Aktsiaselts Respo Haagised hagi Osaühing Kettek vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
3856 eurot 38 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts Respo Haagised (registrikood 103548018; asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Cardo Soosaar (Attela Advokaadibüroo; asukoht Kaluri 2, Tartu linn; e-post [email protected]) Kostja: Osaühing Kettek (registrikood 10032768; asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxx; e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja Ülo Kivi (OÜ PU&KO Iuridica ÕB; e-post [email protected])
Kohtuistungi aeg
27. november 2023
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi.
2.Välja mõista osaühingult Kettek aktsiaseltsi Respo Haagised kasuks 3462 eurot, sellelt summalt arvestatud 27. aprilli 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 30 eurot 87 senti ning alates 28. aprillist 2023 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (3462 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni.
Jätta menetluskulud Osaühing Kettek kanda.
4.Rahuldada aktsiaseltsi Respo Haagised taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
Mõista osaühingult Kettek aktsiaseltsi Respo Haagised kasuks menetluskulude katteks välja 2296 eurot.
6.Mõista osaühingult Kettek aktsiaseltsi Respo Haagised kasuks välja viivis menetluskuludelt (2296 eurot) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Otsus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Aktsiaselts Respo Haagised (hageja) esitas 27. aprillil 2023 Tartu Maakohtule hagi osaühing Kettek (kostja) vastu kahjuhüvitise 3462 euro ja viiviste saamiseks. Hageja on esitanud nõude VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1054, § 1057 alusel. Hageja on esitanud nõude ka kohtueelselt kantud õigusabikulude 450 euro hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus
18.jaanuaril
kahjujuhtum xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus kostjale kuuluv sõiduk (kaubaauto) Scania (reg.nr xxxxx) tagurdas otsa kinnistu sissepääsu ees olevale väravale. Otsasõidu tagajärjel tekkisid väravale sellised kahjustused, et seda ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Kahjustatud värav ei sulgu ega avane korrektselt, kuna värava raami alumine jooksuprofiil on kõveraks paindunud. Kuna selliseid kahjustusi ei ole võimalik parandamisega kõrvaldada, peab hageja asendama kahjustatud värava uue samaväärse väravaga. Privilo OÜ 20. veebruari 2023 hinnapakkumise HP nr 2146 kohaselt maksab kahjustatud värava asendamine (sh uue värava transport, paigaldus ja seadistamine) koos käibemaksuga 3012 eurot. Sõidukit juhtinud H. H. andis kohapeal kirjaliku seletuse (dtl 9), mille kohaselt ta sõitis tagurpidi väravast sisse, kui värav hakkas kinni minema ja kui auto oli ca 2-3 m väravaga kohakuti, sõitis värav vastu autot. Juhi sõnade kohaselt nägi ta peeglist, et värav jookseb kinni. Vastuväitena kostja poolt avaldatule selgitab hageja, et valvekaamera videolt on näha, et sõiduk tagurdas väravale otsa, mitte värav ei liikunud vastu sõiduki külge, nagu väidab kostja. Sulguv värav jäi sõiduki tagumise otsa taha ja sõiduk lükkas seda tagurdades sissepoole. Sõiduki juht tagurdas värava poole liiga väikese nurga all, mistõttu tal ei õnnestunud esimesel katsel sõidukit väravast sisse tagurdada. Pärast sõidukist väljumist ja sõiduki ning väravaposti kauguse hindamist tagurdas sõidukijuht sõidukit uuesti, kuid kuna selleks ajaks hakkas automaatselt sulguv värav sulguma, tagurdas ta sõiduki väravale otsa, tekitades sellega hagejale varalise kahju. Värav töötab automaatrežiimis ja sulgub pärast seda, kui sõiduk on sisenenud. Juhul, kui sõiduk ei sisene, sulgub värav automaatselt 2/7
30 sekundit pärast avanemist. Kuna praegusel juhul ei suutnud sõiduki juht selle aja jooksul sõidukit väravapostide vahele tagurdada, hakkas värav automaatselt sulguma. Hageja selgituste (dtl 50-51) kohaselt ei reguleeri standardi EVS-EN 12453:2017+A1:2021 „Tööstus-, kommerts- ning garaažiuksed ja -väravad“ (dtl 52-119) värava avanemis- ja sulgumistsükli ajalist kestvust. Ka väravat avava ja sulgeva elektrimootori Hercules kasutusjuhendis (dtl 125-160) ei ole midagi kirjas värava avanemis- ja sulgumistsükli ajalise kestvuse kohta. Värava mootori paigaldab kvalifitseeritud paigaldaja, kes määrab värava avanemis- ja sulgumistsükli ajalise kestvuse vastavalt kliendi soovidele ja vajadusele. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagiavaldusele lisatud video ja autojuhi poolt allkirjastatud seletuskiri tõendavad, et kaubaauto tagurdamise ajal, kui veok oli 2-3 meetrit väravaga kohakuti, liikus liugvärav vastu auto külge. Veoauto avatud väravast sissetagurdamine (tegu) ei saanud kuidagi olla hagejale kahju tekkimise põhjuseks. Kahju võis põhjustada hoopis liugvärava iseeneslik (automaatne) sulgumine ilma eelneva hoiatava märguandeta. Selline olukord võis tekkida kahel põhjusel - kas väravaautomaatika oli rikkis või paigaldatud oli automaatika, mis ei taganud veokite ohutut sisse-väljasõitu. Hageja enda poolt esitatud tõendid välistavad autojuhi süü võimaliku kahju tekkimises. Lisaks viitab kostja, et hagejal tuleks hüvitada kostja autole väravaga tekitatud kahju. Kostja täiendavate selgituste (dtl 47-48) kohaselt tuleb Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 5 lg 1 kohaselt hagis märgitud liugväravat käsitada töövahendina. Töövahendid peavad vastama nõuetele. 24. jaanuaril 2000 hakkas kehtima Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. aasta määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, mille § 1 lg 7 kohustab tööandjat koostama ja kehtestama kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid, arvestades valmistaja poolt antud kasutusjuhendit. Vabariigi Sotsiaalministri 30. novembri 1999. a määruse nr 75 § 2 lg 3 sätestab, et ettevõtetes, kus kasutatakse maa-, vee- või õhutransporti, tuleb nende liikumiskohtadele panna üles vajalikud liiklust reguleerivad märgid, teemärgised, valgusmärguanded jne. Kuna ohutusjuhend hõlmab juhiseid kahju tekkimise vältimiseks või tekkinud kahju piiramiseks, taotles kostja, et kohus nõuaks hagejalt välja liugvärava valmistaja poolt antud kasutusjuhendi ja ka hageja enda poolt koostatud ettevõttes kasutatavate liugväravate ohutusjuhendi.
3.Kohus kuulas 27. novembri 2023 kohtuistungil pooled vande all üle (dtl 174-180). 3.1 Hageja seadusliku esindaja seletuste kohaselt oli kauba toojale antud laotöötaja kontaktnumber, kellele tuleb helistada ja öelda, millise värava taga auto seisab. Laotöötaja avab seejärel distantsilt värava. Värava sulgumise aeg on 20 sekundit ja see hakkab kulgema fotosilma viimasest katkestusest. Kui värav on juba lahti, siis iga liikumine annab jälle 20 sekundit juurde. Kui auto oleks tagurdanud fotosilma vahele, siis oleks värav enda sulgemise peatanud ja liikunud tagasi lahtisesse asendisse. Kui auto on värava vahel, siis jääbki värav lahti. Tihedatel laadimispäevadel paneb laotöötaja fotosilma ette lauajupi, mis takistab värava sulgumist. Värava avanemisest või sulgumisest annab teada kollane vilkur, mis vilgub siis, kui värav hakkab liikuma, liigub ja on avatud. Vaidlusaluse sündmuse ajal ei olnud kaubaauto fotosilmade vahel olevat kiirt katkestanud, st ei olnud värava vahel. Paindumise käigus deformeerus kogu liikuv osa väravast (metallraam ja hammaslatt). Samal päeval painutati värav enam-vähem sirgeks tagasi, et saaks värava kuidagi sulgeda. Värav hakkas tollel päeval veidi liikuma, aga igal viiendal avamisel kiilus ka kinni, sest hammaslatti ei ole võimalik painutamise teel taastada. See häiris ettevõtte tööd pikal
3/7
perioodil. Liikuv osa, mis seda probleemi valmistas, et värav enam korralikult ei sulgunud, on tänaseks asendatud. Selle kohta on arve olemas ja esitatud. 3.2 Kostja esindaja seletuste kohaselt on tegemist ainulaadse juhtumiga. Kuskil mujal ei ole sellist asja, et 20 sekundiga peaks juht väravast sisse sõitma või välja saama. Reeglina on kauba vastuvõtja see, kes värava avab ja sulgeb. Antud juhul helistas juht kauba vastuvõtjale, kes lubas värava lahti teha. Autojuht alustas tagurpidi manöövrit. Tuleb arvestada, et manööverdamine eeldas nii värava kui ka tänaval oleva liikluse jälgimist. Peeglist ei olnud vilkuri töötamist näha. Lisaks on esmakordne, et vilkur vilgub ka värava lahtioleku ajal. Autojuht kinnitas, et värav sõitis autole külje pealt sisse. Ei ole välistatud, et fotosilmade vahel olev kiir võis olla liiga madalal ja ei fikseerinud liikumist ära. Kui kostja seaduslik esindaja läks kolm tundi hiljem sündmuskohale, siis keegi remontis väravat ja värav liikus korralikult edasi ja tagasi. Kostja esindaja peab hageja tegevust väljapressimiseks ja palub jätta hagi rahuldamata. Lisaks viitab esindaja, et hageja peaks kostja veoautole tekitatud kahjustused hüvitama.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
5.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1057 alusel kahju hüvitamist. Käesolevalt on tegemist lepinguvälise kahju põhjustamisega. Sel juhul on võimalik esitada nõue nii kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes VÕS § 1043 alusel kui ka autovaldaja riskivastutusele tuginedes VÕS § 1057 alusel. VÕS § 1057 järgi vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Mootorsõiduki otsese valdaja vastu võib liiklusõnnetuse põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esitada VÕS § 1057 alusel riskivastutusele tuginedes. Nimetatud sätte kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja põhimõtteliselt alati mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Samas ei ole välistatud nõude esitamine kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes VÕS § 1043 alusel. Tegemist on materiaalõiguslikult erinevate, kuid menetluslikus mõttes samasse hagiesemesse kuuluvate konkureerivate nõuetega (VÕS § 1056 lg 3). Kohus peab nõude alternatiivse õigusliku põhjenduse olemasolul kontrollima nõuet mõlemal alusel.
6.Deliktilise üldvastutuse eelduseks on õigusvastane tegu, millega on VÕS § 1045 lg 1 p-de 1, 2 või 5 järgi tegemist, kui teoga põhjustati teise isiku surm või tekitati talle kehavigastus või tervisekahjustus või kui teoga kahjustati teise isiku asja. Õigusvastase teo toimepanejaks ja delikti eest vastutavaks isikuks on esmajoones kahju otseselt põhjustanud isik, üldjuhul kahju tekitanud mootorsõiduki juht. Kahju põhjustamise eest võib VÕS § 1054 järgi vastutada ka autojuhi tööandja. Lisaks peab isik vastutuse eeldusena olema VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitamises ka süüdi, kusjuures süüd eeldatakse. Kohtu hinnangul on deliktilise üldvastutuse eeldused täidetud.
7.VÕS § 1057 järgi vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest selle otsene valdaja. Selle isikuna tähistatakse VÕS § 1056 lg 1 järgset „suurema ohu allikat valitsenud isikut“. Üldjuhul saab otsese valdaja isiku määramisel juhinduda asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 32 ning § 33 lg-test 1 ja 2. Seega on VÕS § 1057 järgi vastutav eelkõige isik, kellel on tegelik võim mootorsõiduki üle.
4/7
VÕS § 1057 järgi ei vastuta isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes (nn valduse teenija AÕS § 33 lg 3 mõttes), eelkõige tööandja autot tööülesannete täitmisel kasutanud autojuht. Tuvastatud on asjaolu, et kahju põhjustanud sõidukit juhtis kostja töötaja. VÕS § 1057 alusel vastutab kostja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest sõltumata süüst. Seega ei ole käesoleval juhul vajalik analüüsida, kas sõiduki valdaja poolt toimepandud tegu oli õigusvastane või mitte.
8.Käesoleval juhul on hageja esitanud kohtule tõendid selle kohta, et hagejale tekkis kahju seetõttu, et isik, kelle tekitatud kahju eest kostja VÕS § 1054 lg 1 alusel vastutab, tagurdas
18.jaanuaril 2023 sõidukiga otsa hageja kinnistu sissepääsu ees olevale väravale. Hageja poolt kohtule esitatud valvekaamera salvestiselt (dtl 1) on näha, et värav on suletud asendis, kui kaubaauto jõuab värava juurde. Sel ajal vilkur ei vilgu. Kui värav hakkab avanema, hakkab vilkur töötama. Kaubaauto teeb ebaõnnestunud manöövri (lähenedes liigselt väravapostile), mistõttu eemaldub uuesti väravast, peatudes sõiduteel ning juht tuleb autost välja ja hindab kaubiku tagumise vasaku nurga ja väravaposti vahelist kaugust ning läheb autosse tagasi ja jätkab manöövri sooritamist (tagurdamist). Salvestiselt on näha, et 1.55 jõuab sulguv värav kaubiku parema tagumise nurga taha ning 1.57 sõidab kaubik väravale otsa, lükates (painutades) parema tagumise nurgaga värava sissepoole. Eeltooduga on tuvastamist leidnud, et mitte värav ei liikunud sõidukile sisse, vaid autoga tagurdati väravale otsa. Seega on tuvastatud kahju põhjustav tegu.
9.VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 17). Suurema ohu allikaga kahju põhjustamine tähendab suurema ohu allikale iseloomuliku riski, s.o suurema ohu allikale kui asjale või tegevusele iseloomuliku kõrgendatud ohu realiseerumise tagajärjel kahju tekkimist (vt Riigikohtu
18.aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-07, p 11). Seega vastutab mootorsõiduki valdaja sõltumata oma süüst liikluskahju eest, mis tekib mootorsõiduki käitamisele iseloomuliku ohu (riski) realiseerumise tagajärjel. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja töötaja kahjustas väravat, tehes manöövrit, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju. Hagejale ei oleks kahju tekkinud juhul, kui kaubiku juht ei oleks värava otsa tagurdanud. Hageja väravat kahjustati ja sellest tulenev kahju tekkis sõiduki käitamisele iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel VÕS § 1056 lg 1 esimese lause mõttes, sest kaubikut kui mootorsõidukit saab pidada suurema ohu allikaks VÕS § 1056 lg 2 esimese lause mõttes. Seega oli praeguses asjas hageja kahju tekkimise üheks põhjuseks kaubiku juhi hoolsuskohustuse järgimata jätmine ning seetõttu kaubiku kui suurema ohu allika käitamisel realiseerunud risk.
10.Riskivastutuse puhul ei ole VÕS § 1056 lg-st 1 ja §-st 1057 tulenevalt vastutuse hindamisel üldiselt tähendust ei kahju tekitamise õigusvastasusel ega kahju põhjustaja süül ei objektiivses ega subjektiivses tähenduses (vt ka nt Riigikohtu 2. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-10, p 11; 4. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-11, p 9). Oluline on vaid riski valitsemine ja selle käigus kahju põhjustamine. Juhud, mil mootorsõiduki otsese valdaja vastutus on välistatud, on sätestatud VÕS §-s 1057 (vt ka
5/7
Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-10, p 12), mh p-s 3, mille järgi on vastutus välistatud, kui kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas esineb riskivastutust välistav asjaolu. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis kinnitaksid vääramatu jõu või kannatanu tahtliku teo esinemist. Kostja viited TTOS-le ei ole asjakohased, kuna vastava seaduse sätted reguleerivad töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ettevõtte ja riigi tasandil ning vastutust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Käesolevalt on tegemist lepinguvälise kahjuga, mitte töökeskkonnas töötajate tööga seotud tööohutusnõuete rikkumisega. Seega jätab kohus kostja vastavasisulised väited tähelepanuta. Kostja esindaja on riskivastutust välistava asjaoluna esile toonud ka, et väravaautomaatika oli rikkis või oli paigaldatud automaatika, mis ei taganud veokite ohutut sisse-väljasõitu. Lisaks pidas kostja võimalikuks, et värava fotosilmad oli paigaldatud liiga madalale, mistõttu ei peatunud värav õigeaegselt. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Hageja esitas kohtule standardi EVS-EN 12453:2017+A1:2021 „Tööstus-, kommerts- ning garaažiuksed ja -väravad“ (dtl 52-119) ja väravat avava ja sulgeva elektrimootori Hercules kasutusjuhendi (dtl 125-160), kus ei ole midagi kirjas värava avanemis- ja sulgumistsükli ajalise kestvuse kohta. Samas on hageja esindaja vande all antud seletustega tõendatud, et värava mootori paigaldas kvalifitseeritud paigaldaja, kes määras värava avanemis- ja sulgumistsükli ajalise kestvuse vastavalt kliendi soovidele ja vajadusele. Kostja pole vastavat asjaolu ümber lükanud. Seega ei ole tõendatud kostja riskivastutust välistavat asjaolu.
12.VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1. Kuna otsasõidu tagajärjel kahjustatud värav ei sulgunud ega avanenud korrektselt, sest värava raami alumine jooksuprofiil oli kõveraks paindunud, tuli hagejal see asendada uue samaväärse väravaga. Privilo OÜ 20. veebruari 2023 hinnapakkumise HP nr 2146 kohaselt maksab kahjustatud värava asendamine (sh uue värava transport, paigaldus ja seadistamine) koos käibemaksuga 3012 eurot. Seega on hageja tõendanud, et talle tekkis väravale otsasõidu tagajärjel 3012 euro suurune otsene varaline kahju, mis seisneb uue samaväärse värava soetamiseks tehtud kulutustes. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 3012 eurot.
13.VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab hüvitamisele kuuluv kahju ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on leidnud, et kohtumenetluse-eelsed õigusabikulud, mida isik on teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada, on VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel hüvitatavad. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohtuvälise kahju hüvitamise nõude esitamisega seoses kantud õigusabikulude hüvitamist. Hageja tasus vastavalt Attela Advokaadibüroo 15. märtsi 2023 arvele nr 202303017 kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude esitamise eest ilma käibemaksuta 450 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja kantud õigusabikulud (450 eurot) 6/7
tervikuna mõistliku suurusega. Kostja ei ole ka esitanud iseseisvaid vastuväiteid hagejat esindava advokaadi poolt kohtueelselt tehtud toimingute osas. Seega on hageja tõendanud, et talle tekkis seoses kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude esitamisega 450 euro suurune kahju.
14.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 2269 eurot, põhivõlalt arvestatud 27. aprilli 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 30 eurot 87 senti ning alates 28. aprillist 2023 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (3462 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda.
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 2296 eurot (käibemaksuta), sh riigilõiv 455 eurot ja esindajatasu 1840 eurot 11 tunni 30 minuti eest, tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus märgib, et õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei ole kohtul kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja ajakulu on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2296 eurot, millest 455 eurot on riigilõiv ja 1840 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
17.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 2296 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.