Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.01.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-143649
Kohtuasi
Antvergo OÜ hagi X vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.05.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Antvergo OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
10 756,32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Antvergo OÜ (registrikood lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts
14461294),
Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marek Herm Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Antvergo OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 29.05.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.
3.Jätta poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud Antvergo OÜ kanda.
4.Määrata kindlaks X apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 1920 euro ulatuses (koos käibemaksuga) ja mõista need välja Antvergo OÜ-lt. Nimetatud summalt (1920 eurot) tuleb Antvergo OÜ-l maksta alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-21-143649 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Antvergo OÜ (hageja) esitas 30.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu võlgnevuse saamiseks. 03.02.2022 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.07.03.2022 esitas hageja hagiavalduse kostja vastu 4734 euro ja viivise saamiseks. 10.10.2022 esitas hageja taotluse nõude suurendamiseks ning palus mõista kostjalt välja põhinõue 9512,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 482,93 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt (9512,40 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Hageja tasus ka täiendava riigilõivu 245 eurot. 25.05.2023 määruses selgitas maakohus menetlusosalistele, et kohus arvestab nõude suurendamise avaldust kohtulahendi tegemisel. Kohus märkis ka, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette hagi nõude suurendamisel või vähendamisel eraldi määruse tegemist.
3.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt kuulub kostjale täisosalus äriühingus Brosix OÜ (likvideerimisel) ja 1000 euro suurune osamakse äriühingus Manopla OÜ. Kostja kontrollis nimetatud äriühingute majandustegevust, olles ettevõtete juhatuse liige, vastavalt Brosix OÜ-s kuni 20.12.2021 ja Manopla OÜ-s kuni 12.11.2021.
4.Manopla OÜ omandis oli kinnistu asukohaga Oja tee 4, Loo alevik, millele Manopla OÜ rajas kinnisvara arendusena ridaelamu. 12.10.2020 sõlmisid Manopla OÜ ja Brosix OÜ töövõtulepingu tööde teostamiseks asjaomasel kinnistul. Kostja tellis Brosix OÜ juhatuse liikmena hagejalt sellele objektile ehitustööd. Hageja teostas objektil üldehitustöid, mille eest on Brosix OÜ-l 08.11.2021 arve nr 39-21 alusel tasumata 4734 eurot ning 19.10.2021 arve nr 36-21 alusel 4778,40 eurot. 16.12.2021 algatas kostja Brosix OÜ omanikuna äriühingu likvideerimismenetluse, eesmärgiga hoida kõrvale kohustuse täitmisest.
5.Hageja leiab, et kostja tegutses eesmärgiga jätta tellitud tööde eest tasumata. Kinnistu, millel toimus ehitustegevus, kuulub Manopla OÜ-le, mille tegelikuks kasusaajaks ja arendustegevuse ajal äriühingu tegevust kontrollinud isikuks oli kostja. Kostja tegutses organiseeritult eesmärgiga rikastuda hageja arvel. Tegevuse tarbeks rajatud varatu vahefirma alt (Brosix OÜ) telliti ehitustöid kavatsusega tööde eest ehitusettevõtjatele mitte tasuda ning hiljem töid tellinud äriühing kiiresti likvideerida. Kostja tellis Brosix OÜ juhatuse liikmena hagejalt ehitustööd pärast seda, kui Manopla OÜ (mille juhatuse liikmeks kostja oli samaaegselt Brosix OÜ juhatuse liikmeks oleku ajal) kreeditorid olid lõpetanud projekti rahastamise ning oli kujunenud ilmselge olukord, kus Brosix OÜ-l puudusid rahalised vahendid ehitustööde eest tasumiseks. Tööde tellimise hetkel oli Brosix OÜ juba maksevõimetu, mistõttu saab kostja kui Brosix OÜ juhatuse liikme tegevust käsitleda hagejale tahtliku kahju tekitamisena. Tõenäoline on, et hageja nõue jääb Brosix OÜ pankrotimenetluses rahuldamata.
2-21-143649
6.Kostja vastutab hageja ees VÕS § 127 lg 1 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 (alternatiivselt VÕS § 1045 lg 1 p 8) alusel. Äriühingu juhtorgani liikmed võivad võlausaldajate ees vastutada juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt RKTKo 31.03.2010, 3-2-1-7-10, p 30 ja seal viidatud kohtupraktika; RKTKo 17.06.2015, 3-2-1-69-15, p 11; RKTKo 23.02.2022, 2-193736, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Selliseks kohustuseks saab näiteks olla ka äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus (vt RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-150-09, p 11; RKTKo 25.02.2013, 3-2-1-188-12, p 12). Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7; vt RKTKo 31.03.2010, 3-2-1-7-10, p 30; RKTKo 17.06.2015, 3-2-1-69-15, p 11).
7.VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel võib kostja vastutada võlgnikule heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest (RKTKo 23.02.2022, 2-19-3736, p 13). Kostja heade kommete vastane kahju tekitav käitumine seisnes tegutsemises samaaegselt Brosix OÜ ja Manopla OÜ juhatuse liikme ning tegeliku kasusaajana, kontrollides äriühingute tegevust viisil, mis tõi kaasa Brosix OÜ maksejõuetuse. Brosix OÜ maksejõuetuse kaudu ning hagejale ja teistele allhankijatele arvete tasumata jätmise läbi sai kostja isiklikku varalist kasu, olles Manopla OÜ üheks tegelikuks kasusaajaks.
8.Hageja viitas ÄS § 187 lg-le 1 (juhatuse liikme hoolsuskohustus) ja TsÜS § 138 lg-le 2 (hea usu põhimõte). Kostja ei tegutsenud viidatud käitumisstandardit järgides. Tööde tellimise hetkel oli kostja teadlik, et hagejale ei suudeta tööde eest tasuda. Kostja on Brosix OÜ juhatuse liikmena tahtlikult jätnud vajalikul määral täitmata hoolsuskohustuse ning tegutsenud isiklikest huvidest lähtuvalt õigusvastaselt, luues endaga seotud kolmandale äriühingule võimaluse hageja arvel rikastuda. Kostja tegevuse osaks oli muuta ehitustöid hagejalt tellinud äriühing maksejõuetuks, muutes sisuliselt võimatuks hageja nõude rahuldamise. Seega saab väita, et kostja tegevuse eesmärgiks on olnud kahju tekitamine hagejale. Kostja vastuväited
9.Kostja palus jätta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja nõude suurendamise kohta märkis kostja, et tegemist on hagi eseme ja aluse muutmisega, milleks ta nõusolekut ei andnud.
10.Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagejal on lepinguline nõue Brosix OÜ vastu ning juhatuse liige äriühingu kohustuste eest oma varaga ei vastuta. Äriühingu juhatuse liikme deliktiline vastutus äriühingu võlausaldaja ees on võimalik ainult äärmiselt erandlikel ja spetsiifilistel juhtudel. Kõik sellise nõude eeldused on käesoleval juhul täitmata.
11.Juhatuse liikme deliktiline vastutus äriühingu võlausaldaja ees on võimalik juhul, kui kahju on tekitatud sellise seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega, mis on sätestatud võlausaldaja kaitseks. Hageja välja toodud normid ei ole äriühingu suhtes kaitsenormid VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. ÄS § 187 lg 1 (juhatuse liikme hoolsuskohustus) ega TsÜS § 138 lg 2 (hea usu põhimõte) ei ole kehtestatud võlausaldaja kaitseks. ÄS § 187 lg 1 sätestab juhatuse liikme vastutuse alused äriühingu ees ning see norm kaitseb selgelt üksnes äriühingut.
12.Lisaks ei ole hageja tõendanud ega kirjeldanud, kuidas kostja eeltoodud norme rikkunud on. Hageja ei ole tõendanud ega kirjeldanud, kuidas on kostja rikkunud hoolsuskohustust
2-21-143649 äriühingu ees. Samuti on tõendamata ja sisustamata hea usu põhimõtte rikkumine. Sisustamata ja tõendamata on kostja väidetav kahju tekitav ning õigusvastane tegu. Kostja ei ole kordagi Oja tee 4 projekti läbiviimise käigus soovinud hagejale kahju tekitada või takistada Brosix OÜl hageja arveid tasuda. Projekti läbikukkumise ning Brosix OÜ maksejõuetuks muutumise põhjustas ootamatu ehituskulude hinnatõus. Brosix OÜ tasus enne makseraskuste tekkimist mitmed hageja arved korrektselt. Kostja on Brosix OÜ juhatuse liikmena juhtinud äriühingut korraliku ettevõtja hoolsusega.
13.Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Hagejale saab tekkida kahju ainult ulatuses, milles hageja lepinguline nõue Brosix OÜ vastu jääb viimase maksejõuetuse tõttu rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, millisel määral jääb tema nõue Brosix OÜ pankrotimenetluses rahuldamata. Hagejale ei ole kahju tekkinud, kuni tal on võimalus oma väidetav lepinguline nõue Brosix OÜ vastu maksma panna.
14.Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost väidetava kahju ja väidetava kaitsenormi rikkumise vahel. Kahju saab käesolevas olukorras olla tekkinud ainult juhul, kui on tõendatud, et hageja ei saa oma nõuet Brosix OÜ vara arvel rahuldada. Hageja ei ole tõendanud ega väitnud, et väidetavate kaitsenormide kostjapoolse süülise rikkumise tagajärjeks oleks Brosix OÜ maksejõuetus. Kuni sellist põhjuslikku seost ei ole tõendatud, on nõue välistatud.
15.Isegi kui oleks olemas rikkumine ja selle tagajärjel tekkinud kahju, ei oleks kostja kahju tekitamises süüdi. Kostja ei ole hagejale ei tahtlikult ega hooletusest kahju tekitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
16.Harju Maakohtu 29.05.2023 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 3595,40 eurot (sh õigusabikulud 3590,40 eurot ja riigilõiv päringutelt 5 eurot) ning viivise menetluskuludelt.
17.Maakohus leidis, et tuvastatud on, et: 1) kostjale kuulub täisosalus äriühingus Brosix OÜ (likvideerimisel) ja 1000 euro suurune osamakse äriühingus Manopla OÜ; 2) Brosix OÜ-l tekkis maksuvõlg 21.06.2021, mis ajas suurenes; 3) kostja tellis Brosix OÜ juhatuse liikmena hagejalt 2021. aasta augustis ehitustööd objektile Oja tee 4, Loo, Harjumaa. Hageja teostas tellimiskirja alusel objektil üldehitustöid, mille eest Brosix OÜ jättis 08.11.2021 arve 39-21 summas 4734 eurot tasumata; 4) hageja alustas töödega 2021. aasta septembris ning ehitusobjekt valmis 2021. aasta novembris; 5) 16.12.2021 otsustas kostja Brosix OÜ ainuosanikuna lõpetada äriühingu tegevuse ja algatada äriühingu likvideerimismenetluse.
18.Maakohus viitas VÕS §-le 1043, § 1045 lg 1 p-le 7 ning ÄS § 187 lg-le 1 ja § 180 lg-le 51. Kohus leidis, et kostja on Brosix OÜ juhatuse liikmena rikkunud ÄS § 171 lg-s 2 ja § 180 lg- s 51 sätestatud kohustusi. Tsiviilasjas nr 2-22-4271 tehtud 02.06.2022 pankrotimääruse p-s 6 tuvastati, et äriühingu endine juhatuse liige (kostja) on põhjendamatult jätnud Brosix OÜ pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 23.03.2022. Maakohtu hinnangul on pankrotiavaldus esitatud hilinenult ja sellega kahjustati äriühingu võlausaldajate huve.
2-21-143649
19.Kuigi kostja rikkus ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei võimalda see hagejal Brosix OÜ võlausaldajana nõuda VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju hüvitamist. VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. ÄS § 187 lg 1 kaitse-eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid (vt RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-150-09, p 12). Tulenevalt ÄS § 187 lg-st 4 võib osaühingu pankroti väljakuulutamise korral esitada juhatuse liikme kohustuste rikkumisega osaühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude ÄS § 187 lg 2 alusel üksnes pankrotihaldur.
20.Hageja väide kostja heade kommete vastase käitumise kohta on tõendamata. Hageja väide, et kostja tegutses eesmärgiga jätta tellitud tööde eest tasumata, on eksitav ja tõendamata. Tõendamata on hageja väide, et kostja kontrollis Manopla OÜ tegevust. Lisaks kostjale oli Manopla OÜ-l veel kaks osanikku ning kostja volitused Manopla OÜ juhatuse liikmena lõppesid 12.11.2021. Hageja väide, et kostjale kuuluv äriühing Manopla OÜ sai seeläbi varalist kasu vara väärtuse juurdekasvu arvel, on ebatäpne. Kostja oli üks kolmest osanikust.
21.Maakohus ei pidanud tõendatuks hageja väidet, et kostja ettekavatsetud käitumisele viitavad eelkõige sündmuste kiire areng lühikese aja jooksul. Tsiviilasjas nr 2-22-4271 esitatud ajutise halduri aruande kohaselt ei suutnud võlgnik Brosix OÜ tekkinud käibevahendite puudusest tulenevalt majandustegevust jätkata ning uusi lepinguid sõlmida. Töötajad lahkusid, kuna võlgnik ei suutnud pakkuda konkurentsivõimelisi töötingimusi. Brosix OÜ ja Manopla OÜ kirjavahetusest nähtub, et käibevahendite puudus tulenes sellest, et Manopla OÜ ei usaldanud enam kostjat ja keeldus ehituse finantseerimisest. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost väidetava kahju ja kaitsenormi rikkumise vahel ja kostja süüd väidetavas kahjus. Apellatsioonkaebus
22.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda.
23.10.10.2022 suurendas hageja oma nõuet ja tasus nõude suurendamiselt täiendava riigilõivu. Maakohus ei võtnud hageja nõude suurendamise osas seisukohta ning jättis hageja taotluse lahendamata. Selliselt rikkus maakohus menetlusnorme, jättis eelmenetluse ülesanded täitmata ning selgeks tegemata nõuded, mille alusel esitatud hagiavaldust menetleda.
24.Lisaks on Riigikohus 24.05.2023 tsiviilasjas nr 2-21-16071 tehtud lahendis oluliselt täpsustanud juhatuse liikme vastutust ning pankrotimenetluse väliselt esitatava kahjunõude aluseid käsitlevat õiguspraktikat, millest tulenevalt on hagiavalduses esitatud õiguslikel alustel hagi rahuldamine võimalik. Vastustaja seisukoht
25.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
26.Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme sellega, et jättis tegemata määruse, millega oleks hageja nõude suurendamise taotluse rahuldanud või jätnud rahuldamata. Maakohus jättis hagi rahuldamata nõude aluse puudumise tõttu. Maakohtu otsuse resolutsiooni õigsust ei mõjuta hageja põhinõude suurus.
2-21-143649
27.Hageja viide Riigikohtu lahendile nr 2-21-16071 on asjakohatu. Viidatud otsuse p-des 17– 19 käsitles Riigikohus võlausaldaja kahju hüvitamise nõude esitamist juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme vastu juriidilise isiku kasuks ÄS § 187 lg 4 alusel. Vastava sätte teise lause kohaselt võib osaühingu pankroti väljakuulutamise korral nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Seda seaduse sätet Riigikohus kuidagi teisiti ei tõlgendanud. Vastavale sättele tugines maakohus otsuse p-s 11 õigesti. Seega ei tulene viidatud Riigikohtu seisukohast midagi, mis oleks käesolevas asjas kohaldatav või vastuolus maakohtu järeldustega. Lisaks eelnevale määrab nõude piirid ja aluse hageja. Hageja ei ole esitanud nõuet ÄS § 187 lg 4 alusel juriidilisest isikust võlgniku kasuks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta ja täiendada tuleb kohtuotsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
29.Kuna hageja vaidlustas maakohtu 29.05.2023 otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
30.Hageja apellatsioonkaebuse peamine väide seisneb selles, et maakohus rikkus otsust tehes oluliselt menetlusõiguse normi, mistõttu tuleb kohtuasi saata tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Hageja leiab, et maakohus jättis lahendamata hageja menetlusliku taotluse haginõude suurendamiseks ja tegemata sellega seonduvad menetlustoimingud. Kuna maakohus jättis sisuliselt eelmenetluse läbi viimata ja hageja nõuded selgeks tegemata, siis ei saa ringkonnakohus hageja hinnangul ise lahendit teha. Ringkonnakohus märgib, et hageja apellatsioonkaebuse taotlus saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei ole ringkonnakohtule siduv ning kui ringkonnakohus saab asja ise lahendada, tuleb menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) tulenevalt eelistada seda, et ringkonnakohus lahendab asja ise.
31.Ringkonnakohus käsitleb esiteks hageja nõude suurendamise küsimust (I) ning seejärel hindab maakohtu otsuse põhjendatust (II). Viimasena jagab ringkonnakohus menetluskulud ja määrab need kindlaks (III). I
Haginõude suurendamine
32.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui ta ei käsitlenud kohtuotsuse põhjendavas osas nõude suurust (TsMS § 442 lg 8), kuid ei nõustu hagejaga, et asjaomast menetlusnormi rikkumist ei ole võimalik ringkonnakohtu menetluses kõrvaldada.
33.07.03.2022 esitatud hagiavalduses nõudis hageja kostjalt VÕS § 127 lg 1 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel 4734 eurot. Nõue põhines sellel, et Brosix OÜ, mille juhatuse liige kostja oli, ei olnud tasunud hagejale töövõtulepingu alusel esitatud 08.11.2021 arvet nr 39-21 summas 4734 eurot (dtl 26, 40). Töövõtuleping puudutas Oja tee 4, Loo alevik asuval kinnistul tehtavaid ehitustöid (dtl 39).
34.10.10.2022 haginõude suurendamise avaldusega suurendas hageja oma nõuet 4778,40 euro võrra ning esitas tõendina 19.10.2021 arve nr 36-21, mis oli samuti Brosix OÜ poolt tasumata
2-21-143649 (dtl 165). Ka 19.10.2021 arve oli esitatud Oja tee 4, Loo alevik asuval kinnistul tehtud tööde eest. 24.10.2022 vastas kostja hageja taotluse kohta, et tegemist on hagi aluse ja eseme muutmisega, milleks ta nõusolekut ei anna (dtl 215–216). 05.05.2023 määras kohus asja kirjalikus menetluses lahendamiseks (dtl 274). 19.05.2023 esitas hageja kohtule vastuväite, milles mh heitis ette, et kohus ei ole lahendanud tema haginõude suurendamise taotlust (dtl 377–378). 25.05.2023 määruses selgitas maakohus, et ta ei nõustu kostjaga, et tegemist on hagi muutmisega, ning et kohus arvestab nõude suurendamise avaldust kohtulahendi tegemisel (dtl 389–391).
35.Kuna maakohus ei pidanud hageja taotlust hagi (aluse või eseme) muutmiseks (TsMS § 376 lg 1), siis ei pidanud maakohus nõude suurendamise avaldust eraldi menetlusse võtma ning sai nõude suurendamisega arvestada kohtulahendi tegemisel, nii nagu maakohus oma 25.05.2023 määruses selgitas. Ringkonnakohus nõustub, et tegemist ei olnud hagi aluse või eseme muutmisega, kuna mõlemad arved tulenesid samast töövõtulepingust ning hageja üksnes suurendas menetluse käigus oma algset nõuet (TsMS § 376 lg 4). Seega ei rikkunud maakohus kohtumenetluses menetlusõiguse norme, kui ei teinud hageja taotluse kohta eraldi määrust.
36.Küll rikkus maakohus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui jättis 29.05.2023 kohtuotsuse põhjendavas osas nõude suuruse kajastamata (TsMS § 442 lg 8). Tegemist on puudusega kohtulahendi kirjutamisel, mis ei tingi asja maakohtule tagasi saatmist. Maakohus jõudis järeldusele, et hagejal ei saa olla kostja kui Brosix OÜ juhatuse liikme vastu nõuet, mistõttu ei omanud nõude suurus otsustavat tähtsust.
37.Eelnevast tulenevalt saab ringkonnakohus ka ise lähtuda hageja suurendatud nõudest ning lahendada hageja apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 29.05.2023 otsusele sisuliselt. II
Maakohtu otsuse põhjendatuse hindamine
38.Ringkonnakohus saab maakohtu otsuse põhjendatust apellatsioonkaebuse põhjal hinnata. Kuigi hageja on apellatsioonkaebuses rõhunud sellele, et ringkonnakohus ei saa asja ise arutada ning peab selle maakohtule menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tagastama, on ta taotlenud maakohtu otsuse tervikuna tühistamist. Seega ei ole hageja vaidlustanud üksnes haginõude suurendatud osas lahendamata jätmist, vaid on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti hagi rahuldamata, ka sisuliselt. Kuigi hageja apellatsioonkaebuse etteheited on üldised, on hageja välja toonud, et maakohus ei ole hageja nõuet kohaselt kvalifitseerinud. Samuti viitab hageja 24.05.2023 tehtud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-21-16071, leides, et Riigikohus on selles lahendis täpsustanud juhatuse liikme vastutust selliselt, et see annab aluse hagi rahuldamiseks.
39.Kuigi hageja ei ole oma apellatsioonkaebuses mingeid muid konkreetseimaid etteheiteid maakohtu otsuse kohta teinud, saab ringkonnakohus apellatsioonkaebusest aru, et hageja ei nõustu maakohtupoolse õigusliku käsitlusega. Kuna seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus (RKTKo 17.03.2021, 2-16-16764, p-d 10-11) ning ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi, siis peab kohus maakohtu otsuse põhjendusi selles osas muutma ja täiendama. Lõppastmes ei tingi maakohtu minetused aga maakohtu resolutsiooni muutmist ega hagi rahuldamata jätmise tühistamist.
40.Hageja nõudis kostjalt kui Brosix OÜ juhatuse liikmelt kahju, mis on tekkinud seeläbi, et Brosix OÜ on hagejale võlgu kahe arve tasumise, mis mõlemad tulenevad samast
2-21-143649 töövõtulepingust. Ringkonnakohus toob esmalt välja asjaolud, mida apellatsioonkaebuses vaidlustatud ei ole. - 12.10.2020 sõlmis Manopla OÜ Brosix OÜ-ga töövõtulepingu 2010-1, mille objektiks oli Oja tee 4 Loo alevik Jõelähtme vald elamubokside ehitus (dtl 241–245). Brosix OÜ sõlmis tööde tegemiseks alltöövõtulepinguid erinevate kolmandate isikutega. - Seoses Oja tee 4 ehitustöödega on hageja esitanud Brosix OÜ-le arveid ka juba 2021. a augustis ja septembris. Hageja esitas Brosix OÜ-le 31.08.2021 arve nr 029-21 summas 1497,60 eurot (dtl 108) ning 23.09.2021 arve nr 31-21 summas 5416,80 eurot (dtl 109). Kostja väitel on mõlemad arved tasutud nelja maksega, millest viimane tehti 07.10.2021 (dtl 102). - 03.10.2021 tellis Brosix OÜ hagejalt Oja tee 4 objektiga seoses veel ehitustöid, mis on käesoleva vaidluse esemeks (dtl 39). - 03.10.2021 tellitud tööde eest esitatud 19.10.2021 arve 4778,40 eurot (dtl 165) ja 08.11.2021 arve 4734 eurot (dtl 40) on Brosix OÜ poolt tasumata. - 02.11.2021 teatas Manopla OÜ (kes finantseeris Oja tee 4 ridaelamute ehitust) Brosix OÜle, et vajalikke summasid ei kanta enam Brosix OÜ arvele, vaid Manopla OÜ osanikud finantseerivad ehitustöid vastavalt esitatud aktidele ja arvetele, st tasumine toimub peale tööde vastuvõtmist (dtl 110). - 05.11.2021 ütles Manopla OÜ üles Brosix OÜ-ga 12.10.2020 sõlmitud töövõtulepingu (dtl 114–116). - 26.11.2021 teatas Brosix OÜ hagejale makseraskustest (dtl 42). - 16.12.2021 algatas kostja Brosix OÜ likvideerimismenetluse (dtl 28, 190–192). - 10.01.2022 esitas Brosix OÜ likvideerija Manopla OÜ-le nõude tasuda Oja tee 4, Loo objektiga seotud arve 69 751,86 eurot (dtl 126–128). - 11.01.2022 teatas Manopla OÜ, et ei tunnista Brosix OÜ nõuet (dtl 129). - 23.03.2022 esitas Brosix OÜ likvideerija pankrotiavalduse ning 08.04.2022 võttis Harju Maakohus pankrotiavalduse menetlusse ja määras tsiviilasjas nr 2-22-4271 Brosix OÜ-le ajutise pankrotihalduri (dtl 123). - 02.05.2022 valmis tsiviilasjas nr 2-22-4271 ajutise halduri aruanne Brosix OÜ kohta (dtl 202–210). - 02.06.2022 kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr tsiviilasjas nr 2-22-4271 välja Brosix OÜ pankroti. - Kostja on Brosix OÜ osanik ja oli juhatuse liige kuni likvideerija määramiseni 20.12.2021 (dtl 28–30). - Kostja on Manopla OÜ 1/3 osanik (dtl 32) ning oli Manopla OÜ juhatuse liige kuni 12.11.2021.
41.Hageja peab endale tekitatud kahjuks seda, et tasumata jäi Oja tee 4, Loo objekti eest esitatud 19.10.2021 arve nr 36-21 (4778,40 eurot) ja 08.11.2021 arve 39-21 (4734 eurot). Hageja tugines maakohtus VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-dele 7 ja 8, ÄS § 187 lg-tele 1 ja 4, ÄS § 180 lg-le 51.
42.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tõlgendanud valesti materiaalõiguse norme, mis puudutab hageja nõuet VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel seotuna ÄS § 180 lg-ga 51. Ringkonnakohus käsitleb esmalt hageja nõuet eelnimetatud alusel (i) ning seejärel hageja alternatiivnõuet VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel (ii). (i)
Hageja nõue VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel seotuna ÄS § 180 lg-ga 51
2-21-143649
43.Maakohus on märkinud otsuses, et tegemist on kahju hüvitamise nõudega VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja ÄS § 187 lg 1 alusel (otsuse p 8). Seejärel on maakohus viidanud ka ÄS § 180 lg-le 51, sh viidanud 02.06.2022 Harju Maakohtu määrusele tsiviilasjas nr 2-22-4271, millega kuulutati välja Brosix OÜ pankrot ja märgiti, et kostja jättis pankrotiavalduse põhjendamatult tähtaegselt esitamata. Kuigi maakohus järeldas sellest, et kostja on kahjustanud võlausaldajate huve ja rikkunud ÄS § 171 lg 2 ja ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustusi, asus maakohus seisukohale, et ÄS § 187 lg 1 ei võimalda hagejal Brosix OÜ võlausaldajana nõuda VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju hüvitamist. Maakohus selgitas, et ÄS § 187 lg 1 kaitse-eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte selle võlausaldajaid (RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-150-09, p 12). Maakohus lisas, et tulenevalt ÄS § 187 lg-st 4 võib osaühingu pankroti väljakuulutamise korral esitada juhatuse liikme kohustuste rikkumisega osaühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude üksnes pankrotihaldur.
44.Esiteks nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et hageja ei saaks käesoleval juhul tugineda ÄS §-le 187. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui kostja ka rikkus ÄS § 187 lgst 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei võimaldaks see osaühingu võlausaldajal nõuda VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju hüvitamist, kuna ÄS § 187 lg 1 kaitseeesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid. Lisaks saab tulenevalt ÄS § 187 lg-st 4 osaühingu pankroti väljakuulutamise korral esitada juhatuse liikme kohustuste rikkumisega osaühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude ÄS § 187 lg 2 alusel üksnes pankrotihaldur (RKTKo 20.06.2018, 2-14-50307, p 16.3, vt ka RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-15009, p 12).
45.Samuti nõustub ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse vastuses väidetuga, et hageja viide Riigikohtu 24.05.2023 otsusele tsiviilasjas nr 2-21-16071 ei ole asjakohane, kuna selles asjas käsitles Riigikohus esiteks olukorda, kus võlausaldajal on täitedokument juriidilisest isikust võlgniku vastu (TMS § 118), ning teiseks olukorda, kus kahju hüvitamise nõue esitatakse juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme vastu juriidilise isiku kasuks (ÄS § 187 lg 4). Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud võlausaldajana nõuet juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme vastu juriidilisest isikust võlgniku kasuks hüvitise väljamõistmiseks, vaid on esitanud deliktil põhineva nõude otse juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme vastu.
46.Ringkonnakohus leiab aga, et asjaolu, et hagejal ei olnud alust pöörduda kostja vastu ÄS § 187 lg 1 ja lg 4 alusel, ei tähenda seda, et hageja ei saanud tugineda kostja deliktilisele vastutusele VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja ÄS § 180 lg-le 51 alusel. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt, kui hageja tugineb kostja teo õigusvastasuse tuvastamisel VÕS § 1045 lg 1 p-le 7, peab ta lisaks sellele, et ta tõendab deliktiõigusliku kaitsenormi rikkumise kostja poolt, tõendama, et hageja kahju ärahoidmine oli VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse vähemalt üheks eesmärgiks (RKTK 20.06.2018, 2-14-50307, p 17; vt ka RKTKo 23.02.2022, 2-19-3736, p 13 teine ja neljas lõik; RKTKo 3-2-1-150-09, p 12; RKTKo 17.12.2012, 3-2-1-161-12, p 11). Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 180 lg 51 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda. Eelnevast tulenevalt kaitseb ÄS § 180 lg 51 osaühingu võlausaldajaid sellise kahju eest, mis on tingitud osaühingu majandustegevuse jätkamisest olukorras, kus esinevad alused pankrotiavalduse esitamiseks (RKTKo 20.06.2018, 2-14-50307, p 17, ja RKTKo 12.06.2019, 2-14-50307, p 19.1, vt ka RKTKo 25.02.2013, 3-21-188-12, p 12).
2-21-143649
47.Kuigi Harju Maakohus viitas käesolevas asjas Harju Maakohtu 02.06.2022 Brosix OÜ pankroti väljakuulutamise määrusele, kus leiti, et kostja jättis pankrotiavalduse põhjendamatult varem esitamata, ning tuvastas muude tõendite põhjal ka ise, et kostja oli rikkunud ÄS § 180 lg-s 51 nimetatud kohustusi, asus maakohus ikkagi seisukohale, et ÄS § 187 lg 1 ei võimalda hagejal kostja vastu nõuet VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel esitada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas materiaalõigust valesti ning oleks pidanud tuvastama, kas ÄS § 180 lg 51 rikkumise tõttu võiks kostja olla hageja ees vastutav.
48.Selleks, et tuvastada, kas kostja on hageja ees deliktilisel alusel vastutav, oleks maakohus pidanud tegema kindlaks delikti üldkoosseisu elemendid. Riigikohus on selgitanud, et enne süü küsimuse hindamist peab olema kindlaks tehtud kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus. Kui kostja tegevuse tõttu ei ole hagejale kahju tekkinud, siis on kostja vastutus välistatud (RKTKo 23.02.2022, 2-91-3736, p 13 viidetega varasemale kohtupraktikale). Kui kahju ei ole tõendatud, ei saa analüüsida enam kahju suurust puudutavaid väiteid. Kahju suurust on võimalik hinnata üksnes siis, kui eelnevalt on tuvastatud kahju tekkimine. ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud varalise kahju suuruse hindamiseks tuleb Riigikohtu selgituse kohaselt tuvastada, millal muutus äriühing püsivalt maksejõuetuks ning tekkis juhatuse liikmel kohustus esitada pankrotiavaldus. Seejärel saab kohus hinnata, kui suures ulatuses oleks võlausaldaja sel ajal olemas olnud nõuded olnud võimalik rahuldada pankrotimenetluses, kui pankrotiavaldus oleks õigel ajal esitatud, võrreldes tegeliku olukorraga. See tähendab, et kindlaks tuleb teha vahe hageja nõuete hüpoteetilise ja tegeliku rahuldamise määra vahel (RKTKo 12.06.2019, 2-14-50307, p19.1).
49.Seega tuli käesolevas asjas esmalt tuvastada, kas kostja tekitas hagejalt 03.10.2021 ehitustööde tellimisega ja seejärel hagejal ehitustööde teostada laskmisega hagejale kahju ja kas tema tegu oli õigusvastane. Kuigi maakohus tuvastas, et Brosix OÜ pankrotiavaldus esitati liiga hilja, ei ole maakohus tuvastanud, millal oleks kostja pidanud pankrotiavalduse esitama. Selleks, et ÄS § 180 lg-st 51 saaks olla käesoleval juhul relevantne, peaks hageja olema tõendanud, et tööde tellimise ajal 03.10.2021 oli Brosix OÜ juba seisus, kus oleks tulnud esitada pankrotiavaldus, või et püsiva maksejõuetuse ettenähtavus tekkis mingil hetkel hageja poolt tööde teostamise ajal.
50.Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et 03.10.2021 oli Brosix OÜ püsiv maksejõuetus ettenähtav. Kuigi 02.06.2022 pankroti väljakuulutamise määruses on leitud, et märtsis 2022 pankrotiavalduse esitamisega rikkus kostja ÄS § 180 lg-t 51, ning määruses on viidatud ka sellele, et Brosix OÜ püsiv maksejõuetus tekkis juunis 2021, ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tõendatud on, et juunis 2021 tekkis Brosix OÜ-l maksuvõlg, kuid samal ajal on Brosix OÜ tasunud hagejale 2021. a augustis ja septembris 2021 tehtud tööde ja esitatud arvete eest kokku 6914,40 eurot. Kostja sõnul maksti nende arvete eest neljas osas ja viimane makse tehti 07.10.2021, st pärast seda, kui Brosix OÜ tellis hagejalt 03.10.2021 täiendavad tööd. Asjaolu, et Brosix OÜ oli hagejale varem töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest tasunud, lükkab ümber ka hageja väite, et Brosix OÜ oligi loodud vaid alltöövõtjate petmiseks.
51.Hageja väide, et 03.10.2021 tööde tellimise ajal oli Brosix OÜ selgelt maksejõuetu, on ümber lükatud ka muude poolte esitatud tõenditega. Hageja ise on väitnud, et Brosix OÜ-d finantseeris Manopla OÜ. Brosix OÜ pangakonto väljavõttelt nähtub, et viimane (kuigi väike) makse tehti Manopla OÜ poolt veel 19.10.2021 (dtl 193–199). Sellest, et Manopla OÜ loobub Brosix OÜ-d rahastamast, teatas Manopla OÜ alles novembri 2021 alguses. 02.11.2021 e-kirjas on Manopla OÜ veel välja pakkunud, et ta tasub tööde eest, aga mitte Brosix OÜ-le, vaid pärast
2-21-143649 tööde valmimist otse kolmandatele isikutele, kuid Brosix OÜ sellega ei nõustunud (dtl 110– 113). Seejärel, alles 05.11.2021 ütles Manopla OÜ üles Brosix OÜ-ga 20.10.2020 sõlmitud töövõtulepingu (dtl 114–116). Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et Manopla OÜ kreeditorid lõpetasid Manopla OÜ rahastamise varem, ega selgitanud, kuidas oleks see seotud Brosix OÜ püsivalt maksejõuetuks jäämisega.
52.ÄS § 180 lg 51 kohaselt peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Riigikohus on selgitanud, et selle tähtaja algus on tavaliselt seotud selgelt tajutava sündmusega (vt nt RKTKo 28.12.2022, 3-20-2325, p 17). Käesoleva asja materjalide põhjal võiks selliseks sündmuseks olla Manopla OÜ poolt Brosix OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu ülesütlemine 05.11.2021, kuigi samas tuleb arvestada ka seda, et Brosix OÜ leidis veel jaanuaris 2022, et tal on Manopla OÜ vastu nõue 69 751,86 euro ulatuses (dtl 126–128). Kui kolmas isik oleks Brosix OÜ-le väidetava võla tasunud, oleks Brosix OÜ saanud maksta ka enda võlausaldajatele. Kuna Brosix OÜ tellis hagejalt töid 03.10.2021 ning hageja esitas Brosix OÜ-le tehtud tööde eest teise ja viimase arve 08.11.2021, saab järeldada, et 05.11.2021 pidid hagejal olema tööd sisuliselt valmis. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks jätkanud tööde tegemist pärast 08.11.2021 arve esitamist ning et tema kahju oleks suurenenud perioodil kuni 26.11.2021, mil Brosix OÜ teatas hagejale makseraskustest. Seega ei ole tõendatud, et 03.10.2021 tööde tellimise ajal oleks Brosix OÜ olnud püsivalt maksejõuetu või maksejõuetus oleks olnud selgelt ettenähtav või et ta oleks hageja poolt tööde tegemise ajal sellisesse seisu sattunud.
53.Eelnevast nähtub, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks talle õigusvastase teoga kahju tekitanud, ning kohus ei pea hindama muid delikti üldkoosseisu elemente, sh ei pea ka ringkonnakohus eraldi käsitlema kahju suurust. Ringkonnakohus asendab maakohtu põhjendused enda eelnevalt p-des 43–52 esitatud põhjendustega. (ii)
Hageja nõue VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel
54.Hageja tugines 27.05.2022 menetlusdokumendis ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg-le 8, väites, et kostja tegevus hagejaga töövõtulepingu sõlmimisel oli heade kommetega vastuolus (dtl 135).
55.Riigikohus on selgitanud, et kui kohus peaks leidma, et ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse rikkumisest tulenev nõue ei ole põhjendatud, tuleb hinnata hageja nõuet VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel (RKTKo 20.06.2018, 2-14-50307, p 16.5; 23.02.2022, 2-19-3736, p 13). VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel võib kostja vastutada võlgnikule heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest. Kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Samas piisab teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju (vt nt RKTKo 01.02.2019, 2-15-13216, p 18.2; RKTKo 06.06.2018, 2-16-14655/24, p 13.2 ja seal viidatud kohtupraktika). VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 tuginedes peab hageja tõendama kostja tahtliku heade kommete vastase teo. Lisaks peab hageja tõendama, et kostja õigusvastane tegu põhjustas talle hagiavalduses nimetatud kahju. Hüvitatav kahju peab olema, tulenevalt VÕS § 127 lg-st 2, hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p 8 kaitse-eesmärgiga (RKTKo 19.12.2018, 214-58411/148, p 17.1).
2-21-143649
56.Hageja väitis maakohtus, et kostja heade kommete vastane kahju tekitav käitumine seisnes tegutsemises samaaegselt Brosix OÜ ja Manopla OÜ juhatuse liikme ning tegeliku kasusaajana. Kostja kontrollis hageja väitel äriühingute tegevust viisil, mis tõi kaasa Brosix OÜ maksejõuetuse. Jättes hagejale ja teistele allhankijatele arved tasumata, sai kostja isiklikku varalist kasu, kuna oli Manopla OÜ üheks tegelikuks kasusaajaks. Kuigi apellatsioonkaebuses ei ole hageja selles osas maakohtu otsusele mingeid konkreetseid etteheiteid teinud, ent hageja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, selgitab ringkonnakohus, et maakohus on jätnud hageja nõude sel alusel õigesti rahuldamata.
57.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et hageja väide kostja heade kommete vastase käitumise kohta ei ole tõendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ei ole tõendatud, et kostja kontrollis Manopla OÜ tegevust. Kostja oli vaid 1/3 ulatuses osanik ning kostja volitused Manopla OÜ juhatuse liikmena lõppesid 12.11.2021. Ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, millega ta nõustub (TsMS § 654 lg 6).
58.Ringkonnakohus märgib siiski hageja tõendamiskoormise ja selle teadliku täitmata jätmise kohta täiendavalt järgmist. Hageja taotles 10.10.2022 kohtult ekspertiisi määramist selleks, et hinnata Manopla OÜ ja Brosix OÜ vahel 12.10.2020 sõlmitud töövõtulepingut. Hageja soovis teha kindlaks, kas asjaomases lepingus määratud maksumuse eest oleks üldse olnud võimalik lepinguobjekt (Oja tee 4, Loo) valmis ehitada või sõlmis kostja Brosix OÜ juhatuse liikmena teadlikult alamaksumusega lepingu, et tuua kaasa äriühingu maksejõuetus ja hagejale kahju tekkimine. 23.11.2022 rahuldas maakohus ekspertiisi määramise taotluse (dtl 218–219). 28.03.2023 määras maakohus hagejale 14-päevase tähtaja ekspertiisikulude 4800 eurot ette tasumiseks (dtl 356–357). 11.04.2023 esitas hageja taotluse maksmise tähtaja pikendamiseks aprilli 2023 lõpuni põhjendusega, et poolte vahel käivad kompromissiläbirääkimised (dtl 359). 18.04.2023 jättis maakohus taotluse rahuldamata, kuna kostja eitas, et sellised läbirääkimised toimuksid (dtl 365–366). Hageja ekspertiisikulusid ei tasunud. 05.05.2023 määras maakohus asja kirjalikus menetluses lahendamiseks (dtl 374–375). 25.05.2023 määruses märkis maakohus hageja nõude suurendamisega seonduvat vastuväidet lahendades muu hulgas seda, et kohus käsitles hageja poolt kohtu määratud ekspertiisikulude tasumise tähtaja möödalaskmist hageja loobumisena ekspertiisi läbiviimise taotlusest ja muudest taotlustest (dtl 389–391). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja käitumist sai käsitleda taotlusest loobumisena. Seega loobus hageja ise selle tõendamisest, et kostja käitus juba 12.10.2020 Manopla OÜ-ga töövõtulepingut sõlmides mingil moel pahas usus ja kavatsusega tulevikus Brosix OÜ alltöövõtjaid kahjustada.
59.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuse resolutsioon hagi rahuldamata jätmise kohta on põhjendatud ja õige ning see hõlmab nii hageja algset kui ka suurendatud nõuet. III
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
60.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Samuti määras maakohus kindlaks kostja maakohtu menetluses kantud menetluskulud ja mõistis need hagejalt kostja kasuks välja 3595,40 euro ulatuses. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses menetluskulude jaotust ega kindlaksmääramise suurust eraldi vaidlustanud. Kuna maakohtu otsus jääb hagi rahuldamata jätmise osas jõusse, siis ringkonnakohus maakohtus kantud menetluskulude jaotust ega kostja kindlaks määratud menetluskulusid ei muuda.
2-21-143649
61.Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
62.Lähtudes sellest, et maakohus määras kindlaks kostja menetluskulud, teeb seda ka ringkonnakohus (TsMS 174 lg 3). Kostja apellatsiooniastme menetluskuludeks on menetluskulude nimekirja järgi tasu esindaja õigusabi 11,1 h eest 2131,20 eurot koos käibemaksuga. Vandeadvokaadist esindaja tunnihind oli asjaomasel perioodil 192 eurot (160 eurot + käibemaks 20%). Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu riigilt tagasi arvestada.
63.Kostja lepingulise esindaja ajaaruande kohaselt on apellatsiooniastmes tehtud järgmised toimingud: (i) 29.05.2023 kohtuotsuse esmane analüüs ning suhtlus kliendiga – 1,25 h; (ii) 28.06.2023 apellatsioonkaebusega esialgne tutvumine ja suhtlus kliendiga – 1,3 h; (iii) 06.07.2023 kohtumääruse analüüs ning 31.07.2023 seisukoha ja taotluste koostamine, suhtlus kliendiga – 3,5 h; (iv) e-toimikusse sisenemine ja 01.08.2022 kohtunõudega tutvumine – 0,1 h; (v) e-toimikusse sisenemine ja apellandi 08.08.2023 taotluse ning kohtu 09.08.2023 tähtaja pikendamise kirjaga tutvumine – 0,1 h; (vi) apellandi 14.08.2023 seisukohaga tutvumine – 0,2 h; (vii) 15.08.2023 kohtumääruse analüüs ja suhtlus kliendiga – 0,3 h; (viii) 16.08.2023 vastuväite koostamine – 1,3 h; (ix) 18.08.2023 kohtumääruse analüüs ja suhtlus kliendiga – 0,25 h; (x) e-toimikusse sisenemine ja apellandi 25.08.2023 e-kirja ja maksekorraldusega tutvumine; suhtlus kliendiga – 0,2 h; (xi) maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs; toimiku materjalide ülevaatus; apellatsioonkaebuses viidatud kohtuotsuste analüüs; 04.09.2023 apellatsioonkaebuse vastuse koostamine – 1,75 h, (xii) 19.12.2023 kohtu kirjaga tutvumine ning suhtlus kliendiga – 0,25 h; (xiii) menetluskulude nimekirja koostamine – 0,6 h.
64.Hageja kostja menetluskulude nimekirjale vastuväited ei esitanud.
65.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks vajalikkusele ja põhjendatusele peavad tsiviilasjas õigusabiga seoses sooritatud toimingud olema nähtavad, kontrollitavad või menetluslikust olukorrast tulenevalt kohtule usutavad. Viidatud sätte järgi tuleb arvestada ka esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (vt nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 14; RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p-d 9 ja 10).
66.Ringkonnakohus leiab, et kõik kostja loetletud toimingud on põhjendud ja vajalikud. Siiski leiab ringkonnakohus, et osaliselt tuleb vähendada maakohtu otsusega tutvumise,
2-21-143649 apellatsioonkaebuse analüüsi ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu, mis on nimetatud eespool p 63 alap-s xi. Nimelt on kostja juba eelnevalt välja toonud maakohtu otsuse analüüsi ja apellatsioonkaebusega tutvumise aja (p 63 alap-d i ja ii), samuti pidi kostja olema nimetatud dokumentidega tutvunud, kui ta esitas kohtule 31.07.2023 seisukoha (p 63 alap iii) ning seejärel 16.08.2023 vastuväite (p 63 alap viii). Arvestades lisaks, et apellatsioonkaebuse sisuline põhjendus oli 2 lehel ning kostja vastus apellatsioonkaebusele vaid veidi üle 0,5 lehe (sisuline vastus), siis peab ringkonnakohus eespool p 63 alap-s xi nimetatud toimingutele kulunud põhjendatud ajakuluks kokku 1 h (1,75 h asemel). Kohus leiab, et menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu on 0,25 h (0,6 h asemel). Seega peab kohus kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid põhjendatuks 10 h ulatuses (11,1 – 0,75 – 0,35 = 10).
67.Vandeadvokaadi tunnihind 192 eurot koos käibemaksuga on põhjendatud ning vastab õigusteenuse keskmisele turuhinnale.
68.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1920 eurot, mis sisaldab käibemaksu (10 * 192).
69.Hageja taotluse kohaselt tuleb kostsjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.