Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus; Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Berit Asuküla (e-post xxx) Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Xilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 95 eurot.
3.Jätta menetluskulud Xi kanda.
4.Välja mõista Xilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna 265 eurot.
5.Xil tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Osaühingule EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 27.01.2021. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte.
2.Kostja sõiduk oli pargitud hageja opereeritavatele parkimisaladele järgmiselt: • 27.01.2021, Maxima, Paepargi 57 (EP83, 1234), Tallinn • 07.04.2021, Maxima, Paepargi 57 (EP83, 1234), Tallinn • 29.07.2021, Kristiine keskus (1542), Tallinn, • 24.09.2021, Tartu mnt 33/J.Kunderi 8a (EP17, 1018), Tallinn
4.Iga parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kontrolli käigus tuvastati, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ega alustatud ka mobiilset parkimist. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv.
5.Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Antud juhul on sõidukist tehtud fotod, millel on märgitud parkimise aeg ja koht.
6.Hagejale jääb arusaamatuks, mis osas on tehtud viide üllatuslikele parkimistingimustele ning parkimiskontrolöride kiirele tööle esimestel päevadel pärast parkimistingimuste paigaldamist. Parkimistingimused ei olnud 29.07.2021 Kristiine keskuse parkimisalal uued, samad tingimused paigaldati juba 2020. a aprillis. Märgitud kuupäevadel, kui parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Ka ei nähtu hagiavaldusele lisatud piltidelt, et kostja sõiduautos või selle juures viibiksid isikud. Samuti ei töötanud ühelgi juhul kostja sõiduki mootor või sõiduki ohutuled, mis võiks samuti olla indikaatoriks, et toimub sõitjate peale- või mahaminek või veose laadimine. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ta oleks viibinud sõiduki kõrval, kui talle leppetrahv väljastati, või et sõidukis oleks viibinud mõni kolmas isik.
7.Kohtueelselt saatis hageja kostjale kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx nõudekirja, millele kostja ei reageerinud.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 80 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Kostja vastuväited
9.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kristiine keskuse juures ei olnud kostjal aega parkimise algust märkida enne kui fotod sõidukist olid juba tehtud. Sõidukis viibis kostja poeg ja seda ei loeta parkimiseks, vaid peatumiseks. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
11.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
12.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
14.Kohus tuvastas, et kostja oli sõiduki XXXXXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal (dtl 115).
15.Kohus tuvastas, et kostja sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale järgmiselt:
15.1.27.01.2021, Maxima, Paepargi 57 (EP83, 1234), Tallinn (dtl 43-51)
15.2.07.04.2021, Maxima, Paepargi 57 (EP83, 1234), Tallinn (dtl 52-60)
15.3.29.07.2021, Kristiine keskus (1542), Tallinn (dtl 61-67)
15.4.24.09.2021, Tartu mnt 33/J.Kunderi 8a (EP17, 1018), Tallinn (dtl 68-75).
16.Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus lahendis nr 3-2-1-3-16 ( p 11), lahendis 3-2-1-68-16 (p 31)).
17.Kostja ei vaidlusta, et kostja sõiduk oli pargitud hageja opereeritavatele parkimisaladele märgitud kuupäevadel ja kostja poolt. Seetõttu vastutab parkimislepingu täitmise eest kostja.
18.Pooled ei vaidle, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Igal parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused (dtl 76-114).
19.Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Lisaks on hageja poolt paigaldatud mitmeid liiklus- ja teavitusmärke, mis viitavad sellele, et sõiduki juht on sisenenud eraparklasse ning eraparkla operaator on kehtestanud parkimiseks eritingimused. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kuivõrd kostja on parkinud hageja poolt opereeritavale parkimisalale, siis andis ta sellega ka nõusoleku lepingu sõlmimiseks.
20.Kostja vastuväitel tasuliste parkimismärkide paigaldamine Kristiine keskuse parkimisalale oli kostjale üllatuslik. Kristiine keskuse juures ei olnud kostjal aega parkimise algust märkida enne kui fotod sõidukist olid juba tehtud. Hageja selgitusel parkimistingimused ei olnud 29.07.2021 Kristiine keskuse parkimisalal uued, samad tingimused paigaldati juba 2020. a aprillis.
21.Kohus leiab hageja esitatud fotosid parkimistingimuste kohta kogumis hinnates, et need kajastavad kostja sõiduki parkimist hageja poolt esile toodud ajal ja kohas ning selle koha parkimistingimusi. Parkimisalal on nähtavates kohtades infotahvlid, et sisenetakse tasulise parkimise alale ning parkimine on tasuline. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvinõuete väljastamise kuupäeval sissesõidul infotahvel puudus või kehtisid teistsugused parkimistingimused. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on veenev hageja väide, et ta ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. Kostja seda ei ole teinud.
22.Kostja on seisukohal, et kuivõrd autos viibis parkimise hetkel kaasreisija, siis oli tegemist peatumisega. Hageja kostja seisukohtadega ei nõustu.
23.Liiklusseaduse § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Kohus tuvastas leppetrahvidele lisatud fotode põhjal, et kostja sõiduautos või selle juures ei viibinud parkimise kontrollimisel kolmandaid isikuid. Samuti ei tööta ühelgi juhul kostja sõiduki mootor või sõiduki ohutuled, mille põhjal järeldada, et toimub sõitjate peale- või mahaminek või veose laadimine. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ta oleks viibinud sõiduki kõrval, kui talle leppetrahv väljastati, või et sõidukis oleks viibinud mõni kolmas isik. Seega puudub põhjus järeldada, et kostja peatus nendel kuupäevadel hageja parklates, tegemist saab olla vaid parkimisega.
24.Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõude kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.
25.Kuivõrd Riigikohus on 05.06.2019 lahendis nr 2-17-117146 (punktis 12) pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused edastanud s.o paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele.
26.Kohus leiab, et hageja on fotodega tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäeval kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teated. Parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud sõiduautot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Kostja ei ole tõendanud erandlike asjaolude esinemist. Hageja on leppetrahvid kätte toimetatud mõistlikul viisil koheselt peale rikkumise tuvastamist ning leppetrahvide väljastamist.
27.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
29.Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt leppetrahvi nõuda. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvide järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 80 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahv summas 80 eurot.
30.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi, pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
31.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskuluna 15 euro hüvitamist. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti nõudekirjad võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale (dtl 116-128). Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista sissenõudmiskuluna 15 eurot.
32.Menetluskulud
32.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.
32.2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
32.3.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot.
32.4.Kohus ei pea põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 4842 sätestatud tingimused 20 euro hüvitamiseks ei ole täidetud. Kohus ei ole teinud käesolevas tsiviilasjas maksekäsku või menetluse lõpetamise määrust võla tasumise tõttu vastavalt TsMS §-le 4881.
32.5.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 4 tundi, hinnaga 110 eurot tund.
32.6.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ja 30 minuti ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud maakohtusse sadu kui mitte tuhandeid. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale ja esindaja kvalifikatsioonile. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 165 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 265 eurot (100+ 165).
32.7.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
32.8.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.