Osaühing Aktiva Finants hagi R.M. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1 542,68 eurot Hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline esindaja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja R.M., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt R.M. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 145,55 eurot.
3.Välja mõista kostjalt R.M. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt summas 930,55 eurot lepingujärgses määras 33,15% aastas alates 10.11.2022 kuni põhinõude tasumiseni.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
6.Kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
7.Jätta menetluskulud kostja kanda.
8.Välja mõista kostjalt R.M. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks põhjendatud menetluskulud summas 1165 eurot, s.o riigilõiv summas 485 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 680 eurot.
9.Menetluskuludelt tuleb kostjal R.M. tasuda hagejale Osaühing Aktiva Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-22-128484
Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 29.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1157,88 euro saamiseks. Kohus tegi 05.08.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 07.10.2022 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 09.11.2022 hagiavalduse kostja vastu põhivõla 930,55 euro, intressi 71,80 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 191,85 euro, sissenõudekulu 40 euro ja lisanduva viivise nõudes.
2.Nõude aluseks on Placet Group OÜ ja kostja vahel 15.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr TL3736995, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot, mille kohustus tagastama maksegraafiku alusel. Kostja maksegraafikust tulenevaid kohustusi ei täitnud tähtaegselt, mistõttu ütles laenuandja 27.03.2022 lepingu üles. 28.03.2022 loovutas Placet Group OÜ oma nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 69,45 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 930,55 eurot (1000-69,45).
2-22-128484 Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 33,15% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 10.01.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni s.o 10.03.2022 summas 71,80 eurot (26,56 + 24,69 + 20,55). Kostja intressi tasunud ei ole. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 930,55 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o. 28.03.2022 kuni hagi esitamiseni 09.11.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 33,15% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega, hageja viivise nõue on summas 191,85 eurot. Võla sissenõudmisega seotud kulud on kokku 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist alates 10.11.2022 kuni põhinõude summas 930,55 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 33,15% aastas. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 805 eurot (sh riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja kulu 360 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist. 4. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 30.11.2022 kohtumäärus kätte kostja elukoha aadressil Xxxxxxxxxxx, dokumendid võttis 06.12.2022 vastu S.I.. Kohus kohustas 30.11.2022 määruses kostjat vastama 14 päeva jooksul kohtudokumentide kättesaamisest. Seega kohustus kostja vastama hagiavaldusele hiljemalt 20.12.2022. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt.
3.Pärnu Maakohus rahuldas hagi 22.12.2022 tagaseljaotsusega osaliselt ja ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel 15.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr TL3736995 alusel põhivõlgnevus 930,55 eurot, intress 71,80 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivis (perioodi 28.03.2022-09.11.2022 eest) 46,30 eurot ning viivis põhinõudelt (930,55 eurolt) alates 10.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte enam kui 884,25 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hagi kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 145,55 eurot. Maakohus jättis menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulu hüvitamiseks välja 386,25 eurot ja viivise menetluskuludelt.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja viivisenõuded rahuldamata (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Hageja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse. Hageja palus teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hageja viivisenõuded täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2023 otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 22.12.2022 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-22-128484 osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 145,55 eurot osas ja edasiulatuva viivisenõude võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tsiviilasi saadeti tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule. OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus rahuldati.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
7.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 30.11.2022 kohtumäärus kätte kostja elukoha aadressil Xxxxxxxxxxx, dokumendid võttis 06.12.2022 vastu S.I.. Kohus kohustas 30.11.2022 määruses kostjat vastama 14 päeva jooksul kohtudokumentide kättesaamisest. Seega kohustus kostja vastama hagiavaldusele hiljemalt 20.12.2022. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt.
8.Käesoleval juhul lahendab kohus haginõuet vaid ulatuses, mis puudutab hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõuet summas 145,55 eurot ning edasiulatuvat viivist lepingus kokkulepitud intressimääras 33,15% aastas, samuti menetluskulude nõuet, vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2023 otsuses toodud juhistele.
2-22-128484
9.Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2023 otsusele on hageja 09.11.2022 hagiavalduses (dtl 25–29) oma viivisenõuet esitades tuginenud VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Hageja tugines Riigikohtu seisukohale, et laenuandjal on õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKo 3-2-1-120-08, p 12).
10.Praegusel juhul oli laenulepingus kokkulepitud intressimäär 33,15% aastas. Seega oli tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär kõrgem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär, mistõttu VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb lugeda viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, millega võiks kaasneda laenulepingus sisalduva intressimäära kokkuleppe või kogu lepingu tühisus. Tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ei ületanud laenulepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele ka hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud ülejäänud viivise nõue summas 145,55 eurot ja edasiulatuv viivisenõue laenulepingus kokkulepitud määras TsMS § 367 kohaselt. Menetluskulude jaotus ja suuruse kindlaksmääramine
11.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
12.Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv summas 315 eurot ja õigusabikulu summas 360 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Lisaks on hageja tasunud toimiku andmetel apellatsioonkaebuselt riigilõivu 170 eurot ning kandnud õigusabikulu 600 eurot. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud AT-s avaldamisega, kostja enda seisukohta esitanud ei ole.
13.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv kokku 485 eurot.
14.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja tasu on maakohtus esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja kohtule esitamise eest 20 eurot ning 2 tundi 50 min hagiavalduse koostamise ja esitamisega seotud toimingute eest, kokku 360 eurot (s.o 120 eurot/h ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikese mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1,5 töötunni eest maakohtus, s.o 180 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. Apellatsioonkaebuse esitamisel on esindaja teinud toiminguid menetluskulude nimekirja kohaselt kohtuotsusega tutvumiseks 1 tund, apellatsioonkaebuse koostamiseks 3 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 1 h, kokku 5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud on ajakulu kohtuotsusega tutvumisele ja analüüsiks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks kokku 1 tund. Apellatsioonkaebuse koostamise aeg 3 tundi, on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega apellatsioonimenetluses peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulu kokku 480 euro ulatuses. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1165 eurot (485+20+180+480).
15.TsMS § 177 lg 4 alusel ja hageja taotlusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS §
2-22-128484 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
16.TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
17.Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.