Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

on kõnealuse tsiviilasja kohta koostatud 22 erinevat dokumenti, mis kõik vajavad tutvumist ja vajadusel vastamist. Kostja märkis, et kostjal ei saa lasuda kohustust, et osata ise kohtule esitatavaid dokumente koostada ning seetõttu on kostja kaasanud eelmainitu teostamiseks oma abikaasa, nagu märgib TsMS § 208 lg 1 punkt 5. Kostja ja tema abikaasa on koostanud teineteisele volitused oma abikaasa esindamiseks mistahes olukorras. Kostja märkis, et vajadusel võib kostja esitada kohtule volikirja koopia. Kostja märkis, et esindaja (kostja abikaasa) hinnangul on kostja esindamiseks kulunud 9,5 tundi. Kostja märkis, et kokkuleppeliselt kostjaga on kostja esindaja arvestanud esindamise tunnihinnaks 50 eurot. Kostja märkis, et kostja esindaja on kostjale koostanud arve kostja esindamise eest 9,5 tunni osas summas 475 eurot. Kostja märkis, et seega on kostja kohtuvälised kulud käesolevas tsiviilasjas 475 eurot ning eelnevale tuginedes taotleb kostja jätta menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda. Hageja märkis oma 01.01.2024 menetlusdokumendis, et kostja ei ole andnud menetluse jooksul märku, et kostjal oleks esindaja. Hageja märkis, et tema jaoks ei tundu selline asjade käik õige, et tagant järgi esitada volitusi ja nõuda esindaja kulu. Hageja märkis, et hageja jaoks tundub kostjapoolne esinduskulude nõudmine olukorrast kasu lõikamise eesmärgiga, võttes arvesse, et kostja on esitanud just sularahaarve ning kostja väidetav esindaja ehk abikaasa viibib kinnipidamisasutuses. Hageja palus kohtul jätta mõlema osapoole menetluskulud osapoolte endi kanda. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus märgib, et kuivõrd TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Olukorras, milles hageja loobub aja ja huvi puuduse tõttu hagist, ei ole põhjendatud jätta kulusid menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1 p 5 kohaselt lepinguline esindaja võib kohtus olla menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane, abikaasa või registreeritud elukaaslane. TsMS § 221 lg 2 kohaselt lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. Kostja on nõudnud hagejalt menetluskuluna lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 475 eurot. Kohus leiab, et kostja väidetav lepinguline esindaja ei ole asja materjalidest nähtuvalt menetluses kuidagi osalenud ega ühtegi menetlusdokumenti kohtule esitanud. Kõik kostja esitatud menetlusdokumendid on kostja ise allkirjastanud ja kohtule esitanud. Seega puuduvad kostjal hüvitamisele kuuluvad lepingulise esindaja kulud. Eeltoodut ei muudaks ka kostja väidetava lepingulise esindaja volikirja esitamine kohtule tagantjärele. Asja materjalid viitavad üheselt sellele, et kostjal puuduvad seaduse järgi hüvitatavad menetluskulud. Seetõttu tuleb kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.