Võlaõigus

2

Lepingute alusel on hageja väljastanud kostjale (i) 28.07.23 krediidisumma 700 eurot (vt lisa 7) ja 44,00 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks (vt lepingu põhitingimused p 1.22 ja laenulepingu üldtingimused p 4.1); (ii) 29.08.2023 krediidisumma 2000 eurot (vt lisa 8), 126,00 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks; (iii) 07.11.2023 krediidisumma 1000 eurot (vt lisa 9), 63,00 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks; (iv) 12.12.2023 krediidisumma 500 eurot (vt lisa 10), 31 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks; (v) 30.12.2023 krediidisumma 10 000 eurot(vt lisa 11), 632 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks; (vi) krediidisumma 400 eurot (vt lisa 12), 25 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks. Lisaks krediidilepingule sõlmisid pooled lisateenuse lepingu XXX, mille kohaselt krediidisaajal on võimalik muuta tagasimaksegraafikut läbi e-keskkonna. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 10 eurot ja esimese kuumakse on hageja samuti välja makstud krediidisummast maha arvestanud. Pooled on sõlminud lisateenuse lepingu XXX, mille kohaselt krediidiandja saadab teateid seoses laenu tagasimaksetega ja Bondora kontoga. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 2,99 eurot. Lisaks on pooled sõlminud lisateenuse lepingu XXX, millega kostja omandas mh õiguse pikendada maksegraafikut, peatada põhiosamaksed jne. Kostja kohustus vastava teenuse eest tasuma ühes kuus 14.99 eurot. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustustega tagastama lepingus määratud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena (vt lisad 13-18), kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. 1.5. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks korduvalt meeldetuletusi, sh lepingu ülesütlemise hoiatuse (vt lisa 19), milles selgitas, et annab võlgnikule viimase tähtaja (30 päeva) võlgnevuste likvideerimiseks. Kostja võlgnevust ei täitnud ega pidanud ka läbirääkimisi võlgnevuse kõrvaldamiseks, mistõttu oli hageja sunnitud lepingu 06.01.2025 erakorraliselt üles ütlema (vt lisa 20). Kostja sõlmis lepingu sidevahendi abil VÕS § 52 järgi, logides end sisse hageja eteenuse keskkonnas ja andis tahteavalduse lepingute sõlmimiseks, identifitseerides end vastava pin-koodi sisestamisega. Hageja edastas kostjale lepingueelse teabe VÕS § 404, 405 järgi (vt lisad 21-26). Kostja on laenud kätte saanud, need on katnud tema kontole. Lepingutes on krediidikulukuse määrad kooskõlas seadusega. Hageja kontrollis kostja laenuvõimekust ja kostja oli krediidivõimeline. Nimelt on hageja on kontrollinud kostja varanduslikku olukord, pangakonto väljavõtet, varasemaid kohustusi, ülalpeetavate arvu, kontrollis maksehäire registrit. Laenuleping nr XXX osas on kostja osaliselt või täielikult võlgnevuses osamaksetega alates juunist 20242. Seisuga 03.01.2025 oli kostjal tagastamata krediidisumma (i) 654,92 eurot, (ii) intressivõlg 73,93 eurot4, (iii) haldustasu võlg 17,56 eurot, (iv) viivise võlg 0,59 eurot. Laenulepingu nr XXX osas on kostja osaliselt või täielikult võlgnevuses osamaksetega alates juunist 20247. Seisuga 03.01.2025 oli kostjal: (i) tagastamata krediidisumma 3

1890,46 eurot, (ii) intressivõlg 213,72 eurot, (iii) lepingu haldustasu võlg 50,16 eurot, (iv) viivisevõlg 1,69 eurot Laenulepingu nr XXX osas on kostja osaliselt või täielikult võlgnevuses osamaksetega alates juunist 202412. Seisuga 03.01.2025 oli kostjal: (i) tagastamata krediidisumma 957,55 eurot, (ii) intressivõlg 76,60 eurot (iii) lepingu haldustasu võlg 25,02 eurot, (iv) viivisevõlg 0,81 eurot Laenulepingu nr XXX osas on kostja osaliselt või täielikult võlgnevuses osamaksetega alates juunist 202417. Seisuga 03.01.2025 oli kostjal: (i) tagastamata krediidisumma 483,27 eurot (ii) intressivõlg 46,49 euro, (iii) lepingu haldustasu võlg 12,47eurot (iv) viivisevõlg 0,41 eurot Laenulepingu nr XXX osas on kostja osaliselt või täielikult võlgnevuses osamaksetega alates juunist 202422. Seisuga 03.01.2025 oli kostjal: (i) tagastamata krediidisumma 9773,32 eurot, (ii) intressivõlg 941,33 eurot24, (iii) lepingu haldustasu võlg 251,03 eurot, (iv) viivisevõlg 8,32 eurot. Laenulepingu nr XXX osas on kostja osaliselt või täielikult võlgnevuses osamaksetega alates juunist 2024. Seisuga 03.01.2025 oli kostjal: (i) tagastamata krediidisumma 394,34 eurot, (ii) intressivõlg 25,76 eurot, (iii) lepingu haldustasu võlg 10,03 eurot, (iv) viivisevõlg 0,33 eurot. Kostjal tuli tagastada nii krediit, kui sellelt arvestatav lepingujärgne intress, mille suurus on toodud laenulepingute eritingimuste punktis 1.20. Lisaks kohustus kostja tasuma vastavalt lepingute eritingimuste punktile 1.21. ka haldustasu 4% laenusummast aastas. Vastavalt lepingute üldtingimuste p 6.1, p 6.2, p 8.1 ja 8.2 kohustus kostja tagastama krediidi, sellelt arvestatava intressi ja haldustasu annuiteetmaksetena laenusumma kuumaksena. Vastavalt lepingute punkti 8.4 kohaselt tasub kostja laenuandja pakutava lisatoote või teenuse kasutamisel hageja veebilehel avaldatud hinnakirja alusel ning kostja tasub laenuandjale kõik sellised tasud laenuvõtjale portaalis edastatud teate alusel teates märgitud tähtaja jooksul. Lisateenuste eest on hageja esitanud kostjale perioodil 04.06.2024-03.01.2025 (i) XXX teenuse eest kaheksa arvet summas 14,99 eurot, st kokku 119,92 eurot; (ii) XXX teenuse eest kaheksa arvet summas 2,99 eurot, st kokku 23,92 eurot, (iii) XXX teenuse eest kaheksa arvet summas 10 eurot, st kokku 80 eurot (vt lisa 27). Vastavalt VÕS § 1132 lg 1 on hageja kostjale edastanud 13.11.2024 korduva meeldetuletuse ja arvestanud sissenõudmiskulu 5 eurot (vt lisa 28). Seega on lisateenuste ja sissenõudmiskulu osas kostja võlgnevus lepingu ülesütlemisel kokku 228, 84 eurot. Eeltoodust tulenevalt oli hageja võlgnevus kostja vastu laenulepingutest tulenevalt lepingute ülesütlemisel kokku 16 506,94 eurot. Menetluse ökonoomiast tulenevalt arvestab hageja kõik kostja poolt tehtud maksed põhiosa maksete katteks ja nõuab vaid seadusjärgset intressi VÕS § 94 järgi ega nõua muid tasusid. 4

Laenulepingu nr XXX osas on tagastamata krediidisumma jääk lepingu ülesütlemisel 385,45 eurot (vt lisa 29). Laenulepingu nr XXX osas on krediidisumma jääk lepingu ülesütlemisel 1176,38 eurot (vt lisa 30). Laenulepingu nr XXX osas on krediidisumma jääk lepingu ülesütlemisel 708,07 eurot (vt lisa 31). Laenulepingu nr XXX osas on hageja nõue 372,78 eurot (vt lisa 32). Laenulepingu nr XXX osas on hageja nõue 7676,71 eurot (vt lisa 33) ja laenulepingu nr XXX osas on hageja nõue 358,48 eurot (vt lisa 34). Kokku on kostjal tagastamata krediidisummad nimetatud lepingute alusel 10 677,26 eurot. Alates lepingute ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni, on hageja viivisenõue (seadusjärgses määras) tagastamata krediidisummadelt 234,84 eurot (vt lisa 35). Hageja taotleb kohtult ka nn jooksva viivise väljamõistmist võlgnetavalt põhinõudelt 10677,26 eurolt alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuse jäägilt kuni kohustuste kohase täitmiseni. Lisaks palub hageja kohtul jätta mõlema poole menetluskulud kostja kanda ja menetluskulude kindlaksmääramisel vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 10912,10 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest viivis võlgnetavalt põhinõudelt 10 677,26 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuse jäägilt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja seisukoht Kostja ei ole hagile vastanud, kuid on hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse isiklikult kätte saanud 29.09.2025 ja hageja menetluskulude nimekirja kätte saanud 11.07.2025. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

5

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Hagiavalduses viidatud laenulepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 401 lg 1, § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403.4). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C 679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus kohtuasjas nr 221-13098, p-d 13, 25). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kuna hageja nõuab vaid põhivõlga, seadusjärgset intressi ega nõue muid tasusid ja arvestas kõik maksed põhinõude katteks, ei ole kohtul vaja vastutustundliku laenamse põhimõtet kontrollida. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus kontrollib hagis märgitud laenude andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määrasid. Lepingu nr XXX krediidi kulukuse määr on 45,54% (vt lisa 1, eritingimused p 1.23), samas kui laenu väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr1 16,72%, mistõttu jääb laenu kogukulumäär alla kolmekordse seadusjärgse määra. Lepingu nr XXX krediidi kulukuse määr on 45,60% (vt lisa 2, eritingimused p 1.23), samas kui laenu väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 16,72%, mistõttu jääb laenu kogukulumäär alla kolmekordse seadusjärgse määra. Lepingu nr XXX krediidi kulukuse määr on 37,84% (vt lisa 3, eritingimused p 1.23), samas kui laenu väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 16,72%, mistõttu jääb laenu kogukulumäär alla kolmekordse seadusjärgse määra.

6

Lepingu nr XXX krediidi kulukuse määr on 37,78% (vt lisa 4, eritingimused p 1.23), samas kui laenu väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 17,36%, mistõttu jääb laenu kogukulumäär alla kolmekordse seadusjärgse määra. Lepingu nr XXX krediidi kulukuse määr on 37,82% (vt lisa 5, eritingimused p 1.23), samas kui laenu väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 17,36%, mistõttu jääb laenu kogukulumäär alla kolmekordse seadusjärgse määra. Lepingu nr XXX krediidi kulukuse määr on 24,55% (vt lisa 6, eritingimused p 1.23), samas kui laenu väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 17,36%, mistõttu jääb laenu kogukulumäär alla kolmekordse seadusjärgse määra. Seega on lepingud kehtivad. Hagi kuulub TsMS § 407 lg 1, 2 alusel rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 10912,10 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest ehk 19.03.2025 viivis võlgnetavalt põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuse jäägilt kuni kohustuse kohase täitmiseni. TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad poolte menetluskulud kostja kanda ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista TsMS § 175 lg 1 lepingulise esindaja kulusid 150 eurot 1 tunni eest ilma käibemaksuta ja riigilõivu § 138 lg 1,2, § 139 lg 1, 2 järgi 840 eurot ning kooskõlas TsMS § 177 lgga 4 võlgnetavatelt kuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.