Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-20-11494
Kohtuasi
X ja Q avaldus avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15.04.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrus Post Avaldaja II: Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I: Eesti Vabariik (Transpordiameti kaudu, registrikood 70001490) Puudutatud isik II: Hiiumaa vald (Hiiumaa Vallavalitsuse kaudu, registrikood 77000424) Puudutatud isik III: Osaühing Moonsund Eco (registrikood 10848955)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 15.04.2021 määrus tühistada ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
2-20-11494
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X ja Q (avaldajad) esitasid 08.08.2020 Pärnu Maakohtule avalduse neile kuuluvale Ristna kinnistule (registriosa nr 926333) juurdepääsutee määramiseks avalikult kasutatavalt teelt. Avaldajad paluvad juurdepääsu määrata üle Eesti Vabariigile kuuluva Ülevaataja kinnistu (registriosa nr 795833).
2.Esitatud avalduse kohaselt puudub avaldajatel juurdepääs oma kinnistule avalikult kasutatavalt teelt. Sõidukitega juurdepääs avaldajate kinnistule kulges algselt ja ajalooliselt üle Ülevaataja kinnistu, avaldajate poolt taotletava ja olemasoleva tee kaudu. Määratava juurdepääsutee pikkuseks on 70,5 meetrit ja laius 3 meetrit. Teist juurdepääsu ei ole kunagi olnud ja ei ole ka käesoleval ajal. Avaldajad kaotasid juurdepääsu pärast 18.10.2013 Kõrgessaare Vallavolikogu otsusega nr 134 kehtestatud detailplaneeringu kehtestamist. Puudutatud isik I ümbritses talle kuuluva maaüksuse traataiaga, millel on üks värav, kust pääseb avalikult kasutatavale teele, s.o Ristna tuletorni teele. Traataia paigaldamisel kadus avaldajatel juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Avaldajatel on hetkel ainsaks võimaluseks pääseda oma kinnistule vaid jalgsi läbi metsa, piki puudutatud isiku I poolt paigaldatud võrkaeda.
3.Arvestades, et avaldajatele kuuluvad hooned vajavad hooldamist ja remonti, on ilma sõidukitega ligipääsu võimaluseta võimatu avaldajatel oma kinnisasja mõistlikult hooldada ja otstarbekohaselt kasutada, sh kasutada prügiveo teenust. Samuti ei oleks võimalik kinnistule ligi pääseda päästeteenistustel õnnetuse korral. Avaldaja hoonete remondiks ei ole võimalik juurdepääsuteeta tuua ehitusmaterjale ega utiliseerida tekkivat ehitusprahti.
4.Üle Ülevaataja kinnistu on kõige lühem juurdepääs avalikult kasutatavale teele. See koormab ka kõige vähem, sest just selle tee kaudu on olnud juurdepääs ka varasemalt. Avaldajate poolt taotletav juurdepääs kulgeb peahoone ja abihoone vahelt. Kohtuväliselt ei ole õnnestunud avaldajatel omanikuga juurepääsutee määramiseks kokkulepet saavutada. Puudutatud isik I ei ole lubanud ka ajutist juurdepääsu. Puudutatud isikute seisukohad
5.Transpordiamet (endine Veeteede Amet, puudutatud isik I) vaidles avaldusele vastu. Ülevaataja kinnistu ei ole maakorralduslikult sobiv ja kahjustaks ülemäära puudutatud isiku I huve. Kõrgessaare Vallavolikogu 18.10.2013 otsusega nr 134 kehtestati Ristna tuletorni lähiümbruse maa-ala detailplaneering. Detailplaneeringuga jagati riigile kuuluv Ristna tuletorni kinnistu kaheks kinnistuks – Ülevaataja ja Ristna tuletorn ning muudeti Sireeni kinnistu ehitusõigust. Detailplaneeringuga nähti ette, et juurdepääs avaldajatele kuuluvale Ristna kinnistule kulgeb mööda Putkaste metskond 3 ja Sireeni kinnistu piiri. Avaldajad on juurdepääsust teadlikud. Avaldaja II vaidlustas haldusasjas nr 3-13-2370 Kõrgessaare Vallavolikogu 18.10.2013 otsuse. Tallinna Halduskohus jättis 12.09.2014 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldajad ei ole teinud midagi, et kasutada detailplaneeringujärgset juurdepääsu. Juurdepääs eeldab servituudi kokkulepet kinnistute omanikega. Puudutatud isik on korduvalt avaldajate tähelepanu juhtinud detailplaneeringuga avaldajate kinnistule ettenähtud juurdepääsutee asukohale.
6.Detailplaneeringuga määratud juurdepääs on parim maakorralduslik lahendus. Avaldajate huvi saada juurdepääs üle Ülevaataja kinnisasja ei ole ülekaalukam puudutatud isiku I huvist ja
2-20-11494 kohustusest säilitada Ülevaataja kinnisasjal asuvat terviklikku ehitusmälestiste kompleksi ja seda tervikuna kasutada ning majandada.
7.Puudutatud isik I esitas omapoolse ettepaneku juurdepääsu määramiseks 22.02.2021. Puudutatud isikud I ja III arutasid kohtuväliselt alternatiivse juurdepääsu võimalust ning leidsid, et nii avaldajatele kuuluvalt Ristna kinnistult kui puudutatud isikule III kuuluvalt Sireeni kinnistult on võimalik juurdepääs Ristna majaka teele ka Putkaste metskond 48 kinnistu kaudu üle Ristna tuletorni kinnistu. Puudutatud isik I peab avaldajate kinnistule juurdepääsu lubamist üle Ristna tuletorni kinnistu võimalikuks ning puudutatud isikut I kordades vähem koormavaks kui avaldajate avalduses soovitud juurdepääs üle Ülevaataja kinnistu.
8.Hiiumaa Vallavalitsus (puudutatud isik II) palus jätta avalduse rahuldamata. Ristna tuletorni lähiümbruse maa-ala detailplaneering kinnitati 18.10.2013. Detailplaneeringus on märgitud täpne tee asukoht (mööda Putkaste metskond 3 ja Sireeni kinnistu piiri). Puudutatud isik ei ole vastu, kui. olenemata kehtivast detailplaneeringust, leitakse kinnistule juurdepääsutee osas alternatiivne lahendus, kuid see eeldab puudutatud kinnistuomanike vahelisi kokkuleppeid, mida ei ole esitatud. Puudutatud isik I ei peaks mõistliku ja hea usu põhimõttest tulenevalt takistama avaldajate ligipääsu Ristna kinnistule ajal, kui planeeringukohaselt juurdepääsuks määratud teed ei ole võimalik kasutada.
9.Osaühing Moonsund Eco ( Sireeni kinnistu omanik, puudutatud isik III) pakkus välja 170 meetri pikkuse tee rajamise kompleksi lõunapiirile (s.o juurdepääs Ristna tuletorni ja Putkaste metskond 48 kinnistute kaudu). Selleks on vaja eemaldada paar väheväärtuslikku puud. Tee rajamine maksab hinnanguliselt 3000 eurot ja vajaks osalist võrkaia ümbertõstmist. Ei vajaks servituudi tasu kehtestamist ja puudutatud isik on ise valmis panustama 1000 euroga. Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Pärnu Maakohtu 15.04.2021 määrusega jäeti avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda.
11.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
12.Kõrgessaare Vallavolikogu 18.10.2013 otsusega nr 134 kehtestati Ristna tuletorni lähiümbruse maa-ala detailplaneering (I kd, tl 74-95), milles märgiti, et juurdepääsuks Ristna kinnistule seatakse teeservituut Putkaste metskond 3 naaberkinnistule ja planeeritavale Sireeni kinnistule teed kasutava kinnistu kasuks. Juurdepääsuservituudi tingimused lepivad kinnistute omanikud kokku ja tehakse kanded kinnistusraamatusse. Päästeteenistuse autodele on vajalik minimaalselt 3,5 meetri laiused juurdepääsuteed (I kd, tl 89). Tallinna Halduskohtu 12.09.2014 otsusega jäeti rahuldamata avaldaja II kaebus detailplaneeringu kehtestamise tühistamiseks. Kohtuotsuse p 9 põhjenduste kohaselt näeb detailplaneering ette juurdepääsutee kaebaja kinnistuni, mistõttu ei saa väita, et kaebajal puuduks detailplaneeringu järgselt juurdepääs oma kinnistule. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, et olukord võrreldes detailplaneeringu kehtestamise ajaga juurdepääsu osas on muutunud. Asjaolu, et avaldajad ei soovi kasutada detailplaneeringus märgitud juurdepääsu, ei tähenda, et neil oma kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt puudub.
2-20-11494
13.Avaldajad soovivad saada juurdepääsu üle Ülevaataja kinnisasja. Menetluse käigus on puudutatud isik III teinud omapoolse ettepaneku juurdepääsu määramiseks (I kd, tl 155-157). Avaldajad ei ole pakkumisele vastanud. Puudutatud isik I on 01.02.2021 esitanud alternatiivse ettepaneku juurdepääsuks üle Ristna tuletorni ja Putkaste metskond 48 kinnistute. Avaldajad ei ole ka sellele ettepanekule vastanud (II kd, tl 10-13). Kohus on menetluses pärast paikvaatluse tegemist määranud istungi aja nii, et kõigil menetlusosalistel oli piisav aeg (3 kuud) saavutamaks kompromiss, kui selleks on menetlusosaliste tahe. Avaldajad kinnitavad, et soovivad kompromissi, kuid tegelikkuses ei vasta ühelegi ettepanekule ega esita omapoolseid põhjendusi, miks üks või teine ettepanek ei ole sobilik. Seetõttu on kohus seisukohal, et avaldajatel puudub soov saada juurdepääs kinnistule ettepanekute alusel, mida menetluses on esitanud puudutatud isikud I ja III. Kuna avaldajatel on olemas detailplaneeringu järgi juurdepääs oma kinnistule, siis ei ole tõesed avalduses esitatud väited, et juurdepääs avalikult kasutatavale teele puudub. Seetõttu ei ole põhjendatud analüüsida teiste menetlusosaliste poolt esitatud alternatiivseid ettepanekuid juurdepääsuks, kuna avaldajate käitumine menetluses viitab üheselt, et neil puudub soov juurdepääsu saamiseks alternatiivsetel ettepanekutel. Seega analüüsis kohus, kas olukorras, kus detailplaneeringu järgi on juurdepääs olemas, on avaldajatele põhjendatud anda neile kuuluvale kinnistule juurdepääs üle Ülevaataja kinnistu.
14.Põhjendatud ei ole üle Ülevaataja kinnisasja juurdepääsu andmine avaldajatele, kuna avaldajate poolt taotletav juurdepääsutee ei täidaks juurdepääsutee eesmärki, sest selle kaudu ei ole võimalik korraldada liiklust päästeteenistusele ja teenuseid osutatavatele sõidukitele, mis on aga mõistlik eeldus elamumaa kasutamisel. Juurdepääsutee rajamine on vastuolus avaliku huviga, mille kaitseks on väljastatud muinsuskaitse eritingimused.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel jäävad menetluskulud avaldajate kanda. Määruskaebus
16.Avaldaja I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega rahuldada avaldajate nõue ning määrata juurdepääs Ülevaataja kinnistu kaudu, kuna alternatiiv on ebamõistlikult kulukas. Juhul, kui tulevikus valmib detailplaneeringujärgne juurdepääsutrass (keegi asub detailplaneeringut ellu viima), saab huvitatud isik (näiteks puudutatud isik I) juurdepääsutee asjaolud uuesti ümber hinnata ja määrata juurdepääs mööda uut trassi.
17.Kohus on ekslikul seisukohal selles, et kuna avaldajatel on olemas detailplaneeringu järgne juurdepääs oma kinnistule, siis ei ole tõesed avalduses esitatud väited, et juurdepääs avalikult kasutatavale teele puudub. Detailplaneeringus viidatud juurdepääs on ainult juriidiline võimalus pääseda Ristna kinnistule. Detailplaneeringujärgse juurdepääsutee rajamiseks peavad avaldajad tegema märgatavaid rahalisi kulutusi. Detailplaneeringust huvitatud isik on puudutatud isik II ning detailplaneeringuga ette nähtud teed peab rajama ja nende rajamist finantseerima kohalik omavalitsus.
18.Väär on kohtu analüüs selles osas, kas läbi olemasoleva tee (Ülevaataja kinnistu kaudu) piisab transpordivahendite läbipääsuks. Juurdepääs läbi olemasoleva tee on vajalik vaid ühe kinnistu (täpsemalt, ühe elamu tarbeks), nimetatud ehitusmälestised ei ole hetkel kasutusel ehk see mõju ei ole nii äratuntava olulisusega.
19.Kohus oleks pidanud määrama juurdepääsu üle Ülevaataja kinnistu, kuna see on ainukene faktiline juurdepääs. Juhul, kui kohus leidis, et Ülevaataja kinnistu omanikud huvid saaksid
2-20-11494 ebaproportsionaalselt kahjustatud, tulnuks kohtul juurdepääsu tingimusi piirata, mitte jätta avaldajad üldse ilma juurdepääsuta.
20.Antud asjasse ei puutu üldse see, kas avaldajad ja puudutatud isikud on saavutanud või saavutamas mingit teistsugust kokkulepet kui avalduses taotletud. Asjakohatu on kohtu etteheide avaldajatele, et avaldajatel puudub soov ja tahe saada juurdepääs oma kinnistule puudutatud isikute poolt tehtud ettepanekute alusel. Avaldaja on esitanud enne kohtulahendi tegemist e-toimikusse ka kokkuleppe projekti. Kahjuks jäi kokkulepe sõlmimata just ebaselge rahastamise tõttu. Menetlusosaliste seisukohad
21.Puudutatud isikud I ja II palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
22.Puudutatud isik III leiab vastuses määruskaebusele, et parim lahendus kõikidele osapooltele on tee üle Putkaste metskond 48 ja Ristna majaka kinnistu, millele on oma nõusoleku andnud kõik asjast puudutatud isikud. Menetluse edasine käik
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata asi TsMS § 659, § 657 lg 1 p 3 ja § 656 lg 1 p 5 ning lg 2 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
25.AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on seega juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine (RKTKm nr 2-17-12857, p 15). Avaldajad on toonud välja, et nad ei pääse oma kinnistule sõidukiga ligi. Elamiseks kasutatavale kinnisasjale peab reeglina olema tagatud vähemalt üks sõidukiga juurdepääs (RKTKo nr 3-2-1-85-05, p 22).
26.Maakohus märgib, et avaldajatel on oma kinnistule detailplaneeringus märgitud juurdepääs (mööda Putkaste metskond 3 ja Sireeni kinnistu piiri) ning seetõttu ei ole täidetud AÕS § 156 lg 1 kohaldamise eeldus - kinnisasjal puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu, detailplaneeringu olemasolu ei tähenda, et avaldajatel on olemas vajalik juurdepääs oma kinnistule avalikult kasutatavalt teelt. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe ja see ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, mh poolte asjaõiguslikku kokkulepet kinnisasja koormamise kohta reaalservituudiga, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus (vt RKTKo nr 3-2-1-5-06, p 22). Kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostajana ei anna lõplikku hinnangut, kas teeservituudi seadmine planeeringuala kinnistutele on asjaõigusseaduse järgi võimalik ja põhjendatud (RKHKo nr 3-3-1-78-12, p 11). Seega on maakohus kohaldanud ebaõigesti AÕS § 156 lg-t 1, kui on leidnud, et avaldajatel on avalikult kasutatavalt teelt olemas juurdepääs oma kinnistule.
2-20-11494
27.Avaldus, millega taotletakse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb TsMS § 475 lg 1 p 131 kohaselt lahendada hagita menetluses. Hagita menetluse osalised kaasab kohus TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi omal algatusel ning vastutus asja õige lahendamise eest lasub uurimispõhimõttest tulenevalt kohtul, mh on kohtul kohustus selgitada välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja koguda vajalikud tõendid (TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg 5). Kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldaja taotletud juurdepääsuga, vaid võib määrata juurdepääsu ka mujalt, olemata seejuures seotud menetlusosaliste seisukohtadega. Selliselt tagatakse, et juurdepääsu nõudes ei tuleks menetluslikel põhjustel alustada uut menetlust mujalt kulgeva juurdepääsu kindlaksmääramiseks (RKTKm nr 3-2-1-42-10, p 25). Lisaks ei välista ainuüksi teistsugune lahendus detailplaneeringus juurdepääsunõude rahuldamist (RKTKo nr 3-2-1-4810, p 28).
28.Maakohtu menetluses on menetlusosaliste poolt juurdepääsutee määramiseks välja toodud kolm alternatiivi: juurdepääs Ülevaataja kinnistu kaudu (alternatiiv 1), detailplaneeringujärgne juurdepääs mööda Putkaste metskond 3 ja Sireeni kinnistu piiri (alternatiiv 2) ja juurdepääs Ristna tuletorni ja Putkaste metskond 48 kinnistute kaudu (alternatiiv 3). Maakohus on sisulise seisukoha võtnud üksnes alternatiivi 1 osas ning põhjendanud, miks ta ei pea juurdepääsutee määramist Ülevaataja kinnistu kaudu põhjendatuks. Teise ja kolmanda alternatiivi osas maakohus sisulist seisukohta ei võtnud ning märkis, et detailplaneeringu järgi on avaldajatel juurdepääs olemas ning kohtu hinnangul viitab avaldajate käitumine menetluses üheselt, et neil puudub soov juurdepääsu saamiseks alternatiivsetel ettepanekutel. Seega ei tuvastanud kohus, et juurdepääsu ei ole võimalik määrata alternatiivide 2 ja 3 kaudu, st jättis kaalumata kõik võimalikud juurdepääsu võimalused. Kuivõrd avaldajatel puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, siis pidi maakohus kolleegiumi hinnangul kaaluma kõiki võimalikke juurdepääsu variante ja määrama neist sobivaima, mitte jätma juurdepääsuteed määramata.
29.Kolleegium märgib ka, et maakohus on ebaõigesti jätnud menetlusse kaasamata Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) (registrikood 70004459). Kinnistute Putkaste metskond 3 ja Putkaste metskond 48 omanik on Eesti Vabariik ning riigivara valitsema volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Selliselt on maakohus rikkunud oluliselt TsMS § 198 lg 3 esimeses lauses ja § 6182 lg 1 esimeses lauses sätestatut, sest asja lahendamisse ei kaasatud kõigi kinnisasjade omanikke, keda avalduse lahendamine puudutab ja mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla (s.o alternatiivid 2 ja 3). Nimetatud reegel on üks olulisemaid põhimõtteid juurdepääsuasjade lahendamisel, sest selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt (RKTKm nr 3-2-1-42-10, p 24, 25).
30.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kaasata menetlusse kõik asjast puudutatud isikud ning kaaluda kõiki võimalikke juurdepääsu alternatiive avalikult kasutatavale teele (sh kaaluda kõigi puudutatud isikute huve) ning lahendada vaidlus tervikuna. Vaidluse sisuline lahendamine eeldab asjaolude tuvastamist mahus, mida ei saa teha ringkonnakohus määruskaebemenetluses.
31.Käesolevas vaidluses ei võta kohus seisukohta selles osas, kas vallal on kohustus juurdepääsutee välja ehitada või selle maksumus hüvitada. Kui avaldajad leiavad, et vald on oma kohustusi rikkunud, tuleb neil valla vastu vastav nõue esitada eraldi kohtuasjas.
32.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Maakohus jaotab menetluskulud asja uuel lahendamisel.
2-20-11494
33.Riigikohtule ei ole võimalik esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus saadab avalikult kasutatavale teele juurdepääsu taotlemise asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, st ei tee menetlust lõpetavat lahendit (RKTKm nr 3-2-1-46-14, p 11).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.