Peaceful Tech OÜ hagi Neuralink Group OÜ ja X vastu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.06.2023 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Peaceful Tech OÜ 01.08.2023 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Peaceful Tech OÜ (registrikood 14166218), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Triin Kaurov ja Siret Saks Kostja I Neuralink Group OÜ (registrikood 14319716) Kostja II X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Elmer Muna ja Evelin Lisett Ratnik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26.06.2023 kohtumäärus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli Peaceful Tech OÜ (hageja) hagi Neuralink Group OÜ (kostja I) ja X (kostja II) vastu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohus jättis 31.01.2022 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 02.12.2022 otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi kostja I vastu leppetrahvi 250 000 euro ja sellelt viivise väljamõistmiseks ning jaotas kostja I vastu esitatud nõuetega seotud menetluskulud. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi kostja I vastu osaliselt ning jättis kostja II vastu esitatud nõuete menetlemisega seotud maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda ja kostja I vastu esitatud nõuete menetlemisega seoses maa- ja ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulud 71% ulatuses kostja I kanda ja kostja I menetluskulud 29% ulatuses hageja kanda. 21.12.2022 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus hageja 20.12.2022 hagi tagamise taotluse rahuldamata ja taotlusega seotud menetluskulud hageja kanda.
3.Harju Maakohtu otsus jõustus osaliselt ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus tervikuna 02.05.2023.
4.Hageja esitas menetluskulude nimekirjad 03.12.2021, 10.12.2021, 20.10.2022, 17.11.2022, mille kohaselt on hageja menetluskulud 29 033,20 eurot, millest 8160 eurot on riigilõiv, 20 215 eurot õigusabikulud ja 658,20 eurot registriväljavõtte kulu ja tõlkekulu.
5.Kostjad esitasid menetluskulude nimekirjad 03.12.2021, 17.11.2022 ja 19.05.2023, mille kohaselt palus kumbki kostja hagejalt välja mõista õigusabikulu 10 773 eurot. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus rahuldas 26.06.2023 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud 9897,12 eurot ning rahuldas kostjate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks samuti osaliselt ja mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 3058,05 eurot ning kostja II kasuks menetluskulud 10 545 eurot ja viivise menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja I vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud 6839,07 eurot ja viivise menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Maakohus analüüsis esmalt, millises ulatuses on hageja menetluskulud põhjendatud. Maakohus tuvastas, et hageja tasus riigilõivu kokku 8160 eurot. Kuivõrd hageja esitas kostjate vastu solidaarnõude, luges kohus, et pool riigilõivust, s.o 4080 eurot, on kantud seoses kostja I vastu esitatud nõudega ning pool seoses kostja II vastu esitatud nõudega. Maakohus luges põhjendatuks hageja tõlkekulu summas 649,20 eurot ning sellest poolt, s.o 324,60 eurot seotuks kostja I vastu esitatud nõudega. Maakohus luges põhjendatuks hageja menetluskulu summas 9
eurot seoses päringute tegemisega kinnistusraamatusse ja äriregistrisse ning sellest poolt, s.o 4,50 eurot seotuks kostja I vastu esitatud nõudega.
8.Hageja palus kostjatelt välja mõista õigusabikulud 20 215 eurot. Maakohus pidas hageja õigusabitoiminguid ja nendele kulunud aega põhjendatuks osaliselt, 119,20 tunni ulatuses. Hageja esindajate tunnitasusid 120 eurot, 156 eurot, 170 eurot ja 202 eurot (ilma käibemaksuta) pidas maakohus mõistlikuks. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulud kokku 19 061 eurot (ilma käibemaksuta). Kuivõrd hageja esitas kostjate vastu solidaarnõude, luges kohus, et pool õigusabikuludest, s.o 9530,50 eurot, on kantud seoses kostja I vastu esitatud nõudega ning pool seoses kostja II vastu esitatud nõudega. Seega on hageja kandnud seoses kostja I vastu esitatud nõudega menetluskulusid summas 13 939,60 eurot, millest 4080 eurot on riigilõiv, 4,50 eurot äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõtete kulud, 324,60 eurot tõlkekulud ja 9530,50 eurot kulud õigusabile. 71% hageja menetluskuludest, mille kohus kostjalt I hageja kasuks välja mõistab on 9897,12 eurot.
9.Järgnevalt analüüsis, millises ulatuses on kostjate menetluskulud põhjendatud. Maakohus pidas põhjendatuks kostjate esindajate toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu osaliselt, s.o 92,5 tunni ulatuses. Maakohus leidis, et kostjate esindajate tunnitasu 190 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega on kostjate esindajate õigusabiteenuse kulud 21 090 eurot (koos käibemaksuga). Kuivõrd hageja esitas kostjate vastu solidaarnõude, luges kohus, et pool õigusabikuludest, s.o 10 545 eurot, on kantud seoses kostja I vastu esitatud nõudega ning pool seoses kostja II vastu esitatud nõudega. 21% kostja I menetluskuludest, mille kohus hagejalt kostja I kasuks välja mõistab on 3058,05 eurot. Kostja II kasuks tuleb hagejalt välja mõista menetluskulud summas 10 545 eurot.
10.TsMS § 445 lg-st 1 tulenevalt tasaarvestas maakohus hageja ja kostja I vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud 6839,07 eurot. Määruskaebus
11.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jätta kõik hageja kohtukulud ja menetluskulud vastavalt kohtuotsusega jõustunud proportsioonidele kostja I kanda.
12.Hageja hinnangul jagas maakohus hageja menetluskulud pooleks ebaõigesti. Sõltumata isikute arvust, kelle vastu nõue on esitatud, on hagejal tekkinud kulud, mis oleksid hagejal tekkinud ka siis, kui kostjaid oleks olnud üks. Kuna solidaarvõlgnik on vastutav võlausaldaja ees tervikuna, siis kohalduvad menetluskulude kindlaksmääramisel samuti põhimõtted, mis kehtivad ka solidaarvõlgnevuse puhul.
13.Hageja leidis, et maakohus on põhjendamatult vähendanud hagejate menetluskulusid 8 tunni võrra. Hageja menetluskulud on olnud märkimisväärselt väiksemad kui kostjate omad, mistõttu kulude vähendamine ei ole olnud põhjendatud.
14.Hageja tõi esile, et esitas kostjate menetluskuludele vastuväiteid, mida maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole arvestanud. Kostjad on menetluskulude nimekirja punktis 2 märkinud, et kokku on kostjatele osutatud õigusteenust 63,25 tundi hinnaga 190 eurot ehk kokku on hüvitavate lepinguliste esindajate kulude suuruseks 14 421 eurot (koos käibemaksuga). Kostjate menetluskulude nimekirjas toodud loetelu kohaselt on kostjatele osutatud õigusteenust kokku tegelikult 54,5 tundi. Seega on hüvitavate lepingulise esindaja
kulude suureks maksimaalselt 12 426 eurot (koos käibemaksuga). Esindajate kulud summas 1995 eurot on põhjendamatud.
15.Hageja hinnangul kuivõrd TsMS § 402 lg 2 kohaselt ei tohi kostjad kohtukõne teesides uusi vastuväiteid esitada, mida on kostjad teinud, ning kohus peab uued vastuväited kõrvale jätma, siis on õigusteenuse osutamine 03.12.2021 esitatud kohtukõne teeside koostamise eest suures osas ülemäärane. Eelnevast tulenevalt palus hageja kohtul hinnata, kas kulud õigusabile 03.12.2021 esitatud kohtukõne teeside koostamise eest on TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistlikud ja põhjendatud ning vähendada 30.11.2021 ja 01.12.2021 õigusteenusele kulunud aega kohtu äranägemise järgi. Kostjate seisukoht
16.Kostjad palusid jätta hageja määruskaebus menetlemisega seotud kulud hageja kanda.
rahuldamata
ning
määruskaebuse
17.Kostjad tõid esile, et TsMS § 165 lg 3 I lause kohaselt vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt üksnes juhul, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks. Käesoleval juhul ei ole kostjad põhinõude osas solidaarvõlgnikud, mida kinnitab ringkonnakohtu otsus, millega ringkonnakohus jättis hagi kostja II suhtes rahuldamata. Seetõttu ei saa maakohus ka menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel asuda seisukohale, et kostjad vastutavad menetluskulude hüvitamise eest solidaarselt. Juhul, kui maakohus oleks poolte menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel otsustanud, et kõik hageja menetluskulud tuleb tervikuna jätta kostja I kanda, oleks maakohus sisuliselt muutnud ka menetluskulude jaotust, mis ei ole käesolevas menetlusetapis võimalik. Kostjate hinnangul arvestas maakohus kostjate menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnates hageja vastuväidetega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
19.Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
20.Kontrollides maakohtu hinnangut kirjalike menetlusdokumentide ja menetlustoimingute ajakulule, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on üldjoontes
kooskõlas ka dokumentide sisu ja mahuga, mistõttu ei pea kolleegium põhjendatuks sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Kolleegium nõustub vastavas osas maakohtu põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659). Kohus on käsitlenud menetlustoiminguid ja -dokumente, mh hinnates nende vajalikkust ja jättes ebavajalike toimingutega seotud kulud välja mõistmata. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätete kohaselt ega ole TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaolude ega nende hinnanguga asjaoludele (vt nt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14). Määruskaebus ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul ka selliseid põhjendusi, mida maakohus ei oleks kaalunud ning mille alusel saaks asuda kulude vajalikkuse osas maakohtust erinevale seisukohale.
21.Vaatamata sellele, et hagi esitati solidaarselt kostja I ja kostja II vastu, nähtub jõustunud otsustest, et asja lahendus on kostjate suhtes erinev ning ringkonnakohus on menetluskulude jaotamisel lähtunud sisuliselt sellest, milline on otsuse majanduslik mõju pooltele. Sellest lähtudes määras ringkonnakohus poolte menetluskulud kindlaks muuhulgas selliselt, et vaid kostja I on kohustatud hagejale hüvitama kostja I vastu esitatud nõuete menetlemisega seotud maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud. Kostja II vastu esitatud nõuete menetlemisega seotud maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäid kostja II suhtes hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Eelnevast tulenevalt on maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti jaganud hageja õigusabikulud, tõlkekulud, registrite väljavõtetega seotud kulud ja tasutud riigilõivud pooleks lugedes poolt nendest kantuks seoses kostja I vastu esitatud nõude menetlemisega ja poolt nendest seoses kostja II vastu esitatud nõude menetlemisega ning lähtunud kostjalt I hageja kasuks kulude väljamõistmisel üksnes kostja I nõude menetlemisega seotud kuludest (s.o pool hageja menetluskulude summast) (vt analoogselt RKTKm 25.11.2011, 3-2-1-102-11, p 14 II lõik). Vastasel juhul kalduks kohus kõrvale menetluskulude jaotuse otsustusest, mida menetluskulude kindlaksmääramise etapis muuta ei saa (TsMS § 178 lg 1 I lause). Lisaks, vaatamata sellele, et hageja esitas kostjate vastu solidaarnõude, ilmneb tsiviilasja materjalidest, et pooled vaidlesid muuhulgas selle üle, kas kostja II oli nõude aluseks olnud lepingu pooleks või mitte – seega tegi hageja menetlustoiminguid ka üksnes seoses kostja II vastu esitatud nõudega. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja määruskaebuse väide, mille kohaselt oleks hagejal tekkinud sama palju kulusid ka vaid ühe kostja vastu nõude esitamisel.
22.Hageja etteheide, et maakohus on põhjendamatult vähendanud hagejate menetluskulusid 8 tunni võrra, kuigi hageja menetluskulud on olnud märkimisväärselt väiksemad kui kostjate omad, ei anna alust muuta maakohtu otsustust hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas. Kohus hindab menetluskulude kindlaksmääramisel eelkõige menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja toiminguid ja nendele kulunud aega. Seejuures ei pea kohus olema juhitud eesmärgist, et poolte kindlaksmääratavad menetluskulud oleksid samas suurusjärgus.
23.Hageja tõi välja, et kostjate menetluskulude nimekirjas on märgitud valesti, et õigusteenust osutati kokku 63,25 tunni ulatuses – tegelikult ilmneb toimingutele kulunud aega kokku arvutades, et kostjatele osutati õigusteenust 54,5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud kostjate menetluskulude nimekirjadega tuvastas, et hageja etteheide on seotud kostjate maakohtus 03.12.2021 esitatud menetluskulude nimekirjaga. Kuigi hageja tähelepanek arvutusvea kohta on iseenesest õige, nähtub vaidlustatud maakohtu määrusest, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud aluseks kostjate 19.05.2023 esitatud menetluskulude koondnimekirja ning seal märgitud menetlustoimingutele kulunud aja. 19.05.2023 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutele kulunud aja summa ja
menetluskulude summa arvestusele ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Seetõttu ei oma hageja etteheide seoses 03.12.2021 kostjate menetluskulude nimekirjas esineva eksimusega tähtsust.
24.Hageja hinnangul ei ole kostjate 03.12.2021 esitatud kohtukõne teeside koostamisega seotud kulud mõistlikud ja põhjendatud, kuivõrd menetlusdokument sisaldas uusi vastuväiteid, mida enam esitada ei saanud, ning 30.11.2021 ja 01.12.2021 õigusteenusele kulunud aega tuleks vähendada. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on vaidlustatud määruse punktis 29 hinnanud kostjate 03.12.2021 menetlusdokumendi koostamise (s.o 30.11.2021 ja 01.12.2021 toimingud) ja sellele kulunud aega selgitades, miks vastab kõnealuse menetlusdokumendi koostamise ajakulu kostjate menetluskulude nimekirjas märgitule. Määruskaebuse väited ei anna alust vastavasse maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda.
25.Eelnevatel põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning hageja määruskaebus rahuldamata.
26.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
27.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.