MMaetMarker OÜ (end Maxmark24 OÜ) hagi M Ki vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetluse liik Hagihind
lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MMaetMarker OÜ (end Maxmark24 OÜ, registrikood 14454242) Hageja esindaja: vandeadvokaat Oksana Morozova (epost xxx) Kostja: M K (isikukood xxx) Kostja esindaja: R M (e-post xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
28.11.2025
4 112,06 eurot
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista M Kilt põhivõlg 1 100 eurot ja viivis 50,22 eurot MMaetMarker OÜ kasuks.
3.Välja mõista M Kilt MMaetMarker OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 1 100 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.08.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud 31,18% osas M Ki ja 68,82% osas MMaetMarker OÜ kanda.
Välja mõista M Kilt menetluskulu 774,94 eurot MMaetMarker OÜ kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb M Kil tasuda MMaetMarker OÜ-le menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja tegeleb sõidukite remondi ja hooldustöödega. Kostja pöördus 2023.a. hageja poole sooviga remontida oma sõidukit xxx xxx. Kostja tasus ettemaksu ning jättis sõiduki hageja töökotta. Pärast remondi teostamisest helistas hageja kostjale, et sõiduk on valmis. Kostja tuli sõidukile järgi. Hageja esitas kostjale arve 230227-A8 summas 2 619,99 eurot. Kuna kostja ei suutnud arvet kohe tasuda, siis lepiti kokku, et arve tasumiseni jääb sõiduk hageja töökoja territooriumile täiendava tasu eest 10 eur/päev. Kostja tuli 12.05.2023 öösel teise komplekti võtmega ning viis sõiduki omavoliliselt ära. Kostja jättis arve tasumata. Kõik toimingud, teostatud tööd, maksmus olid kostjaga kooskõlastatud ning kõik teostatud tööd olid tehtud kostja eelneval nõusolekul. Kuni 12.05.2023 oli sõiduk hageja töökoja territooriumil ning kogu selle aja jooksul ei esitanud kostja hagejale mitte ühtegi vastuväidet arve osas. Vanad varuosad jäid kostjale tagastamata, sest kostja viis sõiduki ära salaja. Kostja väited seoses tööde väidetava ebakvaliteetsusega on tõendamata. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 2 809,99 eurot (so 2 619,99 eurot tööde eest ja 190 eurot sõiduki parkimise eest hageja territooriumil perioodil 24.04.2023 12.05.2023), viivise 358,87 eurot ning viivise summalt 2 619,99 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud kolmekordses määras alates 31.08.2023 kuni vastava kohustuse täitmiseni. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja pöördus hageja poole 2023.a. veebruaris seoses käigukasti veaga. Kostja viis sõiduki diagnoosimiseks hageja juurde 10.02.2023. Pooled leppisid kokku, et kostja viib sõiduki hagejale edasiseks diagnoosimiseks 19.02.2023. Kostjaga võttis 21.02.2023 ühendust meister xxx ning teatas, et purunenud poldi peab välja puurima, kostja andis töö tegemiseks nõusoleku. Samal päeval teatas meister veel täiendavate vigade avastamisest ning palus kostjal tulla töökotta. Kostja läks 22.02.2023 töökotta, kus meister selgitas, mis kastil viga on ja hageja soovil nimetas ka remondi oletatava maksumuse, see oli 500600 eurot. Kostja oli sellega nõus. Umbes 30 minutit pärast kostja lahkumist võttis meister uuesti ühendust ja teatas, et seoses käigukasti ülekuumenemisega said kahjustada simmerling ja pooltelg. 24.02.2023 kirjutas meister kostjale, et demonteeris käigukasti, parema pooltelje olukord on veel hullem ja vaja oleks osta doonorkast. Ta selgitas, et praegu on tellimiseks saadaval üks käigukast hinnaga 1 600 eurot, kuid kostja võib proovida doonorkasti leida ka iseseisvalt. 27.02.2023 küsis kostja, kui palju ta juba võlgneb ning meister nimetas summaks 605 eurot. Kostja nõustus, et doonorkasti tellib hageja. Meister kirjutas kostjale, et kostjal tuleb tasuda ettemaks 1 671 eurot, mis sisaldab käigukasti ja kohaletoimetamist. 09.03.2023 tasus kostja töökojas ettemaksu 1 700 eurot sularahas. Sama visiidi ajal lepiti kokku, et remondi kogumaksumus tuleb 2 800 eurot (sh kast 1 700). 24.02.2023 küsis kostja töökojalt, mis seisus remont on, meister vastas, et remont on valmis ja sõidukile saab järgi tulla. 27.03.2023 küsis kostja remondi maksumuse kohta, meister vastas, et 2 620 on kõik miinus ettemaks. Selgus, et 2 620 eurot pidanuks veel juurde maksma, seega kujunes remondi üldmaksumuseks 4 320 eurot. Sellise maksumusega remondiga kostja ei ole nõus olnud. Pärast seda, kui kostja oli sõitnud hageja poolt remonditud sõidukiga umbes 400 km, lagunes käigukast uuesti, ning kostja pidi tasuma uue remondi eest 600 eurot. Hageja poolt tehtud tööd ei olnud seega kvaliteetsed. Kostja ei ole saanud tagasi ühtegi vana varuosa, mis hageja versiooni kohaselt olla vahetatud uue vastu ja kostjal on põhjendatud alus kahelda, kas kõik arvel olevad varuosad on vahetatud või mitte. Samuti on arvel märgitud üldine remondi arve summa 1000 eurot äramärkimata, milliseid töid teostati, mitu tundi selleks kulus ja milline on 1 tunni hind. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 2
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.Pooled ei vaidle, et sõlmisid 2023.a. veebruaris suulise lepingu remonditööde tegemiseks kostja sõidukile. VÕS (võlaõigusseadus) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 4 järgi tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes. Hageja on esitanud nõude töö eest tasu saamiseks. VÕS 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled vaidlevad, millise sisuga kokkuleppe nad seoses tasuga sõlmisid.
5.Kostja märkis, et ta pöördus hageja poole, sest sõidukil olid probleemid käigukastiga, esialgselt teostas hageja diagnostika. Pooled ei vaidle, et konkreetsete tööde tegemise kokkuleppimine toimus selliselt, et kostja käis mitu korda hageja töökojas koha peal, samuti vahetati sõnumeid. Kostja väitel lepiti 09.03.2023 kohtumisel kokku, et remondi kogumaksumus on 2 800 eurot, mis sisaldab ka uue käigukasti hinda. Hageja väitel oli kõigi tööde maksumuses suuliselt kokku lepitud enne nende tegemist, kokkulepitud hinda kajastab arve 230227-A8 (dtl 29), mille kohaselt tuli kostjal lisaks ettemaksule 1 700 eurot täiendavalt tasuda 2 619,99 eurot, so kokku 4 319,99 eurot.
6.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
7.Kohus kuulas tunnistajana üle hageja töötaja xxx xxx. Tunnistaja ütluste (dtl 127-129) kohaselt leppis tema kostjaga kokku, millised tööd tehakse. See toimus osaliselt kirjavahetuses ja osaliselt kohtumistel. Tunnistaja selgitas kohtumisel kliendile, kui palju remont maksab. Arutelu, kui palju miski maksab, toimus kogu aeg. Kui kostja tuli teenindusse, arutati, mis varuosa hageja hakkab ostma ja kui palju kõik läheb maksma. Enne tööde alustamist arutas tunnistaja kostjaga, kui palju nii varuosa kui ka tööd lähevad maksma ligikaudses summas. Tööde hind tulenes hinnakirjast. Tööde lõpus oli juba teada konkreetne summa ja oli tehtud arve tööde eest. Kui töö tegemises kokku lepiti, siis töö hind oli selge umbes, oli pluss-miinus. Millises summas lõpuks sai kokku lepitud, tunnistaja ei mäletanud.
8.Kohus leiab, et tunnistaja ütlused ei ole kooskõlas poolte väitega, et tööde tegemise eest lepiti kokku kindlas summas tasu. Tunnistaja ütluste kohaselt arutati hinda jooksvalt ning ligikaudse maksumusena. Vastav on kooskõlas ka poolte sõnumivahetusest nähtuvaga, kuidas kostja korduvalt küsis hinna kohta: 27.02.2023 kostja küsis, kui palju juba võlgneb töö eest (dtl 56, tõlge dtl 71), tunnistaja vastas, et tänasel hetkel kõige eest 605 (dtl 57, tõlge dtl 71); tunnistaja küsis, kas kostja ei tahaks parem sõiduki müüa, sest tunnistaja arvutuste kohaselt umbes 2 800, mille peale kostja küsis, et kas juba ja tunnistaja vastas, et see on doonorkast ja töö koos garantiiga, aga see on +/- (dtl 58, tõlge dtl 71-72); tunnistaja kirjutas, et 1671 ja me tellime ära, kostja küsis, et mida see summa sisaldab, tunnistaja vastas, et kasti, jaotuskasti ja kohaletoimetamist (dtl 59, tõlge dtl 72); 27.03.2023 kostja küsis, et mis summa tuli, tunnistaja vastas, et 2 620, mille peale kostja küsis, et kas see on koos ettemaksuga või ainult remondi eest, tunnistaja vastas, et see on kõige eest miinus ettemaks (dtl 61, tõlge dtl 72). Kui tasus oleks kokku lepitud, siis ei oleks kostja selle kohta pidevalt küsinud, sh ka pärast tööde valmimist. Kohus tuvastab tunnistaja ütluste ning viidatud kirjavahetuse alusel, et pooled ei olnud kokku leppinud konkreetses summas tasu.
9.VÕS § 637 lg 1 järgi kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Vastavalt VÕS § 639 lg 1 töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Nähtuvalt tunnistaja ütlustest ja kirjavahetusest arutati tööde maksumust ligikaudses summas ja suurusjärguna, 3
tunnistaja ütluste kohaselt ta selgitas kohtumistel, mis tööd on vaja sõiduki remontimiseks teha, ning kostja oli tööde tegemisega nõus. Kohus asub seisukohale, et pooled leppisid kokku töö eelarves. Kokkuleppe sisu tunnistaja ei mäletanud. Nähtuvalt sõnumist (dtl 58, tõlge dtl 71-72) väitis tunnistaja kostjale, et töö läheb kokku maksma umbes 2 800 eurot, sh uue käigukasti maksumus. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kokkuleppe sõlmimist suurema eelarve osas. Kuna hind oli ligikaudne, oli tegemist mittesiduva eelarvega.
10.VÕS § 639 lg 2 järgi mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. VÕS § 639 lg 3 järgi kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pea ta maksma eelarvet ületavat tasu.
11.Pooled ei vaidle, et kostja tasus 09.03.2023 ettemaksu 1 700 eurot (arve dtl 60), hageja nõuab tööde eest täiendavalt 2 619,99 eurot. Tasu 4 319,99 eurot ületab eelarvet 2 800 eurot 1,5-kordselt, kohus leiab, et eelarvet on ületatud oluliselt. Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, miks eelarve ületamist ei oleks olnud võimalik ette näha. Seejuures teostas sõidukile enne tööde tegemist diagnostika hageja ise. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta oleks eelarve ületamisest kostjale teatanud. Kostja on välja toonud, et kui ta oleks teadnud, et tööd lähevad maksma 4 319,99 eurot, ei oleks ta neid, arvestades oma sõiduki väärtust, soovinud. Kostja esitas auto24.ee väljavõtte (dtl 64-65), millest nähtuvalt on sarnaste sõidukite maksumus keskmiselt ca 5 800 eurot. Kohus leiab, et hageja, jättes eelarve ületamisest teatamata, võttis kostjalt võimaluse töödest keeldumiseks ning lepingu ülesütlemiseks. Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt eelarvet ületanud summat mh alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1042 lg 1, § 1042 lg 2 p 2).
12.VÕS § 637 lg 3 alusel töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Pooled ei vaidle, et töö sai valmis 2023.a. märtsis. Kohus leiab, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
13.Kostja on välja toonud, et hageja poolt teostatud tööd ei olnud kvaliteetsed, mille tõttu tekkis kostjal kahju 600 eurot, so kulu täiendavatele töödele. Kostja esitas 06.09.2023 vahekasti remondiarve summas 600 eurot, millel on märgitud, et puudus õli ja selle tagajärjel jooksis vahekast kinni (dtl 63). Kohus selgitas 22.09.2025 kostjale, et asjaolud, millega kostja sisustab hageja poolt teostatud tööde mittevastavust vähemalt keskmisele kvaliteedile, tuleb välja tuua ja tõendada kostjal; kostjal tuleb tõendada ka kahju ulatus, põhjuslik seos tööde kvaliteedi ja tekkinud kahju vahel ning millal kostja tööde mittevastavusest teada sai ning sellest hagejale teatas (VÕS § 644 lg 1). Kostja täiendavalt ühtegi asjaolu välja ei toonud ega tõendit ei esitanud. Pooled ei vaidle, et kostja võttis oma sõiduki hageja valdusest tagasi 12.05.2023. Kohus leiab, et esitatu ei võimalda tuvastada, et 06.09.2023 arvel kajastatud töö tegemise vajadus seonduks hageja poolt teostatud töödega. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et tal oleks hageja vastu nõue, mida oleks võimalik hageja nõuetega tasaarvestada.
14.Kohus rahuldab hageja tasunõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1 100 eurot (2 800 - 1 700) VÕS § 108 lg 1 alusel.
15.Hageja on täiendavalt esitanud nõude 190 euro väljamõistmiseks sõiduki parkimise eest hageja territooriumil perioodil 24.04.2023 - 12.05.2023. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et pooled leppisid kokku, et kuni arve tasumiseni jääb sõiduk hageja töökoja territooriumile täiendava tasu eest. Tunnistaja ei mäletanud, et ta oleks kostjale öelnud, et auto hoidmise eest on vaja midagi maksta. Parkimistasu kokkuleppe sõlmimist ei nähtu ka ühestki dokumentaalsest tõendist. Ainuüksi asjaolu, et hageja asus kostjalt parkimistasu nõudma (sms-id dtl 32-34) ei tõenda, et kostja oleks avaldanud tahet parkimistasus kokku leppida. Kohus jätab hageja nõude parkimistasu 190 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
16.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele 4
lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
17.Hageja märkis, et kokkulepitud viivisemääraks oli arvel märgitud 0,5% päevas. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et pooled sõlmisid sellise sisuga kokkuleppe. Tunnistaja vastas küsimusele, kas ta selle kohta midagi ütles, et kui arvet õigel ajal ei maksta, siis tuleb täiendavalt mingeid summasid maksta, et tema meelest mitte. Ainuüksi asjaolu, et hageja on märkinud enda koostatud arvele viivisemäära 0,5% päevas, ei tõenda, et kostja oleks avaldanud tahet nimetatud viivisemääras kokku leppimiseks. Kohus leiab, et kuna kokkuleppe sõlmimine ei ole tõendatud, ei ole hagejal õigust nõuda viivist enamas ulatuses kui VÕS § 113 lg 1 II lause järgses määras.
18.Hageja viivisenõue hagi esitamise seisuga on arvestatud perioodi 03.04.2023 - 30.08.2023 eest. Kohus rahuldab nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise nimetatud perioodi eest 50,22 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel vastavalt järgmisele arvestusele (põhivõlg 1 100 eurot):
19.Alates 31.08.2023 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 1 100 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Menetluskulud
20.Kuna hageja esitas hagi hinnaga 4 112,06 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 1 282,22 eurot, jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 31,18% osas kostja ja 68,82% osas hageja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
22.Hageja on välja toonud, et tal tekkis kulu riigilõivule 490 eurot ja lepingulisele esindajale 1 836,80 eurot, millele lisandub kulu seoses esindaja osalemisega 28.11.2025 kohtuistungil.
23.Hagi esitamiselt kuulus tasumisele riigilõiv 490 eurot, mis nähtuvalt kohtute infosüsteemist on tasutud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.Hageja märkis, et tema esindaja tegi toiminguid kokku 10 tundi (detailne loend dtl 119), hagejale osutati õigusabi hinnaga 150 eurot tund ning alates 2025.a. 160 eurot tund (ilma km). Kohus leiab, et kõik hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu pole põhjust pidada ilmselt ülemääraseks. Tasu vastab keskmisele tasule vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohtuistungi kestus oli nähtuvalt protokollist 0,8 tundi arvestatuna selle kavandatud algusajast, seonduv kulu oli seega 158,72 eurot ((160+km)x0,8).
25.Hageja menetluskulu kokku on 2 485,52 eurot (490 + 1 836,80 + 158,72).
26.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja 774,99 eurot (2 485,52 x 31,18%). 5
27.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.