub kostja kuutasu ettemaksuna. Hageja arvates on kostjal kohustus tasuda fikseeritud kuutasu ka siis kui, kostja antud kuus teenust ei tellinud. Hagejal märgib, et tal on olnud võimalik lepingu alusel õigusteenust osutada vaid siis, kui kostjal on olnud vajadus õigusteenuse järele. Hageja kinnitab, et perioodidel, mil kostjale õigusteenust ei osutatud, tulenes see asjaolust, et hageja ei tellinud õigusteenust. Hageja kinnitusel on ta lepingujärgset õigusteenust osutanud vaid siis, kui kostja on andnud vastava korralduse.
85.Kohus ei nõustu hagejaga, nagu olnuks käesoleval juhul õigusteenuste lepingu eesmärk fikseerida 16 000 euro suurune kuutasu ka siis, kui hageja osutab teenust 0 töötundi ning justkui lepingust ei olevat tulenenud hagejale kohustust kostjale õigusteenuse osutamiseks. Kohus on käesolevas asjas tehtud 31.10.2023 kohtumääruses (dtl 610-613) pooltele selgitanud ja jääb selle juurde, et kohtu hinnangul on pooltevahelise õigusteenuse osutamise lepingu puhul tegemist käsunduslepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seega käsundit iseloomustab see, et tasu makstakse teenuse osutamise eest ja pelgalt (õigusteenuse) lepingu sõlmimine tasu maksmise kohustust ei tekita. Sellisena olid õigusteenuse osutamist mõistnud ka pooled omavahelises lepingus, sest õigusteenuste lepingu p 1.1 kohaselt kohustus hageja osutama alates 01.01.2019 kostja korraldusel õigusteenuseid ning kostja kohustus õigusteenused vastu võtma ja nende eest tasuma.
86.Asjaolu, nagu oleksid pooled leppinud kokku tegelikust õigusteenuse osutamisest sõltumatus kostja kohustuses tasuda hagejale igakuiselt fikseeritud tasu 16 000 eurot, ei kinnita ka hageja viidatud õigusteenuste lepingu p 4.3. Õigusteenuste lepingu p 4.2. kohaselt tasub klient õigusbüroo teenuste eest punktis 4.1 nimetatud summa, mis ei ületa 100 töötundi kuus. Õigusteenuste lepingu p 4.3. on aga sätestatud, et kui õigusbüroo osutas kliendile teenuseid rohkem kui 100 tunni mahus ühes kuus, kohustub klient tasuma õigusteenuste ületundide eest püsikliendi lepingu tingimustes sätestatud tasu (spetsialistide tunnitasud). Kohtu arvates ei saa eeltoodud kokkuleppest kuidagi teha hageja soovitud järeldust, justkui polevat kuni 100 tunni ulatuses kuus tähtis, kui palju tunde või kas üldse kostjale õigusteenust osutati. Pooled on nimetatud lepingupunktides selgelt kokku leppinud, et tasu makstakse teenuste eest, mitte aga ainuüksi fikseeritud tasuna ja õigusteenuste osutamisest sõltumata. Lisaks on pooltevahelise õigusteenuste osutamise lepingu p-s 8.2. on kokku lepitud, et „Kui Leping lõpetatakse Kliendi otsusel, kohtu otsusel, peab Õigusbüroo Kliendilt käesoleva Lepingu punktis 4.1 sätestatu alusel saadud summast kinni tegelike väljaminekute ja osutatud teenuste kulud, mis antud juhul arvestatakse vastavalt Püsikliendi lepingu tingimustele Õigusbüroo poolt määratud töö tegija (juristi) tunnitasule. Ülejäänud summa, mille Õigusbüroo saab Kliendilt käesoleva Lepingu punkti 4.1 alusel, kannab Õigusbüroo pärast tegelikult osutatud
2-23-5504 teenuste ja tekkinud kulude kinnipidamist Kliendi kontole.“ Kohtu hinnangul nähtub ka sellest kokkuleppest, et kostjal on kohustus tasuda üksnes reaalselt osutatud õigusabi eest, sest pooled sidusid õigusbüroo (hageja) tasu tegelikult osutatud teenustega
87.VÕS § 29 lg 1 on sätestatud, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud, et lepingupoolte tegelik ühine tahe õigusteenuste osutamise eest tasumise osas oleks erinenud õigusteenuste lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, seega ei ole kohtul alust kõrvale kalduda pooltevahelise lepingu tekstis kokkulepitust. Kohus märgib, et lepingu nn subjektiivne tõlgendamine poolte ühise tahte väljaselgitamise kaudu tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lepingu tingimused on formuleeritud segaselt või ebamääraselt, on kasutatud mitmetähenduslikke väljendeid vms (vt P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein; VÕS kommenteeritud väljaanne I, Tallinn 2016, lk 156). Käesoleval juhul see aga nii ei ole. Kohtu hinnangul on eelviidatud lepingupunktidest tulenev poolte kokkulepe piisavalt selge ja see ei kinnita hageja seisukohta, nagu oleksid pooled kokku leppinud tegelikust õigusteenuse osutamisest sõltumatus kostja kohustuses tasuda hagejale fikseeritud kuutasu 16 000 eurot. Vastupidi, õigusteenuste osutamise lepingust tuleneb selgelt VÕS § 619 kooskõlas olev kokkulepe, et tasu makstakse hagejale üksnes õigusteenuste reaalse osutamise eest.
88.Ekslik on hageja arusaam, nagu oleks kostja tasukohustuse sidumine õigusteenuste osutamisega vastuolus poolte praktikaga, mille käigus kostja on hageja poolt esitatud arveid tasunud. Kohus märgib, et hagist nähtuvalt oli kohtusse pöördumise põhjuseks hoopis see, et valdavas osas on kostja jätnud hagejale igakuise tasu maksmata. See omakorda kinnitab asjaolu, et kostja ei mõistnud lepingut samamoodi nagu hageja oma hagiavalduses.
89.Eelnevat ei muuda asjaolu, et kostja endine juhatuse liige A. C. on 18.01.2023. aastal kinnitanud, et kostjal on täpsustamata suurusega võlgnevus hageja ees (vt dtl 34-35). Kostja on põhistanud, et kostjat eelnevalt mõned aastad kontrollinud isikud panid toime erinevaid tegevusi kostja kahjustamiseks ja kolmandata isikute soodustamiseks kostja arvelt. Kostja on viidanud, et näiteks kostja eelmine juht on Ukrainas hetkel avalike andmete kohaselt seoses kostja kahjustamisega vangis. Seda konteksti arvestades jääb kohtule arusaamatuks kostja endise juhatuse liikme A. C. motiiv anda 18.01.2023. a kinnitus kostja väidetava võla kohta, kusjuures nimetatud kinnituses väidab A. C. ka seda, et täpne võlgnevuse summa ei ole talle avalduse allkirjastamise kuupäeva seisuga teada. Kohus ei pea sellist ebamäärast ja kostja huve kahjustavat väidetava võla tunnistamist usaldusväärseks ning ei pea võimalikuks kostja võla olemasolu antud kinnituse alusel tuvastada. Eelnevalt viidatud põhjustel ei pea kohus võimalikuks arvestada ka kostja endise juhatuse liikme A. C. kinnitust, nagu oleks Ilyashev & Partners Õigusbüroo OÜ osutanud teenuseid vastavalt õigusteenuste lepingu tingimustele. A. C. kinnitusest ei nähtu, milliseid õigusteenuseid hageja väidetavalt kostjale osutas. Antud kinnitus on vastuolus ka hageja positsiooniga, et õigusteenuste osutamise kohustust ei olevat olnudki ning kostja pidanuks hagejale õigusabi eest tasuma sõltumata õigusteenuse osutamisest. Samuti on antud kinnitus vastuolus hageja poolt käesolevas asjas esitatud tõenditega, mis ei kinnita õigusabi osutamist isegi selles väheses ulatuses, milles hageja enda arvates õigusabi osutas (vt kohtuotsuse p-d 97-100).
90.Tartu Ringkonnakohus on oma 10.03.2022 kohtuotsuse p-s 13 tsiviilasjas nr 2-21-103183 leidnud, et õigusabiteenuse osutamise lepingu hagi puhul peab hageja tõendama järgmised faktilised asjaolud: 1) kliendilepingu sõlmimise ja selle sisu; 2) arve aluseks olevate teenuste osutamise. Tartu Ringkonnakohus märkis samas otsuses, et kui advokaadibüroo esitab kliendi vastu hagi õigusabiteenuse osutamisest tulenevalt, siis ei pea maakohus hagejale täiendavalt selgitama kohaldamisele kuuluvat õigust ega tõendamiskoormist. Kohtu hinnangul on eelnimetatud seisukoht asjakohane ka käesoleva vaidluse puhul. Kuivõrd hageja on professionaalne õigusabi teenust pakkuv äriühing, siis pidi käesoleva vaidluse tõendamiskoormis
2-23-5504 olema hagejale teada, mh on hagis esitatud nõude tõendamatusele korduvalt viidanud kostja. Vaatamata sellele selgitas kohus oma 31.10.2023 kohtumääruses (dtl 610-613) õiguslikku olukorda ning tegi hagejale ettepaneku tõendada kostjale õigusteenuse osutamist ja esitada kohtule kõik sellekohased tõendid hiljemalt 13.11.2023. Kohus selgitas, et üksnes hageja koostatud ja esitatud arvetest kostja vastu nõuet ei teki (vt ka nt Riigikohtu 17.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 32-1-72-15 p 10). Kohus märkis, et hageja poolt 31.10.2023 seisuga esitatud tõendid õigusteenuse osutamise osas on ilmselgelt ebapiisavad. Hageja 30.10.2023 menetlusdokumendile on lisatud üksnes kaks võõrkeelset dokumenti, millest üks käsitleb 2019. aastat (mille osas hageja kostja tasu ei nõua) ja teisest ei nähtu, millal, millises mahus ja millise tasuga õigusabi hageja kostjale väidetavalt osutas.
91.Hageja kinnitab, et õigusteenuste osutamise lepingust nähtub, et selleks, et hageja saaks õigusteenust lepingu alusel osutada, peab kostja andma korralduse ehk sisendi õigusteenuse osutamiseks. Hageja kinnitusel on ta lepingujärgset õigusteenust osutanud vaid siis, kui kostja on andnud vastava korralduse. Hageja märkis, et kostja andis korraldusi õigusteenuse osutamiseks ekirjade teel ning kostja ja hageja on kogu lepingu kestvuse suhelnud mh e-kirjade teel seoses lepingu alusel osutatava õigusteenusega. Seetõttu tegi kohus oma 31.10.2023 kohtumääruses (dtl 610-613) hagejale ettepaneku hiljemalt 13.11.2023 tõendada ka seda, millal ja millist õigusteenust on kostja hagejalt alates 2020 aasta algusest tellinud (hageja väitel tekkis kostjal võlgnevus alates 2020. aasta veebruarist osutatud õigusteenuste eest). Samuti tegi kohus hagejale ettepaneku tõendada, millised konkreetsed õigusteenuste kulud ja seoses millise õigusteenusega on hagejal tekkinud. Hageja väitel jättis kostja tasumata õigusteenuste kulu arved (õigusteenuse kulu 2022. aasta märtsi ja mai kuu eest). Kohus rõhutas, et üksnes hageja koostatud ja esitatud arvetest kostja vastu nõuet ei teki, sõltumata sellest, kas kostja on need arved kätte saanud või mitte.
92.Kohus selgitas hagejale, et kuni hageja eelnimetatud asjaolusid ei tõenda, võib kostja piirduda üksnes vastuväidetega hagile. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Juhul, kui asjaolu tõendamiskoormis lasub ühel pooltest, võib vastaspool kasutada väite vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata üksnes seni, kuni esimene pooltest ei ole oma väite kinnituseks tõendeid esitanud. Kui aga pool esitab tõendid enda poolt esitatud asjaolude tõendamiseks, siis on ka vastaspoolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma seisukohti omakorda tõendada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-11-55505, p 33).
93.Kohus on seisukohal, et vaatamata kohtu poolt esitatud selgitustele ja hagejale tõendite esitamiseks antud tähtaegadele ei ole hageja täitnud oma tõendamiskohustust selles, millal ja millist õigusteenust on kostja hagejalt alates 2020 aasta algusest tellinud ning millist hageja nõude aluseks olevat õigusteenust on hageja kostjale osutanud. Samuti ei täitnud hageja oma tõendamiskohustust selles, millised konkreetsed õigusteenuste kulud ja seoses millise õigusteenusega on hagejal tekkinud. Kohus käsitleb hageja poolt esitatud tõendeid ja kostja vastuväiteid neile alljärgnevalt lähemalt.
94.Hageja esitas hagi aluseks oleva nõude osas alates 2020. a veebruarist alljärgneva ülevaate kuude kaupa, kas ja millist õigusteenust hageja enda hinnangul kostjale osutas 2020. aastal (dtl 622-623): 1. hageja pole tuvastanud, et oleks veebruaris kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet. 2. hageja pole tuvastanud, et oleks märtsis kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet; 3. hageja pole tuvastanud, et oleks aprillis kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet; 4. hageja pole tuvastanud, et oleks mais kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet; 5. juunis vahendas hageja kostjale õigusteenust, mida pakkus advokaadibüroo Luther Rechtsanwaltsgesellschaft mbH. Kostja ei tasunud arvet; 6. hageja pole tuvastanud, et oleks juulis kostjale õigusteenust osutanud või vahendanud. Kostja ei tasunud arvet; 7. augustis palus kostja hagejal üle vaadata info, mida soovis saata Lepzigi lennujaamale. Kostja ei tasunud arvet;
8.hageja pole tuvastanud, et oleks septembris kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud
2-23-5504 arvet; 9. oktoobris vahendas hageja kostjale õigusteenust, mida pakkus advokaadibüroo Luther. Kostja ei tasunud arvet; 10. novembris vaatas hageja läbi, täiendas ja edastas kinnistuskirja kostjat auditeerivale ettevõttele Ernst & Young kirja, mille hageja esitas ka 30.10.2023 seisukohas. Lisaks tegeleti kostja ja Leipzigi politsei vahelise küsimusega seoses Antonovi esindajate saabumisega Saksamaale. Kostja ei tasunud arvet; 11. detsembris pöördus kostja hageja poole seoses vaidlusega kostja ja kostja endise töötaja vahel. Kostja ei tasunud arvet.
95.Hageja esitas hagi aluseks oleva nõude osas alates 2021. a jaanuarist alljärgneva ülevaate kuude kaupa, kas ja millist õigusteenust hageja enda hinnangul kostjale osutas 2021. aastal (dtl 623): 1. hageja pole tuvastanud, et oleks jaanuaris kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet; 2. veebruaris osutas hageja kostjale õigusteenust osaledes kostja aktsionäride koosolekul. Kostja ei tasunud arvet; 3. märtsis tegeles hageja kostja aktsiate ostu-müügiga. Kostja ei tasunud arvet; 4. aprillis vahendas hageja kostjale kriminaalasjas õigusteenust, mida osutas advokaadibüroo Zoller Rechtsanwälte. Kostja ei tasunud arvet. 5. mais vahendas hageja kostjale kriminaalasjas õigusteenust, mida osutas advokaadibüroo Zoller Rechtsanwälte. Kostja ei tasunud arvet; 6. juunis vahendas hageja kostjale kriminaalasjas õigusteenust, mida osutas advokaadibüroo Zoller Rechtsanwälte. Lisaks tegeles hageja kostja osade ostu-müügiga. Kostja ei tasunud arvet;
7.hageja pole tuvastanud, et oleks juulis kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet;
8.hageja pole tuvastanud, et oleks augustis kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet;
9.hageja pole tuvastanud, et oleks septembris kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet; 10. hageja pole tuvastanud, et oleks oktoobris kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet; 11. novembris vahendas ja osutas hageja kostjale õigusteenust seoses kosta juhatuse liikme vahetamisega; 12. hageja pole tuvastanud, et oleks detsembris kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet.
96.Hageja esitas hagi aluseks oleva nõude osas alates 2022. a jaanuarist alljärgneva ülevaate kuude kaupa, kas ja millist õigusteenust hageja enda hinnangul kostjale osutas 2022. aastal (dtl 624): 1. hageja pole tuvastanud, et oleks jaanuaris kostjale õigusteenust osutanud. Kostja tasus arve; 2. veebruaris osutas hageja kostjale õigusteenust ja külastas kostjat SALI ́s programmi raames. Kostja tasus arve; 3. märtsis vaatas hageja üle ja redigeeris kostja saadetud dokumenti, millega lähetati Ukraina riigiettevõtte Antonov töötajaid kostja juurde tööle. Lisaks koostas hageja teate, millega kinnitatakse, et kostja tegevjuhile on isiklikult (sh hageja poolt) kätte toimetatud lepingu ülesütlemise avaldus. Kostja ei tasunud arvet.; 4. aprillis kostjale osutati õigusteenust. Kostja tasus arve; 5. mais osutas hageja kostjale õigusteenust. Kostja ei tasunud arvet; 6. juunis kostjale õigusteenust osutati. Kostja tasus arve; 7. hageja pole tuvastanud, et oleks juulis kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet; 8. hageja pole tuvastanud, et oleks augustis kostjale õigusteenust osutanud. Kostja ei tasunud arvet.
97.TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud tõendid (dtl 566-567, dtl 627-820; dtl 828-926) pooltevahelise õigusteenuste lepingu alusel õigusteenuse osutamist kostjale perioodil veebruar 2020 – juuni 2022 ega õigusteenuse osutamisega seotud kulude kandmist ei tõenda. Hageja poolt esitatud kirjavahetused ja dokumendid on täielikult seostamata pooltevahelise õigusteenuste osutamise lepinguga. Hageja poolt käesolevas menetluses esitatud dokumentidest ei nähtu, millise kostja korralduse alusel, millal, millises mahus ja millise tasuga õigusabi hageja kostjale väidetavalt osutas. Õigusteenuste lepingu p 1.1 kohaselt kohustus hageja osutama õigusteenuseid kostja korraldusel. Hageja on ka käesolevas menetluses kinnitanud, et ta on lepingujärgset õigusteenust osutanud vaid siis, kui kostja on andnud vastava korralduse. Hageja esitatud dokumentidest aga ei nähtu, et kostja oleks andnud hagejale korraldusi õigusteenuste lepingu alusel õigusabi osutamiseks (puudub igasugune viide, kas, millal, kellele ja milliseid korraldusi on kostja õigusteenuste lepingu alusel õigusteenuse osutamiseks andnud). Hageja väidab, et neis asjades,
2-23-5504 kus õigusteenust on osutanud Luther advokaadibüroo ja Ilyashev & Partners advokaadibüroo on kostja õiguslike küsimustega esmalt pöördunud hageja poole, misjärel on hageja suunanud kostja eelnimetatud büroode juurde, seetõttu on hagejat hoitud kursis toimuvaga. Samas pole hageja esitanud mistahes tõendeid ka selle kohta, et Luther advokaadibüroo ja Ilyashev & Partners advokaadibüroo või muud isikud oleksid läbi hageja vahenduse osutanud hageja ja kostja vahelise õigusteenuste lepingu alusel hageja alltöövõtjana kostjale õigusabi.
98.Asjaolu, et Advokaadibüroo Ilyashev & Partners teeb koostööd I&P Õigusbüroo OÜ-ga alates 2016. aastast või et Luther Rechtsanwaltsgesellschaft mbH on teinud koostööd Ilyashev & Partners Õigusbüroo OÜ-ga (Eesti) alates 2018 (dtl 990-991; dtl 1054-1055) ei kinnita samuti hageja väiteid kostjale õigusteenuste lepingu alusel õigusteenuse osutamise kohta. Kostja märgib põhjendatult, et viidatud kinnituskirjadest ei nähtu: (i) mis teenusega seoses need on esitatud, mis perioodil selline teenus peaks olema kostjale või hagejale osutatud; (ii) kuidas peaks toimuma selle eest maksmine, sh kes maksab - kas kostja või nt Antonov Company (kostja enamusosanik); (iii) ning kellele makstakse - kas hagejale või kinnituskirja väljastanud büroole. Kostja on asjakohaselt viidanud, et hoopis Antonov Company'l (kostja osanikul) võis olla teatavate teenuste eest viidatud büroodele õigusteenuse eest tasumise kohustus ning Antonov Company neile ka maksis. Kostja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et hagejaga samanimelise Kiievi advokaadibüroo osas on Antonov Company väljastanud kinnituse, mille kohaselt neil on olnud hagejaga samanimelise Kiievi bürooga õigusteenuste osutamise leping, mille alusel Kiievi büroo (sh advokaadid R. M. ning A. G.) töötas otse Antonov Companyle ja mille eest Antonov Company tervikuna tasus. Samuti ei ole Antonov Company (kostja enamusosanikuna) teadlik, et Kiievi büroo advokaadid oleks kostja huvides tegutsenud, sh ei ole Antonov Company (enamusosanikuna) õigusteenuse tellimist heaks kiitnud (vt dtl 957, dtl 966). Lisaks on kostja asjakohaselt viidanud, et ka nt Zoller advokaadibüroo suhtlus on toimunud hagejaga samanimelise Kiievi bürooga, mitte hagejaga (vt dtl 958, dtl 967-968).
99.Kohus märgib täiendavalt, at hageja poolt esitatud 23.06.2020 e-kirjavahetus ei kinnita hageja väidet, nagu oleks hageja vahendanud kostjale õigusteenust, mida pakkus advokaadibüroo Luther Rechtsanwaltsgesellschaft mbH (vt dtl 642-643). Vastupidi, kostja esindaja on antud kirjavahetuses Lutheri büroole kinnitanud, et „Nii palju kui ma tean, ei ole Antonov Logistics Salisel lahendamata õiguslikke vaidlusi, ja kõik võimalikud küsimused puudutavad ainult ANTONOVi ja Antonov SALISi“ (dtl 834). Kokkuvõttes nõustub kohus kostjaga, et hageja pole tõendanud teenuse osutamist või vahendamist vaidlusaluse õigusteenuste lepingu alusel (vt ka dtl 935-937). Puuduvad piisavad tõendid hageja seotuse või puutumuse kohta väidetava õigusabiga ja ainuüksi võimalik töö või teenuse osutamine mingi isiku poolt mingile teisele isikule ei tõenda hageja lepingulist nõudeõigust kostja suhtes.
100.Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et hagiavaldus on hageja nõude esemeks oleva õigusteenuste osutamise tasu ja sellega seotud kulude osas tõendamata. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt RKTKo 2-16-12587 p 10; RKTKo 3-2-1-57-11 p 40). TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaatamata kohtu poolt esitatud selgitustele ja hagejale tõendite esitamiseks antud tähtaegadele ei ole hageja täitnud oma tõendamiskohustust selles, millal ja millist õigusteenust on kostja hagejalt alates 2020 aasta algusest tellinud ning millist hageja nõude aluseks olevat õigusteenust on hageja kostjale osutanud. Samuti ei täitnud hageja oma tõendamiskohustust selles, millised pooltevahelise lepingu täitmisega seotud kulud ja seoses millise õigusteenusega on hagejal tekkinud. Seetõttu jätab kohus
2-23-5504 hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata. Kuna hageja põhinõue jääb rahuldamata, siis ei ole kostja rikkunud rahalist kohustust, mis oleks VÕS § 113 lg 1 alusel viivise väljamõistmise eelduseks.
101.Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise kohta. Muuhulgas puudub kohtul alus käsitleda kostja poolt alternatiivselt esitatud hinna alandamise avaldust. Kohus ei võta seisukohta, kas pooltevaheline õigusteenuste leping võib olla üles öeldud hilisemalt, sh 30.06.2022 teatega. Samuti ei anna kohus hinnangut sellele, kas hageja on kätte saanud kostja kirju või kas hageja on kostjale lepingujärgseid arveid esitanud või mitte. Kohus ei hinda ka seda, kas hageja käivet ja töötajate arvu arvestades olnuks hagejal üldse võimalik kostjale lepingulist õigusabi osutada. Samuti puudub kohtul alus hinnata kostja väidet, et Luther büroo osutas teenust kostja osanikele Cargo Air Solutions ja Antonov Company ning et kostja osanikud kasutasid viidatud büroo teenust nt kostja osaluse osas otsuste tegemiseks, mis võib olla "kostjaga seotud koostöö", kuid mille eest maksma peavad siiski osanikud.
102.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalide põhjal. Kostja menetluskulud on 05.01.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt 12 271,50 eurot (+km), milles sisaldub: 12 058,00 eurot õigusabikulu (spetsifikatsioon lisatud); 213,50 eurot tõlkekulu (Dussan OÜ arvete kokkuvõte lisatud). Kuludele lisandub käibemaks, mida kostja ei palu hüvitada. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
103.TsMS § 143 p 1 alusel on kohtu hinnangul põhjendatud kostja taotlus tõlgikulude hüvitamiseks summas 213,5 eurot (käibemaksuta). Samas ei nõustu kohus hageja õigusabikulude koosseisu arvatud tõlkekuludega: (i) 20.09.2023 ajalises mahus 1,5 h ja rahaliselt summas 225 eurot näidatud tõlkekulu saksa keelde tõlkimiseks; (ii) 11.10.2023 ajalises mahus 2,7 h ja rahaliselt summas 405 eurot näidatud tõlkekulu inglise keelde tõlkimiseks; (iii) 31.10.2023 ajalises mahus 5 h ja rahaliselt summas 750 eurot näidatud tõlkekulu Harju Maakohtu 30.10.2023 määruse ja hageja seisukoha tõlkeks; (iv) 14.11.2023 ajalises mahus 5,5 h ja rahaliselt summas 825 eurot näidatud tõlkekulu hageja 13.11.2023 vastuse tõlkimiseks. Kohus eeldab, et kui kostja lepingulised esindajad võtsid endale inglise/saksa keeles suhtleva kliendi, siis on nad ka võimelised temaga ilma eritasuta vastavas keeles suhtlema. Analoogselt on Eestis palju vene keelt kõnelevaid inimesi, kuid sellest ei järeldu, et nendele õigusabi osutamisel peaks vastaspool hüvitama hüppeliselt suuremaid õigusabikulusid ainuüksi venekeelse kliendisuhtluse tõttu. Kui kostja lepingulistel esindajatel oli vajalik tõlketeenust kasutada, siis sellega seotud kulu saaks kohus välja mõista eraldiseisvalt vastavalt kostja taotlusele, mitte õigusabiteenuse osana (kohus leidis eelnevalt, et kostjate taotlus tõlgikulude hüvitamiseks on põhjendatud summas 213,5 eurot).
104.Kohus on eelnevat arvestades seisukohal, et kostja õigusabikulude nimekirjas näidatud tõlkimisega seotud kulud (mis on tehtud käesolevas asjas kostja lepinguliseks esindajaks mitteolevate isikute poolt) on tervikuna põhjendamatud. Tõlkekulu ei ole hüvitatav samadel alusetel advokaadikuludega ning tõlkekulu ei saa vaadelda lepingulise esindaja kuluna (vt TsMS § 143 ja 144). Kohtu hinnangul on kostja lepinguliste esindajate töötunni hind ja ajakulu muudele toimingutele piisavalt suur, et selle hulka tuleb arvata ka tõlkekulud (eeldusel, et vastavad toimingud üldse vajalikud olid). Kohus ei pea seetõttu võimalikuks lisaks juba eraldi välja mõistetavatele tõlgikuludele hagejalt kostja kasuks välja mõista täiendavaid tõlkekulusid, mis on kostja poolt vääralt näidatud õigusabikulude nimekirja osana.
105.Kohtuotsuse p-s 103-104 kirjeldatud põhjustel vähendab kohus eeldusliku tõlkekulu osakaalu
2-23-5504 arvestades ka kostjate lepinguliste esindajate kulusid järgnevate kirjete osas: (i) 28.12.2023 kirje („Seisukoha kokkuvõtte lõplik viimistlemine, tõlkimine ja saatmine kliendile informatiivsel eesmärgil ning läbivaatamiseks“) osas hindab kohus tõlke osakaaluks 0,5 h ja vähendab vastavas osas kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikku kulu; (ii) 03.01.2024 kirje („Menetluskulude taotluse ja lisade koostamine, spetsifikatsiooni tõlkimine ja ülevaatamine, tõlkearvete ülevaatamine“) osas hindab kohus tõlke osakaaluks 0,5 h ja vähendab vastavas osas kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikku kulu.
106.Lisaks eeltoodule peab kohus täies ulatuses põhjendamatuks ja õigusabina vastaspoole poolt mittehüvitatavaks kuluks kostja poolt näidatud 22.11.2023 kirjet „Vastaspoole vastuse lisade korrastamine“ ajalises mahus 2,5 h ja rahaliselt summas 375 eurot. Toimiku korrastamine kui tehniline töö, mis on pealegi tehtud käesolevas asjas lepinguliseks esindajaks mitteoleva isiku poolt, ei ole vaadeldav kostjale osutatud õigusabina. Kui kostja lepingulised esindajad tahavad lisaks niigi kõrgele tunnihindele ka oma bürookulusid ja büroo töötajate tehnilist tööd hinnastada, siis vähemalt menetluskulude hüvitamise kontekstis ei ole selleks sobiv viis vastava tehnilise töö näitamine õigusabina. TsMS § 175 lg 1 kohaselt saab kohus välja mõista ning vastaspool peab hüvitama ainult menetlusosalist kohtumenetluses esindanud lepingulise esindaja kulud, mitte advokaadibüroo kulusid. Kohus leiab, et tavapärase menetlusosalise esindamisega seonduvad bürookulud katab õigusteenuse turuhind. Tegemist on sisuliselt advokaadibüroo ettevõtluskuluga, mis loob eelduse õigusteenuse kui tasustatava teenuse osutamiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-6047, p 58). Ka Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalik, ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga. Seepärast on mõistlik eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas (Riigikohtu 25.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 14; 31.07.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-14, p 20.3; 11.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-61-14, p 25).
107.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus on eelpool käsitlemata kostja lepinguliste esindajate kulude (s.t tõlkimise ja bürookuludega mitteseotud kulude) osas seisukohal, et kostja lepinguliste esindajate poolt näidatud ajakulu õigusabi osutamiseks on tervikuna põhjendatud ja vajalikud. Kuna hageja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud, siis peab kohus võimalikuks aktsepteerida käesolevas menetluses kostja advokaadist lepinguliste esindajate puhul õigusabi tunnitasu 190 eurot/h (ilma käibemaksuta). Kuna kohus pidas eelnevalt vajalikuks vähendada kostja lepinguliste esindajate poolt näidatud ajakulu kokku 18,2 h võrra (mis vastab 2750 eurole), siis loeb kohus kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalikuks kuluks kokku 9308 eurot (kostjate poolt näidatud õigusabi kogusumma 12 058 – kohtu poolt vähendatud summa 2750 eurot).
108.Tulenevalt eeltoodust määrab kohus kindlaks ja mõistab hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja menetluskulud kokku summas 9521,5 eurot (tõlgikulud summas 213,5 eurot + lepinguliste esindajate kulud summas 9308 eurot). Kuna kostja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta ning pole esitanud TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust, siis kuuluvad menetluskulud kostjale hüvitamisele ilma käibemaksuta. Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (9521,5 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
109.Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab
2-23-5504 menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.