V. K. ja N. D. hagi L. M. vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagi hind
16 530 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja I: V. K. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxx@xxxxxxxxx )
esindajad
Hageja II: N. D. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxx@xxxxxxxxx) Hagejate lepinguline esindaja: Anastasia Nezgovorova ( epost anastasia.nezgovorova@xxxxxxxxx) Kostja: L. M. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxx@xxxxxx) Kostja lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (e-post teie.jurist@xxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
4. detsember 2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada V. K. ja N. D. hagi L. M. vastu kahju hüvitamiseks osaliselt.
2.Mõista L. M. solidaarselt V. K. ja N. D. kasuks välja 5410 eurot, põhivõlalt arvestatud 15. märtsi 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 82 eurot 48 senti ning alates 16. märtsist 2023 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (5410 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni.
3.Jätta rahuldamata kahju hüvitamise nõue 10 620 euro ulatuses.
Rahuldada V. K. ja N. D. menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avaldus.
5.Määrata tsiviilasjas nr 2-23-4132 V. K. ja N. D. menetluskulude suuruseks 2910 eurot.
6.Rahuldada L. M. menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avaldus.
7.Määrata tsiviilasjas nr 2-23-4132 L. M. menetluskulude suuruseks 1020 eurot.
8.Välja mõista L. M. V. K. ja N. D. kasuks 989 eurot 40 senti (34% 2910 eurost).
9.Välja mõista V. K. ja N. D. L. M. kasuks 673 eurot 20 senti (66% 1020 eurost).
10.Teha tasaarvestus ja lõplikult välja mõista L. M. solidaarselt V. K. ja N. D. kasuks menetluskulud kogusummas 316 eurot 20 senti.
11.Välja mõista L. M. solidaarselt V. K. ja N. D. kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (316,20 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.V. K. ja N. D. (hagejad) esitasid 15. märtsil 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse L. M. (kostja) vastu, milles palusid kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 16 530 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 252 eurot 03 senti ja alates hagi esitamisest jätkuva viivise. Menetluskulud koos seadusjärgse viivisega paluvad hagejad jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad 28. aprillil 2022 kostjaga müügilepingu, millega hagejad omandasid 1⁄2 mõttelise osa kinnistust asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx registriosa numbriga xxxxx (tl 8-14) eesmärgiga kasutada seda suvilana. Vastavalt lepingu punktile 2.1.10 ei olnud asjal varjatud puudusi. Kinnistu valduse said hagejad 28. aprillil 2022. Hagejad edastasid 23. augustil 2022 kostjale kirja, milles teavitasid kinnistul esinevatest varjatud puudustest, sh põrandal ja seinal olevast hallitusest. Kuna kostja vaidles puudusele vastu, tellisid hagejad Eesti Mükoloogiauuringute keskus SA-lt biokahjustuse ekspertiisi. Ekspertiisi tulemusel selgus, et hoone põrandad on kahjustatud puitu lagundava seene poolt perekonnast mädiknahkis. Arvestades eoste eritumist ja seene levikut, on kahjustav seen arenenud majas mitte vähem kui kolm aastat. Põrandates leviva puitu lagundava seene tekkepõhjuseks on ebapiisav põrandaalune tuulutus. Seetõttu on põrandaalune pidevalt märgunud ning hakkas arenema puitu lagundav seen. Lisaks mädiknahkisele tuvastati hoone katusekonstruktsioonides koorikuliste sugukonna seene arengut. Väljaehituse piirkonnas on näha sademevee lekke tunnused. Kahjustuse likvideerimiseks tuleb kostjal hüvitada hagejatele 16 530 eurot, sh ekspertiisi maksumus 250 eurot; 2. detsembril 2022 väljastatud arve, mille alusel teostati põranda betoonitööd summas 2040 eurot; hinnapakkumine nr P1885/22 tõrjetöödeks summas 3120 eurot; 16. augusti 2022 hinnapakkumine katusetöödele summas 10 620 eurot.
Kostja vastuväidetega hagejad ei nõustu. Väide, et kostja avaldas, et maja ei ole võimalik aastaringselt kasutada, on ümber lükatud müügikuulutuses avaldatuga, et müüdav kinnistu on aastaringse elamise jaoks sobiv. Lisaks ei mõjuta asjaolu, et kinnistu oli müüdud suvilana, kuidagi hagejate õigust seda aastaringselt kasutada ega lükka ümber kostja poolt müügikuulutuses avaldatut, et kinnistu on aastaringseks elamiseks sobilik. Hagejate hinnangul on kostja müünud neile elamu, millel olid varjatud puudused ning millest kostja teadis. Hagi esitamise päevaks olid juba mitmed remonditööd teostatud: hallituse kõrvaldamise tööd (pindade töötlemine), põranda betoneerimine, linoleumi paigaldamine, täiendavate paneelide paigaldamine seinte ja põranda vahel, uued põrandaliistud.
KOSTJA SEISUKOHT
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja leiab, et on hagejatele üle andnud lepingutingimustele vastava eseme ega ole müügilepingut rikkunud. Kostja teavitas hagejaid sellest, et maja ei kasutatud elukohana, reeglina viibis kostja seal suvel, nädalavahetustel, maja on vana ja ta vajab renoveerimist, sealhulgas ka põranda vahetamist, sest põrand asub selles majaosas, kus kütmist ei ole toimunud ja vastavalt oli see osa aastaringselt niisketes (viibib järve ääres) ja külmades tingimustes. Hagejad ei soovinud elamut kasutada aastaringselt, vaid vajasid seda suvilaks (lepingu p 2.2.1). Maja on ehitatud 1947. aastal. Vanal majal ei saa olla uue maja omadused. Hagejad soovivad katust vahetada täies ulatuses ja nõuavad selle eest kostjalt 10 000 eurot. Tekib küsimus, miks nii suures ulatuses peaks kostja katuse vahetuse eest tasuma. Põranda osas- valatud oli uus betoonpõrand, varem oli puitpõrand. Kostja ei ole nõus selliseid kulutusi hüvitama. Kostja on esitanud täiendava taotluse kahjuhüvitise vähendamiseks, sest kahju hüvitamine täies ulatuses on kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. Arvestades, et müügihinnaks oli 22 000 eurot, on kahju nõudmine summas 16 530 eurot ebamõistlik ja oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga, milleks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja on kohtueelselt pakkunud hagejatele võimalust, et ostab kinnistu tagasi, aga hagejad pole selle pakkumisega nõustunud. Elamu vastab müügikuulutusele, mille kohaselt on maja keskmises seisukorras, vajab värskendamist. Ahiküte, võimalik aastaringne elamine. Majas vesi ja kanalisatsioon puudub (kaev, kuivkäimla). Vastuväitena hagejate poolt avaldatule selgitab kostja, et maja ülevaatamisel teatas kostja hagejatele põranda parandamise vajadusest, sest põrand kergelt õõtsus. Ka katuse seisukorrast olid hagejad teadlikud. Pööningu ülevaatamisel katuse kahjustatud osa, seenkahjustus hoone keskosa laes, pärmseente kolooniad koridori laes, veeleke ning augud olid visuaalselt nähtavad. Kostja ja hagejad on maja ülevaatamisel ja enne lepingu sõlmimist puudustest rääkinud ja hagejatele maja seisukord sobis. Kostja teatas hagejatele sellest, et kostja ei kasutanud maja elukohana, mille tõttu ta majas pidevalt ei viibinud, reeglina viibis suvel nädalavahetustel. Maja ülevaatamisel rõhutas kostja, et maja vajab renoveerimist ja isegi tegi ettepaneku uue maja ehitamiseks ostetava krundi piires ja jätta olemasolev hoone ehitusmaterjali ladustamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Hagejad on esitanud kostja vastu hagi müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju 16 530 euro hüvitamiseks. Hagejate nõue on kvalifitseeritav võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõudena.
5.Tuvastatud on, et pooled sõlmisid 28. aprillil 2022 müügilepingu, millega hagejad ostsid kostjalt 1⁄2 kaasomandi osa kinnistust asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx registriosa numbriga xxxxx (tl 8-12). Pooled vaidlevad selle üle, kas müüdud elamu vastas lepingutingimustele.
6.VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab müügilepingu ese vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt ei vasta asi mh lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi ning kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega tuleb asja lahendamisel hinnata, kas hagejate välja toodud puudused tingivad müügilepingu eseme mittevastavuse lepingutingimustele. Kostja on lepingut sõlmides kinnitanud, et lepingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puuduseid, millest müüja ei ole ostjatele teatanud või mida ostjad ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Puuduvad eritunnused või puudused, mille fikseerimist lepingus müüja peaks vajalikuks (lepingu p 2.1.10). Hagejad on kinnitanud, et ostavad lepingueseme eesmärgiga kasutada lepingu eset suvilana ja peavad lepingus müüja punktis antud kinnitusi eeltoodut eesmärki arvestades piisavaks (punkt 2.2.1). Hagejad on tõendina asja juurde esitanud müügikuulutuse, millest nähtub, et müüdav kinnistu on aastaringse elamise jaoks sobiv (tl 56). Kuna vastava väite on esitanud kostja, võisid hagejad eeldada, et ostetav kinnistu võimaldab seal aastaringselt elada. Kostja kohtuistungil vande all antud seletuste kohaselt (tl 94) ei olnud majas võimalik aastaringselt elada. Maja on külm, kuigi ahi on olemas. Maja võib kasutada kui suvilat. Kohtu hinnangul oli hagejatel õigustatud ootus, et ostetud kinnisasja kaasomandi osa saab kasutada aastaringselt, kuna müügikuulutus sellele viitas. Isegi kui hagejad soovisid kasutada ostetud kinnisasja suvilana, ei tähenda see seda, et suvila ei peaks vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile, st suvilal puuduvad niiskus- ja seenekahjustused. Kui lepinguese eeltoodule ei vasta, on tegemist eelduslikult lepingueseme puudusega ning müüja saab oma vastutuse selle eest välistada üldjuhul üksnes siis, kui ta on puuduse enne müügilepingu sõlmimist ostjale avaldanud (vt ka Riigikohtu 19. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-12, p 23 ja 26).
7.Asjas esitatud Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse SA 19. septembri 2022 biokahjustuste ekspertiisi 5019/0922 (tl 15-23) kohaselt on hoone põrandad kahjustatud puitu lagundava seene poolt perekonnast mädiknahkis. Arvestades eoste eritumist ja seene levikut, on kahjustav seen arenenud majas mitte vähem kui kolm aastat. Kahjustuspiirkond on toodud lisas 1 joonisel 1. Põrandates leviva puitu lagundava seene tekke põhjuseks on ebapiisav põrandaalune tuulutus. Vundamendile on valatud laiend ning tuulutusavasid selles on liiga vähe, need oli väikesed ja madalal maapinna juures. Seetõttu on põrandaalune pidevalt märgunud ning hakkas arenema nimetatud puitu lagundav seen. Lisaks mädiknahkisele tuvastati hoone katusekonstruktsioonides koorikuliste sugukonna seene arengut. Väljaehituse piirkonnas on näha sademevee lekke tunnuseid (Lisa 2 fotod 2 ja 4). Kohtu hinnangul ei saa puitu lagundava seene ja koorikulise sugukonna seente esinemise korral pidada müügilepingu esemeks olevat elamut VÕS § 77 lg 1 järgi vähemalt keskmise kvaliteediga elamuks.
8.Hagejad on kohtuistungil selgitanud, et juunis-juulis 2022 hakkas põrand vajuma. Kui nad põranda avasid, leidsid sealt hallituse. Kui vihma hakkas sadama, hakkas katus lekkima. Tuvastatud on 21. jaanuari 2023 nõudekirja (tl 27-29) sisuga, et hagejad teavitasid kostjat
23.augustil 2022 e-kirjaga elamu põrandal ja seinapinnal esinevatest puudustest (seened ja hallitus). 26. augusti 2022 e-kirjaga vaidles kostja esitatud nõudele vastu. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et hagejad saatsid talle kirja, et leidsid lekke ja mädanenud põranda (tl 95). Kostja on
4.detsembri 2023 kohtuistungil nõustunud, et hagis viidatud puudused müügiesemel esinesid. Seega on tuvastamist leidnud asjaolu, et kostja rikkus müügilepingut ja müüs hagejatele puudustega kinnistu. Kinnistu ei vastanud VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kokkuleppele ega
otstarbele, milleks hagejad seda vajasid või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Ka elamu suvilana kasutamise eelduseks on veelekete ja niiskuskahjustustest tuleneva seene puudumine.
9.VÕS § 218 lg 4 järgi ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Ostjate kohustuseks oli teatada müüjale puudustest, mida oli võimalik asja tavapärasel ülevaatusel avastada. Müügilepingust ei tulene ja pooled ei vaidle selle üle, et müügilepingus ei olnud kokkulepet elamul puuduste esinemise kohta, lepingu p 2.1.10 järgi müüja kinnitab, et lepingu esemel ei ole müüjale teadaolevalt mingeid varjatud puudusi ega vigu, millest müüja ei ole ostjatele teatanud või mida ostjad ei saanud märgata lepingueseme ülevaatuse teostamisel. Puuduvad eritunnused või puudused, mille fikseerimist lepingus müüja peaks vajalikuks. Hagejad on kinnitanud, et ostavad lepingueseme eesmärgiga kasutada lepingu eset suvilana ja peavad lepingus müüja punktis antud kinnitusi eeltoodut eesmärki arvestades piisavaks (punkt 2.2.1).
10.Hagejad selgitasid kohtuistungil, et ostsid elamu aastaringseks kasutamiseks ning kohapeal elamut üle vaadates oli selge, et elamu on vana ning ruum nr 5 vajab remonti. Ülevaatusel tuvastasid, et katus on korralik. Käisid ka pööningul vaatamas. Elamu ülevaatusel nad katusekonstruktsioonidel veelekkeid ega seenkahjustusi ei näinud. Lisaks oli pööningul hämar. Kostja kinnitas, et katus ei leki. Hagejad selgitavad, et kostja poolt esitatud fotol (tl 84) nähtavast korstna juures olevast avast ei ole sademevee leket toimunud. Seal on mitu kihti, puidukiht ja metallikiht, see oli normaalne olukord. Sademevee lekke koht on katusekelba vasakus nurgas ja seal on ka ekspert tuvastanud koorikuliste sugukonna seene arengut (tl 16). Ekspert Kalle Pilt selgitas kohtuistungil, et fotol nr 4 on kahjustused pinna peal juba näha, avama midagi ei pidanud. Foto nr 4 on tehtud välgu või prožektoriga, aga kindlasti on valgustatud. Kostja vande all antud ütluste kohaselt nägid hagejad elamu ülevaatusel, et ruumi nr 2 lagi on plekkidega. Kostja selgitas hagejatele, et kuna see ruum on niiske, siis papp on niiskunud ning see tuleb ära vahetada. Kostja selgitas hagejatele, et köögis on vaja põrand vahetada, sest see on vajunud. Toa põranda vahetas kostja umbes kaks aastat tagasi, sest põrand oli allapoole kaardus, aga tema soovis, et põrand oleks sirge. Kostja ütles, et köögis on vaja remonti teha ja kuuri all ka. Pärast käisid teisel korrusel, kus on väike külm tuba. Seal võib suvel elada, magada, aga talvel ei ole võimalik. Pööningul vaadeldi ka katust ning ta selgitas, et katus on kõver, valgus paistab läbi ja on vaja paari aasta pärast vahetada. Kõik oli visuaalselt näha. Katusekonstruktsioonidel olevatele veekahjustustele kostja tähelepanu ei juhtinud, kuna ta mõtles, et ostjad näevad. Kostja avaldab, et müügikuulutuses olev hind 20 000 eurot oli juba alandatud hind, sest ta arvestas müügikuulutusse hinna lisamisel, et katusevahetusele võib ostjatel tulevikus kuluda ca 10 000 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kostja vaidluse all olevatest puudustest enne müügilepingu sõlmimist hagejaid teavitanud. Kohtuistungil vande all antud selgituste kohaselt eeldas kostja, et hagejad nägid ise katusekonstruktsioonidel olevaid veekahjustusi, jättes selgitamata, et kahjustused on põhjuslikus seoses sademevee leketega. Tuvastatud on, et kostja selgitas hagejatele, et köögipõrand vajab vahetamist, kuid ei toonud välja, et see on vajalik seoses põrandakonstruktsioonide kahjustumisest seente tõttu. Asjas on tuvastatud, et kostja vahetas paar aastat tagasi toapõranda uue põranda vastu, kuna põrand oli vajunud. Seega pidi kostja olema teadlik võimalikust põrandakonstruktsioonide kahjustusest seente tõttu. Kohtu seisukohta kinnitab ka eksperdiarvamuses toodu, et arvestades eoste eritumist ja seene levikut, on kahjustav seen arenenud majas mitte vähem kui kolm aastat (tl 16). Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjatele, st hagejatele ning müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse eest vastutab kostja.
11.Hagejad on taotlenud kahjuhüvitise 16 530 eurot väljamõistmist. Kahjuhüvitis sisaldab ekspertiisi maksumust 250 eurot; põranda betoonitöid summas 2040 eurot; tõrjetöid summas 3120 eurot; katusetöid summas 10 620 eurot. Ekspertarvamuses on loetletud vajalikud tegevused kahjustuse likvideerimiseks, sh teisaldada kahjustuspiirkonnas kõik põrandad täies mahus (kuni
põrandaaluse pinnaseni); puhastada põrandaalune pinnas hoolikalt puitprahist, selleks koorida põrandapinnalt pealmine umbes 100 mm paksune kiht; töödelda põrandaalune pinnas ja vundamendid termiliselt (kuumutada gaasipõletiga). Soovitatav on keemiline töötlus aluspinna ja seina alumise osa ulatuses. Põrandaalusele pinnale paigaldada jämeda liiva kiht. Esitatud on järgmised kalkulatsioonid: betoonpõranda ehitus summas 2040 eurot (tl 21), tõrjetööde maksumus summas 3120 (tasutud) (tl 22-23). Kohtu hinnangul ei saanud hagejad teada põrandakonstruktsioonide kahjustumisest enne kui põranda õõtsumise tõttu põranda avamisel avastati seenkahjustus. Kuna põrandakonstruktsioonide kahjustumine ei olnud silmale nähtav, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista mükoloogilise ekspertiisi maksumus 250 eurot, põranda betoonitööde maksumus 2040 eurot ja tõrjetööde maksumus 3120 eurot, kokku 5410 eurot. Eksperdiarvamuses ei sisaldu viiteid katusekonstruktsioonidel olevate kahjustuste likvideerimiseks. Kostja on selgitanud hagejatele, et katus vajab paari aasta pärast vahetamist ning hagejad on kinnitanud, et nad ostsid vana elamu. Eksperdiarvamusega on tuvastatud, et väljaehituse piirkonnas on näha sademevee lekke tunnuseid, kuid uurides fotot 4, on kahjustused vähesed ja kahjustuse likvideerimine ei vaja katusekonstruktsioonide väljavahetamist. Seega jätab kohus hagejate nõude katusetööde hüvitamiseks summas 10 620 eurot rahuldamata.
12.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja mõista kahjuhüvitis 5410 eurot, põhivõlalt arvestatud 15. märtsi 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 82 eurot 48 senti ning alates 16. märtsist 2023 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (5410 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni.
13.TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldati ligikaudu 34% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 34% ulatuses kostja ja 66% ulatuses hagejate kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagejad on palunud menetluskuludena kostjalt välja mõista 2910 eurot, mis koosneb 1050 euro ulatuses riigilõivust ja 1860 euro ulatuses õigusabikuludest. Kostja on palunud hagejatelt välja mõista õigusabikulu 1020 eurot . Kohus on seisukohal, et hagejate menetluskulu riigilõivu osas on põhjendatud ja vajalik, kuna selle tasumise kohustus tuleneb seadusest. Õigusabikulude osas leiab kohus, et hagejate kulud õigusabile on üldjuhul suuremad kui kostja omad, sest hagiavalduse koostamine on olemuslikult aeganõudvam kui kostja vastuse kirjutamine. Hagejatel on õigusabile kulunud ca 15 tundi ning kostjal 8,5 tundi. Mõlema esindaja tunnihind on 120 eurot. Kohus on seisukohal, et nii hagejate kui kostja õigusabile kulutatud ajakulu on üldjoontes mõistlik ja põhjendatud. Kohus on määranud, et 34% menetluskuludest jäävad kostja kanda ja 66% hagejate kanda. V. K. ja N. D. on antud menetluse raames kandnud põhjendatud ja vajalike kulusid 2910 euro (1050+1860) ulatuses ning L. M. 1020 euro ulatuses. Kohus, arvestades menetluskulude jaotust, mõistab hagejate taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 989 eurot ja 40 senti (34% 2910) ja kostja taotlusel hagejatelt välja 673 eurot 20
senti (66% 1020). Tehes tasaarvestuse, tuleb kostjalt välja mõista hagejate kasuks menetluskulud 316 eurot 20 senti. Kuivõrd hagejad on taotlenud ka viivise väljamõistmist, rahuldab kohus hagejate taotluse välja mõista L. M. hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.