Aktiva Finance Group OÜ hagi J M vastu raha saamiseks.
Tsiviilasja hind
1382,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479), lepinguline esindaja A Ž, S R Kostja J M (xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg või kirjalik menetlus menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi jätta rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda.
3.Määrata kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumine. Edasikaebamise kord Kohus annab loa edasikaebamiseks. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.27.06.2023 esitatud hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja võla 870,46 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 342,52 eurot ja viivise alates 28.06.2023 kuni põhinõude summas 715,00 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Hagiavalduse kohaselt on võlgnevuse aluseks hageja ja kostja 20.06.2021 võlatunnistus nr xxx ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkulepe. Kokkuleppe kohaselt kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, s.h põhivõla summalt arvestatava viivise suurust, ning nõustus, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 870,46 eurot, millest põhisumma on 715 eurot, viivis 4,98 eurot, kahjuhüvitis 40 eurot, intress 110,48 eurot. Samaaegselt võlatunnistuse andmisega sõlmitud maksekokkuleppe kohaselt on viivise määr 0,065% võlgnetava põhivõla summalt päevas. Kostja kohustus võlga tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Lepingutasu on 20 eurot. Kostja on kokkulepet rikkunud ja ei ole võla katteks makseid teostanud. Hageja on arvestanud viivist põhisummalt 715,00 eurot alates tasumata osamakse tähtaja järgnevast päevast s.o 21.06.2021 kuni hagi esitamiseni 27.06.2023 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o 0,065% . Hageja nõuab viivist summas 342,52 eurot.
2.Kohus jättis 24.07.2023 hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama võlatunnistuse sõlmimise täpsemad asjaolud ja asjaolud, mis võimaldaksid kohtul kontrollida tarbijakrediidilepingu kehtivust. Kohus selgitas mh, et tarbijakrediidilepingu puhul peab kohus ka ilma tarbija vastuväideteta kontrollima krediidilepingu kehtivust. Kohus hoiatas, et juhul kui hageja märgitud puuduseid ei kõrvalda, võib kohus selles osas jätta hagi hiljem rahuldamata.
3.10.08.2023 esitas hageja menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamiseks. Hageja selgitas, et pooled on omandanud võlatunnistuse alusel uued õigused. Seega kostja tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, kuna sellest tulenevalt loodi iseseisev kohustus. Hageja märgib, et isegi juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et võlatunnistus on sõlmitud tüüptingimustel (millega hageja ei nõustu), siis ei ole ükski võlatunnistuses olev punkt vastuolus seadusest tulenevate imperatiivsete sätetega. Käesoleval juhul ei saa hageja nõude menetlemisel võtta aluseks hageja ja kostja vahel sõlmitud varasemat võlasuhet ega sellest lähtuvalt kohaldada hageja ja kostja vahelisele võlasuhtele tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut. Hageja selgitab, et hageja näol ei ole tegemist krediidiandjaga, mistõttu ei ole tarbijakrediidi sätted asjakohased. Mh ei olnud võlatunnistuse sõlmimisel tegemist laenu väljastamisega. Asjakohatu on eeldus, mille kohaselt iga eraisiku ja ettevõtte vaheline võlatunnistus on automaatselt tarbijakrediidileping. Võlatunnistusega seonduvat ei reguleeri tarbijakrediidisätted. Järelikult ei kohaldu hagejale ka vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise kohustused jne, mistõttu ei tulene hagejale kohustust ka tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hagejal ei ole isegi kohustust tõendada, millisest võlasuhtest võlgnevus algselt tekkis. Kohus on asunud eeldama, et võlatunnistuse aluseks olev nõue tulenes tarbijakrediidilepingust. Hageja märgib, et kohus ei saa asja lahendada eeldustele tuginedes.
Kohus võttis 29.08.2023 hagi menetlusse. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.
5.Kohus selgitas 27.09.2023 kirjas hagejale võlatunnistusega seotud nõuete lahendamise põhimõtteid. Muu hulgas kohus selgitas, et tarbijakrediidiga seotud võlatunnistus ei saa olla vastuolus tarbija kaitseks seatud imperatiivsete sätetega.
2-22-148653
Hageja ja kostja kohtule täiendavaid asjaolusid ega tõendeid tähtaegselt ei esitanud.
Maakohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Kohus, tutvunud asjas esitatud väidete ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
9.Kohus tuvastab, et hageja ja kostja sõlmisid 20.06.2021 kokkuleppe 246818, millega kostja tunnistab hageja ees võlgnevust 870,46 eurot, mis koosneb põhisummast 715 eurot, viivisest 4.98 eurot, kahjuhüvitisest 40 eurot, intressist 110,48 eurot (dtl 66). Leping vastab VÕS § 30 lg-le 1, mille kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
10.Hageja on seisukohal, et pooled sõlmisid konstitutiivse võlatunnistuse, millest tulenevalt hageja ei ole kohustatud võla sissenõudmiseks esitama muid tõendeid ja asjaolusid peale võlatunnistuse enda. Kohus tuvastab, et „Võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe tingimused“ leping 246818 on kahepoolne ja sisaldab mõlema poole kohustusi, sh viivise määra, maksegraafikut ja hageja kohustust hoiduda lepingu täitmise perioodil toimingutest võlgnevuse sisse nõudmiseks (dtl 66-67). Seega on tegemist tehingulise võlatunnistusega ja poolte sooviga siduda end lepinguõiguslike tagajärgedega. Võlatunnistuse (nii konstitutiivse kui ka deklaratiivse) kehtivuse hindamisel tuleb arvestada, et kohtul on poolte esile toodud asjaoludest lähtudes kohustus omal algatusel kontrollida, kas võlatunnistus on sõlmitud tüüptingimustel või mitte, kas võlatunnistust sisaldavad tüüptingimused on saanud lepingu osaks ning kas need tüüptingimused kehtivad (vt nt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-13, p 10; 26. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-14, p 14). Kohus on 27.09.2023 dokumendis hagejale selgitanud, et nõude rahuldamise eelduseks nii konstitutiivse kui deklaratiivse võlatunnistuse sõlmimise korral on võlatunnistuse sõlmimise täpsemate asjaolude esiletoomine, mille alusel saaks kohus hinnata poolte tegelikku tahet võlatunnistuse sõlmimisel. Lisaks kohus hindab, kas võlatunnistus (nii deklaratiivne kui ka konstitutiivne) on vastuolus seadusest tulenevate imperatiivsete sätetega, sest näiteks tulenevalt VÕS § 421 on VÕS 22. peatüki 2. jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine.
11.Riigikohus on leidnud 25.10.2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 (p 28), et kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, selgitusi ega tõendeid võlatunnistuse sõlmimisele eelnevatest lepingueelsetest läbirääkimistest. Seega tuleb eeldada, et võlatunnistus on sõlmitud kostja suhtes tüüptingimustel. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõendist nähtub, et võlatunnistuses on pooled kinnitanud võlatunnistuse andmise päeva seisuga võlgnevuse, sh intressi suurust ja on kokku leppinud võlgnevuse tasumises
2-22-148653 vastavalt maksegraafikule (dtl 67). VÕS § 397 lg 1 esimene lause sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Võlatunnistuses on võlgnik nõustunud sellega, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid. Samuti on võlgnik nõustunud, et võlatunnistuse andmisel saab võlausaldaja esitada tema vastu võlatunnistuses nimetatud summa tasumise nõude tuginedes üksnes võlatunnistusele ning võlausaldaja ei pea esitama mistahes tõendeid võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta peale võlatunnistuse (dtl 67). Eelnevast tulenevalt kohus tuvastab, et poolte sõlmitud võlatunnistus põhineb laenu- või krediidi lepingul ning on suunatud võlgniku laenu- või krediidilepingust tuleneva kohustuse osas vastuväidetest loobumisele. Kohtu hinnangul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega.
12.VÕS § 421 sätestab, et VÕS 22. peatüki 2 jaos (tarbijakrediidileping ja sellega seotud lepingud) sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. Tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vaata ka RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Hagi aluseks oleva lepingu (sh laenu- või kredidiidilepingu) tühisuse aluseks olevate asjaolude puudumise välistamiseks on kohus teinud hagejale ettepaneku hagiavaldust täpsustada. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja ei ole vaatamata kohtu korduvale selgitusele esitanud võlatunnistusele eelnenud laenu- või krediidilepingu sõlmimise täpsemaid asjaolusid ega asjaolusid kinnitavaid tõendeid, muutes võlatunnistuse ja sellele eelnenud lepingu kehtivuse kontrollimise võimatuks. Seega on hageja, tuginedes enda valitud õiguslikule positsioonile, jätnud hagi rahuldamise eeldused täitmata. Kohus selgitab, et poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon ei ole kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7).
13.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagiavaldus ei ole ilma võlatunnistusele eelnenud laenu- või krediidilepingu täpsemate asjaolude esitamiseta õiguslikult põhjendatud, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
14.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna kostja ei ole tsiviilasjas ühtegi seisukohta esitanud, saab kohus eeldada, et kostjal ei ole asjaga seonduvaid menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.