11.01.2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasjade menetlemise elektroonilise infosüsteemi (etoimiku) kaudu
Tsiviilasja number
2-22-148957
Tsiviilasi
ELEET INVEST OÜ hagi M. V. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1 041,65 eurot Hageja: ELEET INVEST OÜ (registrikood 10785462) asukoht Harju maakond, Kose vald 75102, KoseUuemõisa alevik, Kesk tn 7, e-post [email protected]
Menetlusosalised ja nende esindajad
Seadusjärgne esindaja juhatuse liige E. L. xxxx, e-post xxxx;
Asja läbivaatamine
Kostja: M. V. (isikukood xxxx) elukoht xxxx, e-post xxxx. Poolte nõusoleku alusel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi. Mõista kostjalt M. V. lt (V.) hageja ELEET INVEST OÜ kasuks välja müügilepingu alusel 1 041,65 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 3.2 Mõista kostjalt M. V. lt (V.) hageja ELEET INVEST OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 280 eurot (s.o riigilõiv).
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse (resolutsiooni p 1, 2 ja 3) peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.ELEET INVEST OÜ (hageja) esitas 19.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. V. lt (V., kostja) 1 041,65 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 21.12.2022 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 05.01.2023 aadressil xxxx. 05.01.2023 esitas M. V. nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus oma 17.01.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1).
2.Kooskõlas Harju Maakohtu 17.01.2023 määrusega esitas ELEET INVEST OÜ 18.01.2023 Harju Maakohtule hagi M. V. vastu, mida hageja täpsustas 24.01.2023 ja 27.01.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista võlg 1 041,65 eurot ja menetluskulu (riigilõiv) 280 eurot.
3.30.01.2023 määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse.
4.23.02.2023 taotles kostja hagile vastamise tähtaja pikendamist seoses õigusabi vajadusega. Kohus rahuldas kostja taotluse.
5.03.03.2023 esitas kostja vastuse hagile, milles viitas, et tema on vale kostja – õige kostja on kostja ainujuhtimisel olev Dux OÜ.
6.07.07.2023 edastas kohus pooltele üleskutse lahendada vaidlus kokkuleppel. Eelkõige pakkus kohus kompromissina välja, et kuna kostja, kes on Dux OÜ ainuosanik ja ainuke juhatuse liige, on viidanud Dux OÜ-le kui kohustatud isikule, siis tuleks kompromissi kaasata Dux OÜ, kes hageja rahalise nõude täidab.
7.24.07.2023 vastas kostja kohtule, et ta on sellise kompromissiga nõus.
8.16.08.2023 andis hageja kohtule teada, et on nõus kompromissiga, kui hagejale hüvitatakse võlg 1 041,65 eurot ja riigilõiv 280 eurot.
9.07.09.2023 e-kirjaga määras kohus pooltele kompromisslepingu esitamise tähtajaks 14.09.2023.
10.20.09.2023 teatas kostja, et ta ei ole kompromissi sõnastusega nõus. Kostja soostub kompromissiga siis, kui maksjaks on märgitud Dux OÜ, mitte kostja.
11.25.09.2023 vastas hageja, et Dux OÜ pole usaldusväärne ettevõtja ja ta ei nõustu kohustatud isiku nime kompromisslepingus muutma. Hageja toob esile, et kohtueelses menetluses hageja juba kord tuli kostjale vastu ja tegi esialgse arve ümber – Dux OÜ nimele, ja vaatamata sellele arvet ei tasutud. Kostja saab Dux OÜ-ga ise vajadusel arveldada.
12.02.10.2023 tegi kohus veelkord katse pooli lepitada ning tegi ettepaneku, et Dux OÜ tasub menetluse ajal hagejale võla ja menetluskulu katteks 107,5 eurot, andes selleks tähtaja kuni 20.10.2023.
13.24.10.2023 andis hageja kohtule teada, et võlg on endiselt tasumata ja ka menetluskulu pole hüvitatud.
14.Kostja ei ole kohtule rohkem teateid ega avaldusi esitanud. Hagiavalduse asjaolud
15.Kostja, kes esitles end kui M. V., helistas mõned päevad enne kokkulepitud veopäeva telefoninumbrilt xxxx hageja Kose-Rsiti kruusakarjääri kaalumaja telefonile xxxx, millele vastas kaalumaja töötaja H. N.. M. V. soovis tellida umbes 60 tonni killustikku fraktsiooniga 16/32, mille tonni hind oli sel ajal 13,20 eurot + käibemaks. Kostja soovis vedu poolhaagisega, mille kandevõime on kuni 30 tonni, ühe sellise veoteenuse hind oli 40 eurot + käibemaks. Kuna hagejal sellist masinat ei ole, siis lepiti kokku, et karjääri töötaja tellib vastava masina ja vedu toimub 07.10.2021 aadressile Xxxx. Lepiti kokku, et arve saajaks on M. V. , arve esitatakse peale kauba tarnimist maksetähtajaga 12 päeva ning arve saadetakse e-mailile xxxx.
16.07.10.2021 teostati killustiku vedu, väljastati kauba saateleht, kuhu on märgitud kuupäev 07.10.2021, toode killustik 16/32, auto xxxx, vedude arv 2, kauba kogus 59 700 kg, Vedu teostas AsraEhitus OÜ-st tellitud poolhaage xxxx.
17.11.10.2021 koostas kaalumaja töötaja H.N. kauba ja veo eest arve nr 3950, arve saaja M. V. , arve kuupäev 11.10.2021, kogusummas 1041,65 eurot (koos käibemaksuga), tähtajaga 21.10.2021.
18.Hageja helistas korduvalt kostjale ja saatis meeldetuletuseks e-kirju, kostja lubas võla tasuda, kuid ei teinud seda. Umbes pool aasta hiljem 18.05.2022 (kostja väidab, et see oli 19.05.2022), pärast järjekordset meeldetuletust, saatis kostja hagejale e-kirja, milles märkis, et saab tasuda arve osade kaupa ning palus arve teha Dux OÜ-le, kui õigele arve saajale. Kostjale vastu tulles muutis raamatupidaja arvel saaja nime Dux OÜ-ks, kuid ka viimane ei ole arvet tasunud. Kostja on teatmik.ee andmetel Dux OÜ juhatuse liige ja tegelik kasusaaja.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulu, s.o riigilõiv 280 eurot. Kostja vastuväited
20.Kostja vastuväited hagile on järgmised: „Kostja sellises vormis nõuet ei tunnista. Nõue on esitatud vale kostja vastu. Kostja on 19.05.2022 e-kirjas juhtinud hageja tähelepanu sellele, et arved on esitatud valele isikule. „Tere, saame asuda tasuma arvet osade kaupa. Vaatasin, et olete arve teinud valele Saajale. Saajaks palun märkida DUX OÜ ja vastavalt siis õiged aadressid jne. Lisaks palun ka saatelehed tarnitud materjalile. Lugupidamisega, M. V. , DUX OÜ“. Kuna kostja juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et arved olid valele saajale tehtud, siis seetõttu on kostja seisukohal, et nõue on esitatud vale kostja vastu. Kuna nõue on esitatud vale kostja vastu, siis praegusel juhul tuleks hagi jätta läbi vaatamata. Kostja palubki jätta hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.“
21.Pooled on nõustunud tsiviilasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 403 lg 1).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 alusel lahendab kohus esmalt seni lahendamata taotlused: kostja on vastuses hagile palunud jätta hagi läbi vaatamata. Kohus leiab, et hagi läbivaatamata jätmiseks puudub õiguslik alus. TsMS § 4 lg 1-2 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 205 lg 2 teise lause kohaselt on kostja isik, kelle vastu hagi on esitatud. Seega määrab hageja hagiavalduses, kelle vastu ta nõude esitab ja sellest isikust saab hagimenetluses kostja. Hageja ise valib kostja isiku ning asjaolu, et kostja ise end nõudega seotuks ei pea, ei muuda hagimenetluse kulgu – see, kas hagejal on ka tegelik nõue kostja vastu või mitte, tuleb välja selgitada hagimenetluse käigus ning kohtu lõplik seisukoht sellest osas väljendub kohtulahendis. Juhul, kui hagejal ei ole tegelikku nõuet kostja vastu, jätab kohus hagi rahuldamata. Lisaks võimaldab menetlusseadustik (TsMS § 208 lg 1) ka kostja asendamist juhul, kui hagejale ilmneb menetluse käigus, et ta on nõude esitanud ekslikult vale isiku vastu.
24.Järgnevalt selgitab kohus, et TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
25.Poolte esile toodud asjaolude alusel on kostja nõustunud järgmiste faktiliste asjaoludega, mille kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks: -
Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et ta helistas ca 05.10.2021 hagejale ja tellis ca 60 t hinnaga 13,20 eurot + käibemaks aadressile Xxxx. Kostja soovis vedu kuni 30tonnise kandevõimega poolhaagisega - ühe sellise veoteenuse hind oli 40 eurot + käibemaks. Tellimuse täitmine pidi toimuma 07.10.2021, lepiti kokku, et arve saajaks on M. V. , arve esitatakse peale kauba tarnimist maksetähtajaga 12 päeva ning arve saadetakse e-mailile xxxx.
-
Hageja tarnis kokkulepitud kuupäeval 59 700 kg killustikku kokkulepitud asukohta, mille kohta väljastas hageja kostjale 07.10.2021 ka kauba saatelehe (dtl 27).
-
11.10.2021 koostas ja edastas hageja kostjale tarnitud killustiku eest arve nr 3950 maksetähtajaga 21.10.2021 (dtl 28).
-
Kostja ega Dux OÜ pole killustiku eest tänaseni tasunud ega arvet maksnud.
26.Kostja ei ole vaidlustanud, et ta tellis killustikku hageja esile toodud ajal ja koguses ja sai killustiku kokkulepitud ajal ja kohas ka kätte. Samuti pole kostja vaidlustanud killustiku ega veoteenuse hinda. Kostja pole eitanud arve saamist ega selle maksmise tähtaega.
27.Kostja väide on, et hageja on arve ja nõude esitanud valele isikule – õige isik on kostja äriühing Dux OÜ. Kostja viitab seejuures 19.05.2022 hageja raamatupidajale saadetud ekirjale, milles kostja märgib: „Vaatasin, et olete arve teinud valele saajale. Saajaks on Dux OÜ/.../“(dtl 58).
28.Muid tõendeid tsiviilasjas kostja väite kohta esitatud ei ole. Seega on kostja alles pool aastat pärast kokkuleppe täitmist hagejale teatanud, et arve on tehtud valele isikule.
29.Sellest tulenevalt on käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalik kindlaks teha, kellele ja mille alusel pidi kostja kauba ja teenuse eest arve esitama poolte kokkuleppest tulenevalt või mõnel muul õiguslikul alusel.
30.Kohtu esmane roll on anda poolte esitatule õiguslik hinnang (vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause) (vt ka RK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39; RK otsus tsiviilasjas nr 32-1-153-10, p 16).
31.Pooled ei vaidle, et umbes 05.10.2021 sõlmitud kokkuleppe eesmärgiks oli killustiku ost müüja kohustusega see ostja näidatud asukohta toimetada. Selline asjaolude kirjeldus vastab enim Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja § 210 tunnustele ehk hageja müüs kauba ostjale ja andis selle ostja asukohta toimetamiseks üle vedajale. Kostja pole eitanud kauba ostmist ega selle kättesaamist. Kostja pole eitanud ka seda, et tema helistas killustiku tellimiseks hagejale, andis kauba kohaletoimetamise aadressi ja arve andmed.
32.Leping sõlmitakse VÕS § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt RK otsus nr 3-2-1-25-08, p 13). Lepingu sõlmimiseks on olulised poolte vastastikused tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu võib lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud.
33.Kuna kostja võttis 07.10.2021 tema poolt tellitud kauba vastu, pretensioone ei esitanud ega teinud seda ka enam kui 6 kuud pärast lepingu täitmist ja arve saamist, siis loeb kohus tuvastatuks, et killustiku ostmise kokkulepe sõlmiti hageja ja kostja vahel.
34.Lepingut võib VÕS § 13 lg 1 järgi muuta poolte kokkuleppel. Kokkuleppel lepingu muutmiseks on seega vaja sellekohaseid tahteavaldusi, mida TsÜS (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse) § 68 lg 3 järgi võib väljendada ka tegudega. Juhul kui kokkulepe on muutunud siduvaks, ei tohi seda hiljem teise tahteavaldusega muuta või ühepoolselt tagasi võtta (vt ka RK lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-101-11).
35.Kohus leiab, et müügileping poolte vahel muutus siduvaks hiljemalt 07.10.2021, mil kokkulepe täideti ja selle kohta ei esitatud vastuväiteid ega pretensioone.
36.Seega ei saanud kostja 19.05.2022 kirjaga, s.o enam kui pool aastat hiljem, ühepoolselt enam muuta seda, kes on kohustuse järgi arve saajaks. Hageja võis vastutuleku ja raha saamise eesmärgil arve ümber teha kostja soovitud isikule, kuid see ei muuda asjaolu, et müügilepingu järgi kohustus killustiku eest raha maksma kostja. Arve iseenesest, ilma poolte kokkuleppeta, ei tekita tsiviilõigusi ja -kohustusi. Pooled pole väitnud, et nad muutsid 19.05.2022 müügilepingu tingimusi. Seega ei saanud arve ümbertegemine Dux OÜ nimele, muuta viimast müügilepingujärgseks killustiku eest tasuma kohustatud isikuks.
37.Seega tuvastab kohus, et kostja ei saanud 19.05.2022 e-kirjaga enam ühepoolselt muuta juba 07.10.2021 hageja ja kostja vahel siduvaks muutunud müügilepingu tingimusi.
38.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on VÕS § 208 lg 1 alusel kohustatud müügilepingu alusel saadud killustiku eest tasuma kokkulepitud hinna, s.o 1 041,65 eurot. Kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
40.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
41.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel on riigilõiv vajalik kulutus ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõivu tasumist on kohus kontrollinud: hageja tasus hagi esitamisel Harju Maakohtusse riigilõivu 280 eurot (dtl 66). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 280 eurot.
42.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.