Hageja: K. N. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:) Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Mark Uska (Advokaadibüroo USKA OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (registrikood 12016414)
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmise otsustamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta K. N. hagi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei vastu menetlusse võtmata ja tagastada hagiavaldus koos lisadega hagejale.
2.Jätta rahuldamata K. N. taotlus tsiviilasja menetluse peatamiseks.
3.Jätta K. N. antud riigi õigusabi kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud K. N. kanda. K. N. poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Toimetada määrus kätte K. N. ja tema esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse temale kättetoimetamisest.
1.K. N. esitas 15.03.2023. a Tartu Maakohtule avalduse, milles palus kohtul tuvastada Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei vastutuse suurus K. N. ja tema tütrele tekitatud materiaalse ning mittemateriaalse kahju ja tekitatud kannatuste eest. Avalduse asjaolude kohaselt on Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses täiteasi nr xxx/xxxx/xx K. N. kohtulahendiga O. I. OÜ kasuks välja mõistetud võlgnevuse sissenõudmiseks. Nimetatud täitemenetluse raames võõrandas kohtutäitur Oksana Kutšmei sundenampakkumisel K. N. kuulunud R. R. K. OÜ, registrikoodiga xxxxxxxx, osa nimiväärtusega 25 245 eurot. Enampakkumisel tunnistati parimaks pakkujaks E. G. OÜ, kes pakkus osaühingu osa eest 338 eurot. E. G. OÜ kanti äriregistrisse R. R. K. OÜ osanikuna ja osaniku kanne K. N. kohta kustutati. Paraku oli R. R. K. OÜ aga juba alates 19.09.2008. a kantud paralleelselt Eesti äriregistrile ka Soome äriregistrisse kui välismaine Eestis registreeritud firma ning sellel firmal oli Soomes palgal tähtajatu töölepingu alusel töötaja. K. N. on nimetatud asjaolust teavitanud osaühingu uut omanikku ja selle juhatuse liiget, kuid nemad ei ole vastanud ega andnud teada oma edasistest plaanidest seoses firma töötajaga. Uus omanik ei ole saatnud töötajale ka töölepingu lõpetamise teadet. Kuna K. N. ei vastatud, siis asja seaduslikuks lahendamiseks pöördus ta Helsinki Käräjäoikeuse ehk Eesti mõistes Helsingi Ringkonnakohtu poole, kes oma 23.11.2022. a määrusega mõistis osaühingult töötaja kasuks välja 2022. a jaanuarikuu palga ning saamata jäänud puhkusehüvitise koos vallandamistasuga. Kokku moodustab endise tööandja võlg veidi üle 20 000 euro. Uus firma omanik ei ole tasunud töötajale võlga ega ole suutnud firmat ka uuesti tööle panna. Paraku aga ei piirdu K. N. tekitatud kahju üksnes saamata jäänud palga ning hüvitistega. K. N. jäi 2022. aastal Soomes vanaduspensionile ja tänu sellele, et tal ei võimaldatud töötada antud firmas edasi veel loetud kuud kuni pensionile jäämiseni, jäi tal napilt saavutamata kohustuslik tööpensionile jäämiseks vajalik töötamise staaž Soomes, millisel juhul oleks saanud tal tekkida pension, mis on tänasest pensionist üle 1000 euro võrra kuus suurem. Lisaks ei maksnud uus firma omanik peale osaühingu ostu enam kindlustusmakseid, mistõttu keeldus kindlustus K. N. välja maksmast temale keskmise puude määramisega seoses kindlustushüvitist. Sellega seoses tekkis K. N. materiaalne kahju summas 100 000 eurot. Täiendavalt, seetõttu, et firma uus omanik ei tasunud K. N. saamata jäänud töötasu, ei olnud tal võimalik tasuda ka võlgnevusi, mille tõttu pöördusid võlausaldajad tema vastu kohtusse. Tänu sellele, et K. N. on tekkinud võlg ja ta on kantud nüüd Soome võlgnike registrisse, on Helsinki Linnavalitsus keeldunud talle kui võlgnikule väljastamast pensionäri odavat ning omaette korterit, mistõttu on sunnitud K. N. edasi elama koos 6 täiskasvanuga ja oma 17. aastase lapsega 4-toalises allüürikorteri väga kitsastes tingimustes. K. N. on kandnud ka mittemateriaalset kahju ja kannatusi seoses sellega, et tal on juba 9 kuud järjest ülespaistetanud parema jala labaosa, kuid ta ei ole saanud sellele sobivat ravi, kuna ravi on Soomes tasuline ning tal puuduvad täna selleks vabad finantsvahendid, et tasulist ravi endale lubada. K. N. leiab, et kohtutäitur Oksana Kutšmei vastutab temale ja tema tütrele tekkinud kahjude, sh materiaalse kahju ja mittemateriaalse kahju ning kannatuste eest. K. N. pöördus hagiga kohtusse, et kohus määratleks kohtutäitur Oksana Kutšmei vastutuse suuruse, sest ta kaalub võimalust esitada kohtusse hagi tekitatud kahju sissenõudmiseks.
2.Kohus jättis 29.03.2023. a määrusega hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh hagi asjaolude täpsustamiseks, selge nõude esitamiseks ja hagilt riigilõivu tasumiseks.
3.06.04.2023. a esitas K. N. kohtule taotluse temale riigi õigusabi andmiseks tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamiseks, esindamiseks täitemenetluses ning muuks õigusnõustamiseks.
4.Kohus jättis 10.11.2023. a määrusega K. N. riigi õigusabi taotluse käiguta ja andis hagejale uuesti tähtaja täpsustada hagi asjaolusid ja oma nõuet, et riigi õigusabi andmise eeldusena oleks võimalik hinnata nõude perspektiivikust.
5.13.11.2023. a esitas K. N. kohtule oma nõuete selgitused. Hageja jäi hagiavalduses esitatu juurde, et seoses sellega, et kohtutäitur Oksana Kutšmei müüs täiteasja nr xxx/xxxx/xx menetluses sundenampakkumisel hagejale kuulunud R. R. K. OÜ osa, tekkis hagejale nii varaline kui ka materiaalne kahju. Hageja märkis, et kahju kaaskannatajaks on ka tema alaealine tütar L. S. . Hageja avaldas, et tal on osaliselt keeruline hinnata kahju suurust, sh näiteks saamata jäänud Soome tööpensioni suurust tema elu lõpuni ning lisaks võib olla vajalik jagada kahju kahte ossa, millest ühte osa menetletaks Eesti kohtus ja osa Soome kohtus. Hageja palus kohtul määrata temale riigi õigusabi korras advokaat, kellel oleks vastav kompetents nõuete esitamiseks.
6.Kohus otsustas 07.12.2023. a määrusega rahuldada K. N. riigi õigusabi taotluse ja anda temale riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus määras riigi õigusabi osutajale tähtaja, et esmalt välja selgitada K. N. võimalikud nõuded kohtutäitur Oksana Kutšmei vastu seoses tema poolt täitemenetluse läbiviimisega ning esitada kohtule arvamus hageja nõuete perspektiivikuse kohta.
7.K. N. määratud riigi õigusabi osutaja, vandeadvokaat Mark Uska, esitas 08.01.2024. a kohtule seisukoha, milles leiab, et K. N. nõuded kohtutäitur Oksana Kutšmei vastu ei ole perspektiivikad. K. N. poolt esindajale esitatud väidete ja dokumentide kohaselt on kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses täiteasi nr xxx/xxxx/xx (täiteasi I) ja lisaks täiteasi nr xxx/xxxx/xx (täiteasi II), milles mõlemas on täitedokumendiks Tartu Maakohtu 05.06.2015. a määrus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, millega on lõpetatud K. N. pankrotimenetlus raugemise tõttu ja märgitud võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses on raha saamata. Täiteasjas I on võlausaldajaks O. I. OÜ ja täiteasjas II on sissenõudjaks Swedbank AS. K. N. on seisukohal, et Tartu Maakohtu 05.06.2015. a määrus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx ei ole täitedokument ning seoses täiteasjade algatamisega ja täiteasja I menetluses osaühingu osa müügiga on tal tekkinud nii varaline kui mittevaraline kahju. Esindaja leiab, et Tartu Maakohtu 05.06.2015. a määrus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 ja pankrotiseaduse § 168 mõistes täitedokument nende tunnustatud nõuete osas, mida võlgnik ei ole vaidlustanud. Samas selleks, et kohtumäärusel oleks võlgniku poolt vaidlustatud nõuete osas täitedokumendi tähendus, oleksid pidanud võlausaldajad esitama PankrSi § 104 lg 2 kohaselt hagi nende nõuete tunnustamiseks. Esindajale teadaolevalt ei ole täiteasjades I ja II võlausaldajad vastavat hagi esitanud, mis tõttu on esindaja hinnangul kohtutäitur täiteasjade algatamisel rikkunud TMS § 23 lg 1, jättes arvestamata võlgniku vastuväited. Täituri poolt esindajale saadetud 21.09.2023. a otsuse kohaselt on aga eeltoodud rikkumine kõrvaldatud. Kõnealuse otsusega vähendas täitur täiteasja I sundtäitmisel nõudeid 1900 euroni ja täiteasja II sundtäitmisel nõudeid 1885,39 euroni, s.o võlgniku poolt vaidlustamata summadeni, ning arvutas ümber täitekulud. Kuigi kohtutäitur on K. N. suhtes täiteasja I ja täiteasja II menetlemisel seadust rikkunud, siis esindaja hinnangul ei ole K. N. kahjunõuded kohtutäituri vastu perspektiivikad. Kohtutäituri vastu esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks on RVastSi § 7 lg 1 kohaselt nõutav, et hagejal ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses nimetatud viisil kaitsmisega. Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus esitada kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus TMS § 217 lg 1 alusel. TMS § 217 lg 6 järgi, kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Esindajale kogutud andmetel on K. N. esitanud täiturile seoses täiteasjaga I ja täiteasjaga II kokku 14 kaebust, millest kõiki pole täitur TMSi §-s 217 sätestatud korras menetlenud. Esindajale teadaolevalt ei ole K. N. esitanud täituri tegevuse peale kaebusi maakohtule TMSi §-s 218 sätestatud korras. Seega on K.
N. kaotanud õiguse tugineda rikkumistele kahju nõuete alusena. Lisaks on esindaja seisukohal, et K. N. väidetavalt tekkinud kahju ei ole täituri rikkumisega põhjuslikus seoses.
8.K. N. esitas 11.01.2024. a kohtule seisukoha, mille teatab, et ta ei nõustu temale riigi õigusabi korras esindajaks määratud advokaadi arvamusega nõuete perspektiivituse kohta. K. N. taotleb, et kohus peataks tsiviilasja menetluse, et tal tekiks võimalus alustada Soome kohtus paralleelselt sama kohtuvaidlust kohtutäitur Oksana Kutšmei vastu. Hageja põhjendab, et kuna ta elab juba aastaid Soomes, on Soome püsielanik ja ka Soome riigi maksumaksja ning kohtutäitur Oksana Kutšmei on korduvalt rikkunud just temale Soome riigi poolt antud põhiõigusi ja hagejal on tekkinud kahju eelkõige just Soomes, siis soovib hageja, et Soome kohus saaks üle kontrollida, kas hageja kirjeldatud sündmused on ikka toimunud ehk saaks koguda tõendusmaterjali, mida hageja ei ole saanud ise esitada. Soome kohtus tehtava otsuse põhjal, kui faktiline tõendusmaterjal on saanud seal kinnituse, saab hageja otsustada, kas esitada Tartu Maakohtule taotlus menetluse lõpetamiseks või jätkata menetlust edasi, kus see pooleli jäi.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus leiab, et K. N. hagi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei vastu tuleb jätta menetlusse võtmata. Kohus leiab esiteks, et K. N. esitatud avaldus ei vasta hagiavaldusele seaduses ettenähtud nõuetele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 sätestab hagiavalduse sisunõuded. Vastavalt TsMS § 363 lg-le 1 tuleb hagiavalduses muu hulgas märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse ning hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. TsMS § 3401 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. K. N. tugineb kohtule esitatud avalduses sellele, et Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei on täiteasja nr xxx/xxxx/xx menetlemisega tekitanud temale nii varalist kui mittevaralist kahju. K. N. on kirjeldanud ka temal väidetavalt tekkinud kahjusid. Samas puudub avalduses selge nõue. Avaldusest ei ole võimalik üheselt aru, kas hageja soovib esitada mingit tuvastusnõuet või soovib kohtutäiturilt kahjuhüvitiste väljamõistmist. Kohus on jätnud hagi käiguta ja andnud hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh hagilt riigilõivu tasumiseks, kuid hageja neid puuduseid määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud ei ole. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja on esitanud kohtule arvamuse, milles leiab, et K. N. nõuded kohtutäitur Oksana Kutšmei vastu ei ole perspektiivikad. Kohus nõustub siinkohal esindaja esitatud arvamusega ja selle põhjendustega. Kuigi K. N. ei ole esitanud selget nõuet, siis tema esitatud väidetest saab teha järelduse, et kohtusse pöördumise lõppeesmärk on kohtutäituri poolt temale kahju hüvitamine. Kohus nõustub hageja esindajaga, et esitatud asjaolude põhjal saab teha järelduse, et taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kuna on ilmne, et hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, siis ei pea kohus põhjendatuks anda hagejale täiendavalt tähtaega hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja hagilt riigilõivu tasumiseks. TsMS § 371 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades
hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et põhjendatud on jätta K. N. hagi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei vastu TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kohus leiab, et K. N. rahuldamata.
taotlus menetluse peatamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta
Esiteks ei ole kohus hagi menetlusse võtnud, mistõttu ei saa ka menetlust peatada. Teiseks, hageja välja toodud asjaolu, et ta soovib vahepeal esitada paralleelselt sama hagi Soome kohtule, seaduse järgi menetluse peatamise aluseks ei ole. TsMS § 371 lg 1 p 5 järgi on ka see, et kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel, alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Ehk kohus ei saa paralleelselt menetleda sama hagi, mida teine kohus menetleb. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 372 lg-le 6 loetakse hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. See tähendab, et kui kohus praegu keeldub hagi menetlusse võtmast, siis tulevikus on hagejal õigus pöörduda uuesti kohtusse sama hagiga sama kostja vastu. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, siis TsMS § 372 lg 4 alusel ei toimeta kohus hagi kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Antud juhul keeldub kohus hagi menetlusse võtmast ja seega tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasjas on teadaolevaks menetluskuluks hageja riigi õigusabi kulud. Kuna 07.12.2023. a määrusega määrati hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, siis neid kulusid hageja hüvitama ei pea ja riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega ja kulud kindlaksmääratud ulatuses makstakse advokaadibüroole välja riigieelarvest. Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu ei ole tekkinud ka vastaspoolel menetluskulusid, mida hageja peaks hüvitama. Seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.