Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.08.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-128484
Kohtuasi
OÜ Aktiva Finants hagi X vastu põhivõlgnevuse 930,55 euro, intressi, sissenõudmis-kulude ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22.12.2022 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
379,58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja AŽ Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta tsiviilasja hinda apellatsioonimenetluses ja määrata selleks 379,58 eurot.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus.
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 22.12.2022 tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude 145,55 eurot osas (resolutsiooni p-d 2 ja 4) ja edasiulatuva viivisenõude võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas (resolutsiooni p 3), samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p 5). Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule.
2-22-128484 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 29.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-lt (kostja) 1157,88 euro saamiseks. Kohus tegi 05.08.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 07.10.2022 maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 09.11.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 930,55 eurot, intressi 71,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 191,85 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise alates 10.11.2022 kuni põhinõude (930,55 eurot) täitmiseni intressimääraga võrdses määras, s.o 33,15% aastas.
3.Hagiavalduse kohaselt on Placet Group OÜ ja kostja vahel 15.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr TL3736995, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot ning kohustus selle tagastama maksegraafiku alusel perioodil 10.12.2021 – 10.12.2022. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 29.03.2022. 29.03.2022 loovutas Placet Group OÜ oma nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4.Kostja on teinud makseid põhiosa katteks 69,45 euro ulatuses, seega on põhiosa võlgnevus 930,55 eurot (1000-69,45).
5.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 33,15% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates teisest osamaksest (s.o 10.01.2022) kuni ülesütlemisele eelnenud neljanda osamakseni (s.o 10.03.2022) kokku 71,80 eurot (26,56 + 24,69 + 20,55). Kostja intressi tasunud ei ole.
6.Hageja nõuab viivist põhivõlalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates (s.o. 28.03.2022) kuni hagi esitamiseni (s.o 09.11.2022) lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 33,15%, kooskõlas laenulepingu üldtingimuste p-ga 7.1. ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivisenõue 191,85 eurot.
2-22-128484
7.Hageja nõuab edasiulatuvat viivist alates 10.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras, s.o 33,15% aastas.
8.Võla sissenõudmisega seotud kulud on kokku 40 eurot (VÕS § 1132 lg 2). Kostja vastuväited
9.Kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Pärnu Maakohtu 22.12.2022 tagaseljaotsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel 15.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr TL3736995 alusel põhivõlgnevus 930,55 eurot, intress 71,80 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivis (perioodi 28.03.2022-09.11.2022 eest) 46,30 eurot ning viivis põhinõudelt (930,55 eurolt) alates 10.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte enam kui 884,25 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hagi kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 145,55 eurot. Maakohus jättis menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulu hüvitamiseks välja 386,25 eurot ja viivise menetluskuludelt.
11.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt lahendas kohus hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud kohtu määratud tähtpäevaks hagile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1).
12.15.11.2021 tarbijakrediidilepingus on Placet Group OÜ ja kostja kokku leppinud viivise määras 0,09% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui 4 korda. Riigikohtu praktika kohaselt on VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (RKTKo 14.06.2005, 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 13). Seega on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega. Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk perioodi 28.03.2022 – 09.11.2022 eest 46,30 eurot. Nõue sissenõutavaks muutunud viivise 145,55 euro väljamõistmiseks jääb rahuldamata.
13.Kuna lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, tuleb hageja nõue hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o lahendi tegemise ajal 8% aastas kuni põhinõude 930,55 eurot täitmiseni.
14.Arvestades hagi osalist rahuldamist, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 25% ulatuses ja kostja kanda 75% ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 675 eurot, sh hagiavaldustelt tasutud riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu 360 eurot (120 eurot/ h x 2 h ja 50 min). Riigilõiv 315 eurot on põhjendatud kulu. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on samuti põhjendatud kulu TsMS § 4842 järgi. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud 2 tundi 50 min hagiavalduse koostamise ja selle esitamisega seotud toimingute peale. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulu põhjendatud 1,5 töötunni eest, s.o kokku
2-22-128484 180 eurot (1,5 h x 120 eurot/h), kuna tsiviilasi on õiguslikult lihtne ja väikese mahuga ning tegemist on standardse hagiavaldusega, milliseid on hageja esitanud korduvalt. Kokku on hageja menetluskulud põhjendatud 515 euro ulatuses (315+20+180). TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 75% menetluskuludest, s.o 386,25 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist (TsMS § 177 lg 4). Apellatsioonkaebus
15.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja viivisenõuded rahuldamata (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Hageja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse. Hageja palub teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hageja viivisenõuded täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda.
16.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi (TsMS § 442 lg 8), jättes osa hageja väidete suhtes seisukoha võtmata.
17.Kokkulepe kohaldatava intressi- ja viivisemäära suhtes paikneb laenulepingu põhitingimustes, mida kostja sai lepingu sõlmimisel mõjutada ja mida ta aktsepteeris. Seega ei ole kokkulepe viivisemäära suhtes tüüptingimus, vaid on kostjaga eraldi läbi räägitud.
18.Maakohus on ebaõigesti vähendanud kostjalt väljamõistetavaid viiviseid seadusjärgse viivisemäärani. VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause koostoimes tuleb lugeda tarbijakrediidilepingule kohalduvaks viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäär, kui see on kõrgem VÕS § 113 lg 1 teises lauses viidatud määrast. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1120-08 selgelt väljendanud seisukohta, et tarbijakrediidilepingu puhul on võlausaldajal õigus nõuda viivist samas suuruses, mis on lepingus kokku lepitud intressimäär (juhul, kui see on kõrgem kui seadusjärgne viivisemäär).
19.Käesoleval juhul on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär kõrgem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Ühtlasi on ka lepingus kokku lepitud, et viivisemäärana kohaldub lepingus kokku lepitud intressimäär. Seetõttu tuleb lugeda kohalduvaks viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäär, s.o 33,15% aastas.
20.Käesolevas kohtuasjas ei ole võimalik lähtuda Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-25-16 väljendatud seisukohast, nagu maksimaalseks mõistlikuks viivisemääraks võiks lugeda 24% aastas ehk 0,06% päevas. Viidatud kohtuasjas esitatud Riigikohtu seisukohad ei ole kohaldatavad antud kohtuasjale põhjusel, et kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 oli tegemist õppeteenustasu hüvitamise lepinguga, mitte tarbijakrediidiga, ning selles asjas ei olnudki võimalik VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 koostoimes lähtuda lepingujärgsest intressimäärast, sest seda ei olnud lepingus kokku lepitud (kokku oli lepitud üksnes viivisemääras). Käesolevas tsiviilasjas on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingus intressimääras kokku lepitud, mistõttu tuleb lähtuda VÕS § 415 lg-st 1 ja § 113 lg 1 kolmandast lausest.
21.Juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida ka sama suures viivises või, juhul kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib kokkulepitud intressimäär viivisemäärana. Ka olukorras, kus laenu tingimustes kokku lepitud viivisemäär on tühine või viivisemäär tuleb tüüptingimustest ega saa seetõttu olla õiguslik alus viivise nõudmiseks, tuleneb sama suur viivisemäär seadusest, s.o VÕS § 415 lgst 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatust (vt TlnRnKo 05.11.2019, 2-18-5981, p 28;
22.Antud juhul ei ole kostja taotlenud viivisemäära või väljamõistetava viivise summa vähendamist. Kuivõrd tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on asjaolu, et kostja ei ole hagile vastanud, ei saa kohus tagaseljaotsust tehes ise VÕS § 113 lg-t 8 kohaldada ega viivise suurust piirata.
23.Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, siis kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud. Käesolevas kohtuasjas esitatud hagiavaldus ei ole nii-öelda õiguslikult lihtne tüüphagi. Hageja esindaja on tutvunud ja analüüsinud nõude aluseks olevaid dokumente, tellinud ja kogunud täiendavaid dokumente, neid analüüsinud, koostanud hagiavalduse, komplekteerinud hagiavalduse lisad ning esitanud dokumendid kohtule. Vastustaja seisukoht
24.Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel rahuldada ja maakohtu otsus materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Kuna vaidlustatud on tagaseljaotsus, ei saa ringkonnakohus teha tühistatud osas ise uut otsust, vaid peab selle saatma uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 657 lg 2).
26.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse järgmises ulatuses: (i) resolutsiooni p 2 osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 28.03.2022 – 09.11.2022 eest 46,30 eurot, st jättis sissenõutavaks muutunud viivise 145,55 eurot kostjalt välja mõistmata (resolutsiooni p 4); (ii) resolutsiooni p 3, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (930,55 eurot) alates 10.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte enam kui 884,25 eurot; ning (iii) resolutsiooni p 5.1, millega jättis maakohus menetluskulud 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda.
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hagi osaliselt rahuldamata jätmisel (viiviste osas) ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme (VÕS § 415 lg 1, VÕS § 113 lg 1 kolmas lause). Samuti rikkus maakohus oluliselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8), kui jättis käsitlemata hageja väited lepingus kokkulepitud intressimäära ja kohalduva viivisemäära kohta ning põhjendamata, miks ta neid asjakohaseks ei pea või nendega ei nõustu.
28.Nimelt on hageja 09.11.2022 hagiavalduses (dtl 25–29) oma viivisenõuet esitades tuginenud VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Hageja märkis, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lgle 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
2-22-128484 Seejärel selgitas hageja, et ta nõuab lepingu alusel viivist põhivõlalt 930,55 eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 28.03.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 09.11.2022, lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 33,15% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste p-ga 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõudis sissenõutavaks muutunud viivist 191,85 eurot. Samuti nõudis hageja edasiulatuvalt viivist kogu põhinõudelt (930,55 eurot) alates 10.11.2022 kuni kohase tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 33,15% aastas. Hageja tugines Riigikohtu seisukohale, et laenuandjal on õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKo 3-21-120-08, p 12).
29.Praegusel juhul oli laenulepingus kokkulepitud intressimäär 33,15% aastas. Seega oli tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär kõrgem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär, mistõttu VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb lugeda viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Maakohus viitas Riigikohtu 14.06.2005 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 (p 24) ja 10.05.2016 otsusele tsiviilasjas nr 3-21-25-16 (p 13), mis aga ei käsitle tarbijakrediidi olukordi ega ole oma järelduste osas – et eelduslikult on tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära – käesoleval juhul asjakohane. Maakohus ei ole samal ajal põhjendanud, miks ei ole asjas kohaldatav VÕS § 113 lg 1 kolmas lause, kuigi Riigikohus ei ole muutnud otsuses 3-2-1-120-08 väljendatud seisukohti. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses viidanud ka sellistele asjaoludele, millega võiks kaasneda laenulepingus sisalduva intressimäära kokkuleppe või kogu lepingu tühisus. Muuhulgas ei ole maakohus tuvastanud, et krediidi kulukuse määr ületaks VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri. Arvestades, et kostja ei ole viivise vähendamist ka taotlenud, ei oleks maakohus saanud viivist omal algatusel vähendada ega piirata edasiulatuva viivisenõude suurust.
30.Eeltoodud maakohtu eksimused annavad aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuva viivise nõude. Kuna vaidlustatud on tagaseljaotsus, ei saa ringkonnakohus teha tühistatud osas ise uut otsust, vaid TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
31.Ringkonnakohtul tuleb ka tagaseljaotsuse tühistamisel arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (TsMS § 651 lg 1). Olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, saab selle tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 46,30 eurot ületavas osas ja rahuldamata hageja edasiulatuva viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas.
32.Kuna maakohtu otsus tühistatakse osaliselt ja saadetakse maakohtule osaliselt uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.
2-22-128484 Tsiviilasja hinna muutmine
33.Ringkonnakohus on eksinud 15.02.2023 määruses, millega apellatsioonkaebus menetlusse võeti, apellatsioonkaebuse hinna määramisega ning määranud kaebuse hinnaks ekslikult 145,55 eurot. Kuivõrd hageja vaidlustas hagi rahuldamata jätmise nii sissnõutavaks muutunud viivise kui ka edasiulatuva viivise osas, on tsiviilasja hinnaks apellatsioonimenetluses 379,58 eurot. Tsiviilasja hinna arvestus on järgnev: sissenõutavaks muutnud viivis 145,55 eurot + edasiulatuv viivis (33,15% - 8% = 25,15%) x 930,55 eurot = 379,58 eurot. Juhindudes TsMS § 136 lg 4 teisest lausest muudab ringkonnakohus asja hinda apellatsioonimenetluses.
34.Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 170 eurot, aga eelmises punktis määratud tsiviilasja hinnalt tulnuks riigilõivuseaduse § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 järgi tasuda lõivu 140 eurot. Hagejal on õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 järgi enam tasutud riigilõivu 30 eurot tagastamist.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.