lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-127623/26

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-127623/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5157
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.01.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-127623

Tsiviilasi

Menetluse liik Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Marinemon OÜ vastu leppetrahvi ja sissenõudekulude hüvitamise nõudes lihtmenetlus hagihind 185 eurot Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (rk 10811490) Hageja lepinguline esindaja: E.A., e-post XXX Kostja: Marinemon OÜ (rk 14505399, asukoht Vesivärava tn 50, Tallinn, e-post [email protected])

Asja läbivaatamine

Istung 13.11.2023 ja edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1)

Võtta kostja 24.12.2023 menetlusdokument pealkirjaga „AVALDUS“ ts.asja 2-23127623 materjalide juurde.

2)

Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Marinemon OÜ vastu.

3)

Mõista Marinemon OÜ-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja 185 eurot.

4)

Jätta menetluskulud Marinemon OÜ kanda.

5)

Välja mõista Marinemon OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna 780 eurot.

6)

Marinemon OÜ-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Osaühingule EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. 2 TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Hageja esitatud väited ja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Osaühing ERUROPARK ESTONIA (edaspidi EuroPark või hageja) on parkimisteenust osutav ettevõte. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EuroPark omapoolse pakkumuse, mida EuroPark on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk numbrimärgiga XXX (edaspidi sõiduk) pargitud parkimistingimusi rikkudes (parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimisluba või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist) järgmistel aegadel hageja opereeritavatel parkimisaladel: •

21.07.2021 Veerenni X parkimisala;

•

20.09.2022 Keskturu parkumisala;

•

03.03.2023 Tartu mnt X parkimisala;

•

18.05.2023 Lennuki X parkimisala.

Seetõttu esitas EuroPark pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist •

21.07.2021 Veerenni X parkimisalal leppetrahvinõude nr 1962 1072 1134 3554 summas 30 eurot maksetähtajaga 04.08.2021;

•

20.09.2022 Keskturu parkimisalal leppetrahvinõude nr 1352 0092 2115 5110 summas 30 eurot maksetähtajaga 04.10.2022;

•

03.03.2023 Tartu mnt X parkimisalal leppetrahvinõude nr 1780 3032 3143 2395 summas 30 eurot maksetähtajaga 17.03.2023;

•

18.05.2023 Lennuki X parkimisalal leppetrahvinõude nr 1351 8052 3163 5456 summas 55 eurot maksetähtajaga 25.05.2023.

Leppetrahvinõuded olid paigutatud sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei esitanud ühegi leppetrahvinõude esitamise järgselt pretensiooni, kuigi sellele võimalusele oli leppetrahvinõuetel viidatud. Transpordiametist saadud andmete kohaselt oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja kostja vähemalt alates 17.08.2020 kuni 18.05.2023. Hagejal on õigus eeldada, et kostja on parkimislepingu pooleks kuni kostja ei ole tõendanud vastupidist. Hageja saatis kohtueelselt kostjale äriregistrijärgsele elektronpostiaadressile meeldetuletusi võlgnevuse kohta. Kostja ei asunud oma kohustust täitma.

XXX

EuroPark taotleb kostjalt 185 euro, millest 145 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulude, väljamõistmist. Poolte menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2.13.11.2023 istungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja esitas kostjale kompromissettepaneku, mille kohaselt 373 euro tasumisel loeks hageja nõude täidetuks.
3.Hageja 16.11.2023 seisukohas märkis hageja esmalt, et kostja ei võtnud hageja poolt 13.11.2023 istungil esitatud kompromissettepanekut vastu. Seisukohas juhtis hageja tähelepanu, et Veerenni 36 on parkimisala nimetus. Kuna tegemist on kvartaliga, mida on viimaste aastate jooksul arendatud, on lisandunud uued hooned ja tänavad. Nimetatud parkimisalal on hageja korraldanud parkimist juba alates 14.04.2010 ning 26.01.2017 üürilepingu alusel on antud parkimisteenuse osutamiseks hageja kasutusse Tallinnas Veerenni, Vana-Lõuna ja Tehnika tänavate vaheline hoonestamata maa-ala. Nimetatud maa-ala koosneb 37 kinnistust. Pille tn X kinnistu asub üürilepinguga hõlmatud maa-alal. Kostja on kinnitanud, et sõiduk oli pargitud aadressile Pille tn X ning seda kinnitavad ka foto väljavõttes olevad GPS andmed. Hageja hinnangul ei tulene kohtupraktikast, et leppetrahvil peaks olema konkreetne aadress või katastriüksuse nimi, millel sõiduk pargib. Näiteks Kristiine keskuse parkimisala koosneb kaheksast erinevast maatükist, mis asuvad nii Endla, Kotkapoja kui ka Tulika tänaval. Hageja möönis, et kostja oli esitanud pärast leppetrahvinõude esitamist pretensiooni ning juba 2021.aastal selgitati kostjale, et Pille tn ja Tiiu tn kuuluvad Veerenni X parkimisala alla. Ühtlasi pidas hageja vajalikuks märkida, et pretensiooni esitades on kostja kinnitanud, et ei ole tutvunud parkimistingimustega. 16.11.2023 seisukohas tõi hageja välja ka selle, et Keskturu parkimisalal esitatud leppetrahvinõudele lisatud piltide tegemise GPS koordinaadid asetavad sõiduki Keskturu parkimisalale. Hageja esitas täiendava kompromissettepaneku, mille kohaselt loeb hageja nõude täidetuks, kui kostja tasub leppetrahvinõuete katteks 120 eurot, riigilõivu eest 82,50 eurot ja hüvitab 1⁄2 sissenõudmiskulust ning 2/3 esindajakuludest.
4.Hageja 12.12.2023 lõplikes seisukohtades märkis hageja, et kostja esitatud fotode eelduslik tegemise aeg võiks olla 2023.aasta talv. Hageja selgitas, et hageja ei opereeri tänasel päeval Pille ja Tiiu tänava parkimiskohti ega kõnniteed, sest alates 02.06.2022 on Tallinna linn võtnud nimetatud tänavad üle kesklinna tsooni alla (T12 parkimisala). Juhul, kui hagejal ei oleks õigus nõuda parkimise eest tasumist, oleks pidanud kostja tasuma parkimise eest Tallinna linnale, sest aastaid on kesklinna parkimisala olnud piiritletud Tallinna lõunakaares Tehnika tnga. Lisad 6, 11-18, 25 ja 26 on fotofaili formaadis, sest tegemist on fotodega ning foto on tsiviilkohtumenetluses tõendiks. Google autode poolt tehtud fotosid kaardirakenduse koostamisel ei saa iga inimene ise muuta, veelgi vähem manipuleerida. Keskturu parkimisala osas selgitas hageja, et hageja hinnangul on kõik legaalsed sissesõidud Lastekodu tn-lt märgistatud vastavate infotahvlitega, mis teavitavad sõidukijuhte eraparklast ja tasulisest parkimisest. Kui kostja peab silmas, et ta sisenes alale Mardi tn-lt (sõiduki asukohta arvesse võttes kõige loogilisem), siis juba 2018.aastal olid vastavad märgid olemas. Hageja oli seisukohal, et kostjal ei olnud võimalik Keskturu parkimisalale siseneda selliselt, et kostja mõnest teavitavast infotahvlist ei möödunud. Hageja on ka selgitanud täiendavalt Lennuki tn parkimisalaga seonduvat seoses märkide asetusega ning nende nähtavust alal olijale. Märkidega seonduvas juhtis hageja tähelepanu sellele, et sõiduk asus eramaal, mitte kohaliku omavalitsuse hallataval teel/parklas. Isegi kui spekuleerida, et antud juhul kohalduks kostja viidatud määrus, olid kõik märgid ja infotahvlid paigaldatud korrektselt ja arusaadavalt ning mõistlik inimene pidi aru saama kehtivast parkimiskorraldusest. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulud jagunevad järgnevalt: •

Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine.– 2h;

•

10.10.2023 kostja vastusega tutvumine, selle analüüs – 20 min;

•

07.11.2023 istungiks ettevalmistumine – 20 min;

•

07.11.2023 istungist osavõtt – 40 min;

•

16.11.2023 seisukoha esitamine, lisade komplekteerimine – 3h

•

Kostja 30.11.2023 seisukohaga ja lisadega tutvumine, analüüs – 20 min;

•

Hageja 12.12.2023 seisukoha koostamine, maakohtule esitamine – 1h 15 min.

Lepingulise esindaja tunnihind on 110 eurot. Lepingulise esindaja õigusabikuludele lisanduvad hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot ja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Hageja palub märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas uuesti juba 16.11.2023 esitatud kompromissettepaneku. Kostja seisukohad

5.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja leidis 10.10.2023 vastuses, et kostja ei ole hagejaga ühtegi lepingut sõlminud. Eesti Vabariigi kodanikust Euroopa Liidu kodanik ei ole kohustatud rääkima kohalikku keelt ehk eesti keelt, kuid ettepanek lepingu sõlmimiseks oli üksnes eesti keeles. Hageja ei ole teinud pingutusi, et tagada, et lepingu tekst oleks kõigile külastajatele arusaadav. Ühtlasi asus kostja seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et fotodel olev kell oleks kalibreeritud. Sellest tulenevalt ei ole hageja esitanud usaldusväärseid tõendeid ja seetõttu tuleks neid eirata. Kostja hinnangul puudus usaldusväärne tõend ka selle kohta, et sõiduk oli pargitud kohtades, kus hagejal oleks õigust hageja vastu nõuet esitada. Kostja tõi vastuses välja, et eriti ei ole hageja tõendanud sõiduki parkimist aadressil Veerenni X. Kostja oli sellest hagejat ka teavitanud ja nõude vaidlustanud. Kostja soovis kohtuasja ettevalmistamiseks kulunud õigusabikulude (110 eurot tunnis) hüvitamist hageja poolt. Kostja palus hageja nõude täielikku tühistamist ja mõista hagejalt kostja kasuks välja kõik menetluskulud, sh 110 eurot kostja õigusabikulude katteks.
6.13.11.2023 istungil kinnitas kostja, et sõiduk oli 21.07.2021 pargitud aadressile Pille X ja 18.05.2023 aadressile Lennuki X.
7.29.11.2023 kostja esitatud menetlusdokumendis pealkirjaga „Avaldus“ palus kostja kõik hageja esitatud tõendid tagasi lükata, sh jätta kogu hageja nõue rahuldamata. Kostja palus mõista hagejalt välja kostja tõlgi kulud. Kostja leidis, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Keskturu, Veerenni ja Maakri piirkond oli selgelt ja arusaadavate ning nähtavate märkidega varustatud. Lisad 6, 11-18, 25 ja 26 on puudu, sest neid ei saa lugeda „jfjf laiendi tõttu. Lisa 8 on ebaselge ja ei ole kindlust, et märk oli vaidlusalusel ajal seal. Lisa 9 on vananenud, kuna Pille tänavalt on rohkem sissepääse Veerenni tänavale kui esitatud fotol. Vana-Lõuna tn suunas sõites ei ole märke. Hageja ei ole tõendanud, et kogu Keskturu parkimisala oli EuroPargi märkidega kaetud. Lastekodu tn-lt Keskuturu alale sõites ei ole Keskturu alal sees märki, et parkimise eest tuleb tasuda. Kui sõita Lennuki tänavale Vanalinna poolt, siis ei ole samuti märke. Kostja leidis, et juht, kes käitub heas usus, ei saa eeldada, et iga märk, mis ei asu otse sõiduteel, kehtiks tema praeguses asukohas. See ei saa olla kehtiv pakkumine parkimislepingu sõlmimiseks nagu hageja ekslikult arvab.
8.Kostja esitas lõplikud seisukohad hilinemisega. Kostja selgitas, et ei esitanud lõplikke seisukohti 22.12.2023 haigestumise tõttu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
9.Esmalt lahendab kohus kostja hilinemisega esitatud menetlusdokumendi asja materjalide juurde võtmise.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus kohustas 05.12.2023 pooli esitama lõplikud seisukohad, tõendid, avaldused, taotlused hiljemalt 13.12.2023, millele vastaspool saab vastata hiljemalt 22.12.2023. Kohus teatas pooltele samas e-kirjas, et teeb asjas lahendi 04.01.2024. Kostja esitas oma lõplikud seisukohad koos selles sisalduvate täiendavate piltidega 24.12.2023. Seega esitas kostja oma lõplikud seisukohad 11 päeva hiljem määratud tähtajast, mitte kaks päeva hiljem nagu kostja ekslikult arvab. 22.12.2023 oli poolel võimalik vastata teise poole lõplikele seisukohtadele. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt hilinemisega esitatud menetlusdokument tuleb võtta asja materjalide juurde. Kuigi kostja on viidanud selles kui oma lõplikele seisukohtadele, on kostja sisuliselt vastanud hageja lõplikes seisukohtade esitatule, mida ta oleks pidanud tegema 22.12.2023. Esitatud menetlusdokumendist ei nähtu, et see sisaldaks kokkuvõtvaid kostjapoolseid menetluses juba esitatud seisukohti. Kuivõrd pärast vastaspoole vastusele teise poole lõplikele seisukohtadele enam vastamiseks tähtaega ei olnud kohus määranud, ei oleks hagejal olnud neile õigus vastata ka siis kui need oleks esitatud tähtaegselt. Seetõttu leiab kohus, et kostja poolt 24.12.2023 esitatud menetlusdokumendi asja materjalide juurde võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist ja võtab asja lahendamisel arvesse.

10.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

•

kostja on sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja vähemalt vaidlusaluste leppetrahvinõuete esitamise ajal (dtl 90-95); hageja korraldas leppetrahvide esitamise ajal parkimist Veerenni X, Keskturu, Tartu mnt X ja Lennuki X parkimisalal; sõiduk oli pargitud 21.07.2021 aadressil Pille tn X ja 18.05.2023 aadressil Lennuki tn X (dtl 234 00:22:40) ja 20.09.2022 Keskturu alale ning 03.03.2021 Tartu mnt X parkimisalale; sõiduki parkimiste eest ei ole tasutud ja Keskturu parkimisalal ei olnud sõiduki parkimise armatuurlaual vastavat parkimisluba; hageja esitas 21.07.2021 leppetrahvinõude nr 1962107211343554 summas 30 eurot, maksetähtajaga 04.08.2021 (dtl 27-36, 20.09.2022 leppetrahvinõude nr 1352009221155110 summas 30 eurot maksetähtajaga 04.10.2022 (dtl 37-47; 03.03.2023 leppetrahvinõude nr 1780303231432395 summas 30 eurot maksetähtajaga 17.03.2023 (dtl 48-57) ja 18.05.2023 leppetrahvinõude nr 1351805231635456 summas 55 eurot maksetähtajaga 25.05.2023 (dtl 58-61); kostja esitas pärast 21.07.2021 leppetrahvinõude esitamist pretensiooni, millele hageja vastas (250-252); hageja saatis kohtueelselt meeldetuletuskirjad, millele hageja vastas (dtl 96-99); leppetrahvide eest ei ole tasutud.

• • • •

• • •

12.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli vaidlusalustel aegadel sõlmitud parkimisleping, millest tulenevalt tekkis hagejal õigus leppetrahvinõude/leppetrahvinõuete esitamiseks.
13.Käesolevalt taotleb hageja kostjalt 185 euro väljanõudmist, millest 145 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot sissenõudekulud. Nõude aluseks on 4 parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud, kuid tasumata leppetrahvinõuet. Kuna parkimine on asja kasutamine ja selleks peab olema õiguslik alus, mis võib tuleneda lepingust, seaduse alusel vms, on vaja vaidluse lahendamiseks välja selgitada, kas ja millisel alusel kostja parkimiskohta Veerenni X, Tartu mnt X, Keskturu ja Lennuki X parkimisalal kasutas. Kuivõrd antud vaidluses on leppetrahvinõudeid esitatud neljal erineval parkimisalal, analüüsib kohus nendel aladel esitatud nõudeid, sh parkimislepingu sõlmimist eraldi. Veerenni X parkimisala
14.Esmalt käsitleb kohus Veerenni X parkimisala parkimistingimuste rikkumise tõttu 21.07.2021 esitatud leppetrahvinõude nr 1962107211343554 (dtl 27-36) esitamisega seonduvat. Hageja on leidnud, et kostja õigus parkimiskohta kasutada tulenes lepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2). VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 4 järgi kohaldatakse tüüptingimustega lepingute sõlmimisele lepingute sõlmimise üldsätteid, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 järgi saab kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 on tõendamiskoormis jagatud selliselt, et hagejal tuleb tõendada lepingu sõlmimist, väidetud tüüptingimused said lepingu osaks, kostja rikkus lepingut ja hageja esitas leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul. Kostja tõendamiskoormis lasub selles, et peab tõendama, et tal oli parkimisõigus.

Vaidlusalusel leppetrahvil on kirjas, et Veerenni X (EP63), Tallinn on parkimisala nimetus (dtl 27). Hageja on tõendanud, et Veerenni X parkimisala näol on tegemist kvartaliga, mis jääb Tallinnas Veerenni, Vana-Lõuna ja Tehnika tänavate vahele, kus hageja vaidlusalusel opereeris (dtl 246). Kostja on kinnitanud, et sõiduk oli 21.07.2021 pargitud aadressile Pille tn X, Tallinn. Tulenevalt hageja ja AS X vahel sõlmitud lepingust sai hageja enda kasutusse maa-ala, kus asub 37 kinnistut (dtl 246) ja lepingu lisast 1 nähtub, et Pille tn X, Tallinn asub maa-alal (dtl 247), mis anti hageja kasutusse. Veerenni X parkimisalale oli sel ajal võimalik siseneda kolme sissesõidu kaudu – Vana-Lõuna tn-lt, Tiiu tn-lt ja Pille tn-lt (dtl 253, 257, 258), sissesõit Tehnika tänavalt oli veel suletud (dtl 254-256). Hageja on tõendanud, et Vana-Lõuna (dtl 259, 260, Tiiu (dtl 261, 263, 264) ja Pille (dtl 262) tn sissesõitudel on paigaldatud tasulise parkimisala algust tähistav liiklusmärk, infotahvel viitega EuroPargile, teisaldamise hoiatuse ja parkimistingimustega tutvumise võimalusega „Parkimistingimused märgi tagaküljel“. Kuigi sissesõidul Vana-Lõuna tn-lt olevatest märkidest fotod on tehtud 20.07.2021 ja 26.07.2021 (dtl 259, 260), ei ole kohtul alust arvata, et leppetrahvinõude väljastamise ajal 21.07.2021 ei olnud sissesõidud sarnaselt 20.07.2021 ja 26.07.2021 nõuetekohaste märkidega varustatud. Tiiu tn sissesõidust on tehtud pilt ka leppetrahvi esitamise päeval (dtl 264). Pille tn sissesõidul olevates märkidest on esitatud 13.07.2021 tehtud pilt (dtl 262). Seega on leidnud tõendamist, et Veerenni 36 parkimisalale sissesõitudel olid tasulist parkimisala algust tähistav liiklusmärk viitega, kus saab parkimistingimustega tutvuda. Isegi, kui 21.07.2021 toimus sissesõit ka Tehnika tn-lt, oli sissesõit märkidega varustatud juba vähemalt 2019. aasta juulis, sh 20.05.2021 (dtl 254 ,256). Kostja ei ole eeltoodut ümber lükanud ka 29.11.2023 esitatud fotodega (282, 283), sest nende tegemise aeg ei ole teada. Hageja on selgitanud, et alates 02.06.2022 on Tallinna linn liitnud Pille ja Tiiu tn T12 parkimisala alla ning tegemist on kesklinna tsooniga (dtl 290). Sissesõitudest tehtud fotodelt on näha, et märgi teisel küljel on esitatud parkimistingimused (dtl 64, 265). Poolte vahel ei ole vaidlust, et tegemist on tüüptingimustega. Kuivõrd tüüptingimused töötatakse eelnevalt kasutamiseks välja, neid ei räägita eraldi läbi ning tingimuste kasutaja ei ole võimeline mõjutama tingimuste sisu, on tõendatud, et Veerenni X tasulisel parkimisalal kehtisid tingimused, mis on hageja menetluses esitanud (dtl 64, 265), hoolimata sellest, et foto tingimustest on tehtud 10.06.2021. Veerenni X parkimisala parkimistingimuste p 1 kohaselt „OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi „Parkimise korraldaja“) ning sõiduki kasutaja (edaspidi „Sõiduki kasutaja“) vahel sõlmitakse leping (edaspidi „Parkimisleping“ alljärgnevatel tingimustel (edaspidi Parkimislepingu tingimused). Parkimise korraldaja väljendab Parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust Parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb Parkimise korraldaja Sõiduki kasutaja nõustumuse Parkimislepingu sõlmimiseks Parkimislepingu tingimustel antuks.“ Tingimuste punkti 2 järgi on Parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja Parkimislepingu pooleks. Kostja on kinnitanud, et sõiduk oli pargitud aadressile Pille tn X (dtl 234, 00:22:40). Seega puudub vaidlus, et sõiduk oli pargitud. Kuivõrd Pille tn X kuulub Veerenni X tasulisse parkimisalasse, oli sõiduk 21.07.2021 pargitud Veerenni X tasulisele parkimisalale. Kostja oli sõiduki omanik või vastutav kasutaja (dtl 90). Sellest tulenevalt tuleb lugeda hageja ja kostja vahel parkimisleping sõlmituks ja kuna sõiduki kasutajatele oli tehtud teatavaks, kus neil on võimalik parkimistingimustega tutvuda ja tingimuste kasutajal oli võimalus enne lepingu sõlmimist, s.t enne sõiduki parkimist parkimislepingu tingimuste sisust teada saada, muutusid parkimislepingu tingimused parkimislepingu osaks. Kohus selgitab, et asjakohatu on väide, et tingimused olid üksnes eesti keeles, sest vastavalt keeleseaduse § 3 lg-le 1 on Eesti riigi keel eesti keel. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTsKO 3-2-1-80-16, p 19). Parkimislepingu tingimuste p-st 4 tuleneb, et Sõiduki kasutaja on kohustatud parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või – loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Parkimistingimuste all oleva teabe kohaselt maksis 30 minutit parkimist 0,5 eurot ja 24 tundi 4 eurot. Kuna sõiduki suhtes parkimistasu maksmise kohustuse kontrollimisel tuvastas hageja, et parkimise eest on tasumata, esitas hageja 21.07.2021 kell 13.43 leppetrahvinõude nr 1962107211343554 (dtl 27). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks 21.07.2021 Veerenni X parkimisalal parkimise eest tasunud. Seega on leidnud tõendamist, et kostja rikkus parkimislepingu tingimusi. Parkimistingimuste p 5 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimislepingu rikkumise korral parkimise korraldajale ehk hagejale leppetrahvi 35 eurot. Tuginedes eeltoodule oli hagejal õigus esitada kostjale leppetrahvinõue summas 30 eurot. Nimetatud leppetrahvinõue on rikkumise tuvastamise järgselt paigaldatud sõiduki kojamehe vahele (dtl 35, 36), mistõttu on hageja sellega edastanud kostjale oma nõude mõistliku tähtaja jooksul (vt RKTsKO nr 2-17117146, p 12). Keskturu parkimisala

15.Kohus tuvastas, et sõiduk oli pargitud 20.09.2022 kell 11.56 Keskturu parkimisalale (dtl 269), mis on parkimisala nimetus (dtl 37). Keskturu parkimisalale sissesõitudel, sh alal on paigaldatud märgid (dtl 66-72, 267, 270-273), mille alusel tuvastas kohus, et Keskturu parkimisala hõlmas nii tasulist parkimisala (267, 273), kui ka ala, kus oli võimalik parkida üksnes parkimisloa olemasolul (dtl 66-69, 71, 72, 270). Tuginedes eeltoodule on tõendatud, et Keskturu parkimisala sissesõidud olid nõuetekohaselt märkidega varustatud, vastavad märgid olid ka alal (66-72, 267, 270-273). Esitatud fotodega on ka tõendatud, et sissesõitudel oli hageja viidanud, kus lepingutingimustega tutvuda saab. Hageja on tõendanud, et ala oli varustatud parkimistingimustega (dtl 67, 69, 70, 267, 268, 271, 272, 274). Kostja ei ole vastupidist tõendanud, kostja vastuväited on paljasõnalised. Parkimislepingu tingimuste p-s 1 on hageja esitanud tingimuste esitamisega oma pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ja loeb sõiduki parkimisega parkimislepingu sõlmituks. Hageja on märkinud, et kostja sõiduk oli pargitud 20.09.2022 alas, kus võis parkida üksnes parkimisloa alusel (dtl 240, p 2.2). Sõidukist tehtud fotodelt, mis on lisatud leppetrahvinõudele, on see asjaolu tuvastatav (dtl 41). Kohus on seisukohal, et antud juhul on hageja ja kostja vahel sõlmitud sel juhul parkimislepingu näol tasuta kasutamise leping VÕS § 389 mõttes, mille kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 392 lg 1 sätestab, et kasutaja võib eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Kohtu hinnangul on tegemist tasuta kasutamise lepinguga, kuivõrd hageja hallataval parkimisalal selles osas, kuhu sõiduk oli 20.09.2022 parkida X OÜ poolt välja antud loaga, s.t tasuta. Kuna sõiduki kasutajatele oli tehtud teatavaks, kus neil on võimalik parkimistingimustega tutvuda, hageja on tõendanud parkimistingimuste olemasolu sissesõitudel ja alal ning tingimuste kasutajal oli võimalus enne lepingu sõlmimist, s.t enne sõiduki parkimist parkimislepingu tingimuste sisust teada saada, muutusid parkimislepingu tingimused parkimislepingu osaks. Tingimuste p 4 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja parkimiskoha kasutamise eest kas tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või-luba, mis tuleb asetada sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik

tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või – loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Kuna sõiduki suhtes parkimisõiguse olemasolu kontrollimisel tuvastas hageja, et sõiduki armatuurlaual puudus X OÜ poolt välja antud parkimisluba, esitas hageja 20.09.2022 kell 11.55 leppetrahvinõude nr 1352009221155110 (dtl 37). Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud nõutav parkimisluba. Isegi kui kostja ei mõistnud, et pargib alale, kus on nõutav parkimisloa olemasolu, pidi kostja alale sisse sõites saama vähemalt aru, et parkimise eest tuleb tasuda. Kostja ei ole ka tõendanud, et ta oleks parkimise eest tasunud. Seega on leidnud tõendamist, et kostja rikkus parkimislepingu tingimusi. Parkimistingimuste p 5 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimislepingu rikkumise korral parkimise korraldajale ehk hagejale leppetrahvi 40 eurot. Tuginedes eeltoodule oli hagejal õigus esitada kostjale leppetrahvinõue summas 30 eurot. Nimetatud leppetrahvinõue on rikkumise tuvastamise järgselt paigaldatud sõiduki kojamehe vahele (dtl 46, 47), mistõttu on hageja sellega edastanud kostjale oma nõude mõistliku tähtaja jooksul. Tartu mnt 1 parkimisala

16.Kohus tuvastas, et Tartu mnt X parkimisala kaks sissesõitu olid varustatud tasulist parkimisala tähistavate märkidega ning viitega parkimislepingu tingimustele (dtl 73, 74, 77). Ka alale on paigaldatud rida teavitusmärke tasulisel parkimisalal viibimise kohta koos tasumise juhistega (dtl 78-80). Kohus tuvastas ka, et nimetatud parkimisalal olid parkimistingimused, millega sõiduki kasutajal oli võimalik enne lepingu sõlmimist tutvuda (dtl 75, 76). Sarnaselt Veerenni X ja Keskturu parkimisala parkimistingimustele sisaldas tingimuste p 1 hageja pakkumust parkimislepingu sõlmimiseks, lugedes nõustumuse antuks sõiduki parkimisega. Tuginedes eeltoodule ning võttes arvesse, et tegemist oli tasulise parkimisalaga ja sõiduk oli pargitud 03.03.2023 Tartu mnt X parkimisalale, on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid sõiduki parkimisega 03.03.2023 üürilepingule vastava parkimislepingu ja parkimislepingu tingimused said parkimislepingu osaks. Tingimuste p 4 järgi kohustus sõiduki kasutaja parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast, mis tuleb asetada sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või – loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Kuna sõiduki suhtes parkimisõiguse olemasolu kontrollimisel tuvastas hageja, et sõiduki parkimise eest oli tasumata, esitas hageja 03.03.2023 kell 14.32 leppetrahvinõude nr 1780303231432395 (dtl 48). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks parkimise eest tasunud. Seega on leidnud tõendamist, et kostja rikkus parkimislepingu tingimusi. Parkimistingimuste p 7 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimislepingu rikkumise korral parkimise korraldajale ehk hagejale leppetrahvi 55 eurot. Tuginedes eeltoodule oli hagejal õigus esitada kostjale leppetrahvinõue summas 30 eurot. Nimetatud leppetrahvinõue on rikkumise tuvastamise järgselt paigaldatud sõiduki kojamehe vahele (dtl 55, 56), mistõttu on hageja sellega edastanud kostjale oma nõude mõistliku tähtaja. Lennuki X parkimisala
17.Kohus tuvastas, et Lennuki X tähistab parkimisala nimetust, mitte aadressi, kus sõiduk pargib (dtl 58). Kohus loeb tõendatuks, et Lennuki X parkimisala asub Lennuki X elumaja vastas üle tee asuval alal, millel on nii Kuke tn-lt Maakri tn suunal kui ka Maakri tn-lt Kuke tn suunal tasulist parkimisala tähistav liiklusmärk koos infotahvlitega (dtl 81, 85-87). Vastavalt infotahvlile on parkimistingimused märgi tagaküljel. Kohus peab tõendatuks ka asjaolu, et

nimetatud parkimisalal olid parkimistingimused, millega sõiduki kasutajal oli võimalik enne lepingu sõlmimist tutvuda (dtl 82-84, 88, 89). Parkimistingimuste p-s 1 väljendas hageja parkimistingimuste esitamisega oma pakkumust parkimislepingu sõlmimiseks, lugedes nõustumuse antuks sõiduki parkimisega. Kostja on istungil kinnitanud, et sõiduk oli 18.05.2023 pargitud aadressile Lennuki X, Tallinn (dtl 234, 00:22:40). Leppetrahvinõudele lisatud fotodelt on näha, et sõiduk on pargitud 18.05.2023 Lennuki X, Tallinn asuva elumaja vastas üle tee olevale alale, s.o sinna, mis tähistas Lennuki X parkimisala. Tuginedes eeltoodule ning võttes arvesse, et tegemist oli tasulise parkimisalaga ja sõiduk oli pargitud 18.05.2023 Lennuki X parkimisalale, on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid sõiduki parkimisega 18.05.2023 üürilepingule vastava parkimislepingu ja parkimislepingu tingimused said parkimislepingu osaks. Kostja 29.11.2023 ja 24.12.2023 esitatud väited ja lisatud fotod (dtl 280, p 7, 284, 285, 298, 299) on asjakohatud, sest puudutavad ala, mis ei kuulu Lennuki X parkimisala (nt Lennuki X elumaja ees olev ala). Kostja heidab hagejale ette, et hageja tasulist parkimisala tähistav märk ei olnud Maakri tn suunas sõites juhist paremal. Liiklusmärk ei saanud antud juhul olla paremal pool, sest sellisel juhul oleks ta kehtestanud tasulise parkimise ala ka paremale poole, kuid tegelikult see nii ei olnud ning oleks olnud eksitav. Kohus lisab, et näiteks ka liiklusmärk nr 361 „Peatumiskeeld“ või 362 „Parkimiskeeld“ kehtivad vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusele „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ nr 22.02.2011 § 9 lg-le 4 ainult sellel teepoolel, kuhu need on pandud. Samas nt määruse § 15 p 37 kohaselt märk 575a „Parkla“ osutab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonnale. Seega eeltoodule tuginedes ei võta kohus kostja vastavat vastuväidet parkimislepingu sõlmimise asja tuvastamise kontekstis arvesse ja leiab, et hageja oli tähistanud parkimisala mõjupiirkonna alguse nii Maakri kui ka Kuke tn suunal nõuetekohaselt. Tingimuste p 3 järgi kohustus sõiduki kasutaja parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast, mis tuleb asetada sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või – loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Kuna sõiduki suhtes parkimisõiguse olemasolu kontrollimisel tuvastas hageja, et sõiduki parkimise eest oli tasumata, esitas hageja 18.05.2023 kell 16.35 leppetrahvinõude nr 1351805231635456 (dtl 58). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks parkimise eest tasunud. Seega on leidnud tõendamist, et kostja rikkus parkimislepingu tingimusi. Parkimistingimuste p 7 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimislepingu rikkumise korral parkimise korraldajale ehk hagejale leppetrahvi 60 eurot. Tuginedes eeltoodule oli hagejal õigus esitada kostjale leppetrahvinõue summas 55 eurot. Nimetatud leppetrahvinõue on on rikkumise tuvastamise järgselt paigaldatud sõiduki kojamehe vahele (dtl 60), mistõttu on hageja sellega edastanud kostjale oma nõude mõistliku tähtaja jooksul.

18.Kokkuvõtvalt, punktides 14-17 tuvastas kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping Veerenni X, Keskturu, Tartu mnt X ja Lennuki X parkimisalal parkimiseks vastavalt 21.07.2021, 20.09.2022, 03.03.2023 ja18.05.2023, kostja rikkus parkimistingimusi, mistõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi.
19.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes hagejale kokku 145 eurot (30+30+30+55) tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega

vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvide võlgnevus 145 eurot.

20.Samuti nõuab hageja lisaks leppetrahvinõuetele kostjalt sissenõudmiskulu summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja ei ole sissenõudmiskulusid vaidlustanud. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista sissenõudmiskuluna 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot ja TsMS § 4842 järgne maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 7 tundi ja 55 minutit, hinnaga 110 eurot tund. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud kokku 6 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud maakohtusse korduvalt. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 110 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 780 eurot (100+20+660). Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Kädi Vaker kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja