Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-20-11494
Kohtuasi
X ja Y avaldus kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31.05.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X ja Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrus Post Avaldaja II Y (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrus Post Puudutatud isik I Eesti Vabariik (Transpordiameti kaudu, registrikood 70001490), lepinguline esindaja EL Puudutatud isik II Hiiumaa vald (Hiiumaa Vallavalitsuse kaudu, registrikood 77000424), lepinguline esindaja ÜL Puudutatud isik III Osaühing Moonsund (registrikood 10848955), lepinguline esindaja OJ
Eco
Puudutatud isik IV Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu, registrikood 77000424), lepinguline esindaja JH Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde X ja Y 02.01.2024 esitatud tõend (e-kirjavahetus Osaühingu Moonsund Eco lepingulise esindajaga).
2-20-11494
2.Täpsustada Pärnu Maakohtu 31.05.2023 määruse resolutsiooni punkte 1–5 käesoleva määruse tervikresolutsiooni punktides 1, 2, 6 ja 7 märgitud viisil, tühistada Pärnu Maakohtu 31.05.2023 määruse resolutsiooni punkt 6 ning muuta osaliselt määruse põhjendusi.
4.1.Rahuldada osaliselt X ja Y avaldus kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks.
4.2.Määrata tähtajatu, ööpäevaringne juurdepääs jalgsi ja mootorsõidukiga avalikult kasutatavalt teelt (Ristna majaka teelt) kinnistusraamatu registriossa nr 926333 kantud kinnistule (Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna) üle kinnistusraamatu registriossa nr 795833 kantud kinnistu katastriüksuse nr 39201:001:0706 (Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna tuletorn) ja kinnistusraamatu registriossa nr 816433 kantud kinnistu katastriüksuse nr 39201:001:0116 (Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Putkaste metskond 48) vastavalt kohtumäärusele lisatud Teedeprojekt OÜ koostatud töö nr T04222 (Ristna tuletorni tee) asendiplaanile.
4.3.Määrata, et kinnistusraamatu registriossa nr 926333 kantud kinnistu (Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna) igakordne omanik maksab kohtumääruse tervikresolutsiooni punktis 4.2 nimetatud juurdepääsu kasutamise eest kinnistusraamatu registriossa nr 795833 kantud kinnistu (katastritunnus 39201:001:0706; Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna tuletorn) igakordsele omanikule tasu 10 eurot aastas.
4.4.Määrata, et kinnistusraamatu registriossa nr 926333 kantud kinnistu (Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna) igakordne omanik maksab kinnistusraamatu registriossa nr 816433 kantud kinnistu (katastritunnus 39201:001:0116; Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Putkaste metskond 48) igakordsele omanikule juurdepääsutasu 0,03 eurot iga juurdepääsutee alla jääva maa ruutmeetri kohta aastas, millele lisandub käibemaks.
4.5.Määrata, et kohtumääruse tervikresolutsiooni punktis 4.2 nimetatud juurdepääsu kasutamiseks rajatava juurdepääsutee korrashoiukulud kannab kinnistusraamatu registriossa nr 926333 kantud kinnistu (Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna) igakordne omanik.
4.6.Kohustada Eesti Vabariiki (Transpordiameti kaudu) andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr 795833 kolmandasse jakku märkuse kandmiseks järgmises sõnastuses: „Kinnistu on koormatud kinnistusraamatu registriossa nr 926333 kantud kinnistu (Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna) igakordse omaniku kasuks tähtajatu, ööpäevaringse juurdepääsuõigusega vastavalt tsiviilasjas nr 2-20-11494 tehtud Pärnu Maakohtu 31.05.2023 kohtumäärusele lisatud asendiplaanile. Juurdepääsuteed võib kasutada jalgsi või mootorsõidukiga. Kinnistusraamatu registriossa nr 926333 kantud kinnistu (Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna) igakordne omanik on kohustatud maksma juurdepääsu kasutamise eest tasu 10 eurot aastas ja kandma juurdepääsutee korrashoiukulud.”
4.7.Kohustada Eesti Vabariiki (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr 816433 kolmandasse jakku märkuse kandmiseks järgmises sõnastuses: „Kinnistu on koormatud kinnistusraamatu registriossa nr 926333 kantud kinnistu (Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna) igakordse omaniku kasuks tähtajatu, ööpäevaringse
2-20-11494 juurdepääsuõigusega vastavalt tsiviilasjas nr 2-20-11494 tehtud Pärnu Maakohtu 31.05.2023 kohtumäärusele lisatud asendiplaanile. Juurdepääsuteed võib kasutada jalgsi või mootorsõidukiga. Kinnistusraamatu registriossa nr 926333 kantud kinnistu (Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna) igakordne omanik on kohustatud maksma juurdepääsu kasutamise eest tasu 0,03 eurot iga juurdepääsutee alla jääva maa ruutmeetri kohta aastas, millele lisandub käibemaks, ja kandma juurdepääsutee korrashoiukulud.”
5.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud X ja Y kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X ja Y (avaldajad) esitasid 08.08.2020 Pärnu Maakohtule avalduse neile kuuluvale kinnistule (kinnistusraamatu registriosa nr 926333; aadress Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna) (Ristna kinnistu) avalikult kasutatavalt teelt (Ristna majaka teelt) juurdepääsu määramiseks üle kinnistusraamatu registriossa nr 795833 kantud kinnistu (Ristna tuletorni kinnistu) katastriüksuse nr 39201:001:0707 (aadress Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ülevaataja) (Ülevaataja maaüksus) ja Ristna tuletorni kinnistu omaniku kohustamiseks nõusoleku andmiseks avaldajate juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks.
1.1.Avalduse kohaselt puudub avaldajatel juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistule. Naaberkinnistu (Ristna tuletorni kinnistu) kuulub Eesti Vabariigile (Transpordiameti kaudu) (puudutatud isik I). Ristna tuletorni kinnistu on jagatud kaheks katastriüksuseks – Ristna tuletorni katastriüksus (katastritunnus 39201:001:0706; aadress Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna tuletorn) (Ristna tuletorni maaüksus) ja Ülevaataja maaüksus. 2019. aastal ümbritses puudutatud isik I Ülevaataja maaüksuse traataiaga, mille tagajärjel avaldajad kaotasid oma kinnistule avalikult kasutatavale teelt juurdepääsu.
1.2.Avaldajad soovivad, et juurdepääs määrataks üle Ülevaataja maaüksuse. Taotletava juurdepääsutee pikkus oleks 70,5 meetrit ja laius kolm meetrit. Ülevaataja maaüksusel asub ajalooliselt väljakujunenud juurdepääs, kuna muud juurdepääsu Ristna kinnistule ei ole kunagi olnud ega ole ka praegusel ajal. Taotletav juurdepääs on kõige lühem võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele ja kulgeb Ülevaataja maaüksusel asuvate hoonete vahelt. Juurdepääs peab olema tagatud jalgsi ja transpordivahenditega ning tähtajatult. Juurdepääsutasu määramisel tuleks lähtuda tee alla jääva maa maamaksu suurusest.
1.3.Juurdepääs peab võimaldama avaldajatel oma kinnistut otstarbepäraselt kasutada. Ristna kinnistu on elamumaa. Avaldajatele kuuluvad hooned vajavad hooldamist ja remonti ning ilma kinnistule sõidukitega ligi pääsemata ei saa avaldajad oma kinnisasja mõistlikult hooldada ega
2-20-11494 kasutada (muu hulgas tuua ehitusmaterjale, viia ära ehitusprahti ja kasutada prügiveoteenust). Samuti ei ole kinnistule ligipääsu päästeteenistusel, kui selline vajadus peaks tekkima. Puudutatud isikute seisukohad
2.Eesti Vabariik (Transpordiameti kaudu) (puudutatud isik I) vaidles avaldusele vastu.
2.1.Kõrgessaare Vallavolikogu 18.10.2013 otsusega kehtestati Ristna tuletorni lähiümbruse maa-ala detailplaneering (detailplaneering), millega nähti ette, et juurdepääs Ristna kinnistule kulgeb mööda Putkaste metskond 3 kinnistu ja Sireeni kinnistu (s.o registriosadesse nr 816433 ja registriossa nr 956633 kantud kinnisasjad) piiri. Detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsu kasutamine eeldab servituudi kokkulepete sõlmimist asjaomaste kinnistute omanikega. Avaldajad ei ole teinud vajalikku, et detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääs kasutusele võtta.
2.2.Kinnistu, mille kaudu avaldajad juurdepääsu taotlevad, ei ole selleks maakorralduslikult sobiv. Avaldajate taotletav juurdepääs kulgeks elamu ja sauna vahelt, mis poolitaks Ülevaataja maaüksuse ning oleks vastuolus muinsuskaitsenõuetega. Ülevaataja maaüksusel on terviklik ehitismälestiste kompleks, mis pärineb 19. sajandist. Elamu ja sauna vahele ei saa rajada juurdepääsu, mida mööda kulgeks raskeveokite liiklus. Elamu ja sauna vaheline pinnas ei kannataks liikluskoormust ning tee ehitamine ei oleks võimalik olemasolevaid hooneid kahjustamata. Ülevaataja kinnistu ehitismälestise säilitamine ja kaitse on avalik huvi. Samuti kahjustaks avaldajate taotletav juurdepääsutee ebaproportsionaalselt Ristna tuletorni kinnistu omaniku huve.
3.Hiiumaa vald (Hiiumaa Vallavalitsuse kaudu) (puudutatud isik II) leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna juurdepääs Ristna kinnistule on juba määratud detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsu asukohas on osaliselt olemas pinnasetee, mille lõpu Ristna kinnistuni peaksid avaldajad ise rajama. Tallinna Halduskohtu 12.09.2014 otsusega jäeti Y (avaldaja II) kaebus detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale rahuldamata. Ekslik on avaldajate seisukoht, et Ristna kinnistule peab olema juurdepääs, mis on kõige lühem ja mugavam. Ristna tuletorni hoonetekompleks sisaldab ehitismälestisi, mille kaitsmine on avalikes huvides.
4.Osaühing Moonsund Eco (puudutatud isik III), naaberkinnistu (kinnistusraamatu registriossa nr 956633 kantud kinnistu; katastritunnus 39201:001:0329; aadress Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Sireeni) (Sireeni kinnistu) omanik, leidis, et alternatiivselt avaldajate taotletavale juurdepääsule ja detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsule oleks võimalik rajada 170 meetri pikkune juurdepääsutee kompleksi lõunapiirile, mis teenindaks kompleksi läänepoolsemaid hooneid, sealhulgas Sireeni kinnistut ja avaldajate hoonet. Tee rajamiseks oleks vaja eemaldada paar puud ja võrkaed osaliselt ümber tõsta.
5.Pärnu Maakohus jättis avalduse 15.04.2021 määrusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11.02.2022 määrusega maakohtu 15.04.2021 määruse ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Pärnu Maakohus kaasas menetlusse puudutatud isikuna Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu).
6.Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) (puudutatud isik IV) leidis, et juurdepääsu määramine üle Ülevaataja maaüksuse ei ole põhjendatud. Võrreldes detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsuteega pidas puudutatud isik IV otstarbekamaks juurdepääsutee rajamist üle puudutatud isikule IV kuuluva kinnistu (kinnistusraamatu registriossa nr 816433 kantud kinnistu; katastritunnus 39201:001:0116; aadress Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Putkaste metskond 48) (Putkaste metskond 48 maaüksus) koostöös Sireeni kinnistu omanikuga (puudutatud isikuga III).
2-20-11494 Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohus jättis 31.05.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldajate taotletud juurdepääsu määramata, kuid määras tähtajatu, ööpäevaringse juurdepääsu jalgsi ja mootorsõidukiga Ristna kinnistule üle Ristna tuletorni maaüksuse, Putkaste metskond 48 maaüksuse ja Sireeni kinnistu vastavalt kohtumäärusele lisatud asendiplaanile. Maakohus kohustas puudutatud isikuid I, III ja IV andma nõusolekud nende kinnisasju koormava juurdepääsuõiguse kohta märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse. Juurdepääsuõiguse kasutamise eest makstavaks tasuks määras maakohus puudutatud isikule I 10 eurot aastas ja puudutatud isikule IV 0,03 eurot iga juurdepääsutee alla jääva maa ruutmeetri kohta (millele lisandub käibemaks). Puudutatud isikule III juurdepääsutasu maksmist maakohus ei määranud, kuna isik tasu ei soovinud. Juurdepääsutee korrashoiukulud jättis maakohus avaldajate kanda.
7.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb asja lahendamisel kohaldada asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg-id 1 ja 2. AÕS § 156 lg 2 järgi juhul, kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu AÕS § 156 lg-s 1 nimetatud tingimustel. AÕS § 156 lg 2 eesmärk on säilitada tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega, koormamata omanikke, kelle kinnisasja ei ole avalikult kasutatava teega ühenduse pidamiseks kasutatud. Juurdepääsu määramisel tuleb täiendavalt arvestada ka AÕS § 156 lg-s 1 sätestatuga ning kaaluda nii juurdepääsu taotleja kui koormatava kinnisasja omaniku huve.
7.2.Avaldajad soovivad, et juurdepääsuteed saaksid kasutada muu hulgas päästeteenistus ja prügiveoteenust ning muid teenuseid osutavad isikud. Päästeteenistuse autodele on detailplaneeringu järgi vajalik vähemalt 3,5 meetri laiune juurdepääsutee. Maakohus tuvastas paikvaatlusel, et Ülevaataja maaüksusel asuvate hoonete vahel on vaba ruumi kohati vaid kolm kuni 3,3 meetrit. Alternatiivne juurdepääsutee on võimalik rajada üle Ristna tuletorni maaüksuse ja Putkaste metskond 48 maaüksuse, kusjuures juurdepääsutee laius oleks neli meetrit, mis tagaks nii prügiveoauto kui teiste sõidukite juurdepääsu. Avaldajad väljendasid maakohtu istungil, et nad ei ole osundatud alternatiivse juurdepääsu vastu, kuid neil ei ole sellest kasu, kuna alternatiivne juurdepääsutee on alles projekti staadiumis ning avaldajad vajavad juurdepääsu kohe.
7.3.Avaldajate huvi saada juurdepääs koheselt ja üle Ülevaataja maaüksuse ei ole maakohtu hinnangul kaalukam kui koormatava kinnisasja omaniku huvid. Seetõttu määras maakohus juurdepääsu maakohtu tuvastatud alternatiivsesse sobivasse asukohta vastavalt maakohtu määrusele lisatud juurdepääsutee asendiplaanile. Määruskaebus
8.Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määrus tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada.
8.1.Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus vaidlustatud määruse tegemisel piisavalt arvestanud avaldajate huvidega. Maakohus märkis määruses, et avaldajate nõue juurdepääsu koheseks saamiseks ei ole kohane, kuid jättis arvestamata, et avaldajad taotlevad juurdepääsu saamist juba alates 2019. aastast, mil avaldajad pöördusid esimest korda puudutatud isiku I poole. Seega peaks avaldajate soov kiire lahenduse leidmiseks olema mõistetav. Maakohtu määratud juurdepääsu rajamine võtab aega: praeguseks on olemas ainult projekt ning ehitustööde ettevalmistamisega ei ole alustatud.
2-20-11494
8.2.Avaldajate taotletava juurdepääsu näol on tegemist ajalooliselt kasutatud juurdepääsuteega. Kuni traataia paigaldamiseni toimis juurdepääs Ülevaataja maaüksuse kaudu piisavalt hästi. Seega toimiks see ka käesoleval ajal. Päästeautode laius on kõige rohkem 2,5 meetrit, mis tähendab, et need mahuksid Ülevaataja kinnistul asuvate hoonete vahelt läbi. Taotletava juurdepääsutee kasutamise intensiivsus ei oleks suur, mistõttu see ei koormaks Ülevaataja maaüksuse omaniku õigusi olulisel määral.
8.3.Maakohtu määrus ei lahenda avaldajate probleemi, kuna määratud juurdepääsu asukohas ei ole teed. Juurdepääsutee tuleb sinna alles rajada, kuid millal seda tegema hakatakse, ei ole teada. Seega ei pääse avaldajad endiselt oma kinnistule. Ka detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsu asukohas ei ole praegu teed, mistõttu viited detailplaneeringule ei ole asjakohased.
8.4.Avaldajate hinnangul oleks maakohus pidanud määrama juurdepääsu Ülevaataja maaüksuse kaudu, kuna see on praegu ainuke sõidukitega läbitav juurdepääs. Maakohtu määrusega tekib olukord, kus avaldajate kinnistule ei pääse ligi ka päästeteenistus. Kui maakohus leidis, et Ülevaataja maaüksuse omaniku huvid saaksid taotletava juurdepääsu määramise korral ebaproportsionaalselt kahjustada, oleks maakohus pidanud juurdepääsu tingimusi piirama, mitte jätma avaldajaid täielikult ilma juurdepääsuta. Piiravate tingimustena oleksid kõne alla tulnud näiteks juurdepääsuteele lubatavate sõidukite liik, mass, kiirus vms. Maakohus oleks võinud määrata ka tähtajalise juurdepääsu, näiteks kaheks aastaks. Sellisel juhul oleks arvestatud nii teeniva kinnisasja omaniku huvidega (kuna juurdepääs oleks olnud ajutine) kui ka avaldajate huvidega (kuna eelduslikult saab maakohtu määrusega määratud lõplik juurdepääsutee kahe aasta jooksul rajatud). Menetlusosaliste seisukohad määruskaebuse kohta
9.Puudutatud isik I leiab, et maakohus on avaldajate kinnistule juurdepääsu määramisel nõuetekohaselt lähtunud avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise õiguslikest eeldustest. Puudutatud isik I märkis, et Ülevaataja maaüksusel asuvate hoonete vahel puudub tee – seega on ebaõige avaldajate väide, et tegemist ajaloolise juurdepääsuteega. Kuivõrd Ülevaataja maaüksusel asuvad hooned on kultuurimälestised, on kohus avaldajate kinnistule juurdepääsu määramisel põhjendatult analüüsinud Muinsuskaitseameti esitatud arvamust ja toonud välja Muinsuskaitseameti seisukoha, et kui liikluseks kasutatakse rasketehnikat, siis võib see kinnismälestiste seisukorda halvendada. Avaldajate etteheide, et juurdepääsuteed ei ole rajatud piisavalt kiiresti, ei ole kohane, kuna avaldajad on ise väitnud, et neil puuduvad rahalised võimalused tee ehitust finantseerida ja et see jääb teiste isikute kuluks.
10.Puudutatud isik II leiab, et maakohus on määranud sobiva juurdepääsu, olles seejuures kaalunud kõigi menetlusosaliste huve. Avaldajate taotletud juurdepääsutee rajamine ei ole muu hulgas võimalik seetõttu, et päästetehnika juurdepääsuks peab tee laius kehtivate standardite kohaselt olema vähemalt 3,5 meetrit ja juurdepääsutee kandevõime 25 tonni.
11.Puudutatud isik III leiab, et maakohtu määrus on kõigi menetlusosaliste huvidega arvestav kompromisslahendus ja edaspidi tuleks keskenduda tee ehitamisele.
12.Puudutatud isik IV leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, ning jääb oma varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluse edasine käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-20-11494
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koostoimes §-ga 659 tuleb täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni punkte 1–5 ja tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punkt 6. Samuti tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koostoimes §-ga 659 osaliselt muuta maakohtu määruse põhjendusi. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ei täienda, nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus TsMS §-ga 659). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
15.Avaldajad esitasid 02.01.2024 ringkonnakohtule uue tõendi (e-kirjavahetus Osaühing Moonsund Eco lepingulise esindajaga), millega soovivad tõendada, et maakohtu määratud juurdepääsu asukohta ei ole 31.12.2023 seisuga veel teed ehitama hakatud. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendi asja materjalide juurde. Tõend on asjakohane.
16.Kuna maakohus määras avalduse alusel juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt avaldajate kinnistule (kuigi mitte avaldajate taotletud asukohta, vaid alternatiivsesse sobivasse asukohta), täpsustab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 sõnastust selliselt, et avaldus juurdepääsu määramiseks rahuldatakse osaliselt.
17.Ringkonnakohus täpsustab maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 selles osas, milliseid kinnisasju avaldajate kasuks määratud juurdepääsuõigus koormab. Maakohtu määrusele lisatud juurdepääsu asendiplaani järgi kulgeb planeeritav juurdepääsutee üle puudutatud isikule I kuuluva kinnisasja (registriosa nr 795833; katastriüksus 39201:001:0706) (Ristna tuletorni maaüksus) ja puudutatud isikule IV kuuluva kinnisasja (registriosa nr 816433; katastriüksus 39201:001:0116) (Putkaste metskond 48 maaüksus), kuid mitte üle puudutatud isikule III kuuluva kinnisasja (registriosa nr 956633; katastriüksus 39201:001:0329) (Sireeni kinnistu), nagu on ekslikult märgitud maakohtu määruse resolutsiooni punktis 3. Üle puudutatud isikule III kuuluva Sireeni kinnistu kulgeb üksnes planeeritava juurdepääsutee see osa, mis on vajalik Sireeni kinnistul asuva hooneni jõudmiseks; avaldajatele kuuluva kinnisasjani jõudmiseks asendiplaanist nähtuvalt ei ole Sireeni kinnistu ületamine vajalik. Seega ei ole vajalik Sireeni kinnistut koormata avaldajate juurdepääsuõigusega ning maakohtu määruse resolutsiooni punkt 6, millega maakohus kohustas Sireeni kinnistu omanikku andma nõusolek juurdepääsuõiguse kandmiseks kinnistusraamatusse, tuleb tühistada. Avaldajate kasuks tuleb kinnistusraamatusse kanda üksnes puudutatud isikule I kuuluvat kinnisasja ja puudutatud isikule IV kuuluvat kinnisasja koormav juurdepääsuõigus.
18.Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi osas, milles maakohus viitas, et kohaldamisele kuulub AÕS § 156 lg 2. Asja materjalidest ei nähtu, et siinsel juhul oleks toimunud AÕS § 156 lg 2 kohaldamise eelduseks olev kinnisasja osaline võõrandamine, mille tagajärjel oleks võõrandatud või allesjäänud osa kaotanud ühenduse avalikult kasutatava teega. Asjaoludest nähtuvalt ei ole avaldajatele kuuluva Ristna kinnistu koosseisu muudetud. Detailplaneeringuga muudeti üksnes Sireeni kinnistu ehitusõigust ning jagati puudutatud isikule I kuuluv Ristna tuletorni kinnistu kaheks katastriüksuseks (Ristna tuletorni maaüksus katastritunnusega 39201:001:0706 ja Ülevaataja maaüksus katastritunnusega 39201:001:0707). Avaldajatele kuuluva Ristna kinnistu koosseisu ei muudetud. Avaldajad kaotasid juurdepääsu avalikult kasutatavale teele seetõttu, et puudutatud isik I ümbritses temale kuuluva Ülevaataja maaüksuse traataiaga ja läbipääsu enam ei võimalda. Seega ei ole maakohtu viide AÕS § 156 lg-le 2 siinse juhtumi asjaolusid arvestades asjakohane.
19.Olenemata ekslikust viitest AÕS § 156 lg-le 2 kohaldas maakohus asja lahendamisel ka AÕS § 156 lg-t 1 ning tegi AÕS § 156 lg-s 1 sätestatust juhindudes õige lahendi. AÕS § 156 lg 1 järgi on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu
2-20-11494 maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja huvi ülekaalukus võrreldes koormatava kinnisasja omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (RKTKm 16.01.2013, 3-2-1-170-12, p 9 esimene lõik). Maakohus tuvastas, et avaldajate taotletud juurdepääsu loomine Ülevaataja maaüksuse kaudu ei ole maakorralduslikult võimalik. Paikvaatlusel selgus, et Ülevaataja maaüksusel asuvate hoonete vahel on ruumi kohati vaid kolm kuni 3,3 meetrit, mis ei ole piisav sellise tee rajamiseks, mida saaksid kasutada muu hulgas päästeautod ning prügiveoteenust ja muid teenuseid osutavad isikud. Kuigi määruskaebuse väitel on päästeautode laius kõige rohkem 2,5 meetrit (ja seega võiks päästeauto kahe hoone vahelt läbi mahtuda selliselt, et kummalegi poole jääb vaba ruumi ca 25 cm), nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et taotletav juurdepääsutee Ülevaataja maaüksusel asuvate hoonete vahele piisavalt hästi ei mahuks ja taotletavat juurdepääsu ei saa lugeda maakorralduslikult võimalikuks.
20.Lisaks avaldajate taotletud juurdepääsule ja detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsule kaalus maakohus alternatiivseid võimalusi juurdepääsu loomiseks, samuti avaldajate ja puudutatud isikute huve. Maakohus põhjendas oma järeldust, et maakorralduslikult jätkusuutlik ja menetlusosalisi kõige vähem koormav lahendus on juurdepääsu määramine üle puudutatud isikutetele I ja IV kuuluvate kinnisasjade. Maakohus võttis seejuures arvesse avaldajate väiteid, et Ülevaataja maaüksus on olnud ajalooline juurdepääs, kuna enne traataia paigaldamist käidi just sealtkaudu, kuid leidis, et avaldajate huvi juurdepääsu saamiseks üle Ülevaataja maaüksuse ei ole praegusel juhul kaalukam Ülevaataja maaüksuse omaniku huvist säilitada oma kinnisasja terviklikkus ja kaitsta kinnisasjal asuvaid hooneid kahjulike mõjutuste eest. Huvide kaalumine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud.
21.Määruskaebuse kohaselt ei ole avaldajatel maakohtu määratud juurdepääsust kasu, kuna määratud asukohas ei ole teed ja ei ole ka teada, millal see sinna rajatakse. Avaldajatel puudub endiselt tegelik võimalus oma kinnisasjale sõidukiga ligi pääseda. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus, et tee puudumine juurdepääsu määramist iseenesest ei välista. Kui määratud juurdepääsu asukohas ei ole teed, on juurdepääsu määramine tee rajamise aluseks (RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-42-10, p 31). Maakohtu määrus annab avaldajatele õiguse kasutada koormatavaid naaberkinnistuid juurdepääsuks oma kinnistult avalikult kasutatavale teele. Kui juurdepääsutee ei ole valmis ja koormatavate naaberkinnistute omanikud avaldavad, et nad ei kavatse teed ehitada, on avaldajatel õigus seda ise teha (RKTKm 09.06.2017, 3‐2‐1‐31‐17, p 13 teine lõik). Juhul, kui teed hakkab lisaks avaldajatele kasutama ka koormatava kinnisasja omanik (või koormatava kinnisasja omaniku nõusolekul kolmandad isikud, nt teiste naaberkinnistute omanikud), tekib avaldajatel õigus nõuda tehtud kulutuste osalist hüvitamist (AÕS I komm (2014), § 156, p 3.4 esimene lõik).
22.Kuigi avaldajate soov saada tegelik sõidukiga juurdepääs oma kinnisasjale võimalikult kiiresti on mõistetav, ei ole alust juurdepääsu määramiseks (sealhulgas ka ajutiselt) asukohta, mis ei ole selleks maakorralduslikult sobiv ega koormatava kinnisasja omaniku huve arvestades vastuvõetav. Seejuures tuleb aga kõigil puudutatud isikutel kuni määratud asukohta juurdepääsutee rajamiseni arvestada, et kui avaldajate kinnisasjal tekib vajadus kiirabi või päästeteenuse osutamiseks, saab teise isiku kinnisasja kasutamist või ületamist õigustada hädaseisund. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 141 lg 1 sätestab, et isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur (vt ka RKTKo 19.02.2014, 3-2-1-172-13, p 11 viies lõik). Hädaolukorras on päästeteenistusel õigus avaldajate kinnistule ligi pääseda üle naaberkinnisasjade päästeseaduse § 132 lg 2 alusel.
2-20-11494
23.Juurdepääsutee korrashoiukulud määras maakohus avaldajate kanda. Seega tugines maakohus kulude kandmise määramisel reaalservituudi sätetele (AÕS I komm (2014), § 156, p 3.4 esimene lõik). Juhul, kui juurdepääsuteed hakkavad lisaks avaldajatele kasutama ka koormatavate kinnisasjade omanikud (või koormatavate kinnisasjade omanike nõusolekul kolmandad isikud), saavad avaldajad AÕS 179 lg-st 2 tulenevalt nõuda koormatava kinnisasja omanikult tee korrashoiukulude hüvitamist vastavuses saadava kasuga. Tulenevalt ringkonnakohtu põhjendustest, mis on esitatud eelnevalt punktis 17, ei pea avaldajad kandma maakohtu määrusele lisatud juurdepääsu asendiplaanil kujutatud tee korrashoiukulusid selle tee osa eest, mis viib üksnes Sireeni kinnistuni ja üle Sireeni kinnistu.
24.Sellest, kes juurdepääsutee rajab ja seda hooldab, sõltub muu hulgas juurdepääsutasu suurus. Maakohus määras, et avaldajad peavad juurdepääsutasuna maksma puudutatud isikule I kümme eurot aastas ja puudutatud isikule IV 0,03 eurot iga juurdepääsutee alla jääva maa ruutmeetri kohta aastas, millele lisandub käibemaks. Juhul, kui juurdepääsutasu suurus osutub tulevikus tegelikku olukorda (muu hulgas juurdepääsutee tegelikke kasutajaid) arvestades ebaõiglaseks, on avaldajatel või puudutatud isikutel õigus pöörduda kohtusse avaldusega juurdepääsutingimuste muutmiseks (RKTKm 27.09.2005, 3-2-1-85-05, p 21 kolmas lõik).
25.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, välja arvatud maakohtu määruse reolutsiooni punkti 6 osas, nagu on selgitatud eelnevalt põhjenduste punktis 17. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
26.Kuna avaldus ja määruskaebus osaliselt rahuldatakse, jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldajate kanda. Avaldajate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks puudub vajadus. Puudutatud isikud menetluskulude nimekirju ei esitanud ning asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikutel oleks määruskaebemenetluses menetluskulud tekkinud. Seetõttu jäävad ka puudutatud isikute menetluskulud kindlaks määramata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.