19. detsember 2025, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-25-14757
Kohtuasi
Holm Bank AS-i hagi M.B Sepa vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Kompromissi lõpetamine
tsiviilasja
menetluse
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Holm Bank AS (registrikood lepinguline esindaja Helina Sild
14080830),
kinnitamine
ja
Kostja M.B (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kinnitamata Holm Bank AS-i ja M.B Sepa vahel 5. novembril 2025 kohtule esitatud kompromiss.
2.Kinnitada Holm Bank AS-i (registrikood 14080830) ja M.B Sepa (isikukood XXX) vahel 18. detsembril 2025 kohtule esitatud kompromiss järgmistel tingimustel:
M.B kohustub teostama kõik kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.1 (kompromissilepingu punktis 2.1) nimetatud maksed Holm Bank AS-i arvelduskontole nr EE087700771000802113 LHV Pangas või arvelduskontole nr EE391010220035757017 SEB Pangas. Maksete tegemisel on kohustuslik märkida viitenumbriks 724032200138.
2.3.Kui M.B hilineb kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.1 (kompromissilepingu punktis 2.1) toodud kahe järjestikuse makse tasumisega rohkem kui viis kalendripäeva, muutub kogu tasumata nõue kohe sissenõutavaks ning Holm Bank AS-il on õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning M.B kohustub alluma kohesele sundtäitmisele.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-14757.
4.Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud nende endi kanda ning jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
5.Rahuldada Holm Bank AS-i taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada Holm Bank AS-ile menetluses tasutud riigilõivust 315 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
2 (7)
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Holm Bank AS (hageja) esitas 08.09.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse M.B Sepa (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 5673,87 eurot, millest põhinõue on 4743,22 eurot, intress on 477,34 eurot, viivis on 251,29 eurot, võlakokkuleppe sõlmimise tasu 108 eurot ja ajatamise tasu on 94,02 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 14,99% aastas põhinõude tasumata osalt alates 09.09.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.03.2024 laenulepingu nr 52403220036, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 5000 eurot. Lepingu sõlmimise tasu oli 0 eurot. Laenuleping sõlmiti laenu tagastamise lõpptähtajaga 15.03.2034. Intressimäär oli 14,99% aastas, krediidi kulukuse esialgne määr oli 24,73% aastas eeldusel, et intressimäär on 14,99% aastas, laenutähtpäev 15.03.2034, lepingu sõlmimise tasu 0 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma perioodil 15.04.2024–15.02.2034 osamaksena summas 104,04 eurot ja 15.03.2034 osamaksena summas 103,97 eurot. Kostjal oli osaliselt või täielikult tasumata 15.12.2024, 15.01.2025, 15.02.2025, 15.03.2025 ja 15.04.2025 maksegraafikujärgsed osamaksed. Hageja saatis 17.04.2025 kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, milles andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 02.05.2025 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kuna kostja hageja kirjale ei reageerinud ja võlga ei tasunud, lõppes leping 02.05.2025 ülesütlemisega. Hageja proovis jõuda kostjaga kohtuvälisele kokkuleppele ja pooled sõlmisid 15.05.2025 kogu sissenõutavaks muutunud võla tasumiseks ajatamise kokkuleppe. Hageja hinnakirja järgselt oli võlakokkuleppe sõlmimise tasu kuni 2% võlasummast, kuid mitte vähem kui 30 eurot. Pooled leppisid kokku, et võlakokkuleppele lisandub 108 eurot ja igakuine ajatamise tasu kogusummas 1347,79 eurot. Kostja ei tasunud kokkulepitud makseid vastavalt ajatamise graafikule. Hageja esindaja edastas kostjale 05.08.2025 meeldetuletuse tasumata osamakse kohta ja hoiatas, et kui hiljemalt 10.08.2025 ei ole makset teostatud on hageja sunnitud pöörduma võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu poole. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja esitab käesolevaga oma nõude ning palub kostjalt välja mõista põhivõla, intressi, viivise, võlakokkuleppe sõlmimise tasu, ajatamise tasu ja jooksva viivise. Kostja tagastamata põhivõla jääk 08.09.2025 seisuga on 4743,22 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostjal on laenulepingu maksegraafikujärgsed põhiosa osamaksed tasutud kuni 15.09.2025. 15.10.2025 põhiosa osamakse on tasutud osaliselt summas 13,17 eurot. Alates 15.11.2025 on põhiosa osamaksed tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi määraga 14,99% aastas perioodi eest 16.11.2024–02.05.2025 summas 477,34 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise määraga 14,99% aastas ehk 0,041068% päevas perioodi 03.05.2025–08.09.2025 eest summas 251,29 eurot. Hageja leiab, et ta on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
2.Pooled esitasid kohtule 5. novembril 2025 allkirjastatud kompromissilepingu. Kohus määras
6.detsembril 2025 pooltele tähtaja uue kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks.
3 (7)
3.Pooled esitasid kohtule 18. detsembril 2025 allkirjastatud kompromissilepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi:
1.Kompromissi objekt:
1.1.Hageja on 08.09.2025 esitanud hagiavalduse kostja vastu võla summas 5673,87 euro ja riigilõivu summas 630 euro nõudes.
1.2.Hageja on nõus sõlmima kompromisslepingu ümberarvestatud nõudele. Peale ümberarvestamist on võla summaks 4211,26 eurot.
1.3.Kuna Kostja on avaldanud soovi võlgnevuse 4211,26 eurot ja 1⁄2 riigilõivu summas 315 eurot ära tasuda, siis otsustasid pooled sõlmida hea tahte väljenduseks järgneva kompromisslepingu.
2.2.Teostama kõik p.-s 2.1. nimetatud maksed Holm Bank AS arvelduskontole nr EE087700771000802113 LHV Pangas või arvelduskontole nr EE391010220035757017 SEB Pangas. Maksete tegemisel on kohustuslik märkida viitenumbriks 724032200138. 4 (7)
2.3.Kui M.B hilineb kompromissi p-s 2.1 toodud kahe järjestikuse makse tasumisega rohkem kui viis kalendripäeva, muutub kogu tasumata nõue kohe sissenõutavaks ning Holm Bank AS-il on õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele.
2.4.Pooled on teadlikud tagajärgedest, mis tulenevad TsMS §-st 432 ja paluvad menetluse tsiviilasjas nr 2-25-14757 lõpetada.
2.5.Tulenevalt TsMS §-st 150 lg 2 p 1, palub hageja tagastada Holm Bank AS-ile 1⁄2 tasutud riigilõivust summas 315 eurot, alates kohtumääruse jõustumisest. Riigilõiv palun tagastada Holm Bank AS arvelduskontole nr EE477700771000802090 LHV Pangas.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et 18. detsembril 2025 kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
5.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled esitasid kohtule 5. novembril 2025 kompromissi. Kohus jätab selle kompromissi kinnitamata, sest pooled on esitanud 18. detsembril 2025 uue kompromissi, mille paluvad kinnitada. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Kohus märgib, et hagis toodu kohaselt oli 22.03.2024 sõlmitud laenulepingu nr 52403220036 osas krediidi kulukuse määraks 24,73% aastas. Laenusumma oli 5000 eurot, lepingutasu 0 eurot, intressimäär 14,99% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 120 osamaksega. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 22.03.2024 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% (kohaldus alates 01.01.2024 kuni 30.06.2024 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 52,08%. Eeltoodust tulenevalt ei ületanud krediidi kulukuse määr krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga. Kohus selgitas hagejale 06.12.2025, et hagist nähtuvalt andis hageja kostjale 17.04.2025 täiendava 14-päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust, mistõttu ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles alates 02.05.2025. Kuna kohustuste täitmiseks määratud tähtpäev (01.05.2025) sattus riigipühale, siis TsÜS § 136 lg 8 kohaselt loetati kohustuste täitmise tähtpäev saabunuks 02.05.2025. Seega sai kõige varem lepingut üles öelda 5 (7)
03.05.2025. Hageja ütles lepingu üles 02.05.2025. Arvestades VÕS § 416 lg-t 1 ja TsÜS § 136 lg-t 8 on ülesütlemine tühine. Samuti selgitas kohus, et hageja väljatoodud asjaolud ei võimalda asuda seisukohale, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kompromissi sõlmimisel vähendas hageja oma nõuet arvestades, et krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja arvestades seda, et ülesütlemine on tühine. Kostjale maksti välja 5000 eurot, mille tõendamiseks on hageja esitanud kohtule maksekorralduse (dtl 19). Hageja avaldas, et kostja on hagejale tasunud 1068,88 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Perioodil 15.04.2024–30.06.2024 oli intressimäär 4,5% aastas, perioodil 01.07.2024– 31.12.2024 4,25% aastas; perioodil 01.01.2025–30.06.2025 3,15% aastas ja 01.07.2025– 15.11.2025 2,15% aastas. Hageja tegi intressinõude osas ümberarvestuse ning intressinõue perioodi 15.04.2024–15.11.2025 eest on 280,14 eurot. Hageja arvestas kostja tasutud 1068,88 eurot intressi katteks ja põhinõude katteks ning seejärel on kostjal hageja ees põhinõude võlgnevus 4211,26 eurot. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et põhivõlg on summas 4211,26 eurot. Kompromissist nähtuvalt ei nõua hageja kostjalt viivise, võlakokkuleppe sõlmimise tasu, ajatamise tasu ega muude tasude tasumist. Hageja nõuab üksnes põhivõla ja VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi tasumist. Kohus märgib, et poolte menetluslikud avaldused ja kinnitused ei ole kompromissi osa, mistõttu kohus kompromissilepingu punkte 1.1–1.3., 2.4 ja 2.5. kompromissi osana ei kinnita. Kohus selgitas pooltele 06.12.2025 menetluse lõpetamise tagajärgi. Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud.
6.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.
7.Hagilt hinnaga 6384,87 eurot tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 630 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 630 eurot. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamist, s.o 315 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu 315 eurot tagastamiseks.
6 (7)
8.Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, millised menetluskulud kostja hagejale hüvitab. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.