T.S ja L. M.W hagi B.P vastu kohtustuse täitmisena saadu tagastamiseks
Tsiviilasja hind
40 896,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I T.S (isikukood XXX) Hageja II L. M.W (isikukood XXX) Hageja I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa Kostja B.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mihkel Gaver
Viimase kohtuistungi toimumise aeg
24. oktoober 2023, edasine menetlus kirjalikus menetluses
RESOL.
1.Jätta rahuldamata B.P 6. novembril 2023 esitatud vastuväide kohtu tegevuse kohta ja taotlus menetluse uuendamiseks.
2.Jätta rahuldamata B.P 6. novembril 2023 esitatud taotlus 24. oktoobri 2023 kohtuistungi protokolli parandamiseks.
3.Jätta hagi läbi vaatamata osas, milles T.S ja L. M.W paluvad B.P-lt välja mõista põhivõla 5000 eurot.
5.Välja mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. M.W kasuks põhivõlg 30 900 eurot.
6.Välja mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. M.W kasuks viivis põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest 26. aprillil 2022 kuni põhivõla (30 900 eurot) täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Jätta menetluskulud 18,30% ulatuses T.S ja L. M.W kanda ning 81,60% ulatuses B.P kanda.
8.Määrata T.S ja L. M.W menetluskulude rahaliseks suuruseks 7350 eurot. L. B.P-lt T.S ja L. Tartu kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks 5997,60 eurot.
9.Määrata B.P menetluskulude rahaliseks suuruseks 5040 eurot. L. T.S-ilt ja L. M.W-lt B.P kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks 922,32 eurot.
10.Teha menetluskulude osas tasaarvestus ja mõista välja B.P-lt solidaarselt T.S ja L. M.W kasuks 5075,28 eurot (5997,60 eurot - 922,32 eurot).
11.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb B.P-l tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Otsus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagejate nõue ja seisukohad
1.T.S (hageja I) ja L. M.W (hageja II, ühiselt hagejad) esitasid 26. aprillil 2022 Tartu Maakohtule hagi B.P (kostja) vastu kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmiseks. Hagiavalduses palusid hagejad mõista kostjatelt hagejate kasuks välja põhivõla 35 900 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2124,49 eurot ja jooksva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt kuni selle täieliku tasumiseni. 29. detsembril 2022 esitatud seisukohas hagejad vähendasid põhinõuet 5000 euro võrra (I kd tl 142-144). L. nõudena paluvad hagejad mõista kostjalt hagejate kasuks välja põhivõla 30 900 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2124,49 eurot ja jooksva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt kuni selle täieliku tasumiseni. Hagejad paluvad jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hagejate kasuks välja hagejate menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxxxxxx advokaat A. S. N. ja hagejad 28. juunil 2019 kokkuleppe korteriomandi soetamiseks xxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxx/xxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx. Kokkulepe sõlmiti kinnisvara ostmiseks kogusummaga 104 500 eurot. Kostja võttis kohustuse tegeleda edasise asjaajamisega, sh aidata korraldada lepingute sõlmimist ja vahendada tehingute rahastamist. Hagejad kandsid perioodil 28. juuni 2019 kuni 5. september 2019 kostjale 35 900 eurot edasikandmiseks nimetatud korteriomandi soetamiseks ja kokkuleppe täitmiseks. A. S. N. vastas 18. oktoobril 2019 hagejate nõudekirjale, et tema ei ole künnagi saanud summat 35 900 eurot, vaid on saanud üksnes hagejate enda poolt tasutud 5000 eurot. A. S. N. 18. juunil 2021 edastatud kirja kohaselt kaotasid hagejad nõudeõiguse tehingu vormistamiseks, kui tehingut ei vormistata hiljemalt 30. juulil 2021. Nimetatud kuupäevaks jäi tehing sõlmimata, kuna tekkis vastuolu kostjalt edastatud
informatsiooni ja tehingu tegeliku maksumuse vahel ning juba tasutud summade vahendamises. Kostja saatis hagejale I 6. veebruaril 2020 teate, mille kohaselt oleks korteri maksumus olnud 84 500 eurot, millest 34 500 eurot on makstud ja 50 000 eurot tuleb veel maksma. Tehingut rahastama pidanud panga xxxxxxxxx 27. augustil 2021 saadetud kirja kohaselt oli lõplik korteri hind tegelikkuses 90 000 eurot, millest pangale ei olnud kirja saatmise hetkeseisuga laekunud mitte midagi. Tehingu ärajäämise tõttu ei ole kostjal enam kohustust temale kantud summasid edastada ning hagejatel on seetõttu langenud ära ka ülekannete tegemise kohustus kostjale. Hagejad leidsid, et kostja on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel kohustatud tagastama hagejale kohustuse täitmisena saadud 35 900 eurot. Hagejatel oli tehingu tegemise võimalus kuni
30.juulini 2021. Seega hagejatel tekkis nõudeõigus tehingu tegemiseks kantud summade tagastamiseks 31. juulil 2021. Alates sellest ajast on kostja viivituses kohustuse täitmisena saadu tagastamisega.
3.Hagejad ei nõustunud, et hagi tuleks Eesti kohtul kohtualluvuse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata. Hagejate ja kostja õigussuhe ei põhine hagejate ja xxxxxxx advokaadi vahel sõlmitud lepingul, kus on sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe. Kostja kohustusi lepingus ei reguleeritud, vaid üksnes viidatakse kostja olemasolule ja kostja poolt tehingu vahendamisele. Menetluse käigus hagejad nõustusid, et lepingust korteriomandi soetamiseks nähtuvalt on tõendatud, et kostja on xxxxxxx advokaadi kontole eelnevalt tasunud 5000 eurot, mis loetakse hagejate tehingu sissemakse täitmiseks. Hagejad vähendasid nimetatud 5000 euro võrra esitatud nõuet. Hagejad jäid selle juurde, et neil on kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS § 1028 lg 1 alusel. Menetluse käigus nõustusid hagejad sellega, et poolte vahel oli sõlmitud suuline maaklerileping. Sellisel juhul tuleb kostjal tagastada hagejal saadud 30 900 eurot VÕS § 658 lg 2 ja § 626 lg 1 alusel. Hagejad ei nõustunud, et kostja esitatud tõendid kinnitavad hagejatelt saadud summade xxxxxxx advokaadile edasi kandmist. Hagejad vaidlesid nõuetele, mida kostja soovis hagejate nõudega tasaarvestada. Kuna hagejad ei ole kostja vahendamise tulemusena lepingut sõlminud ja tehingu tegemise võimalus on tänaseks kadunud, ei ole kostjal VÕS § 664 lg 1 järgi õigust maakleritasule. Kostja ei ole professionaalne maakler. Seetõttu leidsid hagejad, et isegi tasu küsimise õiguse korral ei oleks tasu olnud rohkem kui 1% tehingu väärtusest ehk mitte rohkem kui 1045 eurot. Poolte vahel ei ole olnud kokkulepet võimalike kulutuste hüvitamiseks. Seega ei ole kostjal VÕS § 667 järgi õigust nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist. Hagejad leidsid ka, et ei ole tõendatud, et lennupiletite kulu on tekkinud seoses hagejate asjaajamisega. Kostja käib seoses isiklike asjaajamistega tihti xxxxxxxxx ning elab periooditi seal. Samuti ajas kostja xxxxxxxxx kolmandate isikute asju. Kostja seisukohad
4.Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata Eesti kohtul kohtualluvuse puudumise tõttu. Kui kohus ei peaks eelnevat taotlust rahuldama, palub kostja jätta hagi kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmiseks rahuldamata. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et poolte vahel on sõlmitud maaklerileping ja kosja on maaklerilepingut rikkunud, palub kostja tasaarvestada hagejate nõude enda maakleritasu nõudega summas 5000 eurot ning maaklerina tekkinud kulunõudega summas 2278,79 eurot. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate kanda ning mõista hagejatelt kostja kasuks välja kostja menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Kostja on seisukohal, et poolte vahelist õigussuhet reguleerib leping, mis on sõlmitud hagejate ja xxxxxxx advokaadi A. S. N. vahel. Hagejad on teinud rahalisi makseid kostjale xxxxxxx advokaadiga sõlmitud lepingu alusel ning soovivad tagasi saada lepingu alusel üleantut. Seega on poolte vaheline õigusvaidlus seotud lepingulise kohustuse täitmise ja xxxxxxx advokaadiga sõlmitud lepinguga. Nimetatud lepingus on kokku lepitud, et pooled alluvad xxxxxxx kohtute jurisdiktsioonile kõigi lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seoses tekkida võivate vaidluste lahendamisel. Seega asi ei allu Eesti kohtule.
Kostja leiab, et hagejad oleksid pidanud nõude kohustuse tagasitäitmiseks esitama oma lepingupartneri, xxxxxxx advokaadi A. S. N. vastu. Kostja ja xxxxxxx advokaadi vahel on omavaheline sisesuhe, mille raames võlgnes xxxxxxx advokaat A. S. N. kostjale rahasummad. Kostja on seoses varasemate tehingutega xxxxxxx advokaadile kandnud üle rahasummad, kuid hiljem langesid tehingud ära, mistõttu oli kostjale advokaadile raha kandnud ilma õigusliku aluseta ning advokaadil tekkis kohustus saadu tagastada. Samal ajal tuli aga päevakorda hagejate korteri ost, mistõttu leppisid kostja ja xxxxxxx advokaat kokku, et kostja poolt varem tasutud summad tasaarvestatakse seoses hagejate korteri ostuga. L. kokku, et kostja ei kanna täiendavalt raha juurde, vaid advokaat arvestab tema valduses oleva kostja raha hagejate korteri ostu katteks. Kostja vara arvelt arvestati hagejate korteri ostu katteks kokku 14 000 eurot. 14 000 eurot on summa, mida kostjal ei tulnud advokaadile üle kanda, kuivõrd advokaat arvestas selle tasutuks raha arvel, mille kostja oli varasemalt advokaadile tasunud ning mille osas advokaadil oli tekkinud tagasimakse kohustus. L. on kostja tasunud enese äriühingu kaudu advokaadile ettemaksu advokaaditeenuse eest. Kuivõrd teenust ei saadud, loeti ka kõnesolev ettemaks summas 5500 eurot hagejate korteri ostu katteks. Seega oli advokaadile edastatud kotja poolt varasemalt 19 500 eurot, mis arvestati kokkuleppeliselt hagejate korteri ostu katteks. L. on kostja tasunud advokaadile 5000 eurot enne korteri ostmist ning hiljem veel 5000 eurot kahes osas, st 3000 eurot ja 2000 eurot. Kostja on advokaadile edasi kandnud ka 1400 eurot seoses advokaaditasu ja hüpoteegi pikendamisega seotud kuluga. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna rahasummad on edastatud xxxxxxx advokaadile A. S. N. . Kostja leiab, et alusetu rikastumise nõude eeldused ei ole täidetud. Alusetu rikastumise sätete kohaldamine eeldab, et hagejate poolsed ülekanded kostjale oleksid tehtud õigusliku aluseta. Kuna sooritus on tehtud lepingu alusel, saab selle õiguslik alus puududa, kui leping on tühine, ja ära langeda, kui leping on tühistatud. L. lõppemine ei võta lepingu kehtivuse ajal lepingu alusel tehtud soorituselt õiguslikku alust ega anna põhjust kohaldada alusetu rikastumise sätteid. Isegi kui xxxxxxx advokaadi sõnul on leping lõppenud tähtaja möödumisel, ei ole õiguslik alus ülekannete tegemiseks ära langenud. Hagejad ei ole kordagi väitnud, et leping oleks tühine või tühistatud. L. ei ole ka taganetud, mistõttu on välistatud ka tagasitäitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel. Seega hagejate ja xxxxxxx advokaadi vahel sõlmitud leping on kehtiv ja ülekanded kostjale on tehtud õiguslikul alusel. Kostja leiab, et hagejate ja kostja vaheline õigussuhe on reguleeritud lepinguga, mis on sõlmitud hagejate ja xxxxxxx advokaadi A. S. N. vahel, mistõttu ei ole vajalik ega asjakohane hagejate ja kostja vahelist õigussuhet käsitleda maaklerilepinguna. xxxxxxxxx advokaat A. S. N. on olnud müüja esindaja rollis. Seetõttu on xxxxxxx advokaat olnud justkui maakleri rollis ning hagejatel on juba maaklerileping A. S. N. . Kui kohus tuvastab hagejate ja kostja vahel maaklerilepingu olemasolu, siis tuleb jätta hagi rahuldamata, kuna kostja ei ole rikkunud ühtegi maaklerilepingust tulenevat kohustust. Maaklerilepingu puhul hagejad saaksid kostjalt viimasele makstu tagasi nõuda lepingust taganemise korral. L. taganemise eelduseks on VÕS § 116 lg 1 järgi lepingust tuleneva kohustuse oluline rikkumine. Käesoleval juhul lepingust taganetud ei ole. Samuti ei ole hageja väitnud, et kostja oleks maaklerilepingut rikkunud. Kostja on enese lepingulisi kohustusi täitnud korrektselt. Üheks põhjuseks, mis hagejad kinnisvaratehinguga lõpuni ei saanud minna, oli asjaolu, et hagejad ei teinud kostjale volikirja, kui kostja seda küsis. Seega on hagejad ise takistanud tehingu lõpuleviimist. Kui kohus leiab, et poolte vahel on olnud maaklerileping ja kostja on maaklerilepingut rikkunud, siis leiab kostja, et tema tegevuse eest maaklerina tuleb maksta 5000 eurot (ca 5% kinnisvaratehingu väärtusest, mis oli 104 500 eurot) ja hüvitada talle maaklerilepingu täitmisel tekkinud lennupiletite kulu 2278,79 eurot. Kostja vastuväide kohtu tegevuse kohta ja taotlus menetluse uuendamiseks, taotlus protokolli parandamiseks
5.Kostja esitas 6. novembril 2023 vastuväite kohtu tegevuse kohta ja taotluse menetluse uuendamiseks. Kostja esitas ka taotluse 24. oktoobri 2023 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja esitas vastuväite kohtu tegevuse kohta osas, millega kohus otsustas lõpetada tsiviilasjas sisulise arutamise ilma kõigi tõendite uurimisega; millega lõpetati eelmenetlus selliselt, et uuritud tõendite ring on ebaselge; millega ei antud kostjale võimalust tutvuda, esitada seisukohta ja vastu tõendeid hageja poolt viimasel hetkel esitatud tõenditele; millega kohus jättis täielikult käsitlemata kostja taotluse tunnistaja A. B.P ülekuulamiseks ja jättis tunnistaja üle kuulamata; sundis kostjat osalema poole ärakuulamisel ilma võimaluseta selleks ette valmistuda. Eeltoodud põhjendustel ei olnud võimalik sisulist arutamist lõpetada ja menetlus tuleb uuendada, et tagada kostjale võimalus esitada vastuväiteid ja seisukohti ning vastutõendeid hageja poolt viimasel hetkel esitatud tõenditele. Kostja peab vajalikuks, et kohus parandaks protokolli kohtuistungil toimunud täpse ja arusaadava fikseerimise kaalutlustel. Kostja palub kostja vande all antud seletust täiendada. Samuti palub kostja lisada protokolli pärast sisulise arutamise lõpetamist kostja lepingulise esindaja öeldu. Hageja palub jätta kostja taotlused rahuldamata. Kostja on menetluses korduvalt soovinud esitada tõendeid ning nõudnud hagejalt hagi täpsustamist, et hagile vastu vaielda. Kostja eesmärk on olnud menetluse takistamine ja venitamine, mitte asja sisuline lahendamine. Kostja soovib esitada täiendavaid tõendeid, kuid ei ole välja toonud, milliseid tõendeid kostja täiendavalt esitada soovib. Kostja esitas ise oma seisukoha ja tõendid hilinenult ja hagejad vastasid sellele esimesel võimalusel. Tunnistaja ülekuulamisest loobus istungil kostja isiklikult. Kohtu poolt menetlusosaliste vande all ülekuulamine on nähtav eelistungi protokollist see ei saanud tulla kostjale ootamatusena. Kohtuistungi protokoll on piisavalt põhjalik ja ülevaatlik. Tegemist ei ole protokolli parandamise, vaid selle muutmisega. Menetlusosaliste vande all antud põhisisu on protokolli märgitud ja protokoll vastab nõuetele.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et kostja vastuväide kohtu tegevuse kohta ja taotlus menetluse uuendamiseks, samuti taotlus 24. oktoobri 2023 kohtuistungi protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. TsMS § 437 p 1 kohaselt võib kohus asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Kohus leiab, et kostja on saanud oma tõendite esitamiseks aega juba kohtu kirjaliku vastuse nõudega 4. mail 2022. Kohus nõustub hagejate arvamusega selle kohta, et hagejate 24. oktoobri 2023 istungi eelselt esitatud tõendid lähtusid kostja enda seisukohtadest ning hageja seisukohtade puhul ei olnud tegemist uute asjaoludega. Kostja on taotlenud pärast hagi menetlusse võtmist aega xxxxxxx advokaadiga kontakteerumiseks ja mille kohta pole tulemust kohtule esitatud, tunnistaja ülekuulamise taotluse esitamisel on kostja esindaja ise lubanud tunnistaja kohtusse kaasa võtta (taotlus 30.11.2022, tl 83). Edasi on kostja esindaja advokaat S. J. esindusõigus lõppenud. Kohus eeldab, et uus esindaja, kellega kohus on 2023 korduvalt on aegu kooskõlastanud, arvestab kostja kohtule antud vastuses antud lubadusega. Seetõttu ei saanud kohtu poolt tunnistaja kutsumata jätmise asjaolu olla kostja esindajale üllatuseks, pidi ta ju ise tunnistaja istungile kaasa võtma. Pole ka poolte vande all antud ütlustes ja kirjavahetuses juttu, et tunnistaja, s.o kostja abikaasa pidanuks hagejate heaks midagi tegema või neile raha tagastama. Vahepeal on kostja soovinud, et kohus kohustaks hagejat hagi täpsustama, tasuma tagatist. Kohus osundab, et hageja tõenditest pole esitatud midagi uut ega üllatavat. TsMS § 200 lg 2 alusel ei luba kohus menetlusosalistel õigusi kuritarvitada. Õigus olla ära kuulatud on
olnud vastuväite esitajale tagatud. Neid asjaolusid arvestades oli põhjendatud eelmenetluse lõpetamine 24.10.2024 võtta vastu mõlema poole tõendid ja anda tähtaeg pooltele lõppseisukohtade esitamiseks, millega on tagatud kostja õigused menetlusdokumentidele reageerimiseks ja vastamiseks. Kohus leiab, et kohtuistungi protokoll vastab TsMS § 50 nõuetele. Kohus leiab, et kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm, kohus nõustub hagejaga, et protokoll on piisavalt põhjalik ja ülevaatlik, sh kostja vande all antud ütluste põhisisu on protokollis piisava põhjalikkuse ja täpsusega kajastatud.
7.Kohus ei nõustu kostjaga, et hagi tuleks Eesti kohtul kohtualluvuse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata. Kostja leiab, et kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt allub asi xxxxxxx kohtutele. Kõnealune kohtualluvuse kokkulepe ei sisaldu poolte vahel sõlmitud lepingus. Pooled ei ole omavahel kohtualluvuse kokkulepet sõlminud.
8.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 alusel.
10.Pooled ei ole omavahel võõrad. Asjaoludest selgub, et pooled on tööalaselt tutvunud 15 aastat tagasi. Hageja on soovinud soetada korteriomandit xxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxx/ xxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx. Kostja on soovinud aidata seda korraldada, et eestlaste diasporaad suurendada, jagades infot ja viia hagejad kokku tehingut vahendava advokaadi A. S. N. vahendusel kinnisvara ostmiseks kogusummaga 104 500 eurot. Kostja võttis kohustuse tegeleda edasise asjaajamisega, sh aidata korraldada lepingute sõlmimist ja vahendada tehingute rahastamist. Maksekorraldustega on tõendatud hagejate raha ülekanded kostjale perioodil 28. juuni 2019 kuni 5. september 2019 kogusummas 35 900 eurot (tl 9-14) edasikandmiseks nimetatud korteriomandi soetamiseks ja kokkuleppe täitmiseks. L. on kirjas, et tehing viiakse läbi B.P vahendusel (tl 7 pöördel). A. S. N. vastas 18. oktoobril 2019 hagejate nõudekirjale, et tema ei ole kunagi saanud summat 35 900 eurot, vaid on saanud üksnes hagejate enda poolt tasutud 5000 eurot. A. S. N. 18. juunil 2021 edastatud kirja kohaselt kaotasid hagejad nõudeõiguse tehingu vormistamiseks, kui tehingut ei vormistata hiljemalt 30. juulil 2021. Nimetatud kuupäevaks jäi kinnisvara tehing sõlmimata. Ja hagejad kaotasid ettemaksu 10 000 eurot, millest 5000 oli tasutud kostja vahendusel.
11.Kohus leiab, et kostja tegevusel esinevad lepingu sõlmimise vahendamise ehk maaklerilepingu (VÕS § 658) tunnused. Hageja on vande all kinnitanud, et tehingu tingimustes lepiti kokku advokaadiga ja kostja pidi saama tehingu õnnestumisel vaheraha. Ise ka ei mäleta kui palju. Samas on vaheraha ehk tasu saamine võimalik eduka tegevuse tulemusena.
12.Asja materjalidest nähtub, et korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxx/xxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx valduse on hagejad saanud kostja käest ja korterit ka enda vajaduste järgi kohandanud. Kommunaalteenuste tasumine käis kostja vahendusel. Hageja vande all antud ütlustest nähtub, et kostja toimetas asjaajamist kohapeal ja saatis arved hagejatele. Kostja on öelnud, et oma töö eest ta arveid hagejatele ei esitanud, elektrikutele ja
elektriarvete eest esitas. Kohus leiab, et hagejate ja kostja vahel oli kokkulepe ja selle realiseerumine kinnisvara edukal soetamisel tähendanuks ka nn vahendustasu ehk maakleritasu (VÕS § 664 lg 1). Pole ühtegi kuludokumenti, kus kostja esitaks ülevaate xxxxxxxxx hagejate asjade ajamisega tekkinud kuludest. Kuludest hakkas kostja rääkima alles menetluses. Õigust maakleritasule seega pole. Kohus leiab, et tehinguni pole jõutud ja kidakeelsed eestlased pole teenuse tasus, mis hõlmas ca 2 aasta jooksul valduse otseseid kulusid, lepinguid elektri ja veevarustuse tagamisel ja nende tasumise vahendamises kokku leppinud. On meilivahetus elektrilõivu summale 250 ja tekst: „et mingi taat peab veel nõusoleku andma ja lõiv 250 eurot ja vee teeme ühenduse öösel ja selle peaks paari päevaga ametlikuks saama, hullumaja“ (I kd tl164). Kohtu siseveendumuse kohaselt ja TsMS § 233 alusel võib eeldada, et need summad korteri haldamise vahendamisel on kostja ka hagejalt kätte saanud. L. tuleb kahest klassikalisest põhimõttest, mille on välja öelnud kunagine Saksamaa rahareformi teostaja ja hilisem liidukantsler L. Erhard: „Igaüks teenib täpselt niipalju, kui ta teenib, ja parem on mitte midagi teha, kui kulusid esile kutsuda“. Kostja elab mõlemas riigis ja on väheusutav, lausa ebaloogiline, et ta ca kahe aasta jooksul hagejate valdust tasuta on hooldanud. Kohus leiab, et kõik, mis on ebaloogiline, ei saa olla seaduslik. Mingi „trikk“ on ka kostja soovis, et hagejad ei teeks talle objekti nimega pangaülekandeid. Hageja on vande all kinnitanud, et on kõik kostja poolt temale esitatud arved kinni maksnud. Kostja õigus maakleritasule on seega VÕS § 664 lg 2 järgi realiseerunud.
13.Hagejad pole 28. juuni 2019 lepingut teise poolega vaidlustanud. Hageja jaoks on leping lõppenud eelpool refereeritud xxxxxxx korteri omanike advokaadi A. S. N. vastusega 18. oktoobril 2019 hagejate nõudekirjale, millest selgub, et tema ei ole kunagi saanud summat 35 900 eurot, vaid on saanud üksnes hagejate enda poolt tasutud 5000 eurot. A. S. N. 18. juunil 2021 edastatud kirja kohaselt kaotasid hagejad nõudeõiguse tehingu vormistamiseks, kui tehingut ei vormistata hiljemalt 30. juulil 2021. Kohus osundab, et kui kaks eestlast, üks soovib teist aidata ja saab teatud vahendustegevuse edukaks elluviimiseks ülekannetega rahalisi vahendeid ja pole suutnud tõendada endale saadud raha edasikandmist välja arvatud hagejate 5000 eurot ülekanne 6. novembril 2019 (II kd tl 58), vastutab ta VÕS § 626 lg1 saadu väljaandmise eest.
14.Kohus osundab, et kostja ja xxxxxxx advokaadi vaheline sisesuhe, mis hõlmas mitmeid erinevaid kavandatavaid kinnisvaratehinguid pikema ajaperioodi kestel ei puutu hagejatesse, kes olid huvitatud konkreetse korteri ostust mille teostamiseks nad kandsid just kostjale üle 35 900 eurot. Hagejad ei ole osapooleks kostja ja xxxxxxx advokaadi vahelises sisesuhtes. xxxxxxxxx advokaat A. S. N. on olnud kostja enda lepingupartneriks erinevate tehingute tegemisel erinevates xxxxxxxxx linnades hotelli ja korteri ostmisel xxxxxxx, korteri ostmisel xxxxxxx (tl 91) ja kohtu hinnangul oli ettevõtlikul kostjal advokaat A. S. N. juures nn usalduskrediit ja see tõendatud kostja end vande all antud ütlustega, millest selgub, et kostja on varemgi vahendanud kinnisvara läbi xxxxxxxxx advokaadi erinevates xxxxxxx linnades ja seetõttu oli tal advokaadi deposiidis raha. Ülekanded on kostja poolt tehtud 10. juuli ja 24 juuli 2018 summas 5500 eurot ja aasta enne hagejate korteri soovi (tl 86-87).
15.Hagejad soovivad oma raha tagasi saada kostjalt kui käsundi saajalt. 14. novembril 2022 toimunud eelistungil möönis kostja vastusena kohtu küsimusele kostjapoolse kompromissi kohta, et ta sooviks advokaadi käest rahad tagasi küsida, selgitades et 10 000 eurost kui mittetagastatavast deposiidist jäädakse ilma, kuid 25 000 eurot on kostja kohustus saada see raha kätte (eelistungi protokoll, lk 4).
16.Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta oleks käsundi täitmiseks kasutanud hagejatelt saadud 35 900 eurost 30 900 eurot, mis sellest tulenevalt kuulub VÕS § 626 lg 1 alusel hagejatele tagastamisele. Hagejad on oma subjektiivset õigust realiseerides hagi eset vähendanud 5000
euro võrra. Kohus loeb, et hagejad on selles ulatuses hagi tagasi võtnud. Kohus jätab hagi 5000 euro nõudes läbi vaatamata.
17.Hagejad vähendasid menetluse käigus põhinõuet, kuid viivisenõude puhul jäid esialgse hagiavalduses märgitud summa 2124,49 eurot juurde. Arvestades põhinõude vähendamist, oleks hageja pidanud korrigeerima ka hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõuet. Igal juhul ei pea kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõuet põhjendatuks. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt oli hagejatel tehingu tegemise võimalus kuni 30. juulini 2021, millest tulenevalt hagejatel tekkis õigus nõuda kostjalt tehingu tegemiseks kantud summad tagasi, st kohustus muutus sissenõutavaks alates 31. juulist 2021. Kohtu hinnangul on oluline, kas ja millal hagejad oma nõudest kostjale teatasid. Hagejad ei ole seda esile toonud. Kohus leiab, et VÕS § 113 lg 2 kohaselt on põhjendatud viivist arvestada alates hagiavalduse esitamisest, kuna tegemist on olukorraga, kus rahalise kohustuse täitmise aeg ei olnud kindlaks määratud. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja viivise põhivõlalt seadusjärgses määras, st VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni.
18.Hagejate taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma kohtuotsusest tulenevad kohustused hageja I arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-s Swedbank, märkides selgitusse „Tsiviilasi 2-226174“. Menetluskulud
19.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-st 2, arvestades et hageja oma nõuet kostja vastuväidet arvestades vähendas, ja TsMS § 163 lg-st 1, arvestades hageja ülejäänud nõude osalist rahuldamist. Rahuldatud hagi hind on 33 372 eurot (põhinõue 30 900 eurot + ühe aasta eest arvutatud viivis 2472 eurot). Võrrelduna algselt esitatud hagi hinnaga (40 896,49 eurot), kohus rahuldas hagi 81,60% ulatuses. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud hagejate kanda 18,30% ulatuses ja kostja kanda 81,60% ulatuses.
20.Hageja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ajamahuga 46,75 tundi ja tunnitasuga 140 eurot + käibemaks , millele lisandub hagilt ja hagi tagamisel tasutud riigilõivud 1470 eurot, s.o kokku summas 9324 eurot (kd II tl 7-9). Kostja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ajamahuga 67 tundi ja 6 minutit ja tunnitasuga 140 eurot + käibemaks, summas 11 160,77 eurot (II kd tl 11-12). Kohus leiab, et riigilõivud 1470 eurot on põhjendatud menetluskulud. L. esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Poolte lepinguliste esindajate tunnitasu määrad (koos käibemaksuga 168 eurot tunnis) on õigusteenuse keskmist hinda arvestades põhjendatud. Arvestades asja keerukust ja mahtu, on poolte lepinguliste esindajate ajakulud kohtu hinnangul ülemäärased. Kohus vähendab hageja lepingulise esindaja ajakulu 35 tunnile ja kostja lepingulise esindaja ajakulu 30 tunnile. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 7350 eurot (35 tundi x 168 eurot tunnis + 1470 eurot). Arvestades menetluskulude jaotust, tuleks sellest kostjalt hageja kasuks välja mõista 5997,60 eurot (81,60% 7350 eurost). Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 5040 eurot (30 tundi x 168 eurot tunnis). Arvestades menetluskulude jaotust, tuleks sellest hagejalt kostja kasuks välja mõista 922,32 eurot (18,30% 5040 eurost). Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, siis teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5075,28 eurot (5997,60 eurot - 922,32 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hagejate taotlusel, et
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
1.Rahuldada B.P apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2024. a otsus osas, milles maakohus rahuldas T.S ja L. M.W põhivõla nõude B.P vastu summas, mis ületab 24 500 eurot ja viivist sellelt summalt, samuti menetluskulude jaotuse osas. Jätta maakohtu otsus muus osas muutmata.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada T.S ja L. M.W hagi B.P vastu osaliselt. Mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. M.W kasuks välja põhivõlg 24 500 eurot, 16. detsembri 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3979 eurot 40 senti ning viivis põhinõudelt 24 500 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17. detsembrist 2024 kuni nõude täitmiseni. Jätta menetluskulud maakohtus 21% ulatuses solidaarselt T.S ja L. M.W ja 79% ulatuses B.P kanda.
4.1.Jätta rahuldamata B.P 6. novembril 2023 esitatud vastuväide kohtu tegevuse kohta ja taotlus menetluse uuendamiseks. 4.2 Jätta rahuldamata B.P 6. novembril 2023 esitatud taotlus 24. oktoobri 2023 kohtuistungi protokolli parandamiseks.
4.3.Jätta hagi läbi vaatamata osas, milles T.S ja L. M.W paluvad B.P-lt välja mõista põhivõla 5000 eurot.
4.4.Rahuldada T.S ja L. M.W hagi osaliselt.
4.5.Välja mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. M.W kasuks põhivõlg 24 500 eurot.
4.6.Välja mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. M.W kasuks 16. detsembri 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3979 eurot 40 senti ning viivis põhinõudelt 24 500 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17. detsembrist 2024 kuni põhinõude täitmiseni.
4.7.Jätta menetluskulud maakohtus 21% ulatuses solidaarselt T.S ja L. M.W ja 79% ulatuses B.P kanda.
4.8.Määrata T.S ja L. M.W menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 7350 eurot (koos käibemaksuga).
4.9.Määrata B.P menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 5040 eurot (koos käibemaksuga).
4.10.Mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. Tartu kasuks välja menetluskulud maakohtus 5806 eurot 50 senti (koos käibemaksuga).
4.11.Mõista T.S-ilt ja L. M.W-lt solidaarselt B.P kasuks välja menetluskulud maakohtus 1058 eurot 40 senti (koos käibemaksuga).
5.Jätta rahuldamata B.P taotlus kõrvaldada tsiviilasja toimikust T.S ja L. M.W 23. oktoobri 2023 menetlusdokument ja selle lisad.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 21% ulatuses solidaarselt T.S ja L. M.W ja 79% ulatuses B.P kanda.
7.Määrata T.S ja L. M.W menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 2287 eurot 50 senti (koos käibemaksuga).
9.Mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. T kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 1807 eurot 13 senti (koos käibemaksuga).
10.Mõista T.S-ilt ja L. M.W-lt solidaarselt B.P kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 796 eurot 15 senti (koos käibemaksuga).
11.Tasaarvestada T.S ja L. M.W ning B.P vastastikused menetluskulude nõuded maaja ringkonnakohtus (käesoleva otsuse resolutsiooni p-d 4.10, 4.11, 9 ja 10) ning tasaarvestuse tulemusena mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. M.W kasuks välja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku 5759 eurot 8 senti (koos käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
RIIGIKOHUS
RESOL. 1. Keelduda kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse tõttu. 2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud kassaatori kanda. 3. Kassatsiooniastme menetluskulusid välja ei mõisteta. 4. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 694 lg 2).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.