Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 17. mai 2024
Tsiviilasja number
2-23-6340
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi RESPO HAAGISED hagi Osaühing KETTEK vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3856 eurot 38 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2024. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Osaühingu KETTEK apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Hageja (vastustaja): aktsiaselts RESPO HAAGISED (registrikood 10354808), esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar Kostja (apellant): Osaühing KETTEK (registrikood 10032768), lepinguline esindaja Ülo Kivi
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Keelduda Osaühingu KETTEK Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2024. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Osaühing KETTEK kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Deliktilise kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud. Veoauto tagurdamise ajal, kui sõiduk oli 2–3 meetrit väravaga kohakuti, liikus värav vastu veoauto külge. Veoauto väravast sissetagurdamine ei saanud olla hagejale kahju tekkimise põhjus. Kahju võis põhjustada värava iseeneslik (automaatne) sulgumine eelneva hoiatuseta. See võis tekkida kahel põhjusel – kas väravaautomaatika oli rikkis või paigaldatud oli automaatika, mis ei taganud sõidukite ohutut sisse-väljasõitu. Hageja tõendid välistavad veoauto juhi süü. Värav kui kõrgendatud ohu allikas põhjustas veoautole kahju. Hagejal tuleks hüvitada kostja sõidukile väravaga tekitatud kahju. Hageja oleks pidanud märgistama, et tegemist on automaatväravaga, ja märkima värava avatuna oleku aja. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 5 lg 1 kohaselt tuleb vaidlusalust väravat käsitada töövahendina. Töövahendid peavad vastama nõuetele.
Hagejale tekkis kahju seetõttu, et isik, kelle tekitatud kahju eest kostja VÕS § 1054 lg 1 alusel vastutab, tagurdas 18. jaanuaril 2023 veoautoga otsa hageja kinnistu sissepääsu ees olevale väravale. Valvekaamera salvestiselt on näha, et värav on suletud, kui veoauto jõuab värava juurde. Sel ajal vilkur värava küljes ei vilgu. Kui värav hakkab avanema, hakkab vilkur töötama. Veoauto teeb esmalt ebaõnnestunud manöövri, mistõttu eemaldub uuesti väravast ja peatub sõiduteel. Veoauto juht tuleb autost välja ja hindab sõiduki tagumise vasaku nurga ja väravaposti vahelist kaugust ning läheb autosse tagasi ja jätkab manöövri sooritamist. Salvestiselt (1.55) on näha, et sulguv värav jõuab veoauto parema tagumise nurga taha ning seejärel (1.57) sõidab veoauto väravale otsa, lükates (painutades) parema tagumise nurgaga värava sissepoole. Seega tagurdas veoauto väravale otsa, mitte värav ei liikunud sõidukile otsa. Kahju põhjustanud tegu on seega tuvastatud. Isik peab VÕS § 127 lg 4 järgi kahju hüvitama, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Suurema ohu allikaga kahju põhjustamine tähendab suurema ohu allikale iseloomuliku riski, s.o suurema ohu allikale kui asjale või tegevusele iseloomuliku kõrgendatud ohu realiseerumise tagajärjel kahju tekkimist (vt RKTKo 18.04.2007, 3-2-1-27-07, p 11). Mootorsõiduki valdaja vastutab seega süüst sõltumata liikluskahju eest, mis tekib mootorsõiduki käitamisele iseloomuliku ohu (riski) realiseerumise tagajärjel. Pooled ei vaidle, et kostja töötaja kahjustas väravat, tehes manöövrit, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju. Hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui veoauto juht ei oleks väravale otsa tagurdanud. Hageja väravat kahjustati ja sellest tulenev kahju tekkis sõiduki käitamisele iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel VÕS § 1056 lg 1 esimese lause mõttes, sest veoautot kui mootorsõidukit saab pidada suurema ohu allikaks VÕS § 1056 lg 2 esimese lause mõttes. Hageja kahju tekkimise üheks põhjuseks oli sõiduki juhi hoolsuskohustuse järgimata jätmine ning seetõttu sõiduki kui suurema ohu allika käitamisel realiseerunud risk. Riskivastutuse puhul ei ole VÕS § 1056 lg-st 1 ja §-st 1057 tulenevalt vastutuse hindamisel üldiselt tähendust kahju tekitamise õigusvastasusel ega kahju põhjustaja süül (RKTKo 2.03.2011, 3-2-1-161-10, p 11; 4.05.2011, 3-2-1-29-11, p 9). Oluline on vaid riski valitsemine ja selle käigus kahju põhjustamine. Juhud, mil mootorsõiduki otsese valdaja vastutus on välistatud, on sätestatud VÕS §-s 1057, mh punktis 3, mille järgi on vastutus välistatud, kui kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu. Kostja ei toonud kohtu ette asjaolusid, mis kinnitaksid vääramatu jõu või kannatanu tahtliku teo olemasolu. Kostja viited TTOS-ile ei ole asjakohased, kuna selle sätted reguleerivad töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ettevõtte ja riigi tasandil ning vastutust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Asjas ei ole tegemist töökeskkonnas töötajate tööga seotud tööohutusnõuete rikkumisega. Kostja ei tõendanud, et väravaautomaatika oli rikkis või oli paigaldatud automaatika, mis ei taganud veokite ohutut sisse-väljasõitu, sh et värava fotosilmad olid liiga madalal. Standardis EVS-EN 12453:2017+A1:2021 "Tööstus-, kommerts- ning garaažiuksed ja -väravad" ning väravat avava ja sulgeva elektrimootori Hercules kasutusjuhendis ei ole kirjas värava avanemis- ja sulgumistsükli ajalist kestust. Hageja esindaja vande all antud seletustega on tõendatud, et värava mootori paigaldas kvalifitseeritud paigaldaja, kes määras värava avanemis- ja sulgumistsükli ajalise kestuse vastavalt kliendi soovile. Kostja ei lükanud seda ümber. Kostja ei tõendanud seega riskivastutust välistavaid asjaolusid. Kuna otsasõidu tagajärjel kahjustatud värav ei sulgunud ega avanenud korrektselt, sest värava raami alumine jooksuprofiil oli kõveraks paindunud, tuli hagejal see asendada uue samaväärse väravaga. OÜ Privilo hinnapakkumise kohaselt maksab kahjustatud värava asendamine (sh uue värava transport, paigaldus ja seadistamine) 3012 eurot (sh käibemaks). Hagejale tekkis
väravale otsasõidu tagajärjel 3012 euro suurune kahju, mis seisneb uue samaväärse värava soetamiseks tehtud kulutustes. Selline kahju on VÕS § 132 lg 1 järgi hüvitatav. Hagejal on VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel õigus nõuda kostjalt kohtuvälise kahju hüvitamise nõude esitamisega seoses kantud õigusabikulude hüvitamist. Hageja tasus vastavalt Attela Advokaadibüroo arvele kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude esitamise eest 450 eurot (käibemaksuta). Hageja kantud õigusabikulud on tervikuna mõistlikud. Kostja ei esitanud vastuväiteid hagejat esindava advokaadi poolt kohtueelselt tehtud toimingutele. Hagejal tekkis kohtuvälise kahju hüvitamise nõude esitamisega seega 450-eurone kahju.
on endises seisus ja selle lahtiolekut reguleeritakse fotosilma ette asetatud lauajupiga, mille pidi hageja seadusliku esindaja ütluse kohaselt sinna asetama laotöötaja.
ennekõike siis, kui asjast tulenevat kõrgendatud ohu realiseerimist ei ole asja kasutamise käigus võimalik vältida isegi kõrgendatud hoolsust ja ettevaatusabinõusid rakendades. Suurema ohu allikaks võib olla ka asi, mille kasutamisel tekkivad kahjuriskid on piisavalt kontrollitavad, kuid sellest hoolimata toob asja kasutamine kaasa sageli suurt kahju (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Juura. Tallinn 2020, § 1056 komm. 3.3). Automaatselt sulguv liugvärav ei vasta VÕS § 1056 lg-s 2 sätestatud suurema ohu allika tunnustele. Sellisest väravast tulenevad riskid on hoolsuse korral kontrollitavad ning seda tüüpi väravatest ka ei teki suurt kahju sageli. Seega ei osalenud õnnetuses kahte suurema ohu allikat. Selle hindamine, kas asi on suurema ohu allikas, on VÕS § 1056 lg 2 järgi õiguse kohaldamise küsimus. Kohus kohaldab TsMS § 436 lg 7 järgi õigust ise. Seetõttu ei ole tähtsust sellel, kas värava valmistaja kasutusjuhendis, hageja koostatud väravate ohutusjuhendis või mõne muu liugvärava kasutus- ja hooldusjuhendis on käsitletud väravat või väravaga samalaadseid väravaid suurema ohu allikatena.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.