Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi K. S. võla nõudes 130 eurot
Tsiviilasja hind
vastu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, Estonia pst 9, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post [email protected]) Kostja: K. S. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista K. S.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 130 eurot.
3.Jätta menetluskulud K. S. kanda.
4.Välja mõista K. S.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna 430 eurot.
5.K. S.l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Osaühingule EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 04.08.2016 kuni hagi esitamiseni. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte.
2.Kostja sõiduk oli pargitud hageja opereeritavatele parkimisaladele järgmiselt: • 04.10.2020, Narva mnt 13, Tallinn • 02.04.2021, Narva mnt 13, Tallinn • 30.07.2021, Sadama, Tallinn • 28.08.2022, Roseni tn 9/13, Tallinn
4.Iga parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kontrolli käigus tuvastati, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ega alustatud ka mobiilset parkimist. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv.
5.Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Antud juhul on sõidukist tehtud fotod, millel on märgitud parkimise aeg ja koht.
6.Kohtueelselt saatis hageja kostjale 24.05.2022 ja 21.10.2022 meeldetuletuskirjad võlgnevuse kohta, kuid kostja meeldetuletuskirjadele ei reageerinud.
7.Kostja pole esitanud tõendeid, et sõidukit kasutas leppetrahvide vormistamise kuupäevadel teine isik. Leppetrahvide väljatrükkide fotodel on selgelt kujutatud sõidukit numbrimärgiga xxxx.
8.Hageja juhib tähelepanu, et leppetrahv nr 0372808220843443 on vormistatud 28.08.2022 kell 8:49 ehk enne, kui kostja parkimise eest tasus. Kostja on tasunud parkimise eest parkimistsoonis EP 5 (Roseni majad, Tallinn) ajavahemikul 9:48 -12:17. Asjaolu, et kostja on tasunud parkimise eest 1 h hiljem, pole antud menetluses olulise tähendusega, sest kostja parkis parkimistsoonis Roseni tn 9/13, Tallinn, selleks mitteettenähtud kohale ning kostjal puudus parkimisluba.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 120 eurot ja sissenõudmiskulu 10 eurot. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Kostja vastuväited
10.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole leppetrahvinõudeid kätte saanud. Samuti ei ole kostja näinud parkimislepingu tingimustega infotahvlit või muu teavitusmärki. Hageja esitas trahvinõue nr. 0372808220843443, 28.08.2022 parkimise eest, kuid kostja on õigeaegselt ja 1902 SMS-kaudu parkimise eest tasunud. Hageja ei ole leppetrahvinõudest teatanud mõistliku aja jooksul. Kostja sõiduauto pildid on töödeldud, ümberlõigatud, mõnedel nendest ei ole võimalik tuvastada, mis sõiduautot on pildistatud, mis parkimistsoonis fotod on tehtud ja mis seina või maja ees väidetavalt sõiduauto on pargitud. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
12.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
13.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
15.Kohus tuvastas, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 04.08.2016 kuni hagi esitamiseni (dtl 81).
16.Kohus tuvastas, et kostja sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale järgmiselt:
16.1.04.10.2020, Narva mnt 13, Tallinn (dtl 36-42)
16.2.02.04.2021, Narva mnt 13, Tallinn (dtl 43-51)
16.3.30.07.2021, Sadama, Tallinn (dtl 52-60)
16.4.28.08.2022, Roseni tn 9/13, Tallinn (dtl 61-68).
17.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vastavalt liiklusseaduse (LS) § 2 punktile 93 on vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Nimetatud sätetest tulenevalt oli vaid kostjal seadusest tulenev õigus sõidukit vallata, kasutada ja otsustada, kellele sõidukit kasutada anda. Seega vastutab kostja igal juhul nimetatud sõiduki parkimise eest tasumata või parkimisõigust omamata sõiduki parkimise eest hageja opereeritavas parklas.
18.Riigikohus on 25.01.2017 lahendi nr 3-2-1-68-16 punktis 31 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Hagejal kui auto vastutaval kasutajal on kohustus järgida liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.
19.Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus lahendis nr 3-2-1-3-16 ( p 11), lahendis 3-2-1-68-16 (p 31)).
20.Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja parklasse keegi teine. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, kes oli selleks kolmandaks isikuks, kes parkis vaidlusalusel ajal hageja opereeritavas parklas ning millisel õiguslikul alusel. Seega tuleb eeldada, et hageja opereeritavas parklas parkis vaidlusalusel ajal kostja.
21.Pooled ei vaidle, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Igal parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused (dtl 69-81, 295-305). Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Lisaks on hageja poolt paigaldatud mitmeid liiklus- ja teavitusmärke, mis viitavad sellele, et sõiduki juht on sisenenud eraparklasse ning eraparkla operaator on kehtestanud parkimiseks eritingimused. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kuivõrd kostja on parkinud hageja poolt opereeritavale parkimisalale, siis andis ta sellega ka nõusoleku lepingu sõlmimiseks.
22.Kohus leiab hageja esitatud fotosid parkimistingimuste kohta kogumis hinnates, et need kajastavad kostja sõiduki parkimist hageja poolt esile toodud ajal ja kohas ning selle koha parkimistingimusi. Parkimisalal on nähtavates kohtades infotahvlid, et sisenetakse tasulise parkimise alale ning parkimine on tasuline. Kostja ei ole tõendanud ega põhistanud, et leppetrahvinõuete väljastamise kuupäeval sissesõidul infotahvel puudus või kehtisid teistsugused parkimistingimused. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on veenev hageja väide, et ta ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. Kostja seda ei ole teinud. Ka ei ole kostja põhistanud, et leppetrahvi päeval vastav märgistus puudus. Kehtivast kohtupraktikast ei tulene, et hageja peaks leppetrahvinõude tõendamiseks pildistama sõidukit selliselt, et nähtuks ka kõik parkimisala kinnitavad liiklus- või teavitusmärgid või parkimistingimusi kehtestavad märgid.
23.Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõude kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.
24.Kuivõrd Riigikohus on 05.06.2019 lahendis nr 2-17-117146 (punktis 12) pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused edastanud s.o paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele.
25.Kohus leiab, et hageja on fotodega tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäeval kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teated. Parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud sõiduautot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Kostja ei ole tõendanud erandlike asjaolude esinemist. Hageja on leppetrahvid kätte toimetatud mõistlikul viisil koheselt peale rikkumise tuvastamist ning leppetrahvide väljastamist.
26.Kostja leiab, et 28.08.2022 leppetrahvinõue 0372 8082 2084 3443 on alusetu, sest ta on sel ajal ja kohas parkimise eest tasunud. Kostja esitas tõendina mobiilse tasumise väljavõtte, mille järgi on tasutud 28.08.2022 parkimise eest parkimistsoonis EP 5 (Roseni majad, Tallinn) ajavahemikul 05:47-13:48 (dtl 325-326).
27.Hageja juhib tähelepanu, et leppetrahv nr 0372808220843443 on vormistatud 28.08.2022, sest kostja parkis parkimistsoonis Roseni tn 9/13, Tallinn selleks mitteettenähtud kohale ning kostjal puudus parkimisluba.
28.Kohus kostjaga ei nõustu. Kohus selgitab, et kostjale vormistati leppetrahv põhjusel, et kostja parkis ilma territooriumi valdaja loata selleks mitte ettenähtud kohas. Ka parkimise eest tasumine ei anna õigust parkida seal, kus see on keelatud või eeldab territooriumi valdaja luba. 28.08.2022 väljastas hageja kostjale leppetrahvinõude 0372 8082 2084 3443 põhjusel, et sõiduk pargiti selleks mitte ettenähtud kohale/puudus parkimisluba (dtl 6168). Leppetrahvi lisaks olevalt fotolt nähtub, et sõiduk on pargitud keelumärgi „peatumiskeeld“ ning lisatahvlite „mõjuala“ ning „välja arvatud territooriumi valdaja loal“ vahetusse lähedusse ning sõiduki kõrval asub hageja parkimistingimusi selgitav tahvel (dtl 68). Märk „peatumiskeeld” koos lisatahvliga „mõjusuund” keelab peatumise ja parkimise märgist vastavalt paremal või vasakul. Koos lisatahvliga „välja arvatud territooriumi valdaja loal“ saab sellises kohas parkida vaid vastava loa olemasolul. Kohtu ette ei ole toodud, et kostjal oleks 28.08.2022 vastav luba olemas olnud. Seega on kohtu hinnangul hageja parkimistingimused olnud piisavalt nähtavad leppetrahvi väljastamise päeval, kuid kostja ei ole neid järginud. Antud vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, et kostja on tasunud parkimise eest parkimistsoonis EP 5 (Roseni majad, Tallinn, asukohaga Mere pst
6E, Tallinn). Kostjale on väljastatud 28.08.2022 leppetrahvinõue parkimistsoonis Roseni tn 9/13, Tallinn selleks mitte ettenähtud kohale parkimise/ parkimisloa puudumise tõttu.
29.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
31.Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt leppetrahvi nõuda.
32.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvide järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 120 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahv summas 120 eurot.
33.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi, pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
34.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskuluna 10 euro hüvitamist. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti nõudekiri võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale (dtl 87-89). Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista sissenõudmiskuluna 10 eurot.
35.Menetluskulud
35.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.
35.2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
35.3.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot.
35.4.Kohus ei pea põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 4842 sätestatud tingimused 20 euro hüvitamiseks ei ole täidetud. Kohus ei ole teinud käesolevas tsiviilasjas maksekäsku või menetluse lõpetamise määrust võla tasumise tõttu vastavalt TsMS §-le 4881.
35.5.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 7 tundi 30 minutit, hinnaga 110 eurot tund.
35.6.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 3,5 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud maakohtusse sadu kui mitte tuhandeid. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale ja esindaja kvalifikatsioonile. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 385 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 485 eurot (100+ 385).
35.7.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
35.8.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.