lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-18255/5

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 18.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-18255/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
748
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-18255

Tsiviilasi

A. L. hagi Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine ja riigi õigusabi taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A. L. (ik xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

viibimiskoht

Kostja: Tartu Vangla (rk 70006056)

RESOLUTSIOON

1.Jätta A. L. hagi Tartu Vangla vastu menetlusse võtmata.
2.Jätta A. L. taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks rahuldamata.
3.Jätta A. L. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud A. L. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määrus toimetada kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
A. L. (hageja) esitas 28. detsembril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse Tartu Vangla (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt tekitas Tartu Vangla ametnik R. L. tööülesannete täitmisel hagejale kehavigastuse ja põhjustas füüsilist valu. Hageja soovib kehavigastuse ja füüsilise valu põhjustamise tõttu 3000 euro mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja märkis, et soovib abi eeltõendamise osas, palus vabastada end eeltõendamise taotluselt riigilõivu tasumisest.

Hageja esitas 29. detsembril 2023 taotluse riigi õigusabi saamiseks.

2.Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning hagiavaldus tuleb hagejale tagastada. Maakohtud vaatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 järgi esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Tsiviilasi on TsMS § 1 kohaselt eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtu pädevuses on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Muu hulgas on halduskohtul õigus mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest (HKMS § 5 lg 1 p 4). Hageja on Tartu Vangla kinnipeetav, kes esitab Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõude. Vangla on vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 1 järgi Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras. Vangistust viib VangS § 1051 lg 1 järgi täide vanglateenistus. Vangistuse täideviimise kord ja selle korraldamine on reguleeritud vangistusseaduse (VangS § 1) ja Justiitsministri 30. novembri 2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (vangla sisekorraeeskirja § 1 lg 1) alusel. Eelnevast tulenevalt on tegemist avalik-õiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega, mis kuulub HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevusse. Eelnevast tulenevalt jätab kohus avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, sest maakohus ei ole pädev kohus. Hageja võib oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole. Kohus juhib tähelepanu, et mõnda liiki nõude lahendamiseks võib seadus ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1). VangS § 11 lg-st 8 tulenevalt on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
3.Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).
4.Kohus leiab, et esitatud eeltõendamismenetluse algatamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu pädevuses ei ole hagiavalduses esitatud nõude lahendamine, seetõttu ei ole eeltõendamismenetluse algatamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine ja seejärel taotluse lahendamine menetlusökonoomikast lähtuvalt otstarbekas. Hagejal on võimalik esitada taotlus tõendi tagamiseks võimalikus halduskohtumenetluses halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 3 alusel.
5.Kohus leiab, et hageja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Taotluse kohaselt on taotleva riigi õigusabi liikideks isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamine ja isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

Kohus jätab käesoleva määrusega hageja hagiavalduse menetlusse võtmata maakohtu pädevuse puudumise tõttu. Kirjeldatud asjaoludest tulenevalt ei ole hageja õiguste kaitse tsiviilkohtumenetluses võimalik ning riigi õigusabi andmisest tuleb RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel keelduda.

6.TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja